Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium — Õiguskantsleri poolt põhiseaduse § 142 lg 2 korras esitatud ettepaneku, tunnistada Sillamäe Linnavolikogu 993. aasta 6. juuli otsus «1993. aasta 30. juuni miitingust osavõtnute juhendite täitmisest» kehtetuks, läbivaatamine — RT I, 1993, 61, 890

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium koosseisus: eesistuja kolleegiumi esimees Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton, Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld, õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja, Sillamäe Linnavolikogu esindaja A. Maksimenko osavõtul ning kolleegiumi sekretäri k.t. Katri Hellati ja tõlk Virve Heimanni juuresolekul vaatas läbi õiguskantsleri taotluse Sillamäe Linnavolikogu 1993. aasta 6. juuli otsuse «1993. aasta 30. juuni miitingust osavõtnute juhendite täitmisest» kehtetuks tunnistamise kohta tema vastuolu tõttu põhiseaduse §-de 2, 3 ja 154 sätetega nende koostoimes. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumile esitatud materjalidest nähtub: Sillamäe Linnavolikogu võttis 6. juulil 1993. a. vastu otsuse «1993. aasta 30. juuni miitingust osavõtnute juhendite täitmisest». Otsuse punktiga 1 määrati 17. juulile referendum (elanike küsitlus) järgmise küsimusega: «Kas Te soovite, et Sillamäel oleks Eesti Vabariigi koosseisus rahvuslik-territoriaalse autonoomia staatus, mille territooriumil oleksid kõigile elanikele tagatud võrdsed õigused?». Otsuse punktiga 2 tehti ühiskondlikele organisatsioonidele ja liikumistele ettepanek esitada referendumi läbiviimiseks oma esindajad üheksaliikmelisse linnakomisjoni. 7. juulil 1993. a. kinnitas Sillamäe Linnavolikogu linnakomisjoni koosseisu ja moodustas viis hääletusjaoskonda. Õiguskantsler tugines põhiseaduse §-le 142 lg. 1 ja tegi 12. juulil 1993. a. Sillamäe Linnavolikogule ettepaneku viia linnavolikogu 6. juuli 1993. a. otsus «1993. aasta 30. juuni miitingust osavõtnute juhendite täitmisest» kooskõlla põhiseaduse ja seadusega. Sillamäe Linnavolikogu sai õiguskantsleri ettepaneku kätte 12. juulil 1993. a. Kaks päeva hiljem, 14. juulil 1993. a., võttis linnavolikogu vastu avalduse Vabariigi Presidendile. Avalduses ei olnud ühtki viidet õiguskantsleri ettepanekule. 2. augustil 1993. a. teatas Sillamäe Linnavolikogu esimees õiguskantslerile viiteta sellekohasele linnavolikogu otsusele, et linnavolikogu «ei leidnud võimalust tühistada 6. juulil 1993. a. vastuvõetud otsust». Referendum (elanike küsitlus) viidi läbi 17. juulil 1993. a. Õiguskantsler juhindus põhiseaduse §-st 142 lg. 2 ja õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse §-st 17 ning esitas 3. augustil 1993. a. Riigikohtule taotluse. Taotluses tegi õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli 1993. a. otsus «1993. aasta 30. juuni miitingust osavõtnute juhendite täitmisest» põhiseaduse § 152 lg. 2 alusel kehtetuks. Taotlust põhistab õiguskantsler järgmiste väidetega: 1) põhiseaduse § 2 ei näe ette rahvuslik-territoriaalset autonoomiat Eesti Vabariigi koosseisus. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (põhiseaduse § 2) puudumine ei anna alust selleks, et kohaliku omavalitsuse volikogu võiks ise määratleda oma staatust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg. 2 kohaselt teostub kohalik omavalitsus demokraatlikult moodustatud võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. Rahvahääletuse väljakuulutamine ei kuulu kohaliku omavalitsuse pädevusse; 2) Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli 1993. a. otsuse punktis 2 sätestatud korraldavad toimingud on tulenevalt õiguskantsleri taotluse punktis 1 vastuolus põhiseaduse ja seadusega. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud asjaosaliste selgitused, kohus leidis: Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli 1993. a. otsuses kasutatakse mõistet «referendum (elanike küsitlus)». Põhiseaduse ametliku tõlke venekeelses tekstis on mõiste «rahvahääletus» vasteks «referendum». «Rahvahääletus» ja «elanike küsitlus» on erineva õigusliku sisuga mõisted. Elanike küsitluse võimaluse näeb ette kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 15 lg 2. Elanike küsitluse ja rahvaküsitluse õiguslikud tagajärjed ei erine. Elanike küsitluse tulemus, erinevalt rahvahääletuse tulemusest, ei ole riigi- või kohaliku omavalitsuse organile õiguslikult kohustav ja seisneb üksnes küsitluses osalenute arvamuse väljaselgitamises. Erisisuliste mõistete kasutamise tõttu jääb ebaselgeks, mida Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli 1993. a. otsuses tegelikult silmas peeti. Põhiseaduse § 154 lg. 1 alusel otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg. 2 kohaselt teostub kohalik omavalitsus demokraatlikult valitud võimuorganite kaudu, samuti rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel, kuid seda üksnes kohaliku elu küsimustes. Rahvuslik-territoriaalse autonoomia üksuse kujundamine ei ole kohaliku elu, vaid üldriiklik küsimus. Seega on rahvahääletuse korraldamine rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses väljaspool kohaliku omavalitsuse pädevust ja vastuolus nii põhiseaduse §-ga 154 lg 1 kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-ga 2 lg 2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 15 lg 2 järgi on volikogul õigus antud omavalitsusüksuse territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Kuid sama seaduse § 2 lg 2 p. 2 järgi peab küsitlus piirduma üksnes kohaliku elu küsimusega. Seega on elanike küsitluse korraldamine rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-ga 2 lg 2 p. 2. Põhiseaduse § 50 näeb vähemusrahvustele ette võimaluse luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Põhiseaduses ei ole ette nähtud rahvuslik-territoriaalset autonoomiat. Rahvuslik-territoriaalse autonoomia põhiseaduses nimetamata jätmine tähendab, et rahvuslik-territoriaalne autonoomia on vastuolus põhiseaduse mõttega. Eeltoodud põhjustel on Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli 1993. a. otsus «1993. aasta 30. juuni miitingust osavõtnute juhendite täitmisest» vastuolus põhiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega. Kehtetud on ka nimetatud otsuse alusel ja selle täitmiseks tehtud otsused ja toimingud. Osundatu alusel ja juhindudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg. 1 p. 2, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium otsustas: rahuldada õiguskantsleri 3. augusti 1993. a. taotlus ja tunnistada Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli 1993. a. otsus «1993. aasta 30. juuni miitingust osavõtnute juhendite täitmisest» kehtetuks täielikult. Kohtuotsus jõustub selle kuulutamisest ega kuulu edasikaebamisele. Riigikohtu esimees R. MARUSTE