Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline vabakaubandusleping — RT II, 1994, 11, 35

(õ) 25.12.2008 Vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Mitteametlik tõlge PREAMBULA Eesti Vabariik ja Norra Kuningriik, meenutades oma kavatsust osaleda aktiivselt Euroopa majandusliku integratsiooni protsessis ja väljendades oma valmisolekut koostööks selle protsessi tugevdamise teede ja vahendite otsimisel, arvestades EFTA riikide ja Eesti poolt Genfis 10. detsembril 1991. a. alla kirjutatud deklaratsiooni, meenutades Eesti ja Norra poolt 29. augustil 1925. a. alla kirjutatud kaubanduslepingut (RT 1925, 189/190, 108) ja eriti selles sisalduvaid sätteid, mille kohaselt lepingupooled annavad teineteisele enamsoodustatud riigi käsitluse, meenutades Eesti ja Norra vaheliste traditsiooniliste sidemete tähtsust ja ühiseid väärtusi, mida nad jagavad ning tunnistades oma soovi tugevdada neid sidemeid ja seada sisse tihedad ja püsivad suhted, soovides luua soodsad tingimused omavahelise kaubavahetuse arendamiseks ja mitmekesistamiseks ning kaubandus- ja majanduskoostöö edendamiseks vastastikku huvipakkuvatel aladel lähtudes võrdsusest, vastastikusest kasusaamisest ja rahvusvahelisest õigusest, otsustades edasi arendada omavahelisi kaubandussuhteid kooskõlas Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe põhimõtetega, taaskinnitades oma kindlaksjäämist seaduslikkusele, inimõigustele ja peamistele vabadustele põhinevale pluralistlikule demokraatiale ning jagades Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise Helsingi lõppakti ja Pariisi Uue Euroopa Harta põhimõtteid, arvestades Euroopas käivitunud majandusliku liberalisatsiooni protsessi, mille eesmärgiks on turumajanduse loomine, aidates sellega kaasa Euroopa ja maailmamajanduse integreerumisele, pidades silmas, et käesolev leping peaks aitama kaasa majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisele ja vajalike sotsiaalsete dimensioonide loomisele, arvestades, et ühtki käesoleva lepingu sätet ei saa tõlgendada nii, nagu oleks lepingupooled vabastatud teiste rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustustest, deklareerides oma valmidust uurida kõiki seostuvaid faktoreid arvestades omavaheliste suhete arendamise ja tugevdamise võimalusi, eesmärgiga laiendada neid ka sellistele valdkondadele, mida käesolev leping ei hõlma, on ülalmainitust lähtudes otsustanud sõlmida käesoleva lepingu: Artikkel 1. Eesmärgid 1. Eesti ja Norra loovad kooskõlas käesoleva lepingu sätetega järk-järgult vabakaubanduspiirkonna. 2. Käesoleva lepingu eesmärkideks on: (a) edendada käesoleva lepingu sätete alusel loodud vabakaubanduse kaudu Eesti ja Norra vaheliste majandussidemete harmoonilist arengut ja sel viisil soodustada vastastikust kaubavahetust, majandustegevuse arengut, elu- ja töötingimuste parandamist, tootmise suurendamist ja rahandusalast stabiilsust; (b) edendada ausa konkurentsi tingimusi Eesti ja Norra vahelises kaubavahetuses; (c) aidata sel viisil kaasa Euroopa majanduslikule integratsioonile ja ülemaailmse kaubavahetuse harmoonilisele arengule ja laienemisele. Artikkel 2. Lepingu ulatus Käesolevat lepingut kohaldatakse Eestist või Norrast pärinevatele: (a) toodetele, mis kuuluvad Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi gruppidesse 25 kuni 97; (b) kaladele ja teistele meresaadustele, mis on ära toodud lisas I. Artikkel 3. Põllumajandusalane kaubavahetus 1. Lepingupooled deklareerivad oma valmisolekut edendada oma põllumajanduspoliitika poolt lubatud piires põllumajandussaaduste kaubavahetuse harmoonilist arengut. 2. Seda eesmärki järgides on pooled sõlminud lepingu, milles on määratud ära meetmed põllumajandussaaduste kaubavahetuse hõlbustamiseks (HS 1–24) ja mis loob vabakaubandustingimused teatavatele töödeldud põllumajandussaadustele*, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut. 3. Lepingupooled rakendavad oma veterinaaria-, taimekaitse- ja tervishoiualaseid eeskirju mittediskrimineerival viisil ja ei võta tarvitusele uusi õigustamatult kaubavahetust takistavaid meetmeid. Artikkel 4. Päritolureeglid 1. Protokoll A kehtestab päritolureeglid ja administratiivkoostöö meetodid. 2. Lepingupooled rakendavad vajalikke abinõusid, sealhulgas administratiivkoostöö korraldus, tagamaks artiklite 3, 5, 6, 13 ja protokolli A efektiivse ja kooskõlastatud rakendamise ning vähendamaks nii palju kui võimalik kaubanduses kehtestatud vormilisi nõudeid ja jõudmaks vastastikku rahuldavate lahendusteni probleemides, mis tekivad nende sätete toimimisel. Artikkel 5. Impordi- ja eksporditollide või muude sarnase toimega maksude keeld ja tühistamine 1. Eesti ja Norra vahelises kaubavahetuses ei tohi kehtestada impordile ja ekspordile uusi tollimakse ega muid sarnase toimega makse. 2. Impordi- ja eksporditollid või muud sarnase toimega maksud tühistatakse käesoleva lepingu jõustumisel. 3. Käesoleva lepingu sätteid kohaldatakse ka fiskaalse iseloomuga tollimaksudele. Artikkel 6. Impordi ja ekspordi kvantitatiivsete piirangute või muude sarnase toimega meetmete keeld ja tühistamine 1. Eesti ja Norra vahelises kaubavahetuses ei tohi impordile ja ekspordile kehtestada ühtegi uut kvantitatiivset piirangut või muid sarnase toimega abinõusid. 2. Impordi ja ekspordi kvantitatiivsed piirangud või muud sarnase toimega abinõud tühistatakse käesoleva lepingu jõustumisel, välja arvatud lisas II ette nähtud juhud. Artikkel 7. Üldised erandid Käesolev leping ei välista keelde ja piiranguid impordile, ekspordile või kaupade transiitveole, mis on põhjendatud ühiskondliku moraali, riigi poliitika või riigi julgeolekuga; inimeste, loomade ja taimede tervise ja elu kaitsega; keskkonnakaitsega; riiklike kunstilist, ajaloolist või arheoloogilist väärtust omavate varade kaitsega; intellektuaalse omandi kaitsega; kulla või hõbedaga seotud eeskirjadega. Sellised keelud ja piirangud ei sisaldada omavolilise diskrimineerimise abinõusid või varjatud piiranguid poolte vahelisele kaubavahetusele. Artikkel 8. Siseriiklik maksustamine 1. Lepingupooled hoiduvad igast siseriiklikust fiskaalse iseloomuga abinõust või tegevusest, mis otseselt või kaudselt toimiks diskrimineerivalt ühelt lepingupoolelt pärinevate toodete ja teiselt poolelt pärinevate sarnaste toodete vahel. 2. Ühe lepingupoole eksporditavad tooted ei tohi saada kasu siseriikliku maksustamise tagasimaksetest, mis ületavad neile kehtestatud otsese või kaudse maksumäära kogusumma. Artikkel 9. Maksed 1. Kaubavahetusega seotud maksed ja selliste maksete ülekandmine selle lepingupoole territooriumile, kus asub laenuandja, on vabad kõigist piirangutest. Lepingupoolte vahelised maksed teostatakse vabalt konverteeritavas valuutas, välja arvatud juhul, kui üksikud firmad on omavahel teisiti kokku leppinud. 2. Lepingupooled hoiduvad kõigist valuutavahetuse piirangutest või administratiivsetest kitsendustest lühikese ja keskmise tähtajaga laenude andmisel, tagasimaksmisel või vastuvõtmisel äritehingute puhul, millest võtab osa alaline elanik. Artikkel 10. Konkurentsireeglid ja riiklikud hanked 1. Lepingupooled teevad oma parima, et tagada omavahelises kaubavahetuses aus konkurents. Ettevõtete ja riiklike hangete konkurentsi eeskirjad neis osalevatele pooltele töötatakse edaspidi välja Ühiskomitees ning kehtestatakse hiljemalt 31. detsembrist 1995. a. Artikkel 11. Riiklik abi 1. Lepingupooled ei säilita ega algata lisas III loetletud eksportabi. 2. Ühiskomitee kontrollib riikliku abi kasutamist ja töötab välja peale eksportabi ka teiste riikliku abi vormide reeglid ning rakendab need hiljemalt 31. detsembriks 1995. a. 3. Juhul kui üks lepingupooltest leiab, et antud tegevus ei ole kooskõlas lõikega 1, võib ta tarvitusele võtta sobivad abinõud kooskõlas artikli 20 sätetega. Artikkel 12. Intellektuaalse omandi kaitse 1. Käesoleva lepinguga seotud riigid teevad koostööd eesmärgiga järk-järgult parandada mittediskrimineerivat intellektuaalse omandi kaitset, sealhulgas abinõusid õiguste andmiseks ja rakendamiseks. Lepingupoolte reeglid intellektuaalse omandi õiguste kaitse alal töötatakse välja ja kehtestatakse hiljemalt 31. detsembriks 1995. a. Need reeglid peavad tagama sellise kaitse, mille tase on võrdväärne Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide seas valitsevate kaitsetingimustega. 2. Vastavalt käesoleva artikli 1. lõikele kuuluvad intellektuaalse omandi hulka eelkõige autoriõigus, sealhulgas arvutiprogrammid, andmebaasid ja nendest tulenevad õigused, kaubamärgid, geograafilised tingmärgid, tööstusdisain, patendid, integraalskeemide topograafiad ning samuti salastatud informatsioon oskusteabe kohta. Artikkel 13. Kaubandus- ja majanduskoostöö edendamine Lepingupooled edendavad omavahelist kaubandus- ja majanduskoostööd, sealhulgas investeeringuteks soodsa kliima loomist, ühisettevõtete rajamist, allhankelepingute sõlmimist ning kaubanduse edendamise alase tegevuse soodustamist. Artikkel 14. Eriklausel Lepingupooled kohustuvad kõiki seonduvaid asjaolusid arvestades uurima võimalust koostöö edasiseks arendamiseks ja süvendamiseks käesoleva lepingu raames ning selle laiendamiseks lepingus käsitlemata valdkondadele. Artikkel 15. Teenused ja investeeringud 1. Lepingupooled tunnustavad teatud kaubandusega seotud valdkondade, näiteks teenuste ja investeeringute tähtsuse kasvu. Oma jõupingutustes järk-järgult süvendada ja laiendada omavahelist koostööd, eelkõige Euroopa integratsiooni taustal, teevad nad koostööd eesmärgiga saavutada turgude järk-järguline liberaliseerimine ning vastastikune turgude avamine investeeringutele ja teenustele mõlema lepingupoole huvides. 2. Edaspidi kaaluvad lepingupooled Ühiskomitees omavaheliste kaubandussuhete laiendamise võimalust investeeringute ja teenustega kauplemise valdkonnas. Artikkel 16. Dumping Kui üks lepingupooltest leiab, et käesoleva lepinguga reguleeritud kaubandussuhetes leiab aset dumping Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe VI artikli tähenduses, võib ta sellise tegevuse suhtes tarvitusele võtta sobivad abinõud kooskõlas mainitud artikliga ja sellega seonduvate lepingutega vastavalt käesoleva lepingu artiklis 20 kehtestatud tingimustele ja menetlusele. Artikkel 17. Erakorraline tegevus teatud toote impordi puhul Kui Eestist või Norrast pärineva teatud toote import suureneb sellisel määral või sellistel tingimustel, mis põhjustavad või võivad põhjustada: a) tõsist kahju siseriiklikele samalaadse või otseselt konkureeriva toodangu tootjatele teise lepingupoole territooriumil, või b) tõsiseid häireid mis tahes seonduvas majandusharus või raskusi, mis võivad kaasa tuua mõne piirkonna majandusharu või majandusliku olukorra tõsise halvenemise, võib asjaosaline lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt artikli 20 tingimustele ja kooskõlas selles sätestatud menetlusega. Artikkel 18. Re-eksport ja tõsine puudujääk Kui artiklites 5 ja 6 sätestatu järgimine põhjustab: a) re-ekspordi kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv lepingupool on kehtestanud antud tootele kvantitatiivsed ekspordipiirangud, ekspordimaksud või muud sarnase toimega abinõud või koormised; või b) eksportivale lepingupoolele olulise toote tõsise puudujäägi või selle ohu; ja kui ülalmainitud olukorrad tekitavad või võivad tekitada suuri raskusi eksportivale lepingupoolele, võib see lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt käesoleva lepingu artikli 20 tingimustele ja kooskõlas seal toodud menetlusega. Artikkel 19. Maksebilansi raskused 1. Kui üks lepingupooltest on tõsistes maksebilansi raskustes või selle vahetu tekkimise ohu ees, võib lepingupool vaatamata artiklite 5 ja 6 sätetele kooskõlas oma teiste rahvusvaheliste kohustustega rakendada kaubavahetust tõkestavaid abinõusid. Sellised abinõud peavad olema ajutised. 2. Abinõudest, mida rakendatakse kooskõlas käesoleva artikli 1. lõikega tuleb Ühiskomiteed võimaluse korral eelnevalt informeerida. Viimane vaatab teise lepingupoole palvel läbi rakendatud abinõude säilitamise vajaduse. Artikkel 20. Kaitseabinõude rakendamise menetlus 1. Enne käesolevas artiklis sätestatud kaitseabinõude rakendamise protseduuri algatamist peavad lepingupooled püüdma lahendada kõik omavahelised lahkarvamused otseste konsultatsioonide teel. 2. Kahjustamata käesoleva artikli lõiget 5, teatab kaitseabinõude kehtestamist kaaluv lepingupool sellest viivitamatult Ühiskomiteele ning annab edasi kogu asjassepuutuva informatsiooni. Ühiskomitee konsultatsioonid leiavad aset viivitamatult, eesmärgiga leida pooltele vastuvõetav lahendus. (a) Artikli 11 suhtes annab asjaosaline lepingupool Ühiskomiteele igakülgset vajalikku abi asja uurimiseks ning võimaluse korral lõpetamaks tegevust, mille vastu protestitakse. Kui asjaomasel lepingupoolel ei õnnestu lõpetada protestitavat tegevust Ühiskomitee poolt kindlaks määratud perioodi jooksul või kui Ühiskomiteel ei õnnestu saavutada kokkulepet kolme kuu jooksul pärast selliste konsultatsioonide algatamist, võib asjaomane lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud kõnealusest tegevusest tulenevate takistuste kõrvaldamiseks. (b) Artiklite 16, 17 ja 18 suhtes peab Ühiskomitee uurima vastavat olukorda ja võtma vastu mis tahes vajaliku otsuse, et lõpetada asjaosalise lepingupoole poolt talle tehtud takistused. Kui seda otsust ei tehta kolmekümne päeva jooksul pärast küsimuse esitamist ühiskomiteele, võib asjaosaline lepingupool tarvitusele võtta olukorra parandamiseks vajalikud abinõud. (c) Artikli 24 suhtes võib asjaomane lepingupool tarvitusele võtta vajalikud abinõud pärast konsultatsioonide lõppemist või kolme kuu möödumisel teatamise päevast. 3. Kasutuselevõetud kaitseabinõudest tuleb viivitamatult teatada Ühiskomiteele. Nende ulatus ja kestvus peab olema piiratud määrani, mis on otseselt vajalik nende kasutuselevõtu esile kutsunud olukorra parandamiseks ja ei ületa kõnealuse tegevuse või takistuse poolt põhjustatud kahju ulatust. Eelistada tuleb abinõusid, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu funktsioneerimist. 4. Kasutuselevõetud kaitseabinõusid tuleb arutada Ühiskomitee regulaarsetel konsultatsioonidel eesmärgiga neid pehmendada, asendada või kaotada need niipea kui võimalik. 5. Kui eelnevate uuringute tegemine on kohest tegutsemist nõudva eriolukorra tõttu võimatu, võib asjaomane lepingupool artiklites 11, 16, 17 ja 18 sätestatud juhtudel otsekohe rakendada olukorra parandamiseks hädavajalikke ettevaatusabinõusid. Abinõudest teatatakse viivitamatult Ühiskomiteele ning viiakse läbi lepingupoolte vahelised konsultatsioonid niipea kui võimalik. Artikkel 21. Ümberstruktureerimise klausel Lepingupooled lepivad kokku, et Eesti võib kohaldada artikli 5 sätetest tulenevaid piiratud kestvusega eriabinõusid suurendatud tollimaksude näol vastavalt lisale IV. Artikkel 22. Julgeolekualased erandid Käesoleva lepingu ükski tingimus ei takista lepingupoolt rakendamast tema poolt vajalikuks peetud abinõusid: (a) et vältida informatsiooni avaldamist vastuolus tema peamiste julgeolekuhuvidega; (b) tema peamiste julgeolekuhuvide kaitseks või rahvusvaheliste kohustuste või riikliku poliitika elluviimiseks: (i) seoses relvade, sõjamoona ja -varustusega kauplemisega tingimusel, et need abinõud ei kahjusta konkurentsitingimusi spetsiifiliselt mittesõjalise otstarbega toodete osas, ja seoses teiste kaupade, materjalide ja teenustega kauplemisega otseselt või kaudselt sõjalise objekti varustamise eesmärgil; või (ii) seoses bioloogiliste ja keemiarelvade, tuumarelvade või teiste tuumalõhkeseadeldiste keelustamisega; või (iii) mis on kehtestatud sõja või mõne muu tõsise rahvusvahelise pingeolukorra ajal. Artikkel 23. Ühiskomitee 1. Käesoleva lepingu täitmist kontrollib ja korraldab Ühiskomitee. 2. Ühiskomitee koosneb ühelt poolt Eesti ja teiselt poolt Norra esindajatest. Ta tegutseb vastastikusel kokkuleppel ja tuleb kokku vajaduse järgi, kuid vähemalt üks kord aastas. Kumbki lepingupool võib nõuda Ühiskomitee kogunemist. 3. Ühiskomitee võib otsustada parandada käesoleva lepingu lisasid ja protokolle. 4. Ühiskomitee võib otsustada moodustada selliseid allkomiteesid ja töögruppe, milliseid ta peab vajalikuks oma ülesannete täitmisele kaasaaitamiseks. Artikkel 24. Kohustuste täitmine 1. Lepingupooled võtavad tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et kindlustada lepingu eesmärkide saavutamine ning lepinguga ettenähtud kohustuste täitmine. 2. Kui üks lepingupooltest leiab, et teine lepingupool ei ole suutnud täita käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, võib tarvitusele võtta vastavad abinõud kooskõlas artikli 20 tingimuste ja sätestatud protseduuridega. Artikkel 25. Lisad ja protokollid Käesoleva lepingu lisad I–IV ja protokoll A on selle lahutamatud osad. Artikkel 26. Lepingu jõustumine Käesolevat lepingut rakendatakse ajutiselt alates allakirjutamise päevast ja leping jõustub sellele päevale järgneva kuu esimesel päeval, kui lepingupooled on diplomaatiliste kanalite kaudu teineteisele teatanud, et nende käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud juriidilised tingimused on täidetud ning leping jääb jõusse määramata ajaks. Artikkel 27. Tühistamine Kumbki lepingupool võib tühistada käesoleva lepingu kirjaliku teatega teisele lepingupoolele. Leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel päevast, mil teine lepingupool sai kätte vastavasisulise teate. Ülaltoodu kinnituseks on selleks vastavaid volitusi omavad täievolilised esindajad alla kirjutanud käesoleva lepingu. Koostatud Tallinnas 15. juunil 1992. a. kahes originaalis inglise keeles. Eesti Vabariigi Valitsuse poolt Norra Kuningriigi Valitsuse poolt Jaan MANITSKI Thørvald STOLTENBERG ______________________________ * Lepinguga hõlmatud töödeldud põllumajandussaaduste suhtes kehtib poolte hinnakompensatsioonisüsteem. Lisa I – Viidatud artikli 2 punktis b Kala ja teiste meresaaduste loetelu Kala ja teised meresaadused, mida hõlmavad lepingu sätted. HS rubriigi nr. Toote kirjeldus 02.08 Muud toidukõlblikud liha- ja subproduktid, värsked, jahutatud või külmutatud ex 90 – Muu: – – vaala Grupp 3 Kalad ja vähilaadsed, molluskid ja muud veeselgrootud 15.04 Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, keemiliselt modifitseerimata 15.16 Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterifitseeritud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata ex 10 – Loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid: – – Saadud täielikult kalast või mereimetajatest 16.03 Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast või vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest ex 00 – Ekstraktid ja mahlad vaalalihast, kalast või vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest 16.04 Töödeldud või konserveeritud kala; kalamarjast valmistatud kaaviar ja kaaviari asendajad 16.05 Töödeldud või konserveeritud vähilaadsed, molluskid ja muud veeselgrootud 23.01 Inimtoiduks kõlbmatud pulber, jahu ja graanulid lihast või subproduktidest, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned ex 10 – Pulber, jahu ja graanulid lihast või subproduktidest; rasvakõrned – – Vaalajahu 20 – Pulber, jahu ja graanulid kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest 23.09 Valmistoidud loomadele ex 90 – Muu: – – Lahustuvad tooted kalast Lisa II – Viidatud artikli 6 lõikes 2 Tooted, mille suhtes ei kehti ekspordi- ja impordipiirangute tühistamine Norra 1. Ekspordipiirangute tühistamine ei kehti järgmiste kaupade suhtes: HS rubriigi nr. Toote kirjeldus ex 72.04 Vanaraud ja mustmetallide jäätmed, välja arvatud neist ümbersulatatud valuplokid Lisa III – Viidatud artiklis 11 Käesoleva lepinguga keelustatud eksportabi (a) Valuuta kinnipidamise kavad või muu sarnane tegevus, mis toob kaasa soodustusi ekspordile või re-ekspordile. (b) Valitsuste poolt eksportööridele otseste subsiidiumide maksmine. (c) Tööstus- või kaubandusettevõtete vabastamine ekspordiga seotud otsestest või sotsiaalmaksudest. (d) Eksporditavate kaupade vabastamine maksudest ja koormistest, välja arvatud impordiga seotud koormised või kaudsed maksud, mida samadelt kaupadelt võeti ühes või mitmes staadiumis, kui neid müüakse siseriiklikuks tarbimiseks, või eksporditavate kaupade eest tasumine määral, mis ületab tegelikult nendelt kaupadelt impordiga seotud koormiste või kaudsete maksude näol või ka mõlemal viisil ühes või mitmes staadiumis võetud summad. (e) Maailmaturuhindadest madalama hinna võtmine valitsuste või valitsusasutuste poolt importtoorme tarnimisel eksporditehinguteks teistel tingimustel kui kodumaisteks tehinguteks. (f) Krediidiintresside nõudmine määral, mis on selgelt ebapiisav krediidikindlustus-institutsioonide pikaajaliste tegevuskulude ja kahjude katmiseks valitsuse eksportkrediidigarantiide puhul. (g) Valitsuse (või spetsiaalsete valitsuse poolt kontrollitavate institutsioonide) poolt eksportkrediidi andmine madalama määraga kui see, mida nad ise peavad maksma selliste summade saamiseks. (h) Valitsuse poolt täielikult või osaliselt eksportööride kulude kandmine krediidi hankimisel. Lisa IV – Viidatud artiklis 21 Ümberstruktureerimise reguleerimist käsitlevad abinõud 1. Erakorralised abinõud võivad hõlmata ainult uusi tööstusharusid või teatud sektoreid, kus toimub ümberstruktureerimine või mis on tõsistes raskustes, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme. 2. Nimetatud abinõudena Eestis rakendatavad tollimaksud Norrast pärinevate toodete impordile ei tohi ületada 25 protsenti ad valorem. Need tollimaksud peavad säilitama eelistuse Norrast pärinevatele toodetele ning nad ei tohi ületada tollimakse, mis on kehtestatud Eestisse ükskõik millisest teisest riigist imporditavatele samalaadsetele kaupadele. Nende abinõude alla langevate toodete impordi koguväärtus ei tohi ületada 15 protsenti kogu Norrast imporditavatest artiklis 2 määratletud tööstustoodetest viimase aasta vältel, mille kohta on saadaval statistilised andmed. 