Riigikaitseliste ülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ameti- ja töökohad riigi ametiasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse ja riigikaitseliste ülesannetega juriidilise isiku koosseisus

(1) Määrusega kehtestatakse

1) riigi ametiasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, riigile kuuluva sihtasutuse ja riigikaitseliste ülesannetega avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi koos riigikaitseline asutus) koosseisus olevate riigikaitseliste ülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ameti- ja töökohtade (edaspidi koos riigikaitselise töökohustusega ametikoht) loetelu moodustamise kord;

2) loetelu ametikohtadest, millel töötav isik loetakse ametikohale asumise kuupäevast kuni ametikohalt vabastamise kuupäevani riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötavaks isikuks.

(2) Riigikaitselise töökohustusega ametikoht käesoleva määruse tähenduses on käesolevas määruses sätestatud korras määratud ja Kaitseressursside Ametile teada antud ameti- või töökoht ning §-s 3 loetletud ametikoht.

(1) Riigikaitselise töökohustusega ametikohaks, mis on vahetult seotud riigikaitseliste ülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega, võib määrata

1) Andmekaitse Inspektsioon – kuni 11 protsenti teenistuskohtadest;

2) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut – kuni 50 protsenti töökohtadest;

3) Eesti Pank – kuni 33 protsenti töökohtadest;

4) Harju Maakohus – kuni 19 protsenti teenistuskohtadest;

5) Harku ja Murru Vangla – kuni 60 protsenti teenistuskohtadest;

6) Häirekeskus – kuni 100 protsenti teenistuskohtadest;

7) Justiitsministeerium – kuni 33 protsenti teenistuskohtadest;

8) Kaitseliit – kuni 88 protsenti töökohtadest;

9) Kaitseministeerium – kuni 75 protsenti teenistuskohtadest;

10) Kaitsepolitseiamet – kuni 100 protsenti teenistuskohtadest;

11) Kaitseressursside Amet – kuni 100 protsenti teenistuskohtadest;

12) Keskkonnaagentuur – kuni 45 protsenti teenistuskohtadest;

13) Keskkonnaamet – kuni 4 protsenti teenistuskohtadest;

14) Keskkonnaministeerium – kuni 5 protsenti teenistuskohtadest;

15) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus – kuni 21 protsenti töökohtadest;

16) Konkurentsiamet – kuni 3 protsenti teenistuskohtadest;

17) Lennuamet – kuni 10 protsenti teenistuskohtadest;

18) Maanteeamet – kuni 20 protsenti teenistuskohtadest;

19) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – kuni 22 protsenti teenistuskohtadest;

20) Maksu- ja Tolliamet – kuni 20 protsenti teenistuskohtadest;

21) Politsei- ja Piirivalveamet – kuni 95 protsenti teenistuskohtadest;

22) Prokuratuur – kuni 70 protsenti teenistuskohtadest;

23) Põllumajandusministeerium – kuni 4 protsenti teenistuskohtadest;

24) Pärnu Maakohus – kuni 14 protsenti teenistuskohtadest;

25) Päästeamet – kuni 100 protsenti teenistuskohtadest;

26) Rahandusministeerium – kuni 21 protsenti teenistuskohtadest;

27) Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus – kuni 55 protsenti töökohtadest;

28) Registrite ja Infosüsteemide Keskus – kuni 30 protsenti töökohtadest;

29) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus – kuni 64 protsenti töökohtadest;

30) Riigi Infosüsteemi Amet – kuni 54 protsenti teenistuskohtadest;

31) Riigi Tugiteenuste Keskus – kuni 20 protsenti töökohtadest;

32) Riigikantselei – kuni 50 protsenti teenistuskohtadest;

33) Riigikogu Kantselei – kuni 45 protsenti teenistuskohtadest;

34) Riigikohus – kuni 50 protsenti teenistuskohtadest;

35) Riigikontroll – kuni 50 protsenti teenistuskohtadest;

36) Siseministeerium – kuni 50 protsenti teenistuskohtadest;

37) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus – kuni 75 protsenti töökohtadest;

38) Sotsiaalministeerium – kuni 6 protsenti teenistuskohtadest;

39) Tallinna Halduskohus – kuni 34 protsenti teenistuskohtadest;

40) Tallinna Ringkonnakohus – kuni 40 protsenti teenistuskohtadest;

41) Tallinna Vangla – kuni 60 protsenti teenistuskohtadest;

42) Tartu Halduskohus – kuni 33 protsenti teenistuskohtadest;

43) Tartu Maakohus – kuni 23 protsenti teenistuskohtadest;

44) Tartu Ringkonnakohus – kuni 24 protsenti teenistuskohtadest;

45) Tartu Vangla – kuni 60 protsenti teenistuskohtadest;

46) Teabeamet – kuni 100 protsenti teenistuskohtadest;

47) Tehnilise Järelevalve Amet – kuni 9 protsenti teenistuskohtadest;

48) Terviseamet – kuni 7 protsenti teenistuskohtadest;

49) Vabariigi Presidendi Kantselei – kuni 38 protsenti teenistuskohtadest;

50) Veeteede Amet – kuni 70 protsenti teenistuskohtadest;

51) Veterinaar- ja Toiduamet – kuni 46 protsenti teenistuskohtadest;

52) Viru Maakohus – kuni 20 protsenti teenistuskohtadest;

53) Viru Vangla – kuni 60 protsenti teenistuskohtadest;

54) Välisministeerium – kuni 90 protsenti teenistuskohtadest;

55) Õiguskantsleri Kantselei – kuni 63 protsenti teenistuskohtadest.

(2) Lõikes 1 nimetatud riigikaitselise asutuse piirmäära hulka arvestatakse ka ameti- või töökoht, mis on loetletud §-s 3 ja kuulub vastava riigikaitselise asutuse koosseisu.

(3) Ameti- või töökoha, mida lõike 1 kohaselt arvestatakse riigikaitselise töökohustusega ametikohana, määrab riigikaitseline asutus, mille koosseisus on ette nähtud riigikaitselise töökohustusega teenistuskoht, arvestades lõikes 1 sätestatud piirmäära, haldusakti või otsusega.

(4) Riigikaitseline asutus on kohustatud kirjalikult teavitama Kaitseressursside Ametit riigikaitselise töökohustusega ametikoha määramise haldusaktist või otsusest. Teavitus peab sisaldama vähemalt viidet haldusakti või otsuse kuupäeva ja numbri ning määratud riigikaitselise töökohustusega ametikohtade arvu kohta.

(5) Riigikaitselise töökohustusega ametikoha määramine loetakse jõustunuks pärast lõikes 4 ettenähtud kirjaliku teate Kaitseressursside Ametis registreerimist, kui haldusaktis või otsuses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.

(6) Lõigetes 4 ja 5 sätestatut ei kohaldata §-s 3 loetletud ameti- või töökohtade suhtes.

(7) Ameti- ja töökoht, mille üle peetakse arvestust riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus, loetakse määratuks, kui andmekogusse on kantud ametikoha riigikaitselise töökohustusega ametikohaks määramise kohta Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määruse nr 76 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise kord” § 5 punktides 14 ja 15 sätestatud teave.

(8) Lõikes 1 sätestatud piirmäära ületavaid ameti- või töökohti ei loeta riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks ulatuses, mis ületab kehtestatud piirmäära. Piirmäära ületamisel on Kaitseressursside Ametil õigus nõuda viimasena määratud ameti- või töökoha arvestamata jätmist riigikaitselise töökohustusega ametikohana ning teha haldusakti andnud või otsuse teinud asutusele ettepanek riigikaitselise töökohustusega ametikohtade arvu muutmiseks. Kaitseressursside Ametil on õigus nõuda muutmist vaid ulatuses, mis ületab lõikes 1 sätestatud piirmäära.

Riigikaitselise töökohustusega ametikohaks lisaks § 2 lõigetes 1–4 sätestatud korras määratud ameti- või töökohtadele on järgmised ametikohad

1) rahuaja riigikaitse seaduse § 215 lõikes 2 nimetatud ametikoht;

2) maavanem.

(1) Riigikaitselise töökohustusega ametikohtadel töötavate kaitseväekohustuslaste üle peetakse arvestust kaitseväekohustuslaste registris.

(2) Kaitseväekohustuslast, kelle kohta ei ole kaitseväekohustuslaste registris vastavat märget tehtud, ei loeta riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötavaks isikuks, välja arvatud isik, kes töötab §-s 3 nimetatud ametikohal.

(3) Riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötava kaitseväekohustuslase andmed esitatakse kaitseväekohustuslaste registrisse kandmiseks riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu kaudu.

(4) Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga mitteühinenud riigikaitselise asutuse riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötava isiku isikukoodi edastab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonselt Kaitseressursside Ametile riigikaitseline asutus, mille koosseisus riigikaitselise töökohustusega ametikoht asub.

(5) Lõike 4 alusel esitatud teave kehtib ühe aasta jooksul teabe esitamisest või teabes näidatud kuupäevast arvates, kui teabe esitanud riigikaitseline asutus ei ole ette näinud lühemat tähtaega.

(6) Kaitseressursside Ametil on õigus jätta lõike 4 kohaselt esitatud teabe alusel märge kaitseväekohustuslaste registrisse tegemata, kui esitatud teabe järgi ületatakse § 2 lõikes 1 sätestatud piirmäära, või kui isik töötab ameti- või töökohal, mis ei ole määratud riigikaitselise töökohustusega ametikohaks. Märke tegemata jätmisest teavitatakse teabe esitajat.

(7) Kaitseressursside Ametil on õigus kustutada kaitseväekohustuslaste registrist märge isiku riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötamise kohta, kui selgub, et nimetatud märge on ekslik. Juhul, kui vastav teave saab teatavaks avalikult kasutatava teabe või muu isiku esitatud teabe alusel, saadab Kaitseressursside Amet isiku riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötamisest teatanud riigikaitselisele asutusele kirjaliku teate märke kustutamise kohta. Kirjaliku teate saanud riigikaitselise asutuse nõusolekul või 30 kalendripäeva möödumisel kirjaliku teate saatmisest arvates kustutab Kaitseressursside Amet märke kaitseväekohustuslaste registrist.

Määrus jõustub 1. augustil 2015. a.