Vabariigi Valitsus — «2008. aasta riigieelarve seaduses» kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

(õ) 21.06.2010 12:55 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 5.06.2008 nr 93 (RT I 2008, 24, 161) 16.06.2008 18.12.2008 nr 174 (RT I 2008, 57, 318) 1.01.2009 Määrus kehtestatakse «2008. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2, «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 6 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõike 3 alusel ning kooskõlas «2008. aasta riigieelarve seaduse» § 1 osa 6 artikliga 452.01. 1. peatükk ÜLDOSA § 1. Tasandusfondi vahendite jaotamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud vahendid kogusummas 1 430 000 000 krooni jaotatakse lähtuvalt «2008. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõikes 1 esitatud valemist vastavalt määruse lisale. (2) Kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks, koolilõuna kuludeks, koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetuseks, toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise ja arendamise kuludeks, täiendavaks toetuseks saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele määratud vahendid summas 3 759 435 280 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale. [RT I 2008, 57, 318 – jõust. 1.01.2009] 2. peatükk HARIDUSKULUDEKS MÄÄRATUD VAHENDITE JAOTAMINE § 2. Hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine (1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks määratud eraldiste summa 3 264 511 480 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ning §-dele 13 ja 14. [RT I 2008, 57, 318 – jõust. 1.01.2009] (2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 3 226 190 823 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 3–12 kehtestatud arvestuspõhimõtetest õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppealal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksuste otsustada on vahendite jaotus õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppealal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude vahel. [RT I 2008, 24, 161 – jõust. 16.06.2008] § 3. Hariduskulude vahendite jaotamisel aluseks võetavad määrad ning koefitsient (1) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised pearaha määrad kooliastmeti: 1) I kooliaste 11 385 krooni, 2) II kooliaste 13 896 krooni, 3) III kooliaste ja pikendatud õppeajaga klassid 16 073 krooni, 4) gümnaasium 14 231 krooni. (2) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised arvestuslikud määrad: 1) klassijuhataja lisatasu 16 124 krooni, 2) juhtimiskoha lisatoetus 232 475 krooni, 3) lisatund 7 907 krooni. (3) Hariduskulude vahendite jaotamisel kasutatakse õhtuse ja kaugõppe puhul läbivalt koefitsienti 0,8, välja arvatud klassijuhataja lisatasu, juhtimiskoha lisatoetuse ja ainesektsioonide vahendite arvestamisel. § 4. Arvestuslik klasside moodustamine kooliti (1) Tavaõppe klasside arv leitakse klassiastmeti, jagades õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. I–III kooliastme klasside täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 24 õpilast. Sanatooriumiklassid loetakse käesoleva määruse tähenduses tavaõppe klassideks. (2) Kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita tohib 1.–4. ja 3.–6. klasse. [RT I 2008, 24, 161 – jõust. 16.06.2008] (3) „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõikes 1 ja § 26 lõikes 1 nimetatud klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klasside arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. Psüühikahäiretega laste klassi, tasandusklassi ja abiklassi puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui I ja II kooliastme peale kokku on nendes klassides üle 12 õpilase, siis liidetakse klasse vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele. [RT I 2008, 24, 161 – jõust. 