Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline konsulaarkonventsioon — RT II, 1993, 9, 10

Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise konsulaarkonventsiooni ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariik ja Poola Vabariik, väljendades soovi tugevdada sõprust ja süvendada vastastikku kasulikku koostööd, juhindudes soovist reguleerida ja arendada mõlema riigi vahelisi konsulaarsuhteid, nende kodanike õiguste ja huvide kaitse maksimaalse hõlbustamise alusel, on otsustanud sõlmida konsulaarkonventsiooni ja leppinud kokku järgnevas: I osa MÄÄRATLUSED Artikkel 1 1. Käesolevas konventsioonis kasutatud väljendeil on allpool toodud tähendused: 1) «konsulaarasutus» tähendab peakonsulaati, konsulaati, viitsekonsulaati või konsulaaragentuuri; 2) «konsulaarpiirkond» tähendab ala, mis on määratud konsulaarametile konsulaarfunktsioonide täitmiseks; 3) «konsulaarasutuse juht» tähendab inimest, kes on volitatud täitma vastavaid ülesandeid; 4) «konsulaarametnik» tähendab iga isikut, kaasa arvatud konsulaarasutuse juht, kes on volitatud täitma konsulaarfunktsioone; 5) «konsulaartöötaja» tähendab iga isikut, kes täidab administratiivseid või tehnilisi ülesandeid konsulaarasutuses; 6) «halduspersonali liige» tähendab iga isikut, kes on ametis konsulaarameti siseteenistuses; 7) «konsulaarasutuse liige» tähendab konsulaarametnikku, konsulaartöötajat või halduspersonali liiget; 8) «erapersonali liige» tähendab isikut, kes töötab ainult konsulaarasutuse liikme erateenistuses; 9) «perekonnaliige» tähendab konsulaarameti liikme abikaasat, nende lapsi ja vanemaid tingimusel, et nad elavad ühises majapidamises ja on konsulaarasutuse liikme ülalpidamisel; 10) «konsulaarruumid» tähendavad hooneid või hoonete osi, kaasa arvatud asutuse juhi residents, ja nende juurde kuuluvaid alasid, mida kasutatakse eranditult konsulaarasutuse töö vajadusteks, sõltumata sellest, kelle omand nad on; 11) «konsulaararhiiv» tähendab kõiki kirju, dokumente, korrespondentsi, raamatuid, filme, teabe kogumise ja kasutamise tehnilisi vahendeid, konsulaarameti registreid, ðifreid ja koode, kartoteeke, samuti nende kaitseks ja säilitamiseks määratud esemeid; 12) «laev» tähendab iga tsiviilujuvvahendit, millel on õigus kanda lähetava riigi lippu ja mis on registreeritud selles riigis; 13) «õhusõiduk» tähendab iga tsiviillennuvahendit, millel on õigus kanda lähetava riigi tundemärke ja mis on registreeritud selles riigis. 2. Käesoleva konventsiooni määratlusi, mis puudutavad saatva maa kodanikke, kasutatakse vastavalt ka juriidiliste isikute ja muude, juriidilise isiku staatuseta subjektide kohta, kes on määratletud saatva riigi seaduste ja muude eeskirjadega ja kelle alaline asukoht on selles riigis. II osa KONSULAARASUTUSTE MOODUSTAMINE JA KONSULAARTÖÖTAJATE AMETISSE MÄÄRAMINE Artikkel 2 1. Konsulaarasutuse võib vastuvõtva riigi territooriumil moodustada ainult selle riigi nõusolekul. 2. Konsulaarasutuse asukoha, tema klassi ja konsulaarpiirkonna määrab saatev riik, kooskõlastades need vastuvõtva riigi ametivõimudega. 3. Hilisemaid konsulaarasutuse asukoha, tema klassi ja konsulaarpiirkonna muudatusi võib saatev riik teha ainult vastuvõtva riigi nõusolekul. Artikkel 3 1. Konsulaarasutuse juht võib asuda oma funktsioone täitma pärast konsuli patendi esitamist ning eksekvaaturi saamist vastuvõtva riigi poolt. 2. Saatev riik esitab vastuvõtva riigi välisministeeriumile patendi konsulaarasutuse juhi määramise kohta oma diplomaatilise esinduse kaudu võii muul sobival viisil. Patent sisaldab konsulaarasutuse juhi ees- ja perekonnanime ning klassi, kodakondsuse, konsulaarpiirkonna, milles ta oma funktsioone täidab, ning konsulaarasutuse asukoha. 3. Pärast patendi üleandmist konsulaarasutuse juhi määramise kohta annab vastuvõttev riik konsulaarasutuse juhile võimalikult lühikese aja jooksul eksekvaaturi. 4. Kuni eksekvaaturi andmiseni võib vastuvõttev riik anda konsulaarasutuse juhile nõusoleku ajutise funktsioonide täitmise kohta. 5. Hetkest, kui konsulaarasutuse juhil on lubatud täita oma funktsioone, ka ajutiselt, rakendavad vastuvõtva riigi organid vajalikke abinõusid, et konsulaarasutuse juht saaks oma funktsioone täita. Artikkel 4 Vastuvõtva riigi välisministeeriumile teatatakse kirjalikult: 1) konsulaarasutuse liikme ametisse astumisest pärast tema nimetamist, tema lõplikust ärasõidust või kohustuste täitmise lõpetamisest, samuti kõigist muudest tema staatust mõjutavatest muutustest, mis võivad tekkida tema konsulaarasutuses töötamise ajal; 2) konsulaarameti liikme perekonda kuuluva isiku saabumisest ja lõplikust ärasõidust või, kui see aset leiab, et mingi isik saab perekonnaliikmeks või lakkab seda olemast; 3) erapersonali liikme saabumisest ja lõplikust ärasõidust ning tema teenistusaja lõppemisest; 4) alaliselt vastuvõtvas riigis elava isiku kui konsulaarasutuse või erapersonali liikme tööle võtmisest ja vallandamisest. Artikkel 5 1. Vastuvõtva riigi vastavad organid annavad tasuta igale konsulaarametnikule dokumendi, mis tõendab tema isikut ja ametikohta. 2. Käesoleva artikli 1. punktis määratu käib ka konsulaartöötajate, halduspersonali liikmete ja erapersonali liikmete kohta tingimusel, et need isikud pole vastuvõtva riigi kodanikud ja et neil puudub selles riigis alaline elukoht. 3. Käesoleva artikli 1. ja 2. punktis määratu käib vastavalt ka perekonnaliikmete kohta. Artikkel 6 Konsulaarametnikuks võib olla ainult saatva riigi kodanik, kellel puudub vastuvõtvas riigis alaline elukoht ja kes ei pea selles riigis peale oma ameti mingit muud sissetulekut andvat ametit. Artikkel 7 Vastuvõttev riik võib igal ajal, ilma kohustuseta oma otsust põhjendada, informeerida saatvat riiki diplomaatilisel teel või muul viisil sellest, et konsulaarasutuse juhile antud eksekvatuur võetakse ära või et konsulaarametnik on tunnistatud persona non grataks või et ükskõik milline muu konsulaarpersonali liige on ebasoovitav isik. Sel juhul on saatev riik kohustatud sellise isiku ära kutsuma, kui ta on juba oma kohustusi täitma hakanud. Kui saatev riik ei täida mõistliku aja jooksul seda kohustust, võib vastuvõttev riik loobuda sellise isiku tunnistamisest konsulaarasutuse töötajana. Artikkel 8 Notifitseerimise järel huvitatud riikidele ja neist ükskõik millise selge vastuseisu puudumisel võib saatev riik usaldada ühte riiki määratud konsulaarametile ka konsulaarfunktsioonide täitmise teises riigis. Artikkel 9 Vastuvõtvale riigile pärast vastavat notifitseerimist ja tema vastuseisu puudumisel võib saatva riigi konsulaaramet täita vastuvõtvas riigis kolmanda riigi konsulaarfunktsioone. III osa SOODUSTUSED, PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID Artikkel 10 1. Vastuvõttev riik annab konsulaarasutusele igasuguseid soodustusi tema funktsioonide täitmisel ja rakendab vastavaid abinõusid selleks, et konsulaarasutuse töötajad saaksid täita oma ametiülesandeid, samuti kasutada käesolevas konventsioonis ettenähtud õigusi, privileege ja immuniteete. Vastuvõttev riik rakendab vastavaid samme asutuse julgeoleku tagamiseks. 2. Vastuvõttev riik käitleb konsulaarametnikke vastava austusega ja rakendab kõiki vajalikke vahendeid takistamaks ükskõik millist rünnet nende isiku, vabaduse või väärikuse vastu. Artikkel 11 1. Kui konsulaarasutuse juht ei saa oma kohustusi täita või kui konsulaarasutuse juhi ametikoht on täitmata, võib konsulaarasutuse juhina tegutseda ajutine juht. 2. Ajutise juhi ees- ja perekonnanimi notifitseeritakse kas saatva riigi diplomaatilise esinduse kaudu või kui sel riigil pole vastuvõtvas riigis diplomaatilist esindust, siis konsulaarasutuse juhi kaudu, või kui tema ei saa seda teha, siis saatva riigi ükskõik millise vastava võimu kaudu vastuvõtva riigi välisministeeriumile või selle poolt määratud võimuorganile. Selline notifitseerimine peab alati olema ennetav. Vastuvõttev riik võib nõustuda, et ajutise juhi ülesandeid täidab isik, kes pole saatva riigi diplomaatiline esindaja ega ka vastuvõtva riigi konsulaarametnik. 3. Vastuvõtva riigi vastavad organid on kohustatud osutama ajutisele juhile abi ja kaitset. Ajal, kui ta asutust juhib, kehtivad praeguse konventsiooni sätted tema kohta samadel alustel kui vastava konsulaarasutuse juhi kohta. Vastuvõttev riik pole aga kohustatud ajutise juhi puhul tunnustama soodustusi, privileege ja immuniteete, mille kasutamine konsulaarasutuse juhi puhul sõltub nõuetest, millele ei vasta ajutine juht. 4. Kui saatev riik on käesoleva artikli 1. punktis määratud asjaoludel nimetanud ajutiseks juhiks saatva riigi diplomaatilise esinduse personali liikme või saatva riigi välisministeeriumi esindaja, kasutavad nad diplomaatilisi privileege ja immuniteete, kui vastuvõttev riik pole sellele vastu. Artikkel 12 1. Saatval riigil on õigus vastuvõtva riigi seadustes ja muudes eeskirjades ettenähtud tingimustel: 1) omandada, vallata või rentida maa-alasid, hooneid või hoonete osi, mis on määratud konsulaarameti asukohaks, konsulaarasutuse juhi residentsiks või teiste konsulaarasutuse töötajate elupaigaks; 2) ehitada või samadeks eesmärkideks kohandada hooneid omandatud aladel; 3) üle kanda sel teel saadud või ehitatud maa-alade hoonete või hooneosade omandiõigust. 2. Vastuvõttev riik on kohustatud vajaduse korral aitama konsulaarasutusel hankida vastavaid elamispaiku oma liikmetele. 3. Käesoleva artikli 1. punkti määratlused ei vabasta saatvat riiki kohustusest arvestada ehituse (ehitusseaduste), urbanistika ja vanade ehitiste kaitse eeskirjade ja piirangutega territooriumil, millel asuvad või hakkavad asuma nimetatud maa-alad, hooned või nende osad. Artikkel 13 1. Saatva riigi vapi koos saatva riigi ja vastuvõtva riigi keelse nimetusega, mis tähistavad konsulaarametit, võib paigutