Kohtla Vallavalitsus — Kohtla Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri — KO, 7, 89

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3, raamatupidamise seaduse § 11 lõike 1 ja § 36 lõike 3 ning alusel ning lähtudes rahandusministri 11.detsembri 2003a. määrusega nr 105 vastu võetud «Riigi raamatupidamise üldeeskiri» sätestatust. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1 Eesmärk Kohtla Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded. § 2 Alused Raamatupidamisarvestuse korraldamisel juhindub Raamatupidamise seadusest, Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjast, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest ning rahvusvaheliselt tunnustatud heast raamatupidamise tavast. Finantsraamatupidamises peetakse arvestust tekkepõhiselt. Maksude arvestuses juhindutakse kehtivatest maksuseadustest. § 3 Majandusaasta Majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 2. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JAKIRJENDAMINE § 4 Raamatupidamisregister Majandustehingud dokumenteeritakse ja lausendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Registrid säilitatakse failina. (1) Algdokument Andmed kirjendatakse registritesse algdokumentide alusel, mis tõestavad majandustehingu toimumist. Registrisse kande tegemise aluseks võib olla ka algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokumendiks võib olla: 1) kassadokument; 2) pangadokument; 3) saateleht; 4) palgadokumendid; 5) arved; 6) vallavalitsuse korraldused; 7) vallavanema käskkirjad; 8) aktid (vara arvelevõtmine ja mahakandmine, inventuurid jt.); 9) õiend (kulumi arvestus, paranduskanded jt.). Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid: 1) dokumendi nimetus ja number;dokumendi koostamise kuupäev ja registreerimise number; 2) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja registreerimise number; 3) tehingu sisu ja alus; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid; 6) allkiri (allkirjad). Lisaks nimetatud rekvisiitidele peab jälgima ka maksuseadustega sätestatud lisarekvisiitide olemasolu ja nõudeid nende kohta. Dokumentide vastuvõtmisel ja kannete tegemisel tuleb kontrollida nende vormistamiseeskirjade täitmist, aritmeetiliste tehete (korrutised, summad, hinnaalanduste ja käibemaksu arvutust jne.) õigsust, vastavust kehtivale seadusandlusele, sõlmitud lepingutele, saadud pakkumistele, tellimustele jne., nõutud kinnituste ja viseeringute olemasolu jm. Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei tohi teha parandusi. Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamislausendid märgitakse vahetult dokumendile või vajaduse korral vormistatakse dokumendile lisatav õiend. (2) Parandused Parandused raamatupidamisregistrites tehakse paranduslausendiga. Juhul, kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandusdokument (õiend). Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja ja paranduse aluse. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja –lausendile. § 5 Dokumendikäive Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik Müügidokumendid iga päev, kuid hiljemalt järgmise kuu 5. kuupäevaks materiaalselt vastutav töötaja, juht, jt Hankijate arved iga päev, kolme päeva jooksul peale arve saamist juht Töölähetusaruanne kolme päeva jooksul peale lähetusest saabumist lähetatu Majanduskulu aruanne hiljemalt järgmise kuu 15.kuupäevaks aruandev isik Majanduskuluavansi aruanne enne järgmise avansi saamist, aga mitte harvemini kui kord kuus aruandev isik Palgaarvestuse algandmed hiljemalt 25. kuupäevaks juht Põhivarade arvelevõtmine kolme päeva jooksul peale vara kättesaamist juht Põhivarade mahakandmine kolme päeva jooksul peale mahakandmisakti kinnitamist juht Kassa dokumendid samal päeval kassapidaja 3. peatükk KONTOD JA KONTOPLAAN Vallavalitsus kasutab riigiraamatupidamise ühtset kontoplaani nii finants- kui ka kulude- ja maksude raamatupidamiseks. Majandustehingute kohta registreeritud andmete rühmitamine kontodele toimub põhimõttel, et kõigi vajalike aruannete kõigi ridade andmed oleksid maksimaalselt kättesaadavad otse kontoelementidena (algsaldo, deebetkäive, kreeditkäive, käivete summa ja lõppsaldo) või tehete kaudu nendega. Kontoplaan on toodud eeskirja lisas 1. Raamatupidamise paremaks korraldamiseks on pearaamatupidajal õigus avada ja sulgeda alakontosid kontogruppide lõikes. 