Notari distsiplinaarvastutuse seadus

Käesoleva seadusega sätestatakse notari, notari asendaja ja notarikandidaadi distsiplinaarvastutuse alused ning distsiplinaarmenetluse ja aukohtumenetluse kord.

(1) Notari distsiplinaarsüüteod on

1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse rakendamisel või notari tasumääradele mittevastava tasu võtmine;

2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte.

(2) Notari suhtes ei saa algatada distsiplinaarmenetlust seoses tema tegutsemisega vahekohtunikuna, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.

Notarile määratavad distsiplinaarkaristused on

1) noomitus;

2) rahatrahv;

3) ametist tagandamine.

Notarile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on Justiitsministeeriumil ja Notarite Koja aukohtul (edaspidi aukohus). Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on üksnes valdkonna eest vastutaval ministril.

(1) Distsiplinaarmenetluse ja aukohtumenetluse algatamise aluseks on notari ametitegevuse järelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse või aukohtumenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab Justiitsministeerium või aukohus notarilt kirjaliku seletuse.

(2) Distsiplinaarmenetluse algatab Justiitsministeerium. Aukohtumenetluse algatab aukohus. Distsiplinaarmenetlus või aukohtumenetlus algatatakse kahe kuu jooksul arvates päevast, kui saadi teada distsiplinaarsüüteo tunnustest. Notarit, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus või aukohtumenetlus algatati, teavitatakse menetluse algatamisest viivitamata.

(3) Justiitsministeerium võib anda notari suhtes algatatud distsiplinaarasja aukohtule lahendada. Justiitsministeeriumi poolt kaebuse edastamine aukohtule algatab aukohtumenetluse.

(4) Distsiplinaarmenetlust ja aukohtumenetlust samas asjas paralleelselt läbi ei viida. Kui Justiitsministeerium on algatanud notari suhtes distsiplinaarmenetluse ja aukohus samas asjas aukohtumenetluse, siis hiljem algatatud menetlus lõpetatakse.

(5) Kui aukohus esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notari ametist tagandamise otsustamiseks, ei pea Justiitsministeerium algatama distsiplinaarmenetlust ning võib aukohtu poolt edastatud süüteo tuvastamise asjaolude ja esitatud ettepaneku alusel teha otsuse notari ametist tagandamise või tagandamata jätmise kohta. Kui aukohus ei ole distsiplinaarmenetluse käigus piisavalt tõendeid kogunud, võib Justiitsministeerium ise täiendavaid tõendeid koguda või saata distsiplinaarasja tagasi aukohtule täiendavate tõendite kogumiseks.

Distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjon

Distsiplinaarasja menetlus

Komisjoni ettepanek

(1) Aukohtumenetlus on notarile kohustuslik.

(2) Notaril on õigus tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tekkinud küsimuste kohta, esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu, kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi ning saada aukohtu otsuse ärakiri. Kui notar jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta.

(3) Aukohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui notar ei ole taotlenud asja arutamist suulises menetluses.

(4) Aukohus nõuab asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on notar kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid. Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega.

(5) Aukohtu täpsem töökord sätestatakse Notarite Koja põhikirjas. Aukohtumenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut ulatuses, mida käesolev seadus ja Notarite Koja põhikiri ei reguleeri.

(1) Distsiplinaarsüüteoasi lahendatakse põhjendatud otsusega kuue kuu jooksul arvates selle algatamisest. Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui distsiplinaarsüütegu ei tuvastata. Mõjuval põhjusel võib distsiplinaarsüüteoasja arutamise kestust pikendada kuni kolme kuu võrra. Distsiplinaarsüüteoasja menetlemise aja hulka ei arvestata aega, millal distsiplinaarsüüteoasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu, mis olenevad isikust, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus või aukohtumenetlus on algatatud.

(2) Kui aukohus on tuvastanud sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mille eest on kohane karistus ametist tagandamine, teeb aukohus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notari ametist tagandamiseks. Aukohus lisab ettepanekule aukohtumenetluse käigus kogutud materjalid.

(3) Distsiplinaarsüüteoasjas karistuse määramise otsus tehakse pärast otsuse vaidlustamistähtaja möödumist teatavaks Notarite Koja veebilehel.

(1) Distsiplinaarsüüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kolme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemisest arvates.

(2) Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

(3) Kui kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse distsiplinaarsüüteole mittevastavuse tõttu, võib uut distsiplinaarmenetlust algatamata määrata uue karistuse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

(1) Distsiplinaarsüüteoasjas tehtud otsuse peale võib huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

(2) Justiitsministeerium võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti 30 päeva jooksul aukohtu otsuse kättesaamisest arvates.

(3) Aukohus edastab oma otsuse viivitamata Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumil on õigus nõuda aukohtumenetluse asjades tutvumiseks ka muid aukohtumenetluse dokumente.

(1) Otsus noomituse määramise kohta toimetatakse kätte kolme päeva jooksul selle allkirjastamisest arvates notarile, kellele noomitus on määratud.

(2) Noomituse määramine tehakse teatavaks kõikidele notaritele.

(1) Rahatrahv määratakse suuruses kuni 6400 eurot.

(2) Rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul arvates selle määramisest. Kui rahatrahvi määrab Justiitsministeerium, kantakse see riigituludesse. Kui rahatrahvi määrab aukohus, kantakse see Notarite Koja tuludesse.

(3) Justiitsministeerium või aukohus võib rahatrahvi määramise otsuses ette näha, et trahv tasutakse osade kaupa teatud tähtpäevadel kuni ühe aasta jooksul.

(4) Aukohtu otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(1) Notar võidakse ametist tagandada raske distsiplinaarsüüteo eest, milleks on tahtlikult toimepandud süütegu või süütegu, mille on notar toime pannud ajal, mil tal oli kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristus, või vääritu tegu, mis teeb notarina töötamise võimatuks.

(2) Enne notari ametist tagandamist kuulab valdkonna eest vastutav minister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha.

Notari distsiplinaarsüüteo tuvastamisel võib Justiitsministeerium jätta distsiplinaarkaristuse määramata ning suunata selle asemel asja materjalid Notarite Kojale meetmete võtmiseks, kui tegemist on distsiplinaarsüüteoga, mille sisuks on eksimus, mille puhul ei ole välja kujunenud ühtset õiguspraktikat või mis on levinud paljude notarite tegevuses. Distsiplinaarkaristuse määramata jätmisel võtab Justiitsministeerium arvesse distsiplinaarsüüteo toime pannud notari süü vormi.

(1) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud.

(2) Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest.

(3) Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

(4) Vaatamata distsiplinaarsüüteo aegumisele võib distsiplinaarasja menetleda ja teha otsuse distsiplinaarsüüteo tuvastamise või puudumise kohta.

(1) Ühe süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

(2) Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib notarile määrata distsiplinaarkaristuse.

Notari võtmine haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist.

Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui notarile ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.

Valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära Notarite Koja arvamuse, võib distsiplinaarkaristuse kustutada ennetähtaegselt.

Vaidlustamine

(1) Kui notarit on karistatud ebaseaduslikult või karistus ei vasta süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele või süüteole eelnevale notari käitumisele, tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse.

(2) Kui kohus on tühistanud notari ametist tagandamise kui toimepandud distsiplinaarsüüteo raskusele mittevastava, ei ole notaril õigust nõuda hüvitist saamata jäänud sissetuleku eest.

Kui notari suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus või aukohtumenetlus, ei vabastata teda omal soovil ametist enne, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud.

(1) Notariaadiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud vastutavad asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest käesoleva seaduse §-des 2–18 sätestatud alusel ja korras.

(2) Notariaadiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes käesoleva seaduse § 3 punktis 3 ja §-s 10 nimetatud distsiplinaarkaristuse kohaldamisel kaotab isik õiguse olla notari asendaja.

(3) Notariaadiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele määrab käesoleva seaduse § 3 punktis 3 ja §-s 10 nimetatud distsiplinaarkaristuse Notarite Koda.

(1) Notarikandidaat, kes on nimetatud notari asendajaks, vastutab notari asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest käesoleva seaduse §-des 2, 4-7, 11-17 sätestatud alusel ja korras.

(2) Notarit asendavale notarikandidaadile võib määrata notari asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest ühe käesoleva seaduse §-s 22 näidatud distsiplinaarkaristuse.

Notarikandidaadi distsiplinaarsüüteod on

1) kandidaaditeenistuse kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine;

2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime kandidaaditeenistuse kohustuste täitmisel või mitte.

Notarikandidaadile määratavad distsiplinaarkaristused on

1) noomitus;

2) rahatrahv mitte üle kandidaadi 10-kordse päevapalga;

3) kandidaaditeenistuse lõpetamine.

(1) Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud süütegusid menetleb aukohus.

(2) Aukohus menetleb notarikandidaadi distsiplinaarsüütegu avaliku teenistuja distsiplinaarmenetluse korra kohaselt, arvestades notariaadiseaduses sätestatud erisusi.

(3) Distsiplinaarasja võib algatada, menetleda ja karistuse määrata ka ajal, kui kandidaaditeenistus on peatunud.

(4) Kandidaaditeenistuse lõpetamise otsustab Notarite Koda, kuulanud ära notarikandidaadi selgitused.

(1) Notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonis osalevad kohtunikud valitakse esimesel, pärast 2006. aasta 1. jaanuari toimuval kohtunike täiskogul. Kuni selle ajani osalevad komisjonis kaks valdkonna eest vastutava ministri nimetatud liiget.

(2) Enne 2006. aasta 1. jaanuari notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonis osalemiseks valitud notarite volitused kestavad viis aastat. Hiljemalt 2006. aasta 15. jaanuaril korraldab Notarite Koja esimees liisuheitmise komisjonis notarite osalemise järjekorra määramiseks ning teatab tulemused Justiitsministeeriumile.