Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi komisjon) täidab talle «Julgeolekuasutuste seaduse», teiste seadustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.

Komisjoni liikmed on peaminister, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister ja rahandusminister.

Komisjoni esimees on peaminister. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda kaitseminister (komisjoni aseesimees).

Komisjon

1) koordineerib julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust;

2) analüüsib ja hindab riigi julgeoleku olukorda;

3) määratleb riigi julgeolekualase teabe vajadused;

3¹) avaldab arvamust riigisaladuse kaitse korraldusega seotud küsimustes;

3²) täidab «Rahuaja riigikaitse seaduse» § 7 lõikes 2 sätestatud ülesandeid;

4) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.

Komisjon julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevuse koordineerimisel

1) vähemalt kaks korda aastas kuulab ära julgeolekuasutuste juhtide ja kaitseväe juhataja tegevusaruanded;

2) hindab ja analüüsib julgeolekuasutustele ja kaitseväele pandud ülesannete täitmist;

3) arutab julgeolekuasutuste rahvusvahelise koostööga seonduvaid küsimusi;

4) paneb julgeolekuasutuste tegevuse koordineerimiseks neile ülesandeid;

5) arutab julgeolekuasutuste eelarvega seonduvaid küsimusi;

6) teeb koostööd Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoniga;

7) vaatab läbi peaministri ja asjaomase ministri poolt «Julgeolekuasutuste seaduse» § 36 lõikes 2 sätestatud Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile esitatava aruande eelnõu;

8) kavandab, analüüsib ja hindab julgeolekuasutuste, kaitseväe ja teiste Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise seisukohalt oluliste täidesaatva riigivõimu asutuste arendamist.

Komisjon riigi julgeoleku olukorra hindamisel

1) analüüsib ja hindab riigi julgeoleku olukorda puudutavat teavet;

2) teavitab vajadusel riigi julgeoleku olukorrast Riigikogu, Vabariigi Presidenti, Vabariigi Valitsust, riigikontrolöri, õiguskantslerit ja Riigikohtu esimeest;

3) teeb koostööd Vabariigi Presidendi Kantseleiga;

4) teeb koostööd Riigikaitse Nõukoguga.

Komisjon riigi julgeolekualase teabe vajaduste määratlemisel

1) koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava väljatöötamist;

2) esitab kinnitamiseks riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava;

3) kavandab Eesti Vabariigi julgeolekule olulise tähtsusega teabe kogumist;

4) täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud riigi julgeolekualase teabe vajaduste määramiseks.

Komisjon riigisaladuse kaitse korraldusega seotud küsimustes

1) nõustab Vabariigi Valitsust riigisaladuse kaitse korraldamisel;

2) vaatab läbi avaldusi ja kaebusi ministri või kaitseväe juhataja poolt «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» ja selle alusel antud õigusaktide ebaseadusliku kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta ning informeerib Vabariigi Valitsust läbivaatamise tulemustest;

3) annab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral arvamuse riigisaladust käsitleva õigusakti ja välislepingu eelnõu kohta;

4) annab arvamusi riigisaladuse salastatuse ennetähtaegsel kustutamise, salastamistähtaja pikendamise ning salastamisaluse, -taseme ja -tähtaja muutmise korral.

Komisjon muude ülesannete täitmisel

1) teeb koostööd Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoniga;

2) vähemalt üks kord aastas kuulab ära siseministri informatsiooni Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni töö kohta;

3) vähemalt üks kord aastas kuulab ära kaitseministri informatsiooni riigi julgeoleku volitatud esindaja tegevuse kohta;

3¹) kutsub julgeolekuküsimustes nõustamiseks ellu nõukogusid ja kuulab vähemalt kord aastas ära nõukogu juhi informatsiooni nõukogu töö kohta;

4) täidab teisi Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.

(1) Komisjoni istungi kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees.

(2) Üldjuhul teavitatakse komisjoni liikmeid komisjoni istungi toimumisest vähemalt kaks tööpäeva ette. Komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees võib komisjoni kokku kutsuda viivitamatult.

(3) Komisjoni päevakorda esitatavad teemad kooskõlastatakse hiljemalt viis tööpäeva enne komisjoni istungi toimumist komisjoni sekretäri kaudu komisjoni esimehega.

(4) Komisjoni istungi päevakorrapunktide materjalid esitatakse hiljemalt viis tööpäeva enne istungi toimumist Riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektori büroole, kes edastab materjalid esimesel võimalusel komisjoni liikmetele.

(1) Komisjoni istungeid juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul juhatab komisjoni istungeid komisjoni aseesimees.

(2) Komisjoni istungid on kinnised. Komisjoni esimehe või tema äraolekul aseesimehe loal võivad komisjoni istungil sõnaõigusega osaleda teised isikud.

(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni liikmetest.

(2) Komisjoni otsused võetakse vastu istungil häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks komisjoni esimehe hääl, viimase äraolekul komisjoni aseesimehe hääl.

(1) Komisjoni istungi kohta koostatakse protokoll. Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses» ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

(2) Komisjoni istungi protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees, ja komisjoni sekretär.

(3) Komisjon kasutab Vabariigi Valitsuse dokumendiplanke, lisades sellele komisjoni nime.

Komisjoni töö korraldamise ja finantseerimise tagab Riigikantselei.

(1) Komisjoni tööd korraldab Riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektori büroo.

(2) Komisjoni sekretär on Riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektor.

Komisjoni sekretär

1) osaleb komisjoni istungil sõnaõigusega;

2) korraldab komisjoni asjaajamist;

3) korraldab komisjoni istungite ettevalmistamist;

4) protokollib komisjoni istungeid;

5) hoiab komisjoni istungite protokolle;

6) teavitab komisjoni kokkukutsumisest komisjoni liikmeid, teatab komisjoni liikmetele komisjoni toimumise asukoha ja päevakorra ning lisab võimaluse korral komisjoni päevakorda käsitleva materjali;

7) korraldab julgeolekuasutuste juhtide, kaitseväe juhataja ja teiste asjaomaste isikute teavitamist komisjoni istungitest ja otsustest.

(1) Komisjoni töö valmistab vajaduse korral ette alakomisjon.

(2)

(1) Alakomisjoni tööd juhib komisjoni sekretär (edaspidi alakomisjoni esimees). Tema äraolekul täidab alakomisjoni esimehe ülesandeid alakomisjoni aseesimees, kelleks on kaitseministri poolt alakomisjoni liikmeks nimetatud ametnik (edaspidi alakomisjoni aseesimees).

(2) Alakomisjoni esimees kutsub alakomisjoni kokku vastavalt vajadusele.

(3) Alakomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool alakomisjoni liikmetest.

(4) Alakomisjoni otsused võetakse vastu istungil häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks alakomisjoni esimehe hääl, viimase äraolekul alakomisjoni aseesimehe hääl.

(5) Alakomisjoni otsused, sõnavõttude põhiseisukohad ning hääletustulemused kantakse istungi protokolli. Kui alakomisjoni istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses» ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

(6) Protokolli koostamise korraldab alakomisjoni esimees. Alakomisjoni istungi protokollile kirjutavad alla alakomisjoni esimees, tema äraolekul alakomisjoni aseesimees, ja istungi protokollija.

(6¹) Alakomisjoni töös võivad osaleda isikud ka asutusest, kelle valitsemisala alakomisjonis esindatud ei ole.

(6²) Alakomisjoni tööd korraldab Riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektori büroo.

(7)

(8)

(1) Iga komisjoni liige (v.a komisjoni esimees) nimetab enda juhitavast ministeeriumist ühe ametniku alakomisjoni liikmeks ning esimese ja teise asendusliikme.

(2) Iga julgeolekuasutuse juht ja kaitseväe juhataja nimetavad oma juhitavast asutusest alakomisjoni liikmeks ühe ametniku või kaitseväelase ning komisjoni liikme esimese ja teise asendusliikme.

(3) Alakomisjoni liikme äraolekul asendab teda lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud esimene asendusliige, viimase äraolekul asendab teda teine asendusliige.

(4) Nimetamisest teavitatakse alakomisjoni esimeest.

(1) Komisjon võib ülesannete täitmiseks ja küsimuste lahendamiseks moodustada nõuandva õigusega nõukogusid (edaspidi nõukogu) ning määrab nende tööd ja asjaajamist korraldavad asutused, nõukogude ülesanded, juhtimise korra ja töökorra.

(2) Nõukogud moodustatakse tähtajaliselt ning vajadust nende järele hinnatakse ja nende ülesandeid täpsustatakse vastavalt vajadusele.

(3) Nõukogu töös võivad osaleda isikud ka asutustest, kelle valitsemisala komisjonis esindatud ei ole.

(1) Komisjonil, alakomisjonil ja nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus saada õigusaktidega sätestatud korras teavet kõigilt täidesaatva riigivõimu asutustelt, sealhulgas julgeolekuasutustelt ja kaitseväelt.

(2) Salastatud teabe vahetus toimub «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Vajaduse korral toimub teabe väljastamine asjaomase ministri nõusolekul.

[käesolevast tekstist välja jäetud]