4. peatükk ARVESTUSE PÕHIMÕTTED JA ARVESTUSE KORD § 6 Aktivate arvestus (1) Rahaliste vahendite arvestus 1 Kassaoperatsioonide arvestus Sularaha arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, s.o. Eesti kroonides. Kassaoperatsioonide arvestust peab töötaja, kellega on sõlmitud individuaalne täieliku materiaalse vastutuse leping. Sularaha hoitakse seifis. Kassaoperatsioonide puhul kasutatakse algdokumentidena kassa sissetuleku- ja väljaminekuordereid. Sularaha võetakse kassasse sissetulekuorderiga, mille kviitung antakse maksjale. Kviitungil peab kohustuslikus korras olema märgitud asutuse registreerimisnumber, käibemaksukohuslase registreerimisnumber jm. rekvisiidid. Kassa sissetulekuorderil tuleb näidata selle koostamise alus ja loetleda juurde lisatud dokumendid.Sularaha väljamaksmisel koostatakse kassa väljaminekuorder, millele võetakse raha saajalt allkiri raha vastuvõtmise kohta. Isiku tuvastamiseks kirjutatakse väljaminekuorderile raha saaja isikut tõendava dokumendi number kui raha vastuvõtja ei ole vallavalitsuse töötaja. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid registreerib kassapidaja kassaraamatusse. Kassa orderitel ja kassaraamatus ei tohi teha parandusi.Kassa orderid koos nende koostamise aluseks olnud algdokumentidega kogutakse kronoloogilises järjekorras nn kassakausta, mis esitatakse kontrollimiseks pearaamatupidajale. Sularaha arvestuses kasutatakse kassakontosid. 2) Pangaoperatsioonide arvestus Rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel, milledest tehakse ülekandeid sularahata arvelduste vormis. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod.Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu teostatakse elektroonilisi ülekandeid. Nii traditsiooniliste kui ka arvutisidega tehtud pangaoperatsioonide korral on raamatupidamiskannete aluseks kirjalikud väljavõtted pangaarvete käivetest, mis saadakse vastavast pangast. Raamatupidamises avatakse igale arvelduskontole vastav aktivakonto, kus kirjendatakse kõik selle arvelduskonto käibed. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada pearaamatupidajal. (2) Nõuete arvestus 1) Müügiarvete esitamine Arved ostjatele esitatakse vallavalitsuse nimel. Arved koostatakse vastavuses seaduse nõuetele. 1) maksja nimi ja aadress, kontakttelefon ja kontaktisik; 2) tehingu sisu ja alus; 3) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), 4) makse laekumise tähtaeg. Arved koostatakse 2 eksemplaris, millest üks saadetakse kliendile, teine säilitatakse kaustas arved. Laekumata nõuded vanusega 6 kuud hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvateks ja kantakse kuludesse. Nõuded hinnatakse lootusetuks individuaalselt, s.t. iga arve laekumise tõenäosust käsitletakse eraldi. (3) Mitmesugused nõuded 1) Muud lühiajalised nõuded Sellel bilansikirjel kajastatakse nõudeid töötajate vastu ja muid lühiajalisi nõudeid: Majandusavansid aruandvatele isikutele – siin kajastatakse aruandvate isikutega seotud majandusavansid. Lähetusavansid aruandvatele isikutele – siin kajastatakse aruandvatele isikutele lähetusteks antud summad.Muud lühiajalised nõuded – siin kajastatakse kõik teised lühiajalised nõuded, mis ei kuulu kajastamisele eelnimetatud kontodel. 2) Arveldused aruandvate isikutega 2.1 Majandusavansid aruandvatele isikutele Arveldusi aruandvate isikutega majanduskulude osas peetakse kontol Aruandvad isikud. Aruandev isik võib saadud avanssi kulutada ainult selleks otstarbeks, milleks see välja anti. Aruandeliste summade üleandmine teistele isikutele on keelatud. 2.2 Lähetusavansid aruandvatele isikutele Lähetuskulude avansi saamise õigus on isikul, kes on saadetud lähetusse lähetuskorralduse alusel. Lähetuskulude avanssi antakse töötajatele avalduse alusel, millel on näidatud sõidu eesmärk, maa, kuhu sõidetakse, lähetuskorralduse number ja lähetuse aeg. Avanss kantakse üle töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Töötaja peab peale lähetuses viibimist esitama lähetuskulude aruande 3 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. Lähetuskulude aruandele tuleb lisada kulusid tõestavad dokumendid (piletid, majutusarved jne). 3) Muud viitlaekumised Siin kajastatakse muud tekkepõhise arvestuse järgi saadaolevad nõuded (va. ostjate võlg). Viiviste arvestust peetakse kassapõhiselt. (4) Ettemakstud tulevaste perioodide kulude arvestus Raamatupidamises tulevaste perioodide kulude all kajastatakse tulevastes perioodides kuludesse kantavaid summasid. Näiteks kajastatakse siin kindlustust, ettemakstud reklaami, ajakirjanduse, raamatute tellimise jm kulud, mis kantakse kuluks tulevikus selle teenuse osutamise hetkel hankija poolt. Samuti kajastatakse selles grupis maksude ettemakseid ja tagasinõudeid. 1) Väikevahendid Väikevahendid on vara, mille soetusmaksumus on 1000 – 30 000 krooni ja mida võidakse kasutada ka pikemalt kui 1 aasta, kuid mille väärtus on väheoluline. Väikevahendid kantakse kuludesse nende soetamise momendil ja raamatupidamises peetakse väikevahendite koguselist arvestust bilansivälistel kontodel. Väikevahendite arvelevõtmist ja liikumist kajastatakse bilansivälistel kontodel. Alla 1000 kroonise soetusmaksumusega käibevara kantakse kuluks soetamisel ja nende kohta bilansivälist arvestust ei peeta. (5) Põhivara arvestus 1) Materiaalne poniard Materiaalseks põhivaraks on vara, mille soetusmaksumus on suurem kui 30 000.- krooni ja mida kasutatakse majandustegevuses üle ühe aasta. Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi eelarveüksuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Põhivara arvelevõtmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt allkirjastatud vara vastuvõtmise nimekirja alusel. Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramatu kasutusega materiaalsest põhivarast. Piiratud kasutusega materiaalselt põhivaralt arvestatakse raamatupidamisamortisatsiooni, piiramatu kasutusega põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata. Piiramatu kasutusega põhivara on maa. Samuti ei arvestata amortisatsiooni raamatutelt ja kunstiväärtustelt. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Maa võetakse arvele soetusmaksumuses. 2) Immateriaalne poniard Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) arenguväljaminekud ja ostetud kontsessioonid, frantsiidid, patendid, litsentsid, kaubamärgid. 3) Amortisatsiooni arvestus Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Põhivara amortisatsiooni tuleb arvestada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Amortisatsiooni arvestatakse kõigilt piiratud kasutusega põhivaradelt. Uutelt piiratud kasutusega põhivaradelt hakatakse amortisatsiooni arvestama ekspluatatsiooni võtmise kuust, väljalangenud piiratud kasutusega põhivaralt lõpetatakse amortisatsiooni arvestamine väljalangemisele järgnevast kuust. Amortisatsiooni arvestatakse nii kasutuses kui ka laos olevatelt ja rendile antud põhivaradelt. Amortisatsiooni arvutamist ei katkestata põhivahendi remondi ajaks. Rendile võetud põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata, seda teeb rendileandja. Amortisatsiooni arvestatakse riigieelarvelistest vahenditest ja omavahenditest soetatud põhivara osas eraldi. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse järgmisi amortisatsiooni norme: Hooned, rajatised ja nende struktuurikomponendid kuni 8% aastas; Masinad ja seadmed kuni 30% aastas; Arvutustehnika kuni 35% aastas; Transpordivahendid kuni 20% aastas; Majandusinventar kuni 40% aastas. Kulumit arvestatakse kord aastas. 4) Põhivara mahakandmine Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmisakt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb raamatupidamisse ja teine eelarveüksusesse. (6) Pikaajalised finantsinvesteeringud Pikaajalised finantsinvesteeringud teiste ettevõtete aktsiatesse ja osadesse võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sh maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Pikaajalised finantsinvesteeringud tütar- ja sidusettevõtetes kajastatakse bilansis kapitaliosaluse meetodil. § 7 Passivate arvestus (1) Lühiajaliste kohustuste arvestus Lühiajalisteks kohustusteks loetakse kreditoorset võlgnevust ja teisi tekkepõhiselt kajastatud potentsiaalseid kohustusi, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvates üks aasta või vähem. 1) Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest Sellel kontol näidatakse ostjate (tellijate) lühiajalised ettemaksed ning avansid kaupade ja teenuste eest. 2) Arveldused hankijatega Sellel kirjel kajastatakse nende hankijate arved, kes on müünud kaupu ja/või teenuseid. 3) Maksuvõlad Bilansireal maksuvõlad näidatakse lühiajalised maksuvõlad, sh maksud, mis on teistelt kogutud, aga veel üle kandmata (käibemaks, üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks). Sellel bilansireal kajastatakse ka tasumata maksuviiviseid (intressid) ja maksutrahve. 3.1 Teiste maksete võlgnevus Kasutatakse järgmisi raamatupidamise kontosid: 3.1.1 Üksikisiku tulumaksu võlg – siin kajastatakse palkadelt ja palkadega võrdsustatud väljamaksetelt (puhkused, preemiad, jt lisatasud) kinnipeetud tulumaksu võlg maksuameti ees. 3.1.2 Erisoodustustelt kinnipeetud tulumaksu võlg – siin kajastatakse erisoodustustelt arvestatud tulumaksu võlgnevus. 3.1.3. Erisoodustuse sotsiaalmaksu võlg – siin kajastatakse erisoodustusteltarvestatud sotsiaalmaksu võlgnevus. 3.1.4 Sotsiaalmaks – kajastatakse töötajatele makstavatelt töötasudelt ja töötasudega võrdsustatud summadelt arvestatud ja üle kantud sotsiaalmaksed. 3.1.5 Töötuskindlustusmaks – kajastatakse töötajate palkadelt kinnipeetud ja tööandja poolt arvestatud töötuskindlustusmakse võlgnevus. 3.1.6 Kogumispensioni makse – kajastatakse töötajate palkadelt kinnipeetud kogumispensionimakse võlgnevus. 3.2 Võlad töötajatele Kajastatakse arvestatud ja kuludesse kantud, kuid väljamaksmata palk, sh preemiad, toetused, lisatasud ja muud töövõtjatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palga kuluga. (2) Pikaajaliste kohustuste arvestus Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvelevõetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval majandusaastal, kajastatakse aastaaruandes lühiajalise kohustusena. Pikaajaliste kohustuste hulka kuuluvad: Tagatiseta ja tagatisega pikaajalised pangalaenud 1) Kapitalirendi pikaajalised chastised 2) Pikaajalised kohustused finantsasutustele 3) Pikaajalised kohustused hankijatele 4) Põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest § 8 Palkade, tasude ja hüvitiste arvestus Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on kehtiv seadusandlus, Kohtla Vallavolikogu või Kohtla Vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema käskkiri, leping ja tööaja arvestamise tabelid. Palka makstakse üks kord kuus, hiljemalt 30. kuupäeval ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole. Võimalusel võib palga kätte saada ametiasutuse kassast. Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga ametiasutuse raamatupidamises. Maksud peetakse palkadelt kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja poolt. Palgalehed koostatakse ametiasutuse raamatupidamises tegevusalade lõikes. Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt arvutist tasuliikide jaotus ja tasuliikide tabel. Töötajale võib esitada palgalipiku. Haiguslehed täidetakse ja edastatakse koos kaaskirjaga vähemalt kord nädalas haigekassale. Saadud informatsiooni põhjal teostab töötajate ravikindlustusega kindlustamist ja arvelt mahavõtmist asutuse finantsnõunik. 5. peatükk VARADE JA ARVELDUSTE INVENTEERIMINE § 9 Üldpõhimõtted Varade ja võlgnevuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel: 1) kassa inventuur – üks kord aastas ja 31. detsembril; 2) nõuete ja kohustuste inventuur – 31. detsembril; 3) varade inventuur (põhivahendid, varud, bilansivälised varad) – üks kord aastas 31. detsembril; 4) hooned ja rajatised – kord 3 aasta järel. § 10 Kassa inventuur Kassa inventuuri viib läbi töötajatest moodustatud kolmeliikmeline komisjon, mille üheks liikmeks on kassapidaja, kes vastutab inventeeritava kassa eest vastavalt sõlmitud individuaalse materiaalse vastutuse lepingule. Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument (inventuurileht), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ; 3) viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number; 4) sularaha jääk numbrite ja sõnadega kas ja kui suur oli erinevus võrreldes 5) raamatupidamisandmetega; 6) komisjoni liikmete allkirjad. § 11 Nõuete ja kohustuste inventuur Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi nõuetega tegelev raamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele saldoteatised alates 1000 kroonist. Saadetud saldoteatised registreeritakse. § 12 Varade inventuur Varade inventuuri viib läbi töötajatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille kohustuslikuks liikmeks on inventeerimisele kuuluvate varade vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest lepingu alusel materiaalselt vastutav töötaja. 6. peatükk STRUKTUURITOETUS § 13 Struktuuritoetus Struktuuritoetus on vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadusele rahaline abi, mida antakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest. Uue struktuuritoetuse saamisel lähtutakse vastavalt antud struktuuritoetuse kehtivale korrale. § 14 Projekti kulude eristamine organisatsiooni raamatupidamises Vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 22 on toetuse saaja kohustatud eristama toetuse kasutamisega seotud kulud oma raamatupidamises muudest kuludest ning ulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Projekti jooksul teostatud tehinguid peab olema võimalik tõendada nende aluseks oleva dokumentatsiooniga. Dokumentidel märgitud kulud peavad vastama läbiviidud toimingute mahule ja sisule ning olema projektiga seotud ning kooskõlas õigusaktidega (raamatupidamise seadus, riigihangete seadus, töölepingu seadus, võlaõigusseadus, käibemaksuseadus, tulumaksuseadus jne). Samuti tuleb jälgida, et rakendusüksusele aruandluses esitatavad dokumendid oleksid identsed nendega, mis säilitatakse toetuse saaja raamatupidamises, ning et aruandluses esitatud andmed ühtiksid toetuse saaja raamatupidamise andmetega. Rakendusüksus võib projekti keskel küsida projektipõhiseid väljavõtteid toetuse saaja raamatupidamisest. § 15 Raamatupidamisdokumentide säilitamine Programmperioodi 2004-2006 struktuurifondide projekte puudutavat dokumentatsiooni peab toetuse saaja säilitama kuni 2015. aasta 31. detsembrini. Programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste projektide puhul on see tähtaeg 31. detsember 2025.a. Haldusotsuses projekti rahastamise kohta kehtestatakse ka juurdepääsu tingimused projekti puudutavatele dokumentidele. Kuni nimetatud tähtaja lõpuni peavad toetuse saaja ja partner arvestama võimaliku projekti auditi(te)ga. Projekti dokumentide originaale (mida hoitakse alles kauem) arhiveeritakse koos teiste originaaldokumentidega ning säilituskaustadele on peale kirjutatud pikem säilitusaeg . Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisega seotud dokumente tuleb säilitada: 1) Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse raames seaduse § 41 lõike 3 punkti 13 alusel vähemalt 31. detsembrini 2015.a.; 2) Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse raames seaduse § 5 alusel vähemalt 31. detsembrini 2025.a. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 sätestatud juhul säilitatakse dokumente kuni Vabariigi Valitsuse määratud ajani. 7. peatükk ARUANDLUS § 16 Perioodiline aruandlus Vallavalitsus koostab ja esitab aruanded Statistikaametile, Rahandusministeeriumile, Maksuametile ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadeks. Aruanded jagunevad vastavalt sellele, millisele kasutajale on mõeldud neis kajastuv info: 1) raamatupidamise- ehk finantsaruanneteks; 2) maksuaruanneteks; 3) statistilisteks aruanneteks. Raamatupidamise aruanded peavad õigesti ja õiglaselt kajastama raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja kapitali ning majandustegevuse tulemust. Maksuaruanne selgitab maksmisele kuuluvad maksud. Statistiliste aruannetega kogutakse statistilisi andmeid. Aruanded jagunevad: 1) jooksvateks; 2) aastaaruanneteks. § 17 Aastaaruanded Vallavalitsuse majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, eelarve täitmise aruandest. Raamatupidamisaruanded koostatakse juhindudes Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusest, Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjast ja Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, tulude-kulude aruandest ja aastaaruande lisadest. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud. 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 18 Määruse rakendamine Käesolevat määrusega sätestatud põhimõtteid on rakendatud ja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2008.a. § 19 Määruse jõustumine Määrus jõustub 17.novembril 2008.a. Vallavanem Etti KAGAROV Vallasekretär Tiina ALBI