3. Neid abinõusid rakendatakse perioodi vältel, mis ei ületa 5 aastat, kui Ühiskomitee ei kinnita pikemat perioodi, ning neid ei saa tarvitusele võtta hiljem kui 5 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist. 4. Eesti informeerib Ühiskomiteed kõigist erakorralistest abinõudest, mida ta kavatseb tarvitusele võtta ning Norra palvel peetakse enne nende rakendamist Ühiskomitee konsultatsioonid rakendatavate abinõude ja valdkondade suhtes. Selliste abinõude tarvitusele võtmisel varustab Eesti Ühiskomiteed käesoleva artikli põhjal kehtestatavate tollimaksude kaotamise ajakavaga. Selline ajakava peab tagama nende maksude järk-järgulise kaotamise igal aastal võrdsetes osades algusega hiljemalt kaks aastat pärast nende kehtestamist. Ühiskomitee võib teha otsuse ajakava muutmise kohta. Protokoll A mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja administratiivkoostöö meetodite kohta Tiitel I. MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOON Artikkel 1 1. Käesoleva lepingu rakendamiseks ja kahjustamata artikli 2 sätteid, loetakse järgmisi tooteid Eestist või Norrast pärinevateks: (a) täielikult Eestist või Norrast saadavad tooted artikli 4 tähenduses; (b) Eestist või Norrast saadavad tooted, mis sisaldavad mitte täielikult sealt saadavaid aineid, tingimusel et: (i) need ained on Eestis või Norras piisavalt töödeldud artikli 5 tähenduses või (ii) need ained pärinevad teisest lepingupoolsest käesoleva protokolli tähenduses või (iii) need ained pärinevad Lätist või Leedust, kusjuures rakendatakse lepingu päritolureegleid, mis loovad vabakaubanduspiirkondi ühelt poolt Norras ja teiselt poolt Lätis või Leedus, sel määral, kuivõrd mainitud reeglid langevad kokku käesoleva protokolli omadega. 2. Eestist pärinevate toodete suhtes võib lõike 1 (b) (iii) sätteid rakendada ainult juhul, kui Eesti, Läti ja Leedu vahel on nende sätete rakendamiseks alus pandud vajalikule administratiivkoostööle kooskõlas käesoleva protokolli sätetega. Artikkel 2 1. Hoolimata artikli 1 lõike 1 alalõike (b) punktide (ii) ja (iii) tingimustest säilitavad oma päritolu tooted, mis käesoleva protokolli tähenduses pärinevad Eestist, Norrast, Lätist või Leedust, kusjuures on rakendatud artikli 1 lõike 1 alalõikes (b) (iii) viidatud päritolureegleid, ning mis eksporditakse ühest käesoleva lepingu poolest teistesse samal kujul või artikli 5 lõikes 5 näidatud mahus eksportivas riigis töödeldult. 2. Lõike 1 rakendamiseks, kui kasutatakse käesoleva lepingu osalistest riikidest või ühest või mõlemast lepinguosalisest riigist ja Lätist ja/või Leedust pärit tooteid ja need tooted ei ole eksportivas riigis töödeldud artikli 5 lõikes 5 viidatud piires, määratakse päritolu kõrgeima tolliväärtusega toote järgi, või kui see ei ole teada ning seda ei saa kindlaks teha, kõrgeima esimesena kindlaksmääratava hinna järgi, mida selles riigis toodete eest makstakse. Artikkel 3 [Käesolev protokoll ei sisalda artiklit 3] Artikkel 4 Järgmisi tooteid loetakse täielikult Eestist või Norrast pärinevaiks artikli 1 lõike 1 alalõike (a) tähenduses: (a) selle maapinnast või merepõhjast leitavad mineraalained; (b) seal kasvatatavad juurviljatooted; (c) seal sündinud ja kasvatatavad elusloomad; (d) seal kasvatatavatelt elusloomadelt saadavad tooted; (e) seal jahipidamisest või kalapüügist saadavad tooted; (f) merekalapüügist saadavad ja selle laevade poolt püütavad muud mereannid; (g) selle tehaslaevade pardal ainult alalõikes (f) viidatud saadustest valmistatud tooted; (h) seal kogutud kasutatud kaubaartiklid, mis sobivad ainult toorainena tarbimiseks vastavalt käesoleva protokolli lisas I sisalduvale märkusele 5a kasutatud rehvide kohta; (i) seal teostatava tootmise käigus eralduvad jäätmed ja heitmed; (j) ainult alalõigetes (a) kuni (i) kirjeldatud toodetest valmistatavad kaubad. Artikkel 5 1. Käesolevas protokollis kasutatavad mõisted «grupid» ja «rubriigid» tähistavad gruppe ja rubriike (neli koodinumbrit) nimekirjas, mis moodustab Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi (edaspidi nimetatud harmoniseeritud süsteem või HS). Mõiste «klassifitseeritud» viitab teatud rubriiki kuuluva toote või materjali klassifitseerimisele. 2. Artikli 1 eesmärkide saavutamiseks loetakse mittepärinevad materjalid piisavalt töödelduiks juhul, kui saadud toode on klassifitseeritud rubriigis, mis erineb nendest rubriikidest, mille alla on klassifitseeritud selle toote valmistamiseks kasutatud kõik mittepärinevad materjalid, vastavalt lõigete 3, 4 ja 5 sätetele. 3. Käesoleva protokolli lisa II nimekirja tulpades 1 ja 2 mainitud toote kohta peavad lõike 2 ettekirjutuse asemel olema täidetud tulbas 3 seatud tingimused. 4. Gruppides 84 kuni 91 (viimane kaasa arvatud) nimetatud toodete puhul võib eksportöör alternatiivina tulbas 3 seatud tingimuste täitmisele rakendada hoopis tulbas 4 seatud tingimusi. 5. Artikli 1 lõike 1 alalõike (b) (i) rakendamiseks tuleb siiski pärineva toote staatuse määramisel lugeda ebapiisavaks töötlemiseks, olenemata sellest, kas rubriiki on muudetud või mitte: (a) kauba hea seisundi säilitamiseks transpordil ja ladustamisel teostatavad operatsioonid (ventileerimine, laialilaotamine, kuivatamine, külmutamine, soolamine, vääveldioksiidi või muudes vesilahustes hoidmine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud sarnased operatsioonid); (b) lihtsad operatsioonid, mis seisnevad tolmu eemaldamises, sõelumises, sorteerimises, klassifitseerimises, sobitamises (sealhulgas kaupade komplektidesse panek), pesemises, värvimises, tükeldamises; (c) (i) pakendi vahetamine ja saadetise ümberkomplekteerimine; (ii) lihtne pudelitesse, anumatesse, kottidesse, karpidesse panek, papist või puidust alustele kinnitamine, jne., ning kõik muud lihtsad pakkimisoperatsioonid; (d) markeeringute, siltide või muude sarnaste eristusmärkide kinnitamine kaupadele või nende pakenditele; (e) erinevat liiki või sarnaste toodete lihtne segamine, kusjuures käesolevas protokollis toodud päritolureeglid ei võimalda ühte või mitut segu komponentidest lugeda pärinevaks tooteks; (f) kaupade osade lihtne kokkupanek selleks, et moodustuks üks ühtne kaubaartikkel; (g) alalõigetes (a) kuni (f) kirjeldatud kahe või enama operatsiooni kombinatsioon; (h) loomade tapmine. Artikkel 6 1. Mõiste «väärtus» käesoleva protokolli lisa II loetelus tähistab kasutatud mittepärinevate materjalide tolliväärtust nende importimise ajal või kui see ei ole teada ning seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis tähistab see materjali eest vastaval territooriumil makstavat esimest kindlakstehtavat hinda. Kui on vaja ära määrata kasutatud pärinevate materjalide väärtust, siis tuleb rakendada käesolevat paragrahvi mutatis mutandis. 2. Mõiste «tootjahind» lisa II loetelus tähistab saadud toote tootjahinda, millest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta saadud toote eksportimisel. Artikkel 7 Käesoleva protokolli tähenduses võib pärinevaid kaupu, mis moodustavad ühe ühtse kaubasaadetise, transportida peale Eesti, Norra, Läti või Leedu läbi ükskõik millise muu territooriumi koos vajaduse korral ette tuleva ümberlaadimise või ajutise ladustamisega sellel territooriumil tingimusel, et selle territooriumi läbimine on geograafiliselt põhjendatud, et kaup on jäetud tolli järelevalve alla riigis, mida kaup läbib või kus seda laos hoitakse, et kaupadega ei teostata äritehinguid nendes riikides või et neid ei ole sinna toimetatud siseriiklikuks tarbimiseks ning et nendega ei ole seal teostatud muid operatsioone kui mahalaadimine, ümberlaadimine või mõnda muud operatsiooni nende hea seisukorra säilitamiseks. Tiitel II. ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ MEETODID Artikkel 8 1. Käesoleva protokolli tähenduses mõistetavate pärinevate toodete suhtes kehtib Eestisse või Norrasse importimisel käesolev leping, kui on esitatud üks järgnevatest dokumentidest: (a) EUR.1 liikumise sertifikaat, edaspidi nimetatud «EUR.1 sertifikaat», või pikaajalise kehtivusega EUR.1 sertifikaat ja sellisele sertifikaadile viitavad arved, mis on koostatud kooskõlas artikliga 13. EUR.1 sertifikaadi näidis on toodud käesoleva protokolli lisas III; (b) koosõlas 13. artikliga koostatud arve, millel on eksportööri deklaratsioon nagu on toodud käesoleva protokolli lisas IV; (c) eksportööri deklaratsiooniga arve, nagu näidatud käesoleva protokolli lisas IV, mis on koostatud eksportööri poolt mis tahes kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või enamast pakendist, sisaldades pärinevaid tooteid koguväärtusega mitte üle 5110 arveldusühiku. 2. Järgmiste käesoleva protokolli tähenduses mõistetavate pärinevate toodete suhtes kehtib Eestisse või Norrasse importimisel käesolev leping ilma et oleks vajalik koostada 1. lõikes viidatud dokumente: (a) eraisikuilt eraisikuile saadetavad väikepakkidena saadetavad tooted tingimusel, et toodete väärtus ei ületa 365 arveldusühikut; (b) tooted, mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist tingimusel, et toodete väärtus ei ületa 1025 arveldusühikut. Neid sätteid rakendatakse ainult siis, kui selliseid kaupu ei impordita kaubanduslikult ja kui on deklareeritud, et nad vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks nõutavatele tingimustele ja kui ei teki kahtlust selle deklaratsiooni tõele vastavuses. Importi, millel on juhuslik iseloom ja mis koosneb ainuüksi kaubasaajate või reisijate või nende perekondade isiklikuks tarbeks mõeldud kaupadest, ei loeta kaubanduslikuks impordiks, kui nende kaupade välimus ja kogus näitavad, et ei ole järgitud mingit ärilist eesmärki. 3. Eksportiva lepingupoole rahvusliku valuuta kogused, mis on võrdsed arveldusühikuis väljendatud kogustega, määratakse kindlaks eksportiva riigi poolt ja neist antakse teada teisele lepingupoolele. Kui kogused on suuremad kui importiva riigi poolt kindlaksmääratud vastavad kogused, siis importiv riik võtab need vastu juhul, kui kaubad on arvele märgitud eksportiva lepingupoole valuutas. Kui kaubaarved on esitatud teise lepingupoole valuutas, siis tunnustab importiv riik vastava riigi poolt märgitud summat. 4. Arveldusühiku ekvivalendiks Eesti, Norra, Läti või Leedu valuutades on käesoleva protokolli lisas VI toodud summad. 5. Arveldusühikuis väljendatud kogused vaadatakse üle vajaduse korral, kuid vähemalt iga kahe aasta järel. 6. Lisandid, varuosad ja tööriistad, mis on kaasas saadetava varustuse, masina, aparaadi või sõiduvahendiga, mis on harilikult varustuse osaks ning on kauba hinna sisse arvestatud või ei ole eraldi arvele märgitud, loetakse kõnealuse varustuse, masina, aparaadi või sõiduvahendiga kokku kuuluvaks. 7. Komplektid harmoniseeritud süsteemi üldreegli 3 tähenduses loetakse pärinevaks kaubaks juhul, kui kõik kauba komponendid on pärinevad tooted. Sellele vaatamata loetakse komplekt, mis on koostatud pärinevatest ja mittepärinevatest artiklitest pärinevaks tingimusel, et mittepärinevate artiklite väärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast. Artikkel 9 1. EUR.1 sertifikaat antakse välja eksportiva lepingupoole tollivõimude poolt siis, kui toimub kõnealuste kaupade eksport. See väljastatakse eksportöörile kohe, kui eksport on tegelikkuses toimunud või kindlustatud. 2. EUR.1 sertifikaat väljastatakse Eesti või Norra tollivõimude poolt, kui eksporditavaid kaupu saab lugeda vastavast riigist pärinevaiks artikli 1 tähenduses. 3. Eesti või Norra tollivõimud võivad tingimusel, et kaubad, mis on märgitud EUR.1 sertifikaadis, asuvad tema territooriumil, väljastada EUR.1 sertifikaadi kooskõlas käesolevas protokollis kehtestatud tingimustega juhul, kui eksporditavaid kaupu võib lugeda Eestist, Norrast, Lätist või Leedust pärinevaiks artikli 2 tähenduses. Sellistel juhtudel on EUR.1 sertifikaadi väljastamise aluseks eelnevalt väljastatud või koostatud päritolutõend. 4. EUR.1 sertifikaati saab välja anda vaid juhul, kui ta on dokumentaalseks tõestuseks, mis on nõutav selleks, et rakendada sooduskäsitlust vastavalt käesolevale lepingule või artikli 1 lõike 1 alalõikes (b)(iii) viidatud lepingule. EUR.1 sertifikaadi väljaandmise kuupäev peab olema märgitud sertifikaadile tollivõimude jaoks jäetud lahtrisse. 5. Erandkorras võib EUR.1 sertifikaati välja anda ka pärast selles märgitud kaupade eksportimist juhul, kui seda ei väljastatud eksportimise käigus vigade, tahtmatute vahelejätmiste või eriolukordade tõttu. Tollivõimud võivad EUR.1 sertifikaadi tagantjärele välja anda ainult pärast kontrollimist, kas eksportööri avalduses kirjas olevad üksikasjad on kooskõlas vastaval dokumendil märgituga. Tagantjärele välja antud EUR.1 sertifikaatidele peab olema märgitud üks järgnevaist lausetest: «ISSUED RETROSPECTIVELY», «UTSTEDT SENERE», «IZDOTS PĒC PREČU EKSPORTA», «TAGANTJÄRELE VÄLJA ANTUD» või «ISLEISTAS RETROSPEKTYVIAI». 6. EUR.1 sertifikaadi varguse, kaotamise või rikkumise korral võib eksportöör pöörduda selle välja andnud tollivõimude poole palvega koostada duplikaat viimase käsutuses olevate ekspordidokumentide alusel. Selliselt välja antud duplikaadile peab olema peale märgitud üks järgnevaist sõnadest: «DUPLICATE», «DUPLIKAT», «DUBLIKATS», «DUPLIKAAT» või «DUPLIKATAS». Duplikaat, millel peab olema märgitud EUR.1 sertifikaadi originaali väljaandmise kuupäev, on kehtiv alates sellest kuupäevast. 7. Lõigetes 5 ja 6 viidatud lisamärked pannakse kirja EUR.1 sertifikaadi lahtrisse «Märkused». 8. Alati on võimalik asendada üht või enamat EUR.1 sertifikaati ühe või enama teise EUR.1 sertifikaadiga tingimusel, et see teostatakse tolliametis, kus kaubad asuvad. 9. Lõigetes 2 ja 3 kehtestatud tingimuste täitmise kontrolli eesmärgil on tollivõimudel õigus nõuda mis tahes dokumentaalset tõestust või viia läbi ükskõik millist tollikontrolli, mida nad vajalikuks peavad. 10. Ülaltoodud lõigete 2 kuni 9 sätted kehtivad mutatis mutandis päritolu kinnituse kohta, mis on koostatud kinnitatud eksportööride vastavalt artiklis 13 määratud tingimustele. Artikkel 10 1. EUR.1 sertifikaat väljastatakse ainult taotluse põhjal, mis on esitatud kirjalikult eksportööri poolt või eksportööri vastutusel tema poolt volitatud isiku poolt, blanketile, mille näidis on toodud käesoleva protokolli lisas III ja mis täidetakse kooskõlas käesoleva protokolliga. 2. Eksportiva riigi tollivõimude ülesandeks on kindlustada lõikes 1 viidatud blanketi korrektne täitmine. Eelkõige kontrollivad nad, kas lahter, mis on jäetud kaupade kirjeldamiseks, on täidetud sel viisil, et oleks välistatud kõik võimalikud võltsitud juurdekirjutused. Sel eesmärgil peab kaupade kirjeldus olema vormistatud ühtegi rida tühjaks jätmata. Kui lahter ei ole täielikult täidetud, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata horisontaalne joon ning tühi ruum läbi kriipsutada. 3. Kuna EUR.1 sertifikaat on dokumentaalseks tõestuseks käesoleva lepinguga kindlaks määratud soodustariifide ja -kvootide rakendamise kohta, lasub eksportiva riigi tollivõimudel vastutus kõigi kaupade päritolu ning sertifikaadil olevate muude andmete kontrolliks vajalike sammude eest. 4. Kui EUR.1 sertifikaat väljastatakse artikli 9 lõike 5 tähenduses pärast seda, kui seal märgitud kaubad on tegelikult juba eksporditud, siis peab eksportöör 1. lõikes viidatud avalduses: – ära märkima EUR.1 sertifikaadis märgitud kaupade eksportimise koha ja kuupäeva, – kinnitama, et kõnealuste kaupade eksportimise ajal ei antud välja ühtki EUR.1 sertifikaati ning teatama selle põhjused. 5. Eksportiva riigi tollivõimud peavad vähemalt kaks aastat säilitama EUR.1 sertifikaadi taotlused ja 9. artikli 3. lõike teises alalõikes viidatud päritolutõendid, mille alusel antakse välja uued EUR.1 sertifikaadid. Artikkel 11 1. EUR.1 sertifikaadid koostatakse vormis, mille näidis on toodud käesoleva protokolli lisas III. Blankett trükitakse ühe või mitme lepinguosalise riigi ametlikus keeles või inglise keeles. EUR.1 sertifikaadid koostatakse ühes nendest keeltest ja kooskõlas eksportiva lepingupoole seadusandlusega; kui need on kirjutatud käsitsi, siis peavad need olema täidetud tindiga ja trükitähtedega. 2. EUR.1 sertifikaadi formaat peab olema 210×297 millimeetrit. Mõõtude erinevuseks on lubatud pluss 8 millimeetrit või miinus 5 millimeetrit. Kasutatavaks paberiks peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist paberimassi ja ei kaalu vähem kui 25 grammi ruutmeetri kohta. Sertifikaadil peab olema trükitud roheline giljoššmuster, mis teeb kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud silmaga nähtavaks. 3. Lepingupooltel on õigus trükkida EUR.1 sertifikaadid ise või lasta need trükkida nende poolt kinnitatud trükkalitel. Viimasel juhtumil peab igale EUR.1 sertifikaadile olema lisatud viide sellise kinnituse olemasolule. Igale EUR.1 sertifikaadile peab olema märgitud trükkali nimi ja aadress või mingi muu märge, mille järgi on võimalik trükkalit kindlaks teha. Samuti peab igal sertifikaadil olema trükitud või käsitsi kirjutatud seerianumber, mis võimaldab sertifikaati identifitseerida. Artikkel 12 1. EUR.1 sertifikaat tuleb esitada nelja kuu jooksul alates selle väljaandmise kuupäevast eksportiva riigi tollivõimude poolt kauba sihtpunktiks oleva importiva riigi tollivõimudele kooskõlas selle riigi poolt kehtestatud korraga. Nimetatud ametkonnad võivad nõuda sertifikaadi tõlget. Samuti võivad nad koos impordideklaratsiooniga nõuda importööri avaldust selle kohta, et kaubad vastavad nendele tingimustele, mis on nõutavad lepingu rakendamiseks. 2. Kahjustamata artikli 5 lõiget 5, kus tollipunktis kaupu deklareeriva isiku nõudmisel lahti võetud või kokkupanemata kaubaartiklit, mis kuulub harmoniseeritud süsteemi peatükkide 84 või 85 alla, imporditakse osadena vastavalt kompetentsete ametkondade poolt kehtestatud tingimustele, loetakse seda üheks kaubaartikliks ja EUR.1 sertifikaadi võib esitada esimese osa importimisel kogu kaubaartikli kohta. 3. EUR.1 sertifikaati, mis esitatakse importiva riigi tollivõimudele pärast lõikes 1 toodud lõplikku esitamistähtaega, võib vastu võtta sooduskäsitluse rakendamiseks, kui tõendit ei õnnestunud tähtajaks esitada lõplikuks kuupäevaks force majeure’i või erandolukorra tõttu. Teistel juhtudel, kui tõendi esitamine hilineb, võivad importiva riigi tollivõimud vastu võtta EUR.1 sertifikaadi juhul, kui kaubad on neile esitatud enne nimetatud lõplikku tähtaega. 4. Ebaoluliste erinevuste avastamine EUR.1 sertifikaadis esitatud andmete ja nende vahel, mis esitatakse tollile kaupade impordiformaalsuste täitmiseks ettenähtud dokumentides, ei muuda sertifikaati ipso facto kehtetuks tingimusel, et sertifikaat vastab kaubale. 5. EUR.1 sertifikaadid säilitatakse importiva riigi tollivõimude poolt kooskõlas selles riigis kehtivate normidega. 6. Artiklis 7 kehtestatud tingimuste täitmise kohta esitatakse importiva riigi tollivõimudele kas: (a) eksportivas riigis koostatud kinnitav transpordidokument ühes eksemplaris, mille alusel on transiitriigist läbi sõidetud; või (b) transiitriigi tollivõimude poolt välja antud sertifikaat, milles kajastuvad: – kaupade täpne kirjeldus, – kaupade mahalaadimise ja ümberlaadimise kuupäev ja vajaduse korral ka laevade nimetused, – kinnitatud tõend tingimuste kohta, mille alusel kaubad viibisid transiitriigis; (c) või nende puudumise korral mis tahes tõendav dokument. Artikkel 13 1. Sõltumata artikli 9 lõigetest 1 kuni 7 ja artikli 10 lõigetest 1, 4 ja 5 rakendatakse päritolu tõestamisega seotud dokumentide väljaandmisel lihtsustatud korda allpool toodud tingimustel. 2. Eksportiva lepingupoole tollivõimud võivad lubada eksportööril, edaspidi nimetatud «kinnitatud eksportöör», kes teostab sagedasi tarneid, milleks võidakse välja anda EUR.1 sertifikaate, ja kes esitab tollivõimudele nende nõudmiste rahuldamiseks kõik vajalikud garantiid selleks, et kontrollida kaupade päritolustaatust, mitte esitada eksportivas riigis asuvale tollipunktile eksportimise ajal ei kaupu ega nende kaupade jaoks EUR.1 sertifikaadi taotlust eesmärgil saada EUR.1 sertifikaat artikli 9 lõigetes 1 kuni 4 kehtestatud tingimuste alusel. 3. Lisaks sellele võivad tollivõimud lubada kinnitatud eksportööril koostada EUR.1 sertifikaate, mille maksimaalne kehtivusaeg on üks aasta arvestatuna väljaandmise kuupäevast, edaspidi nimetatud «Pikaajaline sertifikaat». Luba antakse ainult siis, kui eksporditavate kaupade päritolustaatus jääb eeldatavasti muutumatuks pikaajalise sertifikaadi kehtimise ajaks. Kui pikaajalise sertifikaadi alla ei kuulu enam ühtki kaupa, siis informeerib eksportöör sellest viivitamatult tollivõime, kes loa välja andsid. Lihtsustatud korra rakendamisel võivad eksportiva riigi tollivõimud nõuda selliste EUR.1 sertifikaatide kasutamist, millele on tehtud eraldusmärge nende äratundmiseks. 4. Lõigetes 2 ja 3 viidatud loa saamiseks on nõutav vastavalt tollivõimude valikule, et EUR.1 sertifikaadi lahter 11 «Tolli märgistus»: (a) oleks eelnevalt kinnitatud eksportiva riigi kompetentse tolliameti templiga ja selle ameti ametniku käsikirjalise allkirja või allkirjapitsatiga; või (b) oleks märgistatud kinnitatud eksportööri poolt eritempliga, mis on kinnitatud eksportiva riigi tollivõimude poolt ning vastab käesoleva protokolli lisas V toodud näidisele; selline tempel võib olla ka eelnevalt blanketile trükitud. EUR.1 sertifikaadi lahtri 11 «Tolli märgistus» võib täita vajaduse korral ka kinnitatud eksportöör. 5. Lõikes 4 (a) viidatud juhtumitel märgitakse EUR.1 sertifikaadi lahtrisse 7 «Märkused» üks järgnevaist lausetest: «Simplified procedure», «Forenklet prosedyre», «Vienkarsota procedura», «Lihtsustatud protseduur» või «Supaprastinta procedura». Kinnitatud eksportöör märgib vajaduse korral lahtrisse 13 «Kontrollimise nõue» sellise tolliametkonna nime ja aadressi, mis on kompetentne kontrollima EUR.1 sertifikaati. 