16.06.2008] (4) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilastest ei loeta moodustatuks hariduslike erivajadustega õpilaste klasse I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast. (5) Õhtuse ja kaugõppe õpilaste puhul leitakse klasside arv I–III kooliastme õpilaste koguarvu jagamisel 24-ga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni ning gümnaasiumi õpilaste koguarvu jagamisel 36-ga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. (6) Arvestuslike klasside moodustamisel lähtutakse sellest, et erineva klassi täituvuse ülemise piirnormiga, õppevormiga ja õppekeelega klasside õpilasi ei arvestata ühte klassi. Eraldi moodustatakse eesti ja vene õppekeelega klassid ning keelekümblusklassid. Eesti ja vene keelest erinev õppekeel arvestatakse eesti õppekeeleks. Päevane õpe arvestatakse õhtusest ja kaugõppest eraldi. (7) Klasside moodustamisel arvestatakse erinevates koolimajades õppivad õpilased eraldi, kui koolimajade vaheline kaugus sõiduvahendiga sõidetavat lühimat teed pidi on I ja II kooliastme puhul vähemalt 10 km ning III kooliastme puhul vähemalt 30 km ning omavalitsusüksus on eraldi arvestamiseks soovi avaldanud. (8) Kui I ja II kooliastme tavaõppe klassiastmel õpib 1–26 õpilast, loetakse klasside arvuks 1. Kui I ja II kooliastme tavaõppe klassiastmel õpib 27–50 õpilast, loetakse klasside arvuks 2. [RT I 2008, 57, 318 – jõust. 1.01.2009] § 5. Eriolukorras olevad koolid Eriolukorras olevaks kooliks on: 1) kool, mis asub väikesaarel; 2) põhikool (või selle õppekeeleline osa), mille III kooliastmes õpib 10–29 õpilast ning mille sulgemine tooks kaasa vähemalt pooltele antud kooli III kooliastmes õppivatele õpilastele kooliteekonna pikenemise koduküla keskusest lähimasse teise kooli sõiduvahendiga sõidetavat teed pidi rohkem kui 30 kilomeetrit. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse koefitsiendiga 1,2. Kaugusi arvestatakse III kooliastme või kogu kooli õpilasi arvesse võttes, olenevalt sellest, kumb arvestus on kooli jaoks soodsam. § 6. Pearaha arvestamine Iga õpilase kohta arvestatakse pearaha § 3 lõikes 1 kehtestatud määras vastavalt kooliastmele, milles õpilane õpib. § 7. Lisaraha arvestamine (1) Lisaraha on täiendavalt arvestatud pearaha täitmata kohtade eest I–III kooliastme päevase õppevormiga klassidele. (2) Klassiastmele, mille õpilastest ei moodustata liitklassi, arvestatakse lisaraha järgmiselt: 1) 1–16 õpilase puhul (17–n)-kordne pearaha, 2) 18–24 õpilase puhul (24–n)-kordne pearaha, 3) 27–33 õpilase puhul (34–n)-kordne pearaha, kus «n» on õpilaste arv antud klassiastmel. (3) Liitklassidele ja hariduslike erivajadustega klassidele arvestatakse lisaraha (17–n)-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv liitklassis. (4) Väikesaartel asuvate koolide puhul arvestatakse III kooliastme tavaõppe klassidele lisaraha vastavalt lõikele 1, välja arvatud juhul, kui III kooliastmes on kokku 1–3 õpilast, mille korral arvestatakse lisaraha (17–n)/3-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv klassis. § 8. Lisaraha eraldamise tingimused (1) Lisaraha ei eraldata omavalitsusüksustele eesti, soome ja inglise õppekeele klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem, ning keelekümblusklasside ja vene õppekeelega klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem. Asumitega omavalitsusüksuste puhul vaadatakse eraldi asetsevaid asumeid eraldi. (2) Pea- ja lisaraha alusel arvestatakse vahendeid kuni kolmekordse I–III kooliastme tavaõppe klassides ja liitklassides õppivate õpilaste eest pearaha alusel arvestatud summa ulatuseni, arvestades § 4 lõikes 6 esitatud põhimõtet. (3) Lisaraha ei eraldata III kooliastme tavaõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv on madalam kõigis järgnevates gruppides: 1.–3. klassis 36 õpilasest, 2.–4. klassis 35 õpilasest, 3.–5. klassis 34 õpilasest, 4.–6. klassis 33 õpilasest, 5.–7. klassis 32 õpilasest, 6.–8. klassis 31 õpilasest ja 7.–9. klassis 30 õpilasest. (4) Eriolukorras olevate koolide III kooliastme osas ei arvestata lõigetes 2 ja 3 toodud kitsendusi. (5) Pärast 1. jaanuari 2008. a asutatud erakoolidele lisaraha arvestamiseks peab kooli klasside keskmine täituvus I–III kooliastmes olema vähemalt 10 õpilast. § 9. Täiendavate palgavahendite arvestamine (1) Paralleelklassideta ja lisarahastatavatele tavaõppe 7.–9. klassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses nende klasside eest, mille õpilaste arv on 1–17. [RT I 2008, 24, 161 – jõust. 16.06.2008] (2) Iga § 4 lõike 2 alusel liitklassi arvatud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses. (3) Vene õppekeelega I–III kooliastme tava-, õhtuse ja kaugõppe puhul arvestatakse klassi kohta täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses. (4) Keelekümblusklassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha alusel arvestatud vahenditest. (5) Iga hariduslike erivajadustega õpilaste klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses. (6) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, keda ei arvatud § 4 lõike 4 tingimusest tulenevalt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses. (7) Uusimmigrandi eest, kes õpib eesti koolis eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis, arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses. (8) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses. (9) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses. (10) Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses. (11) Iga § 4 alusel moodustatud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses. (12) Juhtimiskoha toetuseks arvestatakse täiendavalt vahendeid, korrutades juhtimiskoha lisatoetuse määra õpilaste ja klassikomplektide arvust tuletatud arvestuslike ametikohtade arvuga. (13) Pedagoog-metoodiku ametijärgu omandanud pedagoogi töö tasustamiseks arvestatakse täiendavad summad pedagoogi ametijärgule vastava palgamäära ja pedagoog-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. Kuni 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 0,5. Rohkem kui 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 1. Mitmes omavalitsusüksuses töötava pedagoog-metoodiku täiendavad vahendid jagatakse omavalitsusüksuste vahel võrdselt. (14) Väikesaartel asuvate koolide III kooliastme tavaõppe klasside kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha ning klassijuhataja lisatasu määra alusel arvestatud vahenditest. § 10. Muude täiendavate koolipõhiste toetuste arvestamine (1) Õpikute soetamise toetuseks arvestatakse 282 krooni õpilase kohta. (2) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 458 krooni iga 1.–9. klassis õppiva õpilase kohta. [RT I 2008, 24, 161 – jõust. 16.06.2008] (3) Investeeringutoetusteks arvestatakse 21 900 krooni § 4 alusel moodustatud klassi kohta ja 438 krooni õpilase kohta. Haigla- ja vanglaõppe õpilaste eest investeeringutoetust ei arvestata. § 11. Eritingimustel palgavahendite toetuste arvestamine (1) Vanglaõppel olevate õpilaste eest eraldatakse palgavahendeid 26 720 krooni õpilase kohta. (2) Laste- ja üldhaiglas õppivate õpilaste eest eraldatakse toetust palgavahenditeks lähtuvalt arvestuslikust õpetajate ametikohtade arvust, mille määramisel lähtutakse õpilaste keskmisest haiglas viibitud päevade arvust ning arvestuslikust konsultatsioonitunni vajadusest õpilase kohta päevas. (3) Ühinemistoetusteks arvestatakse vahendeid lähtuvalt «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikes 6 sätestatud tingimustest. § 12. Ülemineku kompensatsioon (1) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku on 2007/2008. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis õpilase kohta kasvab 2008. aastal 75% riigi keskmisest palgavahendite kasvust. (2) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku ei ole 2007/2008. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis tagatakse väikseim järgmistest: 1) 2007. aasta tegelik palgavahenditeks arvestatud eraldis kasvatatuna 75% 2008. aasta palgavahendite keskmisest kasvust; 2) hariduskulude eraldis, lähtudes 2007. aastal palgavahendite jaotusel kasutusel olnud hariduskulude jaotuspõhimõtetest ja pearahast 16 700 krooni. § 13. Muude täiendavate toetuste arvestamine (1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 32 164 579 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ainesektsioonide ning õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks ning koolieelsete lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks vastavalt määruse lisale, lähtudes lõigetes 2–4 kehtestatud põhimõtetest. (2) Ainesektsioonide läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 50 krooni õpilase kohta. (3) Õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 25 krooni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse 0–26-aastase elaniku kohta. (4) Eelkooliealiste lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks arvestatakse vahendeid 3% 2006. aasta tegelikest palgakuludest. § 14. Hariduskulude täiendavate vahendite jaotamine (1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 6 156 078 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel taotlusvoorude alusel vastavalt lõigetele 2–11. [RT I 2008, 57, 318 – jõust. 1.01.2009] (2) I taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pedagoogide palga alammäärade kindlustamiseks ja hariduslike erivajadustega õpilaste arvu suurenemisest tingitud kulude katteks. (3) II taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude, õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks. (4) Täiendavate vahendite eraldamise põhjendatust hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide kulude koondmuutuste kaudu ning lähtudes käesoleva määrusega hariduskulude jaotamisele kehtestatud korrast ja määradest (välja arvatud lõikes 6 toodud juhul). (5) Pedagoogide koondamiskuludeks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui koondamisega vabanenud palgavahenditest koondamiskulude tasumiseks ei piisa. Hariduslike erivajadustega õpilaste arvu suurenemisest tingitud kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid alates kolme haridusliku erivajadusega õpilase lisandumisest kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvatesse munitsipaal- ja eraüldhariduskoolidesse. Õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide õpilaste arv kokku on suurenenud vähemalt 12 õpilase võrra. (6) Pedagoogide palga alammäära kindlustamiseks võib täiendavaid vahendeid taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, mille territooriumil asuvates kõikides munitsipaal- ja eraüldhariduskoolides on järgitud klassikomplektide loomisel §-s 4 sätestatud põhimõtteid. [RT I 2008, 24, 161 – jõust. 16.06.2008] (7) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab taotluse täiendavate vahendite saamiseks asukohajärgsele maavalitsusele I taotlusvoorust 14. märtsiks 2008. a ja II taotlusvoorust 19. septembriks 2008. a. (8) Taotluses tuleb põhjendada täiendavate vahendite vajadust, näidates seejuures ära õpilaste ja tegelikult moodustatud klassikomplektide arvud ning nende muutused klassiastmeti. (9) Maavalitsus kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja nende vastavust lõigetes 2–7 toodud tingimustele ning esitab maakonna omavalitsusliiduga kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse üksuste taotluste koondi koos oma arvamusega ning põhjendustega vahendite ebapiisavuse kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile I taotlusvooru korral 4. aprilliks 2008. a ja II taotlusvooru korral 3. oktoobriks 2008. a. (10) Haridus- ja Teadusministeerium esitab lõikes 1 nimetatud mahust kinni pidades hariduskulude täiendavate vahendite jaotamise ettepanekud koos seletuskirjaga vahendite eraldamise või eraldamata jätmise põhjuste kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Rahandusministeeriumi seisukohad Vabariigi Valitsusele otsustamiseks I taotlusvooru puhul hiljemalt 16. maiks 2008. a ja II taotlusvooru puhul hiljemalt 14. novembriks 2008. a. [RT I 2008, 24, 161 – jõust. 16.06.2008] (11) Lõikes 1 nimetatud hariduskulude vahendite vaba jääk jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel §-s 3 toodud pearaha määrade suurendamise kaudu. Hariduskulude vahendite vaba jäägi jaotamise korralduse eelnõu valmistab ette ja esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Rahandusministeerium. 3. peatükk MUUDE TASANDUSFONDI VAHENDITE JAOTAMINE § 15. Koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetuseks määratud vahendite jaotamine (1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas „Koolieelse lasteasutuse seaduse” § 27 lõikega 11 on kohaliku omavalitsuse üksustele koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetuseks määratud 150 000 000 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale. [RT I 2008, 24, 161 – jõust. 16.06.2008] (2) Koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetusest 75 000 000 krooni on ette nähtud lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks. [RT I 2008, 24, 161 – jõust. 16.06.2008] (3) Koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetusest 75 000 000 krooni on ette nähtud lasteasutuste õpetajate palgakulude toetuseks. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lõikes 1 nimetatud vahendeid kasutada ka koolieelsete lasteasutuste muude kulude katmiseks. § 16. Toimetulekutoetuseks määratud vahendite jaotamine (1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» §-ga 224 ning § 42 lõigetega 3 ja 4 on kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuseks määratud 80 765 500 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3. [RT I 2008, 57, 318 – jõust. 1.01.2009] (2) Toimetulekutoetuseks määratud summast 78 422 000 krooni jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas): TTi = (TTi2007 + Üi2007) * 0,8, kus TTi – konkreetsele omavalitsuse üksusele eraldatavad toimetulekutoetuse vahendid 2008. aastal; TTi2007 – konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse kulud toimetulekupiiri kindlustamiseks 2007. aastal vastavalt toimetulekutoetuse aruandele; Üi2007 – konkreetse omavalitsuse üksuse üksikvanema täiendava toetuse kulud 2007. aastal vastavalt toimetulekutoetuse aruandele. (3) Toimetulekutoetuseks määratud vahenditest 2 343 500 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–9. [RT I 2008, 57, 318 – jõust. 1.01.2009] (4) Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigus lõike 3 alusel jaotatavate toimetulekutoetuse täiendavate vahendite saamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei piisa käesoleva määruse alusel tasandusfondi toimetulekutoetuseks eraldatud vahenditest ja eelmiste aastate toimetulekutoetuse vahendite jääkidest toimetulekutoetuse väljamaksmiseks tingimusel, et toimetulekutoetuseks ettenähtud kulude tegemisel on lähtutud “Sotsiaalhoolekande seaduses” kehtestatud tingimustest. [RT I 2008, 24, 161 – jõust. 16.06.2008] (5) Toimetulekutoetuse täiendavate vahendite taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse Sotsiaalministeeriumile 31. augustiks 2008. a. Taotluses näidatakse ära vahendite (sealhulgas kahel eelneval aastal kasutamata jäänud vahendite) kasutamine jooksval eelarveaastal, muudatused rahuldatud taotluste arvus ja kuludes taotluse kohta ning tuuakse ära vahendite ebapiisavuse põhjendused. (6) Sotsiaalministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja vastavust lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele ning analüüsib toimetulekutoetuse vahendite kasutamist jooksval eelarveaastal võrrelduna kahe eelneva aastaga ning esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku toimetulekutoetuse täiendavate vahendite jaotamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste vahel hiljemalt 21. septembriks 2008. a, lisades selgituse vahendite eraldamise kohta ja taotluste rahuldamata jätmise põhjendused. (7) Rahandusministeerium vaatab esitatud taotlused koos lisatud dokumentidega läbi, kontrollib taotluste põhjendatust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse täiendavate vahendite eraldamiseks koos Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtadega hiljemalt 30. oktoobriks 2008. a. (8) Kui ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva määrusega eraldatavatest toimetulekutoetuse vahenditest (koos eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahenditega) ei piisa lõikes 7 nimetatud tähtajani ja vahendite puudujääk seab ohtu toetuste väljamaksmise, on Vabariigi Valitsusel õigus kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel otsustada vahendite eraldamine, arvestamata lõikes 7 sätestatud tähtaega. (9) Lõikes 8 nimetatud juhul esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse koos asukohajärgse maavalitsuse arvamusega Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib edastatud taotluse põhjendatust ning valmistab ette eelnõu raha eraldamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga kooskõlastatud taotluse. Rahandusministeeriumil on õigus tagastada lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused. (10) Lõikes 3 nimetatud toimetulekutoetuse vahendite vaba jäägi jaotamisel täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks või sotsiaalteenuste osutamiseks lähtutakse toimetulekutoetust ning toimetulekutoetuse vahenditest muid sotsiaaltoetusi saanud perekondade arvust. Selleks kehtestatakse summa suurus ühe perekonna kohta, lähtudes toimetulekutoetuse vahendite vabast jäägist. Vabast jäägist eraldatakse vahendeid käesolevas lõikes ettenähtud ulatuses neile kohaliku omavalitsuse üksustele, kellele ei piisa lõigete 2, 7 ja 9 kohaselt arvestatud vahenditest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks või sotsiaalteenuste osutamiseks käesolevas lõikes ühe perekonna kohta kehtestatud summa ulatuses. Toimetulekutoetuse vahendite vaba jäägi jaotamise eelnõu valmistab ette Rahandusministeerium. (11) Toimetulekutoetuseks määratud vahendite ülejäägi korral võib valla- või linnavalitsus maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. § 17. Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks määratud vahendite jaotamine (1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks ning sotsiaaltoetuste maksmiseks ja sotsiaalteenuste arendamiseks määratud 32 000 000 krooni. (2) Lõikes 1 toodud vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas): SKAi = (15 100 + Pi2007 * A), kus SKAi – konkreetsele omavalitsusüksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks 2008. aastal; Pi2007 – 2007. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv omavalitsusüksuses; A – arvestuslik väärtus 2007. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta kroonides. (3) Omavalitsusüksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahenditest 40% kasutada sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (sh projektide kaasfinantseerimiseks). Sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamiseks arvestatud vahendeid võib kasutada ka täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks või sotsiaalteenuste arendamise kuludeks. (4) Omavalitsusüksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahenditest 60% kasutada sotsiaaltoetuste maksmiseks või sotsiaalteenuste arendamise kuludeks. Sotsiaalteenuste arendamise kuludeks loetakse kulusid, mis on suunatud edaspidiste toimetulekutoetuse summade vähendamisele või abivajavate isikute iseseisva toimetulemise pikemaajalisemaks parandamiseks ja uute sotsiaalteenuste käivitamiseks. Sotsiaalteenuste arendamise vahenditest tehtavad investeeringukulud ei tohi ületada 100 000 krooni iga loodava sotsiaalteenuse kohta. § 18. Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks määratud vahendite jaotamine (1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Püsiasustusega väikesaarte seaduse» § 12 alusel kehtestatud korraga on kohaliku omavalitsuse üksustele määratud saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks 6 500 000 krooni. (2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus arvutatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas)

, kus Si – konkreetse saarvalla või saarelise osaga valla (i) täiendav toetus; Ciy – konkreetse väikesaare elanike arv rahvastikuregistri andmetel (y=1), arvestuslik teede pikkus (regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee pikkus kilomeetrites 0,8 osakaaluga ning maismaatee pikkus kilomeetrites saarvalla korral maavalitsuseni ja saarelise osaga valla korral vallamajani 0,2 osakaaluga, (y=2) kilomeetrites ning saare pindala ruutkilomeetrites (y=3); Piy – parameetri väärtus kroonides ühe elaniku (y=1), arvestusliku teede pikkuse ühe kilomeetri (y=2) ja pindalaühiku kohta kroonides (y=3). § 19. Koolilõuna toetuseks määratud vahendite jaotamine (1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõigetega 1–3 on kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud 225 658 300 krooni kooli päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, koolilõuna toetuseks. (2) Koolilõuna arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta kehtestatakse I poolaastaks 10,42 krooni ja II poolaastaks 12,02 krooni. (3) Koolilõuna toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas)

, kus Ki – konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav koolilõuna toetus; Õi1 – õpilaste arv 1. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; Õi2–8 – õpilaste arv 2.–8. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; Õi9 – õpilaste arv 9. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; Õi+ – õpilaste arv põhiõppe pikendatud õppeajaga klassides (HEV +1, +2, +3 klassid) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; TI – koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta I poolaastal; TII – koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta II poolaastal. 4. peatükk LÕPPSÄTTED § 20. Eraldiste ülekandmine (1) Määruse lisas kohaliku omavalitsuse üksuste vahel «2008. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõigete 1 ja 2 alusel jaotatud tasandusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas. (2) Määruse lisas toodud tabeli veerus «Tasandusfond kokku» nimetatud vahendid jaotatakse kvartalite lõikes järgmiselt: I kvartal 28%, II kvartal 34%, III kvartal 18% ja IV kvartal 20% kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite kogusummast. Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb riigikassalt iga kuu 12. ja 25. kuupäevaks kvartaliks ettenähtud summast ühe kuuendiku ülekandmist vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korrale. (3) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 9 lõikega 7 võib rahandusministri nõusolekul kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel määruse lisas jaotatud vahendid avansiliselt üle kanda eelarveaasta eelseisvate perioodide arvel summas, mis ületab lõikes 2 toodud kvartaalset jaotust. (4) Lõike 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele kuude lõikes ülekantavate summade rahavoolise kasutamise käesoleva määruse lisas toodud tasandusfondi määratud eraldiste vahel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus. § 21. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Õiend Lisatud redaktsiooni kehtivuse lõpukuupäev 1.01.2009.