6. Lõikes 3 viidatud juhtumil märgib kinnitatud eksportöör EUR.1 sertifikaadi lahtrisse 7 ka ühe järgnevatest lausetest: «LT certificate valid until…», «LT-sertifikat gyldig til…», «LT-sertifikats ir speka lidz…», «Pikaajaline sertifikaat kehtivusega kuni…», «LT sartifikatas galioja iki…» (kuupäev araabia numbrites) ja viite loale, mille alusel on vastav pikaajaline sertifikaat välja antud. Kinnitatud eksportöörilt ei nõuta viitamist pikaajalise sertifikaadi lahtrites 8 ja 9 pakkide markeeringule ja numbreile ning nende arvule, tüübile, brutokaalule (kg) või teistele mõõtudele (liitrid, m3, jne.). Lahtris 8 peab aga olema toodud kaupade kirjeldus ja nimetus, mis peab olema piisavalt täpne selleks, et neid kindlaks teha. 7. Sõltumata artikli 12 lõigetest 1 kuni 3 peab pikaajalise sertifikaadi esitama imporditolliametile ükskõik milliste selles märgitud kaupade esimese importimise ajal või enne seda. Kui importöör sooritab tolliprotseduuri mitmes erinevas importiva riigi tollipunktis, võivad tollivõimud nõuda, et ta teeks pikaajalisest sertifikaadist koopia kõigile neile punktidele. 8. Kui tollivõimudele on esitatud pikaajaline sertifikaat, näidatakse imporditavate kaupade päritolu staatuse kinnitus pikaajalise sertifikaadi kehtimise jooksul arvetes, mis rahuldavad järgmisi tingimusi: (a) kui arve sisaldab nii kaupu, mis pärinevad Eestist, Norrast, Lätist või Leedust kui ka mittepärinevaid kaupu, peab eksportöör selgelt vahet tegema nende kahe kategooria vahel; (b) eksportöör peab igal arvel märkima kaupade kohta väljastatud pikaajalise sertifikaadi numbri ja sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäev ja riigi või riikide nime(d), kust kaubad pärinevad. Eksportööri poolt arvele tehtud märge pikaajalise sertifikaadi numbri ja päritoluriigi kohta on deklaratsiooniks selle kohta, et kaubad vastavad käesolevas protokollis kehtestatud tingimustele enamsoodustusliku päritolustaatuse omandamise kohta lepinguosaliste riikide vahelises kaubavahetuses. Eksportiva riigi tollivõimud võivad nõuda, et sissekanded, mis vastavalt ülaltoodud sätetele peavad olema märgitud arvele, oleksid kinnitatud käsikirjalise allkirjaga, millele järgneks selgelt loetav allakirjutanu nimi; (c) arvele märgitud kaupade kirjeldused ja nimetused peavad olema antud piisavalt detailselt, näitamaks selgelt, et kaubad on ära toodud ka arvel viidatud pikaajalisel sertifikaadil; (d) arved koostatakse ainult kaupade kohta, mida eksporditakse vastava pikaajalise sertifikaadi kehtivuse ajal. Kuid neid võib esitada ka imporditolli punktis nelja kuu jooksul arvestades nende koostamise kuupäevast eksportööri poolt. 9. Lihtsustatud protseduuri raames võib arveid, mis vastavad käesoleva artikli tingimustele, koostada ja/või edasi anda kaugside- või elektrooniliste andmetöötlussüsteemide abil. Importiva riigi toll aktsepteerib selliseid arveid kui imporditavate kaupade päritolu tõestust kooskõlas sealsete tollivõimude poolt kehtestatud protseduuridega. 10. Juhul kui eksportiva lepingupoole tollivõimud leiavad, et käesoleva artikli sätete kohaselt välja antud sertifikaat ja/või arve on kehtetu mis tahes tarnitud kauba suhtes, peavad nad sellest viivitamatult informeerima importiva riigi tollivõime. 11. Tollivõimud võivad kinnitatud eksportööril lubada EUR.1 sertifikaadi asemel koostada arveid, milles on ära toodud käesoleva protokolli lisas IV näidatud deklaratsioon. Kinnitatud eksportööri poolt arvele kantud deklaratsioon peab olema tehtud ühes käesoleva lepingu poolte ametlikus keeles või inglise keeles. See peab olema käsikirjaliselt alla kirjutatud ja peab kas: (a) sisaldama viidet kinnitatud eksportöörile antud loa numbrile, või (b) olema varustatud kinnitatud eksportööri lõikes 4(b) viidatud eritempliga, mis on heaks kiidetud eksportiva riigi tollivõimude poolt. Selline tempel võib olla ka eelnevalt arvele trükitud. 12. Siiski võivad eksportiva riigi tollivõimud lubada kinnitatud eksportööril mitte alla kirjutada lõikes 8 (b) nimetatud avaldusele või lõikes 11 viidatud arvel antud deklaratsioonile, kui sellised arved on koostatud või edasi antud kaugside- või elektrooniliste andmetöötlussüsteemide abil. Nimetatud tollivõimud kehtestavad tingimused käesoleva lõike rakendamiseks, arvates vajadusel sinna juurde ka kinnitatud eksportööri poolt kirjalikult antava kohustuse selle kohta, et ta võtab endale täieliku vastutuse sellise avalduse ja deklaratsiooni eest, nagu oleks ta tegelikult nendele dokumentidele käsikirjaliselt alla kirjutanud. 13. Lõigetes 2, 3 ja 11 viidatud loas peavad tollivõimud eelkõige kindlaks määrama: (a) tingimused, mille kohaselt koostati EUR.1 sertifikaatide või pikaajaliste sertifikaatide taotlus või millistel tingimustel kanti arvele deklaratsioon kaupade päritolu kohta; (b) tingimused, mille alusel nii neid avaldusi kui ka koopiat arvetest, mis viitavad pikaajalisele sertifikaadile, ja arvetest, millele on kantud eksportööri deklaratsioon, säilitatakse vähemalt kaks aastat. Pikaajaliste sertifikaatide või pikaajalistele sertifikaatidele viitavate arvete puhul algab see periood pikaajalise sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevast alates. Need sätted kehtivad ka EUR.1 sertifikaatide või pikaajaliste sertifikaatide kohta ning arvete kohta, mis viitavad pikaajalisele sertifikaadile nii nagu ka arvete kohta, millele on kantud eksportööri deklaratsioon, mis on olnud aluseks artikli 9 lõike 3 teise alalõike tingimuste kohaselt kasutatavate teiste päritolutõendite väljaandmisele. 14. Eksportiva lepingupoole tollivõimud võivad kuulutada teatud kaubakategooriad lõigetes 2, 3 ja 11 toodud erikäsitluse alla mittekuuluvaiks. 15. Tollivõimud keelduvad andmast lõigetes 2, 3 ja 11 viidatud luba eksportööridele, kes ei anna kõiki nende poolt vajalikuks peetavaid garantiisid. Tollivõimud võivad igal ajal loa tühistada. Nad on kohustatud seda tegema siis, kui ei täideta enam kinnituse tingimusi või kui kinnitatud eksportöör ei anna enam garantiisid. 16. Tollivõimud võivad kooskõlas nende poolt kehtestatud määrustega nõuda, et kinnitatud eksportöör neid informeeriks kavatsetavast kaupade lähetamisest, nii et kompetentne tollipunkt saaks teostada mis tahes tema poolt vajalikuks peetavat kontrolli enne kaupade ärasaatmist. 17. Käesoleva artikli sätted ei kahjusta käesoleva lepingu poolte tolliformaalsuste kohta käivate määruste rakendamist ja tollidokumentide kasutamist. Artikkel 14 Artikli 8 lõikes 1(c) viidatud deklaratsioon peab olema koostatud eksportööri poolt käesoleva protokolli lisas IV toodud kujul ühes käesoleva lepingu osaliste ametlikest keeltest või inglise keeles. See peab olema trükitud või templiga varustatud ja käsitsi alla kirjutatud. Eksportöör peab nimetatud deklaratsiooni kandva arve koopiat säilitama vähemalt kaks aastat. Artikkel 15 1. Eksportöör või tema esindaja esitab koos EUR.1 sertifikaadi taotlusega mis tahes kinnitava dokumendi, mis tõestab, et eksporditavad kaubad vastavad EUR.1 sertifikaadi väljastamise tingimustele. Ta kohustub esitama vastavate ametkondade nõudel mis tahes lisatõendeid, mida nad võivad nõuda eesmärgil seada sisse kord eelistatud tollikäsitluseks valitud kaupade päritolustaatuses ning ta kohustub nõustuma iga tema arvete läbivaatusega ning ülalmainitud kaupade omandamise protsesside igasuguse kontrollimisega nimetatud ametkondade poolt. 2. Eksportöörid peavad säilitama 1. lõikes viidatud tõendavaid dokumente vähemalt kaks aastat. 3. Lõigete 1 ja 2 sätted kehtivad mutatis mutandis artikli 13 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud protseduuride rakendamisel ning artikli 8 lõigetes 1(b) ja 1(c) viidatud deklaratsioonide suhtes. Artikkel 16 1. Kaupade suhtes, mis saadetakse Eestist või Norrast näitusele mõnda teise riiki peale Eesti, Norra, Läti või Leedu ning mis müüakse peale näitust importimiseks Eestisse või Norrasse, kehtivad importimisel käesoleva lepingu sätted tingimusel, et kaubad vastavad käesoleva protokolli nõuetele, mille järgi nad peavad olema tunnistatud Norrast või Eestist pärinevateks ja tingimusel, et tolliametnikele on rahuldavalt tõestatud, et: (a) eksportöör on need kaubad lähetanud Eestist või Norrast riiki, kus toimub näitus, ning on nad seal näitusele välja pannud; (b) kaubad on eksportööri poolt müüdud või mõnel muul viisil Norras või Eestis kellegi omandusse antud; (c) kaubad on toimetatud näituse ajal või vahetult pärast seda Norrasse või Eestisse samasuguses seisukorras nagu nad näitusele saadeti; (d) kaupu ei ole pärast seda, kui nad näitusele toodi, kasutatud mitte ühelgi muul eesmärgil kui näitusel demonstreerimiseks. 2. EUR.1 sertifikaat esitatakse tollivõimudele tavalises korras. Sellel peab olema märgitud näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võib nõuda ka täiendavat dokumentaalset tõestusmaterjali kaubaliikide kohta ja tingimuste kohta, mille alusel nad näitusel välja on pandud. 3. Lõige 1 kehtib igasuguse kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitööteemalise näituse, messi või muu sarnase avaliku demonstreerimise või väljapaneku kohta, mis ei ole korraldatud isiklikes huvides kauplustes või äriruumides eesmärgiga müüa välismaiseid kaupu, ja mille käigus jäävad kaubad tolli valve alla. Artikkel 17 1. Et kindlustada käesoleva tiitli õige rakendamine, abistavad Eesti ja Norra teineteist oma vastavate tolliadministratsioonide kaudu EUR.1 sertifikaatide autentsuse ja täpsuse kontrollimisel, sealhulgas arvestades ka neid sertifikaate, mis on välja antud artikli 9 lõike 3 ning eksportööride poolt arvele kantud deklaratsioonide alusel. 2. Ühiskomitee on volitatud langetama mis tahes vajalikke otsuseid administratiivkoostöö meetodite õigeaegseks rakendamiseks Eestis ja Norras. 3. Eesti ja Norra tollivõimud varustavad teineteist templijäljendite näidistega, mida kasutatakse nende tolliametites EUR.1 sertifikaatide väljaandmiseks. 4. Iga isikut, kes koostab või laseb koostada dokumendi, mis sisaldab ebaõigeid andmeid eesmärgiga saada oma kaupadele sooduskäsitlus, karistatakse. 5. Eesti ja Norra astuvad kõik vajalikud sammud kindlustamaks, et EUR.1 sertifikaadi alusel tarnitavaid kaupu, mis transpordi käigus läbivad nende territooriumil asuvat vabatsooni, ei asendata teiste kaupadega ja nendega ei teostata mingeid muid operatsioone peale nende, mis on vajalikud nende riknemise vältimiseks. 6. Kui Eestist või Norrast pärinevaid tooteid, mida imporditakse vabapiirkonda EUR.1 sertifikaadi alusel, muudetakse või töödeldakse ümber, peavad asjaomased tollivõimud andma eksportööri palvel välja uue EUR.1 sertifikaadi, kui muutmine või töötlemine on vastavuses käesoleva protokolli sätetega. Artikkel 18 1. EUR.1 sertifikaatide ja eksportööride arvetele kantud deklaratsioonide hilisem kontrollimine viiakse läbi pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollivõimudel tekib põhjendatud kahtlus dokumendi autentsuse suhtes või informatsiooni õigsuse suhtes, mis puudutab kõnealuste kaupade tegelikku päritolu. 2. Lõike 1 sätete rakendamiseks peavad importiva riigi tollivõimud tagastama eksportiva riigi tollivõimudele EUR.1 sertifikaadi ja arve selle esitamise korral, või pikaajalisele sertifikaadile viitava arve või eksportööri deklaratsiooni kandva arve või koopia nendest dokumentidest, andes vajaduse korral sisu põhjendused või järelpärimise vormi. Tollivõimud edastavad järelkontrolli palve toetuseks ükskõik millise saadud dokumendi või informatsiooni, teatades, et EUR.1 sertifikaadis või arvel toodud andmed on ebatäpsed. Kui importiva riigi tollivõimud otsustavad ajutiselt peatada käesoleva lepingu sätete kehtivuse kuni kontrolli tulemuste selgumiseni, pakutakse importöörile võimalust kaupade vabastamiseks tingimusel, et võetakse tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud. 3. Importiva riigi tollivõime informeeritakse kontrolli tulemustest niipea kui võimalik. Need tulemused peavad olema sellised, et nad võimaldaksid kindlaks teha, kas dokumendid, mis on tagastatud lõike 2 alusel, vastavad tegelikult eksporditud kaupadele ja kas nende kaupade suhtes on võimalik rakendada enamsoodustustingimusi. Kui selliseid vaidlusi ei suudeta lahendada importiva riigi ja eksportiva riigi tollivõimude vahel või kui nad tõstatavad küsimuse käesoleva protokolli tõlgendamise kohta, peavad nad pöörduma artiklis 26 viidatud tolli- ja päritoluküsimustega tegeleva allkomitee poole. Otsused langetab ühiskomitee. EUR.1 sertifikaadi järelkontrolliks peavad eksportiva riigi tollivõimud säilitama ekspordidokumente või neid asendavaid EUR.1 sertifikaatide koopiaid vähemalt kaks aastat. Tiitel III. LÕPPSÄTTED Artikkel 19 Eesti ja Norra astuvad mõlemad vajalikke samme käesoleva protokolli rakendamiseks. Artikkel 20 Käesoleva protokolli lisad moodustavad protokolli lahutamatu osa. Artikkel 21 Kaupu, mis sobivad tiitli I sätete alla ja mis lepingu jõustumise kuupäeval on transportimisel või hoiul Eestis või Norras ajutistes ladudes, tolliladudes või vabapiirkondades, võib lugeda pärinevateks kaupadeks, kui importivale riigile on nelja kuu jooksul arvates sellest kuupäevast esitatud tagantjärele koostatud päritolutõend ja mis tahes dokument, mis oleks tõendiks transporditingimuste kohta. Artikkel 22 Eesti ja Norra kohustuvad rakendama abinõusid kindlustamaks, et EUR.1 sertifikaadid, mida nende tollivõimudel on lubatud välja anda vastavalt käesolevale lepingule, väljastatakse käesoleva lepinguga kehtestatud tingimuste alusel. Samuti kohustuvad nad tagama selleks otstarbeks vajaliku administratiivkoostöö, eelkõige kontrollima käesoleva lepinguga vastavuses tarnitud kaupade marsruuti ja hoiustamiskohti. Artikkel 23 1. Kahjustamata põllumajandustoodete kaubanduse alase lepingu artikli 4(3) sätteid, millele on viidatud käesoleva lepingu artiklis 3(2), võib toodetele, mis kuuluvad mõne käesolevas lepingus määratletud liigi alla ja mida kasutatakse selliste kaupade tootmiseks, millele väljastatakse EUR.1 sertifikaat, pikaajaline sertifikaat või pikaajalisele sertifikaadile viitavad arved või eksportööri deklaratsiooni kandev arve, anda tollimaksu soodustus või mis tahes liiki tollimaksust vabastus ainult juhul, kui on tegemist kaupadega, mis pärinevad Eestist, Norrast, Lätist või Leedust. 2. Selles artiklis hõlmab mõiste «tollimaks» ka kõiki tollimaksuga samaväärseid makseid. Artikkel 24 [Käesolev protokoll ei sisalda artiklit 24] Artikkel 25 1. Pärinevate toodete suhtes käesoleva protokolli tähenduses kehtib Eestisse importimisel käesolev leping ka Läti või Leedu tollitöötajate poolt välja antud EUR.1 sertifikaadi esitamisel, millele on kantud väljend «artikli 25 rakendamine» ja mis on kinnitatud nimetatud tolliameti templiga. 2. Kui tooted, mis on eelnevalt Eestisse imporditud koos artikli 8 lõikes 1 viidatud päritolutõendiga, mis on väljastatud või koostatud Norras, re-eksporditakse Lätisse või Leetu, kohustub Eesti välja andma EUR.1 sertifikaadid koos väljendiga «artikli 25 rakendamine», tingimusel et tooted eksporditakse samas seisundis või et nad ei ole Eestis läbi teinud mingisugust töötlemist enam kui artikli 5 lõikes 5 viidatud piirides. Artikkel 26 Ühiskomitee alluvuses luuakse tolli- ja päritoluküsimustega tegelev allkomitee kooskõlas lepingu artikli 23 lõikega 4 aitamaks Ühiskomiteel täita oma ülesandeid ja kindlustamaks ekspertide vahel pideva informatsioonivahetuse ja konsultatsioonid. Allkomitee moodustatakse Eesti ja Norra ekspertidest, kes on vastutavad tolli ja päritoluga seotud küsimuste eest. Artikkel 27 Artikli 1 lõike 1 alalõike (b) (ii) või (iii) rakendamise eesmärgil käsitletakse iga Eesti või Norra territooriumilt pärinevat toodet teise käesoleva lepingu poole territooriumile eksportimisel kui mittepärinevat toodet perioodil või perioodidel, mil viimatimainitud lepingupool rakendab kooskõlas käesoleva lepinguga sellistele toodetele tollimäära, mida ta rakendab kolmandate riikide suhtes või mingit teist ettevaatusabinõud. Protokolli A lisa I SELGITAVAD MÄRKUSED Märkus 1 – Artikkel 1 Käesoleva lepingu osalise riigi territoorium hõlmab ka selle riigi territoriaalveed. Käesoleva lepingu osalise riigi territooriumi osaks peetakse ka talle kuuluvaid avamerel püüki teostavaid laevu, kaasa arvatud tehaslaevad, millel püütud kala töödeldakse, eeldusel, et need vastavad selgitavas märkuses 4 kehtestatud tingimustele. Märkus 2 – Artiklid 1, 2 ja 4 Artiklis 1 toodud päritolureeglid peavad olema lepinguosaliste riikide poolt tingimusteta täidetud, välja arvatud 2. artiklis kirjeldatud juhul. Kui käesoleva lepingu osalisest riigist pärinevad teise riiki eksporditud tooted saadetakse tagasi, välja arvatud 2. artiklis toodud juhul, tuleb neid lugeda mittepärinevateks, kuni pole võimalik tõestada tollivõime rahuldaval viisil, et: – tagastatud kaubad on samad, mis eksporditi, ning – nad ei ole teises riigis viibimise ajal läbinud muid operatsioone peale nende hea seisukorra säilitamiseks vajalike. Märkus 3 – Artiklid 1 ja 2 Kaupade päritolu määramisel ei ole oluline, kas nende kaupade tootmisel kasutatud energia ja kütus, tootmishooned ja sisseseade, masinad ja tööriistad pärinevad kolmandatest riikidest või mitte. Märkus 4 – Artikli 4 alalõige (f) Mõiste «tema laevad» kehtib ainult laevadele: (a) mis on registreeritud käesoleva lepingu osalises riigis; (b) mis sõidavad merd käesoleva lepingu osalise riigi lipu all; (c) mis on vähemalt 50% ulatuses käesoleva lepingu osalise riigi kodanike omanduses või firma omanduses, mille peakontor asub selles riigis ja mille juhataja või juhatajad, direktorite nõukogu või juhatuse esimees ja selliste nõukogude või juhatuste liikmete enamus on käesoleva lepingu osalise riigi kodanikud ja lisaks sellele, ühisettevõtete või aktsiaseltside puhul, vähemalt pool kapitalist kuulub sellele riigile või juriidilisele isikule või kodanikule sellest riigist; (d) mille kapten ja ohvitserid on kõik käesoleva lepingu osalise riigi kodanikud; (e) mille meeskonnast vähemalt 75% on käesoleva lepingu osalise riigi kodanikud. Märkus 5 – Artiklid 4 ja 5 1. Päritolureeglite rakendamise ühikuks on kindel toode, mis on aluseks klassifitseerimisel kasutades Harmoniseeritud Süsteemi. Toodete komplektide puhul, milliseid klassifitseeritakse üldreegli 3 kohaselt, määratakse klassifikatsiooniühik iga komplekti osa kohta eraldi; see puudutab ka komplekte rubriikidest 63.08, 82.06 ja 96.05. Siit järeldub, et – kui artiklite grupist või kogumist koosnev toode klassifitseeritakse Harmoniseeritud Süsteemi alusel ühe rubriigi alla, moodustab tervik klassifikatsiooniühiku; – kui kaubasaadetis koosneb teatud arvust identsetest toodetest, mida klassifitseeritakse sama Harmoniseeritud Süsteemi rubriigi all, tuleb päritolureeglite rakendamisel käsitleda iga toodet eraldi. 2. Kui Harmoniseeritud Süsteemi üldreegli 5 kohaselt kuulub pakend klassifitseerimisel toote hulka, kuulub see sinna ka päritolu määramisel. Märkus 5a – Artikli 4 alalõige (h) Kasutatud rehvide korral termin «kasutatud kaubaartiklid, mis sobivad ainult toorainena tarbimiseks» ei kata mitte ainult kasutatud rehve tooraine asendajana vaid ka kasutatud rehve, mis sobivad ainult protekteerimiseks või kasutamiseks jäätmetena. Märkus 6 – Artikli 5 lõige 2 Lisa II sissejuhatavad märkused kehtivad vajadusel kõikidele toodetele, mille valmistamisel on kasutatud mittepärinevaid materjale, isegi kui nende kohta ei kehti lisa II nimekirjas toodud reeglid, kuid selle asemel kehtib rubriigi muutumise reegel, mis on toodud artikli 5 lõikes 2. Märkus 7 – Artiklid 1 ja 2 «Tootjahind» tähendab hinda, mida makstakse tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töötlus, eeldusel, et hinnas sisaldub kõigi valmistamisel kasutatud materjalide väärtus. «Tolliväärtus» tähendab tolliväärtust nii nagu see on määratud vastavalt Genfis 12. aprillil 1979. a. sõlmitud «Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe» artikli VII rakendamise lepingule. Märkus 8 – Artikkel 8 punkt 1 Käesoleva lepingu kohaselt laieneb võimalus kasutada kaubaarvet kaupade päritolulisuse staatuse tõendina ka kaubasaatelehtedele või mis tahes muule kaubadokumendile, mis kirjeldab antud kaupu piisava detailsusega võimaldamaks neid identifitseerida. Posti teel saadetavate toodete puhul, mida artikli 8 lõike 2 tähenduses ei loeta kaubavahetuseks, võib päritolustaatuse deklareerida tollideklaratsioonile C2/CP3 või sellele deklaratsioonile lisatud lisalehele. Märkus 9 – Artikli 17 lõige 1 ja artikkel 22 Kui EUR.1 sertifikaat on väljastatud vastavalt artikli 9 lõikes 3 toodud tingimustele ja kehtib samas riigis re-eksporditud kaupade kohta, siis peab sihtriigi tollivõimudel olema võimalik administratiivse koostöö korras hankida päritolutõendite õiged koopiad, mis on eelnevalt väljastatud või koostatud ja kehtivad nende kaupade kohta. Märkus 10 – Artikkel 23 «Tollimaksu hüvitus või vabastamine mis tahes liiki tollimaksust» tähendab tootmises kasutatud toodetele rakendatud tollimaksude tagasimaksu või nendest vabastamist mis tahes viisil, kas osaliselt või täielikult, eeldusel, et nimetatud tingimus võimaldab kas selgesõnaliselt või tegelikult seda tagasimaksu, mittemaksmist või maksust vabastamist juhul kui kasutatud toodetest saadud kaubad eksporditakse, aga mitte siis, kui need jäetakse siseturu tarbeks. «Tootmises kasutatud tooted» tähendab mis tahes toodet, mille suhtes taotletakse «tollimaksu hüvitust või vabastamist mis tahes liiki tollimaksust» päritoluliste toodete eksportimisel, millistele väljastatakse või antakse EUR.1 sertifikaat, pikaajaline sertifikaat või arved, mis viitavad pikaajalisele sertifikaadile, või eksportija deklaratsiooni sisaldav arve. Protokolli A lisa II VAJALIKE TÖÖ- VÕI TÖÖTLEMISOPERATSIOONIDE NIMEKIRI MITTEPÄRINEVATEST MATERJALIDEST PÄRITOLUSTAATUSEGA TOODETE TOOTMISEKS Sissejuhatavad märkused ÜLDISED Märkus 1 1.1. Nimekirja kaks esimest veergu kirjeldavad valmistatud toodet. Esimeses veerus on toodud Harmoniseeritud Süsteemis kasutatav toote rubriigi või siis grupi kood ja teises veerus selle toote kirjeldus. Igale esimeses kahes veerus toodud sissekandele vastab reegel veergudes 3 ja 4. Kui mõnel juhul eelneb sissekandele esimeses veerus «ex», siis tähendab see, et reegel veerus 3 või 4 kehtib ainult selle rubriigi või grupi selle osa kohta, mis on kirjeldatud veerus 2. 1.2. Kui veerus 1 on grupeeritud mitu rubriiki või on toodud ainult grupi kood ja toote kirjeldus veerus 2 on seetõttu antud üldistes mõistetes, siis vastav reegel veerus 3 või 4 kehtib kõikide toodete kohta, mis Harmoniseeritud Süsteemis on klassifitseeritud sellesse gruppi või neisse rubriikidesse. 1.3. Kui nimekirjas on erinevad reeglid, mis kehtivad rubriigi erinevatele toodetele, sisaldab iga taandrida rubriigi selle osa kirjeldust, millele vastab reegel veerus 3 või veerus 4. 1.4. Kui gruppide 84 ja 91 toodetele ei ole antud päritolureeglit veerus 4, tuleb rakendada reeglit veerust 3. Märkus 2 2.1. Terminiga «tootmine» tähistatakse mistahes liiki töö- või töötlemisoperatsioone, kaasa arvatud koostamine või muu spetsiaalne operatsioon. Siiski, vt. alljärgneva märkuse 3 punkti 5. 2.2. Terminiga «materjal» tähistatakse igasugust koostisosa, toorainet, komponenti või osa jne., mida kasutatakse toote valmistamisel. 2.3. Terminiga «toode» viidatakse valmistatud tootele, isegi kui see on mõeldud hilisemaks kasutamiseks mõnes teises tootmisoperatsioonis. Märkus 3 3.1. Juhul kui nimekirjas pole mõnda rubriiki või rubriigi mõnda osa, tuleb rakendada artikli 5 punktis 2 toodud rubriigi muutumise reeglit. Kui «rubriigi muutumise» tingimus kehtib nimekirjas mõne artikli kohta, siis sisaldub see veeru 3 reeglis. 3.2. Vajalik töö- või töötlemisoperatsioon veerus 3 või 4 toodud reegli kohaselt tuleb teostada ainult kasutatavate mittepäritoluliste materjalide suhtes. Mõnes kolmanda või neljanda veeru reeglis sisalduvad piirangud kehtivad samuti ainult kasutatud mittepärinevate materjalide kohta. 3.3. Kui reegel ütleb, et võib kasutada «ükskõik millise rubriigi materjale», võib kasutada ka tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, võttes siiski arvesse reeglis sisalduvaid piiranguid. Siiski väljend «valmistamine ükskõik millise rubriigi materjalidest, kaasa arvatud teised rubriigi … materjalid» tähendab, et kasutada võib vaid selliseid tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, millel on erinev toote kirjeldus kui tootel veerus 2. 3.4. Kui mittepärinevatest materjalidest valmistatud toodet, mis on saanud päritolustaatuse tootmise ajal kas rubriigi muutumise reegli põhjal või nimekirjas toodud reegli põhjal, kasutatakse materjalina mingi teise toote tootmise protsessis, siis reegel, mida kasutatakse toote kohta, milles ta sisaldub, ei kehti tema enda kohta. N ä i t e k s: Mootor rubriigist 84.07, mille kohta reegel ütleb, et kasutatavate mittepärinevate materjalide väärtus ei tohi ületada 40% tootja hinnast on valmistatud «legeeritud valtsterasest», mis on klassifitseeritud rubriigis 72.24. Kui see valtsimine toimus antud riigist mittepärinevast valukangist, on valtsimine juba andnud valtstootele päritolu nimekirja rubriigi 72.24 reegli alusel. Mootori väärtuse kalkulatsioonis võib siis teda lugeda pärinevaks, sõltumata sellest, kas ta toodeti samas tehases või mõnes teises. Sel moel ei võeta mittepärineva valukangi väärtust arvesse mittepärinevate materjalide väärtuse arvutamisel. 3.5. Isegi kui rubriigi muutumise reegel või nimekirjas sisalduv reegel on täidetud, ei saa toode päritolu staatust juhul kui teostatud töötlemine tervikuna on ebapiisav artikli 5 lõike 5 tähenduses. Märkus 4 4.1. Nimekirja reegel annab minimaalselt vajaliku töö- või töötlemismahu, kusjuures suurem töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; vastupidiselt, väiksem töö või töötlemine ei anna tootele päritolu. Järelikult kui reegel ütleb, et teataval tootmisstaadiumil võib kasutada mittepärinevat materjali, siis on sellise materjali kasutamine tootmise varasematel staadiumidel lubatud ja hilisemal mitte. 4.2. Kui nimekirja reegel määrab, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et ühte või enamat nendest materjalidest võib kasutada. Reegel ei nõua, et tuleb kasutada kõiki loetletud materjale. N ä i t e k s: Kangaste kohta kehtiv reegel ütleb, et võib kasutada looduslikke kiude ning et muude materjalide hulgas võib kasutada ka keemilisi kiude. See ei tähenda, et mõlemaid peab kasutama, võib kasutada ühte või teist või mõlemat korraga. Kuid kui samas reeglis kehtib ühe materjali kohta üks piirang ja teise materjali kohta teine piirang, siis rakendatakse ainult seda piirangut, mis kehtib tegelikult kasutatud materjali kohta. N ä i t e k s: Õmblusmasinate kohta kehtiv reegel ütleb, et kasutatud niidi pingutamise ja siksaki mehhanismid peavad olema pärinevad; need kaks piirangut kehtivad ainult siis, kui nimetatud mehhanismid on tegelikult monteeritud õmblusmasinasse. 4.3. Kui nimekirjas toodud reegel määrab, et toode peab olema valmistatud kindlast materjalist, ei välista see tingimus teiste materjalide kasutamist, mis oma klassifitseerimise iseloomu tõttu ei saa reeglit rahuldada. N ä i t e k s: Rubriigi 19.04 kohta kehtiv reegel, mis välistab teraviljade ja teraviljasaaduste kasutamise, ei välista kasutamast mineraalsoolasid, kemikaale ja teisi lisandeid, mis pole toodetud teraviljadest. N ä i t e k s: Mittekootud materjalidest valmistatud toodete puhul, kui on lubatud kasutada ainult mittepärinevat lõnga, ei ole võimalik alustada mittekootud riidest – isegi kui mittekootud tooteid pole harilikult võimalik valmistada lõngast. Sellistel juhtudel on lähtematerjal tavaliselt lõnga eelstaadiumis st. kiu staadiumis. Vaata ka märkus 7 punkti 3 seoses tekstiilidega. 4.4. Kui nimekirja reeglis on toodud kasutada lubatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtuseks kaks või enam protsendimäära, siis ei või neid protsente kokku liita. Kõigi kasutatavate mittepärinevate materjalide maksimaalväärtus ei tohi kunagi ületada kõrgeimat toodud protsendimääradest. Ei tohi ületada ka konkreetse materjali kohta kehtivaid individuaalseid protsendimäärasid. TEKSTIILID Märkus 5 5.1. Nimekirjas kasutusel olev termin «looduslikud kiud» tähistab muid kiudusid kui kunst- või sünteetilised kiud ketrusele eelnevates tootmisstaadiumides, kaasa arvatud jäätmed, ja kui teisiti pole märgitud, hõlmab termin «looduslikud kiud» kiude, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, aga mitte kedratud. 5.2. Terminiga «looduslikud kiud» on tähistatud hobusejõhv rubriigist 05.03, siid rubriigist 50.02 ja 50.03, samuti vill, peened ja jämedad loomakarvad rubriikidest 51.01 kuni 51.05, puuvillakiud rubriikidest 52.01 kuni 52.03 ning muud taimsed kiud rubriikidest 53.01 kuni 53.05. 5.3. Terminid «tekstiilimass», «keemilised materjalid» ja «paberivalmistamise materjalid» on nimekirjas kasutusel selleks, et kirjeldada materjale, mis pole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63 ja mida võib kasutada kunst-, sünteetiliste, paberkiudude või -lõnga tootmiseks. 5.4. Terminit «staapelkiud» kasutatakse nimekirjas rubriikidesse 55.01 kuni 55.07 kuuluvatele sünteetilisele või kunstkiule, staapelkiule või -jäätmetele viitamiseks. Märkus 6 6.1. Kui tooted on klassifitseeritud nimekirja nende rubriikide alla, millele on viidatud käesolevates sissejuhatavates märkustes, siis ei kehti nimekirja veerus 3 toodud tingimused ühegi nende valmistamisel kasutatud mis tahes põhilise tekstiilmaterjali kohta, mis summaarselt moodustavad 10% või vähem kõigi kasutatud põhiliste tekstiilmaterjalide kogukaalust (vt. ka märkuse 6 punktid 3 ja 4). 6.2. Siiski võib seda tolerantsi rakendada ainult segatoodetele, mis on valmistatud kahest või enamast põhilisest tekstiilmaterjalist, sõltumata nende osast tootes. Põhilised tekstiilmaterjalid: – siid – vill – jäme loomakarv – peen loomakarv – hobusejõhv – puuvill – paberi valmistamise materjalid ja paber – lina – naturaalne kanep – džuut ja teised niinekiud – sisal ja muud agaavi perekonda kuuluvad kiud – kookospalmikiud, abaka, ramjee ja muud taimse päritoluga tekstiilkiud – sünteetilised kiud – tehiskiud – sünteetilised staapelkiud – tehis-staapelkiud N ä i t e k s: Lõng rubriigist 52.05, mis on valmistatud puuvillakiust ja sünteetilisest staapelkiust, on segalõng. Seetõttu võib mittepärinevaid materjale, mis ei rahulda päritolureegleid, kasutada kuni 10% lõnga kaalust. N ä i t e k s: Villane kangas rubriigist 51.22, mis on valmistatud villasest lõngast ja sünteetiliste staapelkiudude lõngast, on segamaterjalidest kangas. Seetõttu võib nii mittepärinevat sünteetilist lõnga kui ka villast lõnga või nende kombinatsioone, mis ei rahulda päritolureegleid, kasutada kuni 10% kanga kaalust. N ä i t e k s: Froteekangas rubriigist 58.02, mis on valmistatud puuvillasest lõngast ja puuvillakangast, on segatoode ainult juhul, kui puuvillakangas ise on segakangas, mis on valmistatud kahest või enamast erinevast põhitekstiilmaterjalist või kui kasutatud puuvillalõngad on ise segud. N ä i t e k s: Kui kõnealune froteekangas on valmistatud puuvillalõngast ja sünteetilisest kangast, siis on ilmselt kasutatud kahte erinevat põhitekstiilmaterjali. N ä i t e k s: Džuudist alusele valmistatud taftingvaip, mille tupsud on nii kunstkiud- kui ka puuvillasest lõngast, on segatoode, sest on kasutatud kolme põhilist tekstiilimaterjali. Seetõttu võib kõiki mittepärinevaid materjale, mida kasutatakse hilisemas tootmise staadiumis, kui reegel seda lubab, kasutada eeldusel, et nende summaarne kogukaal ei ületa 10% kõigi vaibas sisalduvate tekstiilmaterjalide kogukaalust. Niisiis võidaks imporditud džuudist alust, kunstkiudlõnga või puuvillalõnga kasutada sellel tootmise staadiumil eeldusel, et kaalu tingimused on täidetud. 6.3. Juhul kui tooted sisaldavad polüamiididest ja polüestritest valmistatud «suure tugevusega lõnga», on tolerants selle lõnga suhtes 20%. 6.4. Juhul kui tooted sisaldavad metalliga või plastikuga kombineeritud lõnga või paela laiusega kuni 5 mm, on tolerants selle lõnga või paela suhtes 30%. Märkus 7 7.1. Nende tekstiiltoodete osas, mis on märgitud nimekirjas viitega käesolevale sissejuhatavale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale, välja arvatud voodrid ja vaheriided, mis ei rahulda valmistatud toote kohta nimekirja veerus 3 toodud reeglit eeldusel, et need ei ole klassifitseeritud tootega sama rubriigi alla ning, et nende väärtus ei ületa 8% selle toote tootjahinnast. 7.2. Mis tahes kasutatud mittetekstiilsed kaunistused ja lisandid või teised kasutatud materjalid, mis sisaldavad tekstiilmaterjale, ei pea rahuldama veerus 3 toodud tingimusi isegi kui nad jäävad välja märkuse 4 punkti 3 piirangutest. 7.3. Vastavalt märkuse 4 punktile 3 võib kasutada vabalt mistahes mittepärinevaid mittetekstiilmaterjalidest kaunistusi ja lisandeid või muid tekstiilmaterjale mittesisaldavaid tooteid, kus neid ei saa valmistada veerus 3 loetletud materjalidest. N ä i t e k s: Kui nimekirja reegel ütleb, et teatud tekstiiltoote, näiteks pluusi tootmisel tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallesemete nagu nööpide kasutamist, kuna neid pole võimalik tekstiilmaterjalidest valmistada. 7.4. Seal kus kehtib protsendireegel, peab mittepärinevate materjalide väärtuse hulka arvestama ka mittepärinevate kaunistuste ja lisandite väärtuse. (Tabeli read on esitatud lõikudena. Esimese veeru andmed on paksus, teise veeru andmed harilikus, kolmanda ja neljanda veeru andmed kaldkirjas. Neljanda veeru algust tähistab märk ■) (1) HS rubriigi number (2) Toote kirjeldus – (3) ■ (4) Mittepärinevate materjalidega teostatav töö või töötlemine, mis tagab tootele päritolustaatuse 03.02 kuni 03.05 Kala, v.a. eluskala – Tootmine, kus kõik grupi 3 materjalid on juba pärinevad materjalid ex 04.03 Petipiim, hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, maitsestatud puuviljade, pähklite või kakaoga või neid lisandina sisaldav – Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 4 materjalid on täielikult pärinevad, iga kasutatud rubriigi 20.09 puuviljamahl (v.a. ananassi, laimi või greibi mahl) on juba pärinev, ning kõigi kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 13.02 Taimsed mahlad ja ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar ja teised taimeliimid ja tihkestid, saadud köögiviljatoodetest: – modifitseeritud taimeliimid ja tihkestid, saadud köögiviljatoodetest – Tootmine modifitseerimata taimeliimidest ja tihkestitest 16.04 Toidud või konservid kalast; kalamarjast valmistatud kaaviar ja kaaviari asendajad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 16.05 Toidud ja konservid vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 17.02 Keemiliselt puhas fruktoos ja maltoos – Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, k.a. teised rubriigi 17.02 materjalid 17.04 Suhkrust kondiitritooted (kaasa arvatud valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides tingimusel, et ükskõik millise teise grupi 17 kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 18.06 Šokolaad ja teised kakaod sisaldavad tooted – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides tingimusel, et ükskõik millise teise grupi 17 kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 19.01 Linnaseekstrakt; jahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 50% kaalust ning mis pole mujal nimetatud; rubriikides 04.01–04.04 esitatud toiduainetest mujal nimetamata tooted, mis ei sisalda või sisaldavad kaalult alla 10% kakaod: – linnaseekstrakt – Tootmine grupis 10 klassifitseeritud teraviljadest – muu – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi teiste grupi 17 kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 19.02 Taignatooted, keedetud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (näit. liha või muu täidisega) või täidiseta: spaghetti, makaronid, nuudlid, lintnuudlid, gnocchi, ravioli, cannelloni, välja arvatud need, mis ei sisalda enam kui 20% kaalust kala, vähilaadseid, molluskeid või muid veeselgrootuid, vorsti või vorstitooteid, mistahes liha või subprodukte, k.a. mistahes liiki või päritoluga rasvad; couscous valmistoiduna või mitte – Tootmine, milles kõik kasutatud teraviljad ja derivaadid (v.a. kõvanisu ja selle derivaadid) peavad olema täielikult pärinevad 19.03 Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, kliidena või muul taolisel kujul – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a. kartulitärklis rubriigist 11.08 19.04 Teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või praadimise teel valmistatud toidukaubad (nt. maisihelbed), eelnevalt keedetud, praetud vm. viisil toiduks valmistatud viljaterad (v.a. maisiterad): – mis ei sisalda kakaod: – – teraviljad (v.a. mais) eelnevalt küpsetatud või muul viisil valmistatud teradena – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Sellegipoolest, teravilju ja suhkrumaisi tõlvikuid, kas valmistatult või konserveeritult, rubriikidest 20.01, 20.04 ja 20.05 ning külmutatud toorest või eelnevalt keedetud või aurutatud suhkrumaisi rubriigist 07.10, ei tohi kasutada – – muud – Tootmine, milles kõik kasutatud teraviljad ja nende derivaadid (välja arvatud mais «Zea Indurata» ja kõvanisu ning nende derivaadid) peavad olema täielikult pärinevad, ning kõigi kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – kakaod sisaldavad – Tootmine mistahes rubriiki, välja arvatud 18.06, klassifitseeritud materjalidest tingimusel, et kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% selle toote tootjahinnast 19.05 Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne.), kakaoga või ilma; armulaualeivakesed, tühjad oblaadid farmaatsiatööstuse tarbeks, laevakuivikud, riisipaber jms. – Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. grupp 11 ex 21.03 Kastmed ja pooltooted nende valmistamiseks; kastmelisandite ja maitseainete segud – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib kasutada sinepipulbrit või -jahu või sinepit ex 21.04 Valmissupid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks – Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, välja arvatud toiduks valmistatud või konserveeritud juurviljad rubriikidest 20.02 kuni 20.05 ex 22.02 Veed, kaasa arvatud mineraalveed ja gaseeritud veed ning teised mittealkohoolsed joogid, mis ei sisalda rubriigi 20.09 puu- või juurviljamahlu, kuid sisaldavad suhkrut või piima või piimarasvu – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides, eeldusel, et kõigi kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% selle toote tootjahinnast, ning kõik kasutatud puuviljamahlad (v.a. ananassi, laimi ja greibi mahl) peavad olema juba pärinevad 22.05 Vermut jm. taime- või muude aroomekstraktidega viinamarjavein – Tootmine, milles kõik kasutatud viinamarjad või ükskõik millised viinamarjadest saadud ained peavad olema täielikult pärinevad ex 22.08 Liköörid ja teised piiritusjoogid, mis sisaldavad lisandina sahharoosi, invertsuhkrut, muna või munarebu – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides, ning kõik kasutatud viinamarjad või ükskõik millised viinamarjadest saadud ained peavad olema täielikult pärinevad või kui kõik teised kasutatud materjalid on juba pärinevad, võib arrakit kasutada mahuliselt kuni 5% ulatuses ex 25.04 Looduslik kristalliline grafiit, rikastatud süsinikusisalduselt, puhastatud ja peenestatud – Rikastamine süsinikusisalduselt, loodusliku kristallilise grafiidi puhastamine ja peenestamine ex 25.15 Marmor, saetud või muul viisil plokkideks või täisnurkse kujuga (k.a. ruut) tahvliteks tükeldatud, paksusega mitte üle 25 cm – Enam kui 25 cm paksuse marmori (isegi kui see oli juba saetud) lõikamine saagimise teel või muul viisil ex 25.16 Graniit, porfüür, basalt, liivakivi ja teised monumendi- või ehituskivid, ainult saetud või muul viisil plokkideks või täisnurkse kujuga (k.a. ruut) plaatideks tükeldatud, paksusega mitte üle 25 cm – Enam kui 25 cm paksuste kivide (isegi kui need olid juba saetud) lõikamine saagimise teel või muul viisil ex 25.18 Kaltsineeritud dolomiit – Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine ex 25.19 Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud konteinerites ja magneesiumoksiid, puhas või mitte, muu kui sulatatud või põletatud magneesium – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse selle toote rubriigist erineva rubriigi alla. Siiski võib kasutada looduslikku magneesiumkarbonaati ex 25.20 Hambaravis kasutatavad spetsiaalkipsid – Tootmine, mille juures kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% selle toote tootjahinnast ex 25.24 Naturaalne asbestkiud – Tootmine asbestikontsentraadist ex 25.25 Vilgukivipulber – Vilgukivi või vilgukivijäätmete peenestamine ex 25.30 Muldvärvid, kaltsineeritud või peenestatud – Muldvärvide kaltsineerimine või peenestamine ex 27.07 Õlid, milles aromaatsete komponentide kaal ületab mittearomaatsete komponentide kaalu, mis sarnanevad kivisöetõrva kõrgel temperatuuril destilleerimisel saadud õlidega, mille mahust rohkem kui 65% destilleerub kuni 250 °C temperatuuril (kaasaarvatud benseeni ja bensooli segud) ja mida kasutatakse kütustena – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest 27.10 Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a. toorõlid; mujal nimetamata tooted, mis sisaldavad kaalult 70% või rohkem naftaõlisid või bitunoossetest mineraalidest saadud õlisid, kui need õlid on toodete põhilisteks koostisosadeks – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest ex 27.12 Rafineeritud vaseliin – Tootmine rafineerimata vaseliinist ex 27.12 Parafiinvaha – Tootmine vedelast vahast või koorikuga kaetud vahast ex 27.12 Mikrokristalliline naftavaha, pehme vaha, puhastatud maavaha, ligniitvaha, turbavaha, teised mineraalvahad ja muud taolised tooted, mis on saadud sünteesil või muudest protsessidest, värvimata või värvitud – Tootmine toor-maavahast ex Gr. 28 Anorgaanilised kemikaalid, väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide või nende isotoopide orgaanilised või anorgaanilised ühendid; välja arvatud tooted rubriikidest 28.11, 28.33 ja 28.40, millede jaoks on reeglid kehtestatud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib kasutada samas rubriigis klassifitseeritud materjale eeldusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast ex 28.11 Vääveltrioksiid (väävelhappe anhüdriid) – Tootmine vääveldioksiidist ex 28.33 Alumiiniumsulfaat – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 28.40 Naatriumperboraat – Tootmine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist ex Gr. 29 Orgaanilised kemikaalid, v.a. kaubad rubriikidest 29.05, 29.15, 29.32, 29.33 ja 29.34, millele on reeglid kehtestatud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada eeldusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 29.05 Rubriigi 29.05 alkoholide ja etanooli või glütserooli metallalkoholaadid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teistest rubriigi 29.05 materjalidest. Siiski võib selle rubriigi metallalkoholaate kasutada eeldusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 29.15 Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdraadid, haliidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Sellegipoolest ei tohi rubriikidesse 29.15 ja 29.16 kuuluvate kasutatud materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast ex 29.32 Sisemised eetrid ja nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Sellegipoolest ei tohi rubriigi 29.09 materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast ex 29.32 Tsüklilised atsetaalid ja sisemised poolatsetaalid ja nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 29.32 materjalid 29.33 Heterotsüklilised ühendid üksnes lämmastiku heteroaatomi(te)ga; nukleiinhapped ja nende soolad – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Siiski ei tohi kõigi rubriikidesse 29.32 ja 29.33 kuuluvate kasutatud materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast 29.34 Muud heterotsüklilised ühendid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Siiski ei tohi kõigi rubriikidesse 29.32, 29.33 ja 29.34 kuuluvate kasutatud materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast ex Gr. 30 Farmaatsiatooted, v.a. rubriigid 30.02, 30.03 ja 30.04, mille kohta on kehtestatud reeglid allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 30.02 Inimveri; ravi-, profülaktika- või diagnostilisel otstarbel töödeldud loomaveri; raviseerumid inim- ja loomaverest, muud verefraktsioonid; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a. pärmid) ja analoogilised tooted: – kahest või enamast komponendist koosnevad tooted, kokku segatud terapeutiliseks või profülaktiliseks kasutuseks või segamata tooted samaks otstarbeks, valmiskaalutud doosides või jaemüügiks pakendatud – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 30.02 materjalid. Samuti võib kasutada sama kirjeldusega materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – muud: – – inimveri – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 30.02 materjalid. Samuti võib kasutada sama kirjeldusega materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – – loomaveri, ettevalmistatud terapeutiliseks või profülaktiliseks kasutuseks – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 30.02 materjalid. Samuti võib kasutada sama kirjeldusega materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – – verefraktsioonid, v.a. raviseerumid, hemoglobiin ja immunoglobuliinid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 30.02 materjalid. Samuti võib kasutada sama kirjeldusega materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – – hemoglobiin, vere globuliinid ja immunoglobuliinid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 30.02 materjalid. Samuti võib kasutada sama kirjeldusega materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – – muu – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 30.02 materjalid. Samuti võib kasutada sama kirjeldusega materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 30.03 ja 30.04 Ravimid (välja arvatud rubriikide 30.02, 30.05 või 30.06 kaubad) – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada materjale rubriikidest 30.03 või 30.04 juhul, kui nende väärtus ei ületa kokkuvõttes 20% toote tootjahinnast, ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Gr. 31 Väetised, väljaarvatud rubriik 31.05, mille kohta on kehtestatud reegel allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 31.05 Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme toimeainet: lämmastik, fosfor ja kaalium; grupi 31 kaubad tablettidena või muul taolisel kujul või pakendites brutokaaluga mitte üle 10 kg, välja arvatud naatriumnitraat, kaaliumtsünamiid, kaaliumsulfaat, magneesiumkaaliumsulfaat – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast, ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Gr. 32 Park- või värvainete ekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud rubriigid ex 32.01 ja 32.05, mille jaoks on reeglid kehtestatud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 32.01 Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid ja muud derivaadid – Tootmine taimse päritoluga parkimisekstraktidest 32.05 Värvilised lakid; värvilistel lakkidel põhinevad grupi 32 märkuses 3 määratletud tooted1 – Tootmine mistahes rubriiki, välja arvatud 32.03 ja 32.04, kuuluvatest materjalidest tingimusel, et ühegi rubriiki 32.05 kuuluva materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex Gr. 33 Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeriatooted, kosmeetika- või tualettpreparaadid; v.a. rubriik 33.01, mille jaoks on reegel kehtestatud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 33.01 Eeterlikud õlid (terpeene sisaldavad või mitte), k.a. tahked ja puhtad; resinoidid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades ja taolistes ainetes, mis on saadud lilledest või taimedest leotamise teel; eeterlike õlide terpeenidest eraldamise kõrvalproduktid, eeterlike õlide vesidestillaadid ja vesilahused – Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, k.a. käesoleva rubriigi teistest lõigenditest2. Sellegipoolest võib sama grupi materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex Gr. 34 Seep, orgaanilised pindaktiivsed toimeained, pesemispreparaadid, määrdepreparaadid, kunstvahad, töödeldud vahad, küünlad ja taolised tooted, voolimispastad, hambaravis kasutatavad vahad ja kipsalusel preparaadid; v.a. rubriik 34.04, mille kohta on kehtestatud reeglid allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevais rubriikides. Sellegipoolest võib sama rubriigi materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 34.04 Kunstvahad ja töödeldud vahad: – parafiini, naftavahade, bituminoossetest mineraalidest saadud vahade, pehme vaha või soomustatud vaha baasil – Tootmine materjalidest, mida ei klassifitseerita rubriigis 34.04 ega grupis 29 – muu – Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, v.a.: hüdrogeenitud õlid, milledel on rubriigi 15.19 vahade omadused; rasvhapped, mis pole keemiliselt määratletud või tööstuslikud rasvalkoholid, milledel on rubriigi 15.19 vahade omadused; rubriigi 34.04 materjalid. Sellegipoolest võib neid materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex Gr. 35 Valkained; modifitseeritud tärklised; liimid; ensüümid; v.a. rubriigid 35.05 ja ex 35.07, mille kohta on antud reeglid allpool – Tootmine, milles kõik materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erinevates rubriikides. Sellegipoolest võib sama rubriigi materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 35.05 Dekstriinid ja teised modifitseeritud tärklised (näit. preželatiniseeritud või esteriseeritud tärklised); tärklistel, dekstriinidel ja muudel modifitseeritud tärklistel baseeruvad liimid: – esteriseeritud või eteriseeritud tärklised – Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, k.a. rubriigi 35.05 teised materjalid – muud – Tootmine mistahes rubriiki, v.a. 11.08, kuuluvatest materjalidest ex 35.07 Valmisensüümid, mis pole kusagil mujal kirjeldatud ega kaasatud – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Gr. 36 Lõhkeained; pürotehnilised tooted, tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergestisüttivad preparaadid – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevais rubriikides. Sellegipoolest võib sama rubriigi materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex Gr. 37 Foto- ja kinokaubad: v.a. rubriigid 37.01, 37.02 ja 37.04, mille kohta on kehtestatud reeglid allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevais rubriikides. Sellegipoolest võib sama rubriigi materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 37.01 Fotoplaadid ja lamefilmid, valgustundlikud, valgustamata, mistahes materjalist v.a. paber, papp või tekstiilid; kiirfoto lamefilm, valgustundlik, valgustamata, pakendatud või mitte: – kiirfoto värvifilm – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud mistahes rubriikides, v.a. 37.01 või 37.02. Sellegipoolest võib rubriigi 37.02 materjale kasutada eeldusel, et nende väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – muu – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud mistahes rubriikides, v.a. 37.01 või 37.02. Sellegipoolest võib rubriikide 37.01 ja 37.02 materjale kasutada eeldusel, et nende väärtus kokkuvõttes ei ületa 20% toote tootjahinnast 37.02 Fotofilmid rullides, valgustundlikud, valgustamata, mistahes materjalist v.a. paber, papp või tekstiilid; kiirfotofilm rullides, valgustundlik, valgustamata – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud mistahes rubriikides, v.a. 37.01 või 37.02 37.04 Fotoplaadid, -film, -paber, -papp ja -tekstiilid, valgustatud, kuid ilmutamata – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud mistahes rubriikides, v.a. rubriigid 37.01 kuni 37.04 ex Gr. 38 Mitmesugused keemiatooted; v.a. rubriigid ex 38.01, ex 38.03, ex 38.05, ex 38.07, 38.08 kuni 38.14, 38.18 kuni 38.20, 38.22 ja 38.23, mille kohta on kehtestatud reeglid allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 38.01 Kolloidne grafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidne grafiit; süsinikupastad elektroodidele – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 38.01 Grafiitpasta, mis on segu mineraalõlidest ja sisaldab rohkem kui 30% grafiiti – Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi 34.03 materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 38.03 Rafineeritud tallõli – Toor-tallõli rafineerimine ex 38.05 Sulfaat-tärpentiin, puhastatud – Sulfaat-toortärpentiini puhastamine ex 38.06 Estervaigud – Tootmine vaikhapetest ex 38.07 Puidupigi (puidutökati pigi) – Puidutökati destilleerimine 38.08 kuni 38.14, 38.18 kuni 38.20, 38.22 ja 38.23 Mitmesugused keemiatooted: – valmislisandid määrdeõlidele, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, rubriigist 38.11 – Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi 38.11 materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast – alljärgnev rubriigist 38.23: valuvormide ja -kärnide valmistamiseks kasutatavad sideained, mis põhinevad looduslikel vaikainetel; nafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid; sorbitool, v.a. rubriiki 29.05 kuuluv; naftasulfonaadid, v.a. leelismetallide, ammooniumi või etanoolamiinide naftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped, nende soolad; ioonivahetajad; elektrovaakumseadiste gaasiadsorbendid; leeliseline raudoksiid gaasi puhastamiseks; ammoniaakveed ja koksigaasi puhastamisel saadud jääkoksiidid; sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid; puskariõli ja kondiõli (Dippeli õli); erinevate anioonidega soolade segud; kopeerimispastad želatiini baasil, paberist või tekstiilist alusel või ilma – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 39.01 kuni 39.15 Plastmassid algkujul, plastmassijäätmed ja -puru; v.a. rubriik ex 39.07, mille kohta on kehtestatud reegel allpool: – additiivse homopolümerisatsiooni saadused – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast, ning mistahes kasutatud grupis 39 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – muu – Tootmine, milles kasutatud grupis 39 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 39.07 Polükarbonaadi ja akrüülnitriilbutadieenstüreen kopolümeeri (ABS) kopolümeer – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 39.16 kuni 39.21 Pooltooted ja tooted plastmassidest; v.a. rubriigid ex 39.16, ex 39.17 ja ex 39.20, mille kohta on reeglid kehtestatud allpool: – lamevormid, mis on rohkem töödeldud kui pinnatöötlus ja tükkideks lõikamine – Tootmine, milles kasutatud grupi 39 mistahes materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast – muu: – – additiivse homopolümerisatsiooni saadused – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ning kasutatud grupi 39 mistahes materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast3 – – muu – Tootmine, milles kasutatud grupi 39 mistahes materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 39.16 kuni 39.17 Profiilvormid, torud ja voolikud, plastmassist – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ning mistahes tootega samasse rubriiki klassifitseeritava materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 39.20 Ionomeerleht või -kile – Tootmine termoplastilisest osalisest soolast, mis on metalli, peamiselt tsingi ja naatriumi ioonidega osaliselt neutraliseeritud etüleen-metakrüülhappe kopolümeer 39.22 kuni 39.26 Plastmasstooted – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 40.01 Kihiline tallakrepp – Looduslikust kautšukist lehtede lamineerimine 40.05 Täidisega kautšuk (toorkummi), vulkaniseerimata, algkujul või plaatide, lehtede või ribadena – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus, v.a. looduslik kautšuk, ei ületa 50% toote tootjahinnast 40.12 Protekteeritud või kasutatud õhkrehvid; kummist täisrehvid ja rullrehvid, rehvide kummist vahetusprotektorid ja veljelindid: – protekteeritud õhk-, täis- või rullrehvid – Kasutatud kummide protekteerimine – muud – Tootmine mistahes rubriigi, v.a. 40.11 ja 40.12, materjalidest ex 40.17 Tooted kõvakummist – Tootmine kõvakummist ex 41.02 Villata lamba- või talle-toornahad – Villaga kaetud lamba- või tallenahkadelt villa eemaldamine 41.04 kuni 41.07 Ilma karva või villata nahk, v.a. nahk rubriikidest 41.08 ja 41.09 – Eelpargitud naha ümberparkimine VÕI Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevais rubriikides 41.09 Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metalliseeritud nahk – Tootmine rubriikides 41.04 kuni 41.07 klassifitseeritud nahast, tingimusel, et selle väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 43.02 Pargitud või töödeldud karusnahad, komplekteeritud: – plated ühesugustest või erinevatest nahkadest – Pleegitamine või värvimine, lisaks komplekteerimata, pargitud või töödeldud, karusnahkade lõikamisele ja komplekteerimisele – muud – Tootmine pargitud või töödeldud komplekteerimata karusnahkadest ex 43.03 Karusnahast rõivad, rõivalisandid ja muud karusnahatooted – Tootmine komplekteerimata pargitud või töödeldud rubriigi 43.02 karusnahkadest ex 44.03 Jämedalt prussitud puit – Tootmine kooritud või koorimata ümarpuidust ex 44.07 Pikikiudu saetud või lõigatud puit, paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmtapitud – Hööveldamine, lihvimine või tappimine ex 44.08 Spoon ja spoonilehed vineeri valmistamiseks, paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, ning muu pikuti saetud puit paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmtapitud – Lõikamine, hööveldamine, lihvimine või sõrmtappimine ex 44.09 Pidevprofiiliga puitmaterjal (s.h. parketiplaadid ja -liistud, paneelideks ühendamata), mille vähemalt ühte külg- või servpinda on lõigatud katkematu profiil (soon, punn, poolpunn, laine vms.), lihvitud või sõrmtapitud – Lihvimine või tappimine ex 44.09 Ümardatud servadega või profileeritud lauad ja liistud – Servade ümardamine või profileerimine ex 44.10 kuni ex 44.13 Ümardatud servadega või profileeritud lauad ja liistud, k.a. profileeritud põrandaliistud, piirdelauad jms. profileeritud lauad – Servade ümardamine või profileerimine (vormimine) ex 44.15 Puidust pakk-kastid, karbid, puurid, trumlid jms. puittaara – Tootmine laudadest, mis pole mõõtu lõigatud ex 44.16 Puidust vaadid, tünnid, tõrred, vannid, astjad ja muud püttsepatooted ja nende osad – Tootmine lõhestatud puidust, mis pole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda ex 44.18 Puidust ehitusdetailid – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib kasutada puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste ex 44.18 Ümardatud servadega või profileeritud lauad ja liistud – Servade ümardamine või profileerimine ex 44.21 Tikutoorikud; puidust jalatsinaelad (saapatikud) ja tüüblid – Tootmine mistahes rubriigi puidust, v.a. rubriigi 44.09 treitud puit 45.03 Tooted looduslikust korgist – Tootmine rubriigi 45.01 korgist ex 48.11 Paber ja papp, ainult joonitud või ruudustatud – Tootmine grupi 47 paberimaterjalidest 48.16 Kopeerpaber, «isekopeeriv» paber ning muu paber kopeerimiseks või kujutise ülekandmiseks (v.a. rubriigis 48.09 esitatud), kopeerimisaparaatide paberšabloonid ja paberist ofsettplaadid, karpides või lahtiselt – Tootmine grupi 47 paberimaterjalidest 48.17 Paberist või papist ümbrikud, liht-postkaardid ja muud ümbrikuta saadetavad kirjad; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku kirjutuspaberit – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 48.18 Tualettpaber – Tootmine grupi 47 paberimaterjalidest ex 48.19 Kartongid, karbid, kastid, kotid ja muu pakketaara paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiukangast – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 48.20 Kirjaplokid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 48.23 Muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiukangas, suuruse või kuju järgi valmislõigatud – Tootmine grupi 47 paberimaterjalidest 49.09 Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- või tähtpäevakaardid, illustreeritud või mitte, ümbrike või kaunistustega või ilma – Tootmine materjalidest, mida ei klassifitseerita rubriikidesse 49.09 või 49.11 49.10 Igasugused trükitud kalendrid, s.h. kalenderblokid: – «igavesed» kalendrid või kalendrid vahetatavate blokkidega muust materjalist kui paberist või papist alusel – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast – muud – Tootmine materjalidest, mida ei klassifitseerita rubriikidesse 49.09 või 49.11 ex 50.03 Siidijäätmed, sealhulgas haspeldamiseks kõlbmatud kookonid, siidniidi jäägid ja sugemed, kohestatud nopped, kraasitud või kammitud – Siidijäätmete kraasimine või kammimine 55.01 kuni 55.07 Keemilised staapelkiud – Tootmine keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist ex Gr. 50 kuni 55 Heie, lõng, mononiit ja niit – Tootmine4 kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud toorsiidist või siidijäätmetest; kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata muudest looduslikest kiududest; keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist; paberivalmistamise materjalidest ex Gr. 50 kuni 55 Kootud kangad: – mis sisaldavad kumminiiti – Tootmine ühekordsest lõngast4 – muud – Tootmine4 kookoskiu lõngast; looduslikest kiududest; kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest; keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist või -paberist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlus, dekateerimine, immutamine, nõelumine, nopete eemaldamine), kusjuures trükkimata materjali väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast ex Gr. 56 Vatt, vilt ja mittekootud kangad; spetsiaallõngad; nöörid ja köied ning nendest valmistatud tooted; v.a. tooted rubriikidest 56.02, 56.04, 56.05 ja 56.06, mille kohta reeglid on kehtestatud allpool – Tootmine4 kookoskiudlõngast; looduslikest kiududest; keemilistest ainetest või tekstiilmassist või paberimaterjalidest 56.02 Vilt, impregneeritud, kaetud, lamineeritud või mitte – Tootmine4 looduslikest kiududest – nõeltehnikas toodetud vilt – Tootmine4 looduslikest kiududest; keemilistest ainetest või tekstiilmassist. Sellegipoolest võib kasutada polüpropüleenkiudu rubriigist 54.02, polüpropüleenkiudu rubriikidest 55.03 või 55.06 või polüpropüleenkiust köisikuid rubriigist 55.01, mille mononiidi või kiu jämedus on alla 9 detsiteksi, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – muu – Tootmine4 looduslikest kiududest, kaseiinist valmistatud tehisstaapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilmassist 56.04 Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ja ribad ning muu taoline rubriikidest 54.04 või 54.05, kummi või plastmassiga impregneeritud, kaetud või ümbritsetud: – tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael – Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast – muu – Tootmine4 looduslikest kiududest, mis pole kraasitud, kammitud ega muul viisil ketramiseks töödeldud; keemilistest ainetest või tekstiilmassist või paberimaterjalidest 56.05 Metalliseeritud lõng, olemuselt tekstiillõng, pael või muu rubriikides 54.04 või 54.05 esitatule analoogiline, kombineeritud metallniidi, -riba või -puudriga või kaetud metalliga – Tootmine4 looduslikest kiududest, keemilistest staapelkiududest, mis pole kraasitud, kammitud ega muul viisil ketramiseks töödeldud, keemilistest ainetest või tekstiilmassist või paberimaterjalidest 56.06 Tresslõng, olemuselt tekstiillõng, pael või muu rubriikides 54.04 või 54.05 esitatule analoogiline, kombineeritud metallniidi, -riba või -puudriga või kaetud metalliga – Tootmine4 looduslikest kiududest, keemilistest staapelkiududest, mis pole kraasitud, kammitud ega muul viisil ketramiseks töödeldud, keemilistest ainetest või tekstiilmassist või paberimaterjalidest Gr. 57 Vaibad ja muud tekstiilist põrandakatted: – nõeltehnikas toodetud vildist – Tootmine4 looduslikest kiududest, keemilistest ainetest või tekstiilmassist. Sellegipoolest võib kasutada polüpropüleenkiudu rubriigist 54.02, polüpropüleenkiudu rubriikidest 55.03 või 55.06 või polüpropüleenkiust köisikuid rubriigist 55.01, mille mononiidi või kiu jämedus on alla 9 detsiteksi, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – muust vildist – Tootmine4 looduslikest kiududest, mis pole kraasitud, kammitud ega muul viisil ketramiseks töödeldud või keemilistest ainetest või tekstiilmassist – muud – Tootmine4 kookoskiudlõngast, sünteetilisest või tehiskiud lõngast, looduslikest kiududest või keemilistest staapelkiududest, mis pole kraasitud, kammitud ega muul viisil ketramiseks töödeldud ex Gr. 58 Kootud erikangad; läbiõmmeldud karuse abil karvastatud kangad; pitsid; gobeläänid; tikandid; viimistlusmaterjalid; v.a. rubriigid 58.05 ja 58.10; reegel rubriigi 58.10 jaoks on antud allpool: – kombineeritud kumminiidiga – Tootmine ühekordsest lõngast – muu – Tootmine4 looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlus, dekateerimine, immutamine, nõelumine, nopete eemaldamine), kusjuures trükkimata materjali väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast 58.10 Tikandid tükis, ribadena või motiividena – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 59.01 Tekstiilkangad, kaetud liimiga või tärklist sisaldavate ainetega, raamatute väliskaante või muu sarnase valmistamiseks; pausriie (jute, kanvaa); ettevalmistatud maalimislõuend; liimi või muude sarnaste ainetega jäigastatud tekstiilkangad peakatete valmistamiseks – Tootmine lõngast 59.02 Kordriie ülivastupidavast nailonlõngast või muust ülivastupidavast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast: – mis sisaldab tekstiilmaterjale mitte enam kui 90% kaalust – Tootmine lõngast – muu – Tootmine keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist 59.03 Plastmassiga impregneeritud, kaetud või lamineeritud kangad, muud kui rubriigis 59.02 kirjeldatud – Tootmine lõngast 59.04 Linoleum, mõõtu lõigatud või mitte; põrandakatted, mis koosnevad kattekihist ja tekstiilalusest, mõõtu lõigatud või mitte – Tootmine lõngast4 59.05 Tekstiilist seinakatted: – impregneeritud, kaetud või lamineeritud kummi, plastmassi või muu materjaliga – Tootmine lõngast – muud – Tootmine4 kookoskiudlõngast, looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilmassist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlus, dekateerimine, immutamine, nõelumine, nopete eemaldamine), kusjuures trükkimata materjali väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast 59.06 Kummeeritud tekstiilkangad, v.a. rubriiki 59.02 kuuluvad: – trikookangad – Tootmine4 looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilmassist – muud sünteetilise kiu lõngast kangad, mis sisaldavad tekstiilmaterjale enam kui 90% kaalust – Tootmine keemilistest ainetest – muud – Tootmine lõngast ex 59.08 Gaasilambi hõõgsukad, impregneeritud – Tootmine lõngast 59.09 kuni 59.11 Teatavad tootmises kasutatavad tekstiiltooted: – poleerimiskettad ja -lindid, v.a. rubriiki 59.11 kuuluvad viltkettad ja -lindid – Tootmine lõngast, kangajääkidest või kaltsudest – muud – Tootmine4 kookoskiudlõngast, looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilmassist Gr. 60 Trikookangad (silmkoekangad) – Tootmine4 looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilmassist Gr. 61 Trikotaažist (k.a. käsitsi kootud või heegeldatud) rõivad ja rõivalisandid: – saadud kahe või enama kootud või heegeldatud tüki, mis on kas juurdelõigatud või sobivakujulisena valmistatud, kokkuõmblemise teel – Tootmine lõngast5 – muud – Tootmine looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilmassist ex Gr. 62 Rõivad ja rõivalisandid, mitte trikotaažist; v.a. rubriigid ex 62.02, ex 62.04, ex 62.06, ex 62.09, ex 62.10, 62.13, 62.14, ex 62.16 ja 62.17, mille kohta on reeglid antud allpool – Tootmine lõngast5 ex 62.02, ex 62.04, ex 62.06, ex 62.09 ja 62.17 Naiste, tüdrukute ja väikelaste rõivad ja rõivalisandid, tikitud – Tootmine lõngast5 VÕI Tootmine tikkimata kangast tingimusel, et tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 62.10, ex 62.16 ja ex 62.17 Tulekindel varustus, valmistatud aluminiseeritud polüesterfooliumiga kaetud kangast – Tootmine lõngast5 VÕI Tootmine katmata kangast tingimusel, et katmata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 62.13 ja 62.14 Taskurätid, rätikud, sallid, kaelarätid, peleriinid, loorid ja muud sarnased tooted: – tikitud – Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast5, 6 VÕI Tootmine tikkimata kangast tingimusel, et tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast5 – muud – Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast5, 6 ex 62.17 Kraede ja kätiste vaheriie, juurdelõigatud – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 63.01 kuni 63.04 Tekid, reisivaibad, voodipesu jne.; kardinad jne.; muud sisekujunduses kasutatavad tekstiiltooted: – vildist, mittekootud kangast – Tootmine6 looduslikust kiust või keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist – muud: – – tikitud – Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast6, 7 VÕI Tootmine tikkimata kangast (v.a. trikookangast) tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – – muud – Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast6, 7 63.05 Kotid kaupade pakkimiseks – Tootmine5 looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist 63.06 Kattepresendid; purjekate, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; akende päikesekatted (markiisid); telgid ja matkatarbed: – mittekootud kangast – Tootmine6 looduslikest kiududest, keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist – muud – Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast6 ex 63.07 Muud valmistooted, sh. tekstiilist lõiked – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 63.08 Komplektid kangast ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, linikute, tikitud laudlinade või salvrätikute või muude tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud – Iga osa komplektis peab vastama nõudeile, mis kehtiksid tema kohta siis, kui ta ei kuuluks komplekti. Siiski võib komplekti lisada mittepäritolulisi tooteid tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast 64.01 kuni 64.05 Jalanõud – Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, välja arvatud sisetaldade või muude tallaosadega ühendatud pealsed rubriigist 64.06 65.03 Viltkübarad ja muud vildist peakatted rubriigi 65.01 kübaratoorikutest või kübarapõhjadest, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma – Tootmine lõngast või tekstiilkiududest5 65.05 Kübarad jm. peakatted, silmkoes või heegeldatud või tehtud pitsi-, vildi- või muu tekstiilmaterjalitükkidest (v.a. ribadest), voodriga või ilma, kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mistahes materjalist, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma – Tootmine lõngast või tekstiilkiududest5 66.01 Vihmavarjud ja päevavarjud (s.h. jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud ning muud sarnased varjud) – Tootmine, mille puhul kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 68.03 Tooted looduslikust või aglomeeritud kiltkivist – Tootmine töödeldud kiltkivist ex 68.12 Tooted asbestist; tooted segudest asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil – Tootmine mistahes rubriigi materjalidest ex 68.14 Tooted vilgukivist, sh. paagutatud või regenereeritud vilgukivist paberist, papist või muust materjalist alusel – Tootmine töödeldud (sh. paagutatud või regenereeritud) vilgukivist 70.06 Klaas rubriikidest 70.03, 70.04 või 70.05, mis on painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muude materjalidega ühendamata – Tootmine rubriigi 70.01 materjalidest 70.07 Kildumatu klaas, milleks on karastatud või mitmekihiline (lamineeritud) klaas – Tootmine rubriigi 70.01 materjalidest 70.08 Mitmekihilised klaasist soojus- või heliisolatsiooniplaadid (klaaspaketid) – Tootmine rubriigi 70.01 materjalidest 70.09 Klaaspeeglid, raamidega või ilma, k.a. tagasivaatepeeglid – Tootmine rubriigi 70.01 materjalidest 70.10 Klaasist balloonpudelid, pudelid, plaskud, purgid, kannud, potid, rohupudelid, ampullid ja muud klaasmahutid kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transportimiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, -kaaned ja muud klaasist sulgurid – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides VÕI Klaasesemete lihvimine, tingimusel, et lihvimata toote väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 70.13 Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekasutatavad klaasesemed jms. klaastooted (v.a. rubriikidesse 70.10 või 70.18 kuuluvad) – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides VÕI Klaasesemete lihvimine, tingimusel, et lihvimata toote väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast VÕI Käsitsi vormitud klaasi käsidekoratsioon (v.a. siiditrükiga), tingimusel, et käsitsi vormitud eseme väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 70.19 Klaaskiust tooted (v.a. klaaslõng) – Tootmine värvitust heidest, pidevast mononiidist, lõngast või klaas-staapelkiust või klaasvillast ex 71.02, 71.03 ja 71.04 Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, sünteetilised või taastatud) – Tootmine töötlemata vääris- või poolvääriskividest 71.06, 71.08 ja 71.10 väärismetallid: – töötlemata – Tootmine materjalidest, mis ei kuulu rubriikidesse 71.06, 71.08 või 71.10 VÕI Rubriikide 71.06, 71.08 või 71.10 väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine VÕI Rubriikide 71.06, 71.08 või 71.10 väärismetallide kokkusulandamine omavahel või mitteväärismetallidega – pooltoodete või pulbrina – Tootmine töötlemata väärismetallidest ex 71.07, ex 71.09 ja ex 71.11 Väärismetalliga plakeeritud metallid, pooltöödeldud – Tootmine metallide töötlemata väärismetallidega plakeerimise teel 71.16 Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, sünteetilistest või taastatutest) – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 71.17 Juveeltoodete imitatsioonid – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides VÕI Tootmine väärismetalliga plakeerimata või katmata mitteväärismetallist osadest, tingimusel, et kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 72.07 Pooltooted rauast või legeerimata terasest – Tootmine rubriikide 72.01, 72.02, 72.03, 72.04 või 72.05 materjalidest 72.08 kuni 72.16 Rauast või legeeritud terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilraud – Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi 72.06 algvormidest 72.17 Rauast või legeerimata terasest traat – Tootmine rubriigi 72.07 pooltoodetest ex 72.18, 72.19 kuni 72.22 Roostevabast terasest pooltooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilraud, lehtvaltstooted – Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi 72.18 algvormidest 72.23 Roostevabast terasest traat – Tootmine rubriigi 72.18 pooltoodetest ex 72.24, 72.25 kuni 72.27 Muust legeeritud terasest pooltooted, korrapäratult puntidesse keritud latid ja vardad, lehtvaltstooted – Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi 72.18 pooltoodetest 72.28 Muust legeeritud terasest muud latid ja vardad; muust legeeritud terasest nurk- ja profiilraud; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad – Tootmine valuplokkidest või muudest rubriikide 72.06, 72.18 või 72.24 algvormidest 72.29 Traat muust legeeritud terasest – Tootmine rubriigi 72.24 pooltoodetest ex 73.01 Rauast või terasest sulundkonstruktsioonid – Tootmine rubriigi 72.06 materjalidest 73.02 Raud- ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid, nimelt: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid ja muud ristühendusosad, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid ja muud detailid rööbaste kinnitamiseks või ühendamiseks – Tootmine rubriigi 72.06 materjalidest 73.04, 73.05 ja 73.06 Rauast või terasest (v.a. valumalmist) torud ja õõnesprofiilid – Tootmine rubriikide 72.06, 72.07, 72.19 või 72.24 materjalidest ex 73.07 Roostevabast terasest (ISO No. X5CrNiMo 1712) mitmeosalised toruliitmikud – Sepistatud toorikute treimine, puurimine, järelpuurimine, keermestamine, liivapritstöötlus, kraatide eemaldamine, kusjuures sepistatud tooriku väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 73.08 Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a. rubriigi 94.06 monteeritavad hooned) ja nende osad (nt. sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, profiilid, torud jms. rauast või terasest tooted metallkonstruktsioonides kasutamiseks – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Kuid, rubriigi 73.01 keevitatud nurgikuid ja profiile ei tohi kasutada ex 73.15 Autode jääketid – Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi 73.15 materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 73.22 Mitte-elektrilised keskkütteradiaatorid – Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi 73.22 materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ex Gr. 74 Vask ja vasest tooted; v.a. rubriigid 74.01 kuni 74.05; rubriigi ex 74.03 kohta käivad reeglid on toodud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 74.03 Töötlemata vasesulamid – Tootmine töötlemata rafineeritud vasest, vasejäätmetest või -murrust ex Gr. 75 Nikkel ja niklist tooted; v.a. rubriigid 75.01 kuni 75.03 – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Gr. 76 Alumiinium ja alumiiniumist tooted; v.a rubriigid 76.01, 76.02 ja ex 76.16; rubriikide 76.01 ja ex 76.16 kohta on reeglid antud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 76.01 Töötlemata alumiinium – Tootmine termilisel või elektrolüütilisel menetlusel legeerimata alumiiniumist, alumiiniumijäätmetest või -murrust ex 76.16 Alumiiniumist tooted, v.a. alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevdav kangas ja muud sarnased tooted, sh. lõputa lindina – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides, kuid kasutada võib alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevdavat kangast ja muid sarnaseid tooteid, sh. lõputa lindina ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Gr. 78 Plii ja pliist tooted; v.a. rubriigid 78.01 ja 78.02; rubriigi 78.01 kohta käivad reeglid on toodud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 78.01 Töötlemata plii: – rafineeritud plii – Toorplii töötlemine – muu – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Pliijäätmeid ja -murdu rubriigist 78.02 ei tohi siiski kasutada ex Gr. 79 Tsink ja tsingist tooted; v.a. rubriigid 79.01 ja 79.02; rubriigi 79.01 kohta käivad reeglid on toodud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 79.01 Töötlemata tsink – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Tsingijäätmeid ja -murdu rubriigist 79.02 ei tohi siiski kasutada ex Gr. 80 Tina ja tinast tooted; v.a. rubriigid 80.01, 80.02 ja 80.07; rubriigi 80.01 kohta käivad reeglid on toodud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 80.01 Töötlemata tina – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Tinajäätmeid ja -murdu rubriigist 80.02 ei tohi siiski kasutada ex Gr. 81 Muud värvilised metallid, töötlemata; tooted nendest – Tootmine, milles kõigi tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 82.06 Tööriistakomplektid kahest või enamast rubriikidesse 82.02–82.05 kuuluvast esemest, pakendatud jaemüügiks – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest 82.02–82.05 erinevates rubriikides. Siiski võib rubriikide 82.02–82.05 tööriistu komplektis kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast 82.07 Vahetatavad tööinstrumendid käsi-tööriistadele (mootoriga või ilma) või tööpinkidele (näiteks pressimiseks, stantsimiseks, augustamiseks, puurimiseks, keermestamiseks, jahvatamiseks, valtsimiseks, freesimiseks, treimiseks, kruvikeeramiseks), k.a. traadifillerid ja ekstrusioonikaliibrid, tööinstrumendid kivi- või pinnasepuuridele – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 82.08 Noad ja lõiketerad masinatele ning mehaanilistele seadmetele – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 82.11 Lõiketeraga noad, hammastatud või mitte (k.a. aianoad), v.a. noad rubriigist 82.08 – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Mitteväärismetallist noaterasid ja käepidemeid tohib siiski kasutada 82.14 Muud lõikeriistad (näit. juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, liharaiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküüritarvete komplektid, maniküüri- ja pediküüriinstrumendid (k.a. küüneviilid) – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Mitteväärismetallist käepidemeid tohib siiski kasutada 82.15 Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kalanoad, võinoad, suhkrutangid ja sarnased köögi- ja lauatarbed – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Mitteväärismetallist käepidemeid tohib siiski kasutada ex 83.06 Dekoratiivskulptuurid ja muud dekoratiivesemed mitteväärismetallist – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Teisi rubriigi 83.06 tooteid võib siiski kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex Gr. 84 Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; v.a. need, mis kuuluvad alljärgnevatesse rubriikidesse või rubriigiosadesse, millede kohta on reeglid antud allpool: 84.02, 84.03, ex 84.04, 84.06 kuni 84.09, 84.11, 84.12, ex 84.13, ex 84.14, 84.15, 84.18, ex 84.19, 84.20, 84.23, 84.25 kuni 84.30, ex 84.31, 84.39, 84.41, 84.44 kuni 84.47, ex 84.48, 84.52, 84.56 kuni 84.66, 84.69 kuni 84.72, 84.80, 84.82, 84.84 ja 84.85 – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 84.02 Aurukatlad ja auru-kuumaveekatlad (peale keskkütte kuumaveekatelde, mis on võimelised tootma ka madalrõhuauru); ülekuumendusega kuumaveekatlad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 84.03 ja 84.04 Keskküttekatlad (v.a. rubriiki 84.02 kuuluvad) ja keskküttekatelde abiseadmed – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid kuuluvad teistesse rubriikidesse kui 84.03 või 84.04. Siiski võib kasutada rubriikide 84.03 ja 84.04 tooteid tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.06 Veeauruturbiinid ja muud – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.07 Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja -rootorkolbmootorid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.08 Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid) – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.09 Ainult või peamiselt rubriikide 84.07 ja 84.08 mootorites kasutatavad osad – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.11 Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ja muud gaasiturbiinid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.12 Muud mootorid ja jõuseadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 84.13 Rotatsioon-survepumbad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast ex 84.14 Tööstuslikud ventilaatorid, puhurid jms. – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 84.15 Õhukonditsioneerimisseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhu temperatuuri ning niiskuse reguleerimiseks, k.a. sellised, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.18 Külmikud, sügavkülmikud ja muud külmutus- või sügavkülmutusseadmed, elektrilised või muud; muud soojuspumbad peale rubriigi 84.15 õhukonditsioneerimisseadmete – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ja kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast ex 84.19 Seadmed puidu-, paberimassi- ja papitööstusele – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 25% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 84.20 Kalandrid ja muud valtsimis(rullimis-)seadmed, v.a. seadmed metalli või klaasi valtsimiseks, ja nende valtsid (rullid) – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 25% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 84.23 Kaalud (v.a. tundlikkusega 5 cg või tundlikumad), k.a. kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli-seadmed; igat tüüpi kaaluvihid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 84.25 kuni 84.28 Tõstmis-, ümberpaigutus-, laadimis- või mahalaadimismasinad ja -seadmed – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigis 84.31 klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 84.29 Iseliikuvad buldooserid, pööratava või mittepööratava sahaga, greiderid, pinnaseplaneerijad, skreeperid, mehaanilised labidad, ekskavaatorid, ühekopalised laadurid, tamburid ja teerullid: – teerullid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – muud – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigis 84.31 klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 84.30 Muud pinnasesiirde-, profileerimis-, -tasandus-, -kaevamis-, -tampimis-, -puurimis- ning -lõikemehhanismid, pinnasetöötluseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiavasarad ja -tõsturid; lumesahad ja -paiskurid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigis 84.31 klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 84.31 Teerullide osad – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.39 Paberimassi ning tsellulooskiudmaterjalide, paberi ja papi tootmisel ning viimistlemisel kasutatavad seadmed – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 25% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 84.41 Muud seadmed paberi-, paberimassi- või papitoodete valmistamiseks, k.a. seadmed paberi ja papi lõikamiseks – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 25% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 84.44 kuni 84.47 Nendesse rubriikidesse kuuluvad tekstiilitööstuse seadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 84.48 Rubriikidesse 84.44 või 84.45 kuuluvate masinate lisaseadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.52 Õmblusmasinad, v.a. raamatuköitmis- ja brošeerimismasinad rubriigist 84.40; spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel ja katted; õmblusmasinanõelad: – õmblusmasinad (ainult tepp-piste), mehhanismi massiga kuni 16 kg ilma mootorita või kuni 17 kg koos mootoriga – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures mehhanismi monteerimisel kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust ja niidi pingestamise, silmusemoodustamise ja sik-saki mehhanismid on juba pärinevad – muu – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.56 kuni 84.66 Tööpingid ja seadmed rubriikidest 84.56 kuni 84.66, nende osad ja lisaseadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.69 kuni 84.72 Kontoriseadmed (näiteks kirjutusmasinad, arvutusmasinad, arvutid, paljundusmasinad, klammerdamismasinad) – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.80 Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid (v.a valuplokkide vormid) metallide, metallkarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plastmassi valamiseks – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 84.82 Kuul- või rull-laagrid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 84.84 Tihendid jm. sarnased ühendusdetailid lehtmetallist ja muust materjalist või kahest või enamast metallikihist; erinevate tihendite ja sarnaste ühendusdetailide ümbrikutesse, kottidesse v.m. taolisesse pakitud komplektid või valikud – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 84.85 Muud seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, kontakte, poole, juhtmeid jms. – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Gr. 85 Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, videokujutise ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja lisaseadmed, v.a. need, mis kuuluvad järgnevate rubriikide või rubriigi osade alla, mille jaoks antakse reeglid allpool: 85.01, 85.02, ex 85.18, 85.19 kuni 85.29, 85.35 kuni 85.37, ex 85.41, 85.42, 85.44 kuni 85.48 – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 85.01 Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a. generaatorseadmed) – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigis 85.03 klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 85.02 Elektrigeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriikides 85.01 kuni 85.03 klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 85.18 Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või mitte; elektrilised madalsagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui päritoluga materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast, kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast 85.19 Plaadimängijad võimendiga või ilma, kassettpleierid (pleierid) jm. helitaasesitusaparaadid ilma helisalvestusseadmeteta: – elektrilised plaadimängijad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus, ja kõikide rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast – muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 85.20 Magnetofonid jm. helisalvestusaparaadid, helitaasesitusseadmega või ilma – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 85.21 Videosignaalide salvestus- või taasesitusseadmed – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 85.22 Rubriikidesse 85.19 kuni 85.21 kuuluvate aparaatide osad ja abiseadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 85.23 Salvestuseta, kasutamiseks valmis magnetkandjad jm. sarnased infokandjad heli ja muu info salvestamiseks, v.a. gruppi 37 kuuluvad – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 85.24 Heliplaadid, -lindid jm. salvestusega infokandjad heli ja muude salvestuste jaoks, s.h. matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a. gruppi 37 kuuluvad: – matriitsid ja vormid heliplaatide tootmiseks – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigis 85.03 klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 85.25 Raadiotelefoniside, raadiotelegraafi, ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, nii koos vastuvõtuseadmetega kui ilma, nii helisalvestus- või -taasesitusaparatuuriga kui ilma; televisioonikaamerad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast, kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast 85.26 Radarseadmed, raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast, kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast 85.27 Raadiotelefoniside, raadiotelegraafi ja ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, nii samasse korpusesse monteeritud helisalvestus- või -taasesitusaparatuuri või ajanäitajaga kui ilma – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast 85.28 Televisioonivastuvõtjad (s.h. videomonitorid ja projektorid), kas samasse korpusesse monteeritud raadiovastuvõtja, heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmetega: – videotuuneriga videosalvestus- või taasesitusaparatuur – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast 85.29 Osad, mis on kasutatavad ainult või peamiselt rubriikide 85.25 kuni 85.28 alla kuuluvate seadmetega – kasutatavad ainult või peamiselt videosalvestus- või taasesitusseadmetega – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote töötlemisele eelnevast hinnast – muu – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast 85.35 ja 85.36 Elektrilised lülitus-, kaitse- ja ühendusseadmed kasutamiseks vooluvõrkudes – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigi 85.38 materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 85.37 Puldid, paneelid (s.h. arvjuhtimispaneelid), konsoolid, alused, jaotuskilbid jms., mille külge on monteeritud vähemalt 2 rubriikide 85.35 või 85.36 elektrilist lülitus-, kaitse- või jaotusseadet, (k.a. komplektid, millesse kuulub grupi 90 aparaate ja instrumente), v.a. kommutatsiooniseadmed rubriigist 85.17 – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigi 85.38 materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 85.41 Dioodid, transistorid jms. pooljuhtseadmed, v.a. lahtilõikamata plaadid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 85.42 Elektroonilised integraallülitused ja mikroskeemid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriikides 85.41 kuni 85.42 klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 85.44 Isoleeritud (k.a. emailitud või anodeeritud) traat, kaabel (s.h. koaksiaalkaabel) jm. isoleeritud elektrijuhtmed, nii ühendusdetailidega kui ilma; kiudoptilised kaablid, mis koosnevad eraldi ümbrises kiududest, komplektis elektrijuhtide või ühenduselementidega või mitte – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 85.45 Süsielektroodid, söeharjad, söeniidid, patareisüdamikud jms. elektrotehnikatooted grafiidist või süsiniku erimist, nii metalldetailidega kui ilma – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 85.46 Elektriisolaatorid kõikvõimalikest materjalidest – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 85.47 Isoleerfurnituur elektriseadmete ja -seadiste tarbeks, täies ulatuses isoleermaterjalist (arvestamata üksikuid montaažiotstarbelisi metalldetaile, mis on lisatud vormimise ajal), v.a. rubriiki 85.46 kuuluvad isolaatorid; mustmetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 85.48 Seadmete ja aparaatide elektrilised osad ja manused, mida pole nimetatud või kirjeldatud mujal käesolevas grupis – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 86.01 kuni 86.07 Raudtee- või trammivedurid, veerev koosseis ja selle osad – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 86.08 Raudtee ja trammitee teeseadmed (näit. pöörderingid jms.); mehaanilised (k.a. elektromehaanilised) signalisatsiooni-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed raudteedele, trammiteedele, maanteedele, siseveeteedele; parkimisrajatised, sadama- ja lennuväljarajatised; nimetatud seadmete osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 86.09 Konteinerid (k.a. vedelike transpordiks), spetsiaalselt kavandatud ning seadistatud veoks ühte või enamat liiki transpordivahenditega – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Gr. 87 Maismaatranspordi vahendid, v.a. raudtee veeremid ja trammid; nende osad ja lisaseadmed; v.a. need, mis kuuluvad järgmistesse rubriikidesse või nende rubriikide osadesse ning mille osas antakse reeglid allpool: 87.09 kuni 87.11, ex 87.12, 87.15 ja 87.16 – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 87.09 Iseliikuvad veokärud, tõste- ja laadimisseadmeteta, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelpoolnimetatud sõidukite osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 87.10 Tankid ja muud iseliikuvad soomusmasinad, relvadega varustatud või mitte, nende osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 87.11 Mootorrattad (k.a. mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid: – sisepõlemismootoriga, silindrite töömahuga – – mitte üle 50 cm3 – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – – üle 50 cm3 – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast – muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 87.12 Kuullaagriteta jalgrattad – Tootmine materjalidest, mis ei kuulu rubriiki 87.14 ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 87.15 Lapsevankrid ja nende osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 87.16 Haagised ja poolhaagised; muud mitteiseliikuvad transpordivahendid; nende osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 88.01 ja 88.02 Õhupallid ja dirižaablid (õhulaevad); lennuaparaadid; kosmoselaevad ja kanderaketid – Tootmine, kus kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse teistes rubriikides kui toode ise ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 88.03 Rubriikides 88.01 või 88.02 kirjeldatud kaupade osad – Tootmine materjalidest, millest rubriiki 88.03 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 88.04 Langevarjud (k.a. juhitavad) ja rotolangevarjud; nende osad ja lisaseadmed: – rotolangevarjud – Tootmine materjalidest, mis kuuluvad mistahes rubriiki, k.a. materjalid rubriigist 88.04 ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – muu – Tootmine materjalidest, millest rubriiki 88.04 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 88.05 Lennukite stardiseadmed, pidurdusseadmed jms. seadmed; maapealsed lennutreeninguseadmed; eelnimetatud seadmete osad – Tootmine materjalidest, millest rubriiki 88.05 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Gr. 89 Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid – Tootmine, kus kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse teistes rubriikides kui toode ise. Keresid rubriigist 89.06 ei tohi siiski kasutada ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Gr. 90 Optilised, foto-, kinematograafia-, mõõte-, kontrolli-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ja aparaadid; nende osad ja lisaseadmed; v.a. need, mis kuuluvad järgnevatesse rubriikidesse või nende rubriikide osadesse ning mille kohta antakse reeglid allpool: 90.01, 90.02, 90.04, ex 90.05, ex 90.06, 90.07, 90.11, ex 90.14, 90.15 kuni 90.20 ja 90.24 kuni 90.33 – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 90.01 Optilised kiud ja optiliste kiudude kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a. rubriiki 85.44 kuuluvad); polariseerivatest materjalidest lehed ja plaadid; läätsed (s.h. kontaktläätsed), prismad, peeglid jm. optikatooted mistahes materjalidest, kokkumonteerimata (v.a. optiliselt töötlemata klaasist) – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.02 Läätsed, prismad, peeglid jm. optikatooted seadmete osade või lisaseadmetena, mistahes materjalist, kokkumonteeritud (v.a. analoogilised tooted optiliselt töötlemata klaasist) – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.04 Prillid, kaitseprillid jms. optikariistad nägemist korrigeeriva toimega või mitte – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 90.05 Binoklid, teleskoobid, muud optilised pikksilmad ja nende statiivid; v.a. astronoomilised refraktorteleskoobid ja nende statiivid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 90.06 Fotokaamerad (v.a. kinokaamerad); foto-välklambid ja impulsslambid, v.a. elektriliselt süüdatavad impulsslambid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 90.07 Kinokaamerad ja projektorid, kas helisalvestus- või -taasesitusaparatuuriga või mitte – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud pärinevate materjalide väärtus ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 90.11 Optilised liitmikroskoobid, k.a. mikrofotograafia-, mikrokinematograafia- ja mikroprojektsiooni-mikroskoobid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ja, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 90.14 Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.15 Geodeetilised (k.a. fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia, okeanograafia, hüdroloogia, meteoroloogia ja geofüüsika instrumendid ja seadmed, v.a. kompassid; kaugusemõõtjad – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.16 Kaalud tundlikkusega 5 cg või tundlikumad, vihtidega või ilma – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.17 Joonestus-, märgistus-, või arvutusinstrumendid (näit. joonestusmasinad, pantograafid, mallid, sirklikarbid, arvutuslükatid ja -kettad); mujal nimetamata käsi-instrumendid pikkuse mõõtmiseks (näit. joonlauad, mõõdulindid, mikromeetrid, mõõtesirklid) – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.18 Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- või veterinaaria-instrumendid ja -seadmed, k.a. stsintigraafilised aparaadid, muud elektro-meditsiinilised aparaadid ja nägemise kontrollimise seadmed: – hambaarstitoolid, mis on ühendatud hambaraviseadmete või süljekausiga – Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, k.a. muud rubriigi 90.18 materjalid ■ Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 90.19 Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; aparaadid patsientide psühholoogilise seisundi kontrolliks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolteraapiaks; kunstliku hingamise aparaadid ja muud terapeutilised hingamisaparaadid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 90.20 Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a kaitsemaskid, millel pole mehaanilisi osi ega vahetatavaid filtreid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 90.24 Seadmed ja seadeldised materjalide (näit. metallide, puidu, tekstiili, paberi, plastmassi) kõvaduse, surve- või tõmbetugevuse, elastsuse või muude mehaaniliste omaduste kontrollimiseks – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.25 Hüdromeetrid ja muud vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või ilma, nende instrumentide mistahes kombinatsioonid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.26 Instrumendid ja aparaadid, mis mõõdavad või kontrollivad vedelike või gaaside kiirust, taset, rõhku ja muid muutuvaid parameetreid (näit. voomõõtjad, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusmõõtjad), v.a. rubriikides 90.14, 90.15, 90.28 või 90.32 kirjeldatud – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.27 Instrumendid ja aparatuur füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (näit. polari-, spektro- ja refraktomeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid viskoossuse, poorsuse, venivuse, pindpinevuse jms. omaduste mõõtmiseks või kontrollimiseks; aparatuur soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks või kontrollimiseks (k.a. eksponomeetrid); mikrotomid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.28 Gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtjad, k.a. nende kalibreerimisriistad – osad ja lisaseadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 90.29 Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, mileomeetrid, sammuloendurid jms.; spidomeetrid ning tahhomeetrid (v.a. rubriikides 90.14 või 90.15 kirjeldatud); stroboskoobid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.30 Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid ja muud instrumendid ja aparaadid elektriliste suuruste mõõtmiseks ja kontrolliks (v.a. arvestid rubriigist 90.28); instrumendid ja aparaadid alfa-, beeta-, gamma- või röntgenikiirguse, kosmilise või muu ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või avastamiseks – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.31 Mõõtmis- ja kontrollinstrumendid, mujal grupis 90 kirjeldamata; profiilprojektorid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.32 Automaatregulatsiooni ja automaatkontrolli instrumendid ja aparaadid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 90.33 Grupi 90 seadmete, seadiste, instrumentide ja aparaatide mujal selles grupis kirjeldamata osad ja lisaseadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Gr. 91 Kellad ja nende osad; v.a. need, mis kuuluvad rubriikidesse 91.05 ja 91.09 kuni 91.13, millede kohta on reeglid toodud allpool – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 91.05 Muud kellad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 91.09 Komplekteeritud ja kokkupandud kellamehhanismid, v.a. rubriigi 91.08 käekellamehhanismid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 91.10 Komplektsed kellamehhanismid, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud (mehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülaltoodud piires võib rubriigi 91.14 materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 91.11 Käe- ja taskukellade jms. kaasaskantavate kellade korpused ja nende osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülaltoodud piires kasutatakse rubriigi 91.11 materjale väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 91.12 Korpused kelladele ja muudele siia gruppi kuuluvatele sarnastele toodetele ja nende osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülaltoodud piires kasutatakse rubriigi 91.12 materjale väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 91.13 Kellarihmad, -ketid ja -võrud ning nende osad: – mitteväärismetallist, kas väärismetalliga plakeeritud või mitte, või kaetud väärismetalliga – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – muud – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Gr. 92 Muusikainstrumendid; nende osad ja nendega koos kasutatavad abivahendid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Gr. 93 Relvad ja laskemoon; nende osad ja lisaseadmed – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 94.01 ja ex 94.03 Mitteväärismetallist mööbel, milles on kasutatud polsterdamata puuvillast riiet kaaluga 300 g/m2 või vähem – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides VÕI Tootmine puuvillasest riidest, mis on ettevalmistatud rubriikide 94.01 või 94.03 toodete juures kasutamiseks, eeldusel et ta väärtus ei ületa 25% toote väärtusest ja kõik muud kasutatud materjalid on juba pärinevad ning klassifitseeritud mujal kui rubriikides 94.01 või 94.03 94.05 Lambid ja valgustid, k.a. prožektorid ja helgiheitjad, ning nende mujal kirjeldamata osad; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms. ning nende mujal kirjeldamata osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 94.06 Kokkupandavad ehitised – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 95.03 Muud mänguasjad; vähendatud suuruses («makett-») mudelid ja analoogilised meelelahutuslikud mudelid, kas töötavad või mitte; igasugused nuputusmängud – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 95.06 Mujal grupis 95 kirjeldamata tooted ja varustus kehaliste harjutuste, võimlemise, kergejõustiku ja muude spordialade (välja arvatud lauatennis) ning vabaõhumängude tarbeks; ujumis- ja sõudebasseinid – Tootmine materjalidest, mis klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski golfikepi otsiku jämedalt töödeldud toorikuid ning teisi samas rubriigis klassifitseeritud materjale võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 95.07 Õngeridvad, õngekonksud ja muud õngitsemistarbed; kahvad, liblikavõrgud jms. võrgud; peibutuslinnud (v.a. rubriikides 92.08 või 97.05 kirjeldatud) jms. küttimis- või jahitarbed – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib sama rubriigi materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ex 96.01 ja ex 96.02 Tooted loomsetest, taimsetest või mineraalsetest nikerdusmaterjalidest – Tootmine sama rubriigi töötlemata nikerdusmaterjalidest ex 96.03 Harjad ja pintslid (v.a. luuad jms. tooted ning kärbi- või oravakarvadest pintslid), käsitsijuhitavad mehaanilised motoriseerimata põrandapühkimismasinad, värvipadjad ja -rullid, põrandanuustikud ja narmasharjad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 96.05 Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või rõivapuhastusvahendite reisikomplektid – Iga komplekti osa peab vastama tema kohta väljaspool komplekti kehtivatele reeglitele. Siiski võib komplekti kuuluda mittepärinevaid tooteid eeldusel, et nende koguväärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast 96.06 Nööbid, trukid ja trukknööbid, nööbivormid ja muud nende toodete osad; nööbitoorikud – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 96.08 Kuulsulepead; viltpliiatsid ja muud poorse otsaga pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jms.; kopeersuled; täitepliiatsid; sulepead, pliiatsihoidjad jms. kirjutusvahendite hoidjad; eelnimetatud toodete osad (sh. otsikud ja klambrid), v.a. rubriiki 96.09 kuuluvad – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Sulgi ja kirjutusotsikuid ning ka teisi sama rubriigi materjale võib siiski kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 96.12 Kirjutusmasinalindid jms. trükilindid, tindiga immutatud või muul moel trükimärkide jätmiseks ettevalmistatud, poolil, kassetis või alusele paigaldamata; templipadjad, templivärviga immutatud või mitte, karbiga või ilma – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 96.13 Välgumihklid ja muud tulemasinad, mehaanilised või elektrilised ja nende muud osad peale tulekivide ja tahtide: – piesoelektrilise süütega tulemasinad – Tootmine, milles kõigi rubriiki 96.13 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – muu – Tootmine, milles kõigi rubriiki 96.13 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 96.14 Piibud ja piibutobid – Tootmine jämedalt töödeldud toorikutest

Protokolli A lisa IV Deklaratsioon, millele viidati artikli 8 alalõigetes 1 (b) ja (c) Mina, allakirjutanu ja käesoleva dokumendiga hõlmatud kaupade eksportija, teatan, et mainitud kaubad, kui mujal pole märgitud teisiti1, vastavad päritolulisuse staatuse saamise tingimustele soodustatud kaubanduses ......................................................................................................................................................2 ja kaupade päritolumaa on .................................................................................................................................. .......................................................................................................................................................................2, 3. (Koht ja kuupäev) .............................................................................................................................................................................. (Allkiri) (Allkirjale peab järgnema allakirjutaja nimi selges kirjas) 1 Kui faktuur sisaldab ka mitte Eesti, Läti, Leedu või Norra päritoluga tooteid, peab eksportöör need selgelt ära märkima. 2 Eesti, Norra, Läti või Leedu. 3 Viite võib märkida faktuuris eraldi tulpa, milles antakse iga toote päritolumaa. Deklaratsioon, millele viidati artikli 8 alalõigetes 1 (b) ja (c) inglise, norra, läti ja leedu keeles. Inglise keeles: I, the undersigned, exporter of the goods covered by this document declare that, except where otherwise indicated, the goods meet the conditions to obtain originating status in preferential trade with ......................, and that the country of origin of the goods is ................................... . Norra keeles: Undertegnede eksportør av de i tette dokument omfattede varer erklærer at varene, med mindre annet er angitt, oppfyller betingelsene for å oppnå opprinnelsesstatus i preferansesamhandelen med ...................... og har opprinnelse i ................................... . Läti keeles: Es, apaksa parakstijies saja dokumenta noradito precu eksportieris, pazinoju, ka ja saja dokumenta nekas nav noradits citadi, preces atbilst prasibam iegutu izcelsanas statusu labveliga tirdznieciba ar ......................... ka precu izcelisanas valsts ir ................................... . Leedu keeles: Aš, zemiau pasirašes šiame dokumente išvardintu prekiu eksportuotojas, pareišskiu, kad, išskyrus tuos atvejus, kur kitaip nurodyta, prekes atitinka reikalavimus, butinus kilmes statuso preferencineje prekyboje su ......................... ir kad prekiu kilmes šalis yra ................................... . Protokolli A lisa V Eripitsat, millele viidatakse artikli 13 alalõikes 4(b) 30 mm

(1) Eksportiva riigi initsiaalid või vapp. (2) Kinnitatud eksportööri identifitseerimiseks vajalik informatsioon. Protokolli A lisa VI Summad, millele on viidatud protokolli A artikli 8 lõikes 4 ja mis vastavad arveldusühikule Eesti, Norra, Läti ja Leedu rahvuslikes vääringutes, on järgnevad: Eesti kroon 14,63; Norra kroon 7,98528; Läti lats ..........; Leedu litas .......... Limiitväärtused, millele on viidatud protokolli A artikli 8 lõigetes 1 (c) ning 2 (a) ja (b), Eesti, Norra, Läti ja Leedu rahvuslikes vääringutes edasiantuna on järgnevad: väikesed pakendid reisijate isiklik pagas faktuuri deklaratsiooni limiit (365 aü.) (1025 aü.) (5110 aü.) Eesti kroon 5300 15 000 75 000 Norra kroon 2900 8 200 40 800 Läti lats .................... .................... .................... Leedu litas .................... .................... .................... Free Trade Agreement between the Republic of Estonia and the Kingdom of Norway* PREAMBLE The Republic of Estonia and the Kingdom of Norway, Recalling their intention to participate actively in the process of economic integration in Europe and expressing their preparedness to co-operate in seeking ways and means to strengthen this multilateral process, Having regard to the Declaration signed by the EFTA States and Estonia in Geneva on 10 December 1991, Recalling the Trade Agreement between Norway and Estonia signed on 29 August 1925, in particular to the provision contained therein that the Parties shall accord most-favoured-nation treatment to each other, Recalling the importance of the traditional links between Norway and Estonia and the common values they share, and recognizing their wish to strengthen these links and to establish close and lasting relations, Desiring to create favourable conditions for the development and diversification of trade between them and for the promotion of commercial and economic co-operation in areas of common interest on the basis of equality, mutual benefit and international law, Resolved to develop further their relations in the field of trade in accordance with the principles of the General Agreement on Tariffs and Trade, Reaffirming their commitment to pluralistic democracy based on the rule of law, human rights and fundamental freedoms and sharing the principles of the Final Act of the Helsinki Conference on Security and Co-operation in Europe and the Charter of Paris for a New Europe, Having regard to the emerging process of economic liberalization taking place in Europe aimed at the establishment of market economies, thus facilitating the integration of the European and world economy, Bearing in mind that this Agreement should contribute to the reduction of economic and social disparities, and to the establishment of an appropriate social dimension, Considering that no provision of this Agreement may be interpreted as exempting the Parties to this Agreement from their obligations under other international agreements, Declaring their readiness to examine, in the light of any relevant factor, the possibility of developing and deepening their relations in order to extend them to fields not covered by this Agreement, Have decided, in pursuit of the above, to conclude this Agreement: Article 1. Objectives 1. Norway and Estonia shall gradually establish a free trade area in accordance with the provisions of this Agreement. 2. The objectives of this Agreement are: (a) to promote, through the establishment of free trade according to the provisions of this Agreement, the harmonious development of economic relations between Norway and Estonia, and thus to foster the expansion of reciprocal trade, the advance of economic activity, the improvement of living and employment conditions, increased productivity, and financial stability; (b) to promote fair conditions of competition in the mutual trade between Norway and Estonia; (c) to contribute, in this way, to European economic integration and the harmonious development and expansion of world trade. Article 2. Scope of the agreement This Agreement shall apply: (a) to products falling within Chapters 25 to 97 of the Harmonized Commodity Description and Coding system, (b) to fish and other marine products as provided for in Annex I. originating in Norway or Estonia. Article 3. Trade in agricultural products 1. The Parties declare their readiness to foster, in so far as their agricultural policies allow, the harmonious development of trade in agricultural products. 2. In pursuance of this objective the Parties have concluded an agreement providing for measures to facilitate trade concerning agricultural products (HS 1–24), and establishing free trade to specific processed agricultural products** for which this Agreement shall apply. 3. The Parties shall apply their regulations in veterinary, plant health and health matters in a non-discriminatory fashion, and shall not introduce any new measures that unduly obstruct trade. Article 4. Rules of origin 1. Protocol A lays down the rules of origin and related methods of administrative co-operation. 2. The Parties shall take appropriate measures, including arrangements for administrative co-operation, to ensure that the provisions of Article 3, 5, 6, 13 and Protocol A are effectively and harmoniously applied, and to reduce, as far as possible, the formalities imposed on trade, and to achieve mutually satisfactory solutions to any difficulties arising out of the operation of those provisions. Article 5. Prohibition and abolition of customs duties on imports and exports or charges having equivalent effect 1. No new customs duties on imports and exports or charges having equivalent effect shall be introduced in trade between Norway and Estonia. 2. Customs duties on imports and exports or charges having equivalent effect shall be abolished upon the entry into force of this Agreement. 3. The provisions of this Article shall also apply to customs duties of a fiscal nature. Article 6. Prohibition and abolition of quantitative restrictions on imports and exports or measures having equivalent effect 1. No new quantitative restrictions on imports and exports or measures having equivalent effect shall be introduced in trade between Norway and Estonia. 2. Quantitative restrictions on imports and exports or measures having equivalent effect shall be abolished upon the entry into force of this Agreement except as provided for in Annex II. Article 7. General exceptions This Agreement shall not preclude prohibitions or restrictions on imports, exports, or goods in transit, justified on grounds of public morality, public policy, or public security; protection of health and life of humans, animals or plants; protection of the environment; protection of national treasures possessing artistic, historic, or archaeological value, protection of intellectual property, or rules relating to gold or silver. Such prohibitions or restrictions shall not, however, constitute a means of arbitrary discrimination or a disguised restriction on trade between the Parties. Article 8. Internal taxation 1. The Parties shall refrain from any measure or practice of an internal fiscal nature establishing, whether directly of indirectly, discrimination between the products originating in one Party and like products originating in the other Party. 2. Products exported to the territory of one of the Parties may not benefit from repayment of internal taxation in excess of the amount of direct or indirect taxation imposed on them. Article 9. Payments 1. Payments relating to trade in goods and the transfer of such payments to the territory of the Party where the creditor resides shall be free from any restrictions. Payments between the Parties shall be effected in freely convertible currencies, unless otherwise agreed by specific companies in specific cases. 2. The Parties shall refrain from any currency exchange restrictions or administrative restrictions on the grant, repayment, or acceptance of short and medium-term credits covering commercial transactions in which a resident participates. Article 10. Rules of competition and public procurement 1. The Parties shall make best endeavours to ensure fair competition in their mutual trade. Rules between the parties concerning competition between enterprises and public procurement shall be further elaborated in the Joint Committee, and put into effect not later than 31 December 1995. Article 11. State aid 1. The Parties shall not maintain or introduce export aid as listed in Annex III. 2. The Joint Committee shall keep the situation regarding use of state aid under review, and shall with regard to other state aid than export aid, elaborate rules and put these into effect not later than 31 December 1995. 3. If a Party to this Agreement considers that a given practice is incompatible with paragraph 1, it may take appropriate measures under conditions and in accordance with the procedure laid down in Article 20. Article 12. Protection of intellectual property 1. The Parties to this Agreement shall co-operate with the aim of gradually improving the non-discriminatory protection of intellectual property rights, including measures for the grant and enforcement of such rights. Rules between the parties concerning the protection of intellectual property rights shall be elaborated and put into effect not later than 31 December 1995. These rules shall ensure a level of protection similar to that prevailing in the member States of the European Communities and in the member states of the European Free Trade Association. 2. With respect to paragraph 1 of this Article, intellectual property rights shall include, in particular, protection of copyright, comprising computer programmes, databases, and neighbouring rights; trademarks; geographical indications; industrial designs; patents; topographies of integrated circuits; as well as undisclosed information on know-how. Article 13. Promotion of trade and economic co-operation The Parties shall promote trade and economic co-operation between them, including fostering a favourable climate for investments, joint ventures, and sub-contracting, and facilitating trade promotion activities. Article 14. Evolutionary clause The Parties undertake to examine, in the light of any relevant factor, the possibility of further developing and deepening the co-operation under this Agreement and to extend it to areas not covered therein. Article 15. Services and investment 1. The Parties to this Agreement recognize the growing importance of certain trade related areas, such as services and investments. In their efforts to gradually deepen and broaden their co-operation, in particular in the context of European integration, they will co-operate with the aim of achieving a gradual liberalization and mutual opening of markets for investments and trade in services, in the mutual interest of the Parties. 2. The Parties will at a later stage discuss in the Joint Committee possibilities to extend their trade relations to the fields of investment and trade in services. Article 16. Dumping If a Party finds that dumping is taking place in trade relations governed by this Agreement, it may take appropriate measures against that practice in accordance with Article VI of the General Agreement on Tariffs and Trade and agreements related to that Article, under the conditions and in accordance with the procedure laid down in Article 20. Article 17. Emergency action on imports of particular products If an increase in imports of a given product originating in Norway or Estonia occurs in quantities or under conditions which cause, or are likely to cause: (a) serious injury to domestic producers of like or directly competitive products in the territory of the other Party, or (b) serious disturbances in any related sector of the economy or difficulties which could bring about serious deterioration in the economic situation of a region, the Party concerned may take appropriate measures under the conditions and in accordance with the procedure laid down in Article 20. Article 18. Re-export and serious Shortage Where compliance with the provisions of Article 5 and Article 6 leads to: (a) re-export towards a third country against which the exporting Party maintains for the product concerned quantitative export restrictions, export duties, or measures or charges having equivalent effect; or (b) a serious shortage, or threat thereof, of a product essential to the exporting Party; and where the situations referred to above give rise or are likely to give rise to major difficulties for the exporting Party, that Party may take appropriate measures under the conditions and in accordance with the procedures laid down in Article 20. Article 19. Balance of payments difficulties 1. Notwithstanding the provisions of Article 5 and Article 6, a Party may, consistently with its other international obligations, introduce restrictive measures on trade if it is in serious balance of payments difficulties or under imminent threat thereof. Such measures shall be of a temporary nature. 2. Measures taken in accordance with paragraph 1 of this Article shall be notified to the Joint Committee, if possible prior to their introduction. The Joint Committee shall, upon the request of the other Party, examine the need for maintaining the measures taken. Article 20. Procedure for the application of safeguard measures 1. Before initiating the procedure for the application of safeguard measures set out in this Article, the Parties shall endeavour to solve any differences between them through direct consultations. 2. Without prejudice to paragraph 5 of this Article, a Party which considers resorting to safeguard measures shall promptly notify the Joint Committee thereof and supply all relevant information. Consultations shall take place without delay in the Joint Committee with a view to finding a mutually acceptable solution. (a) As regards Article 11, the Party concerned shall give to the Joint Committee all the assistance required for the examination of the case and shall, where appropriate, eliminate the practice objected to. If the Party in question fails to put an end to the practice objected to within the period fixed by the Joint Committee or if the Joint Committee fails to reach an agreement within three months of the matter being referred to it, the Party concerned may adopt the appropriate measures to deal with the difficulties resulting from the practice in question. (b) As regards Article 16, 17 and 18 the Joint Committee shall examine the situation and may take any decision needed to put an end to the difficulties notified by the Party concerned. In the absence of such decision within thirty days of the matter being referred to the Joint Committee, the Party concerned may adopt the measures necessary in order to remedy the situation. (c) As regards Article 24, the Party concerned may take appropriate measures after the consultations have been concluded or a period of three months has elapsed from the date of notification. 3. The safeguard measures taken shall be notified immediately to the Joint Committee. They shall be restricted with regard to their extent and to their duration to what is strictly necessary in order to rectify the situation giving rise to their application and shall not be in excess of the injury caused by the practice or the difficulty in question. Priority shall be given to such measures as will least disturb the functioning of the Agreement. 4. The safeguard measures taken shall be the object of regular consultations within the Joint Committee with a view to their relaxation, substitution, or abolition as soon as possible. 5. Where exceptional circumstances requiring immediate action make prior examination impossible, the Party concerned may, in the cases of Article 11, 16, 17 and 18 apply forthwith the precautionary measures strictly necessary to remedy the situation. The measures shall be notified without delay, and consultations between the Parties shall take place as soon as possible within the Joint Committee. Article 21. Restructuring clause The Parties agree that exceptional measures of limited duration which derogate from the provisions of Article 5 may be taken by Estonia in the form of increased customs duties in accordance with Annex IV. Article 22. Security Exceptions Nothing in this Agreement shall prevent a Party from taking any measures which it considers necessary: (a) to prevent the disclosure of information contrary to its essential security interests; (b) for the protection of its essential security interests or for the implementation of international obligations or national policies (i) relating to the traffic in arms, ammunition, and implements of war, provided that such measures do not impair the conditions of competition in respect of products not intended for specifically military purposes, and to such traffic in other goods, materials, and services as is carried on directly or indirectly for the purpose of supplying a military establishment; or (ii) relating to the non-proliferation of biological and chemical weapons, nuclear weapons, or other nuclear explosive devices; or (iii) taken in time of war or other serious international tension. Article 23. The Joint Committee 1. The implementation of this Agreement shall be supervised and administered by a Joint Committee. 2. The Joint Committee shall consist of representatives of Norway on the one hand and of representatives of Estonia, on the other. It shall act by mutual agreement and shall meet whenever necessary but at least once a year. Each Party may request that a meeting be held. 3. The Joint Committee may decide to amend the Annexes and Protocols to this Agreement. 4. The Joint Committee may decide to set up such subcommittees and working groups as it considers necessary to assist it in accomplishing its tasks. Article 24. Fulfilment of obligations 1. The Parties to this Agreement shall take all necessary measures to ensure the achievement of the objectives of the Agreement and the fulfilment of their obligations under the Agreement. 2. If either Party considers that the other Party has failed to fulfil an obligation under this Agreement, the Party concerned may take the appropriate measures under the conditions and in accordance with the procedures laid down in Article 20. Article 25. Annexes and Protocols The Annexes I to IV and Protocol A to this Agreement are an integral part of it. Article 26. Entry into force This Agreement shall be provisionally applied from the date of its signature, and shall enter into force on the first day of the month following the day on which the Parties have notified each other through diplomatic channels that their national legal requirements for the entry into force of this Agreement have been fulfilled, and shall remain in force indefinitely. Article 27. Denunciation Either Party may denounce this Agreement by means of a written notification to the other Party. The Agreement shall cease to be in force six months after the date on which the notification was received by the other Party. In witness whereof the undersigned plenipotentiaries, being duly authorized thereto, have signed the present Agreement done at Tallinn 15 June 1992, in two authentic copies in the English language. For the Government For the Government of the Republic of Estonia of the Kingdom of Norway Jaan MANITSKI Thørvald STOLTENBERG ______________________________ * Lepingu lisade I–IV, protokolli A ja protokolli lisade ingliskeelsete tekstidega saab tutvuda Välisministeeriumis. ** For processed agricultural products contained herein, the Parties price compensation system shall apply. Õiend Akti metaandmed parandatud ja täiendatud; lisatud ingliskeelne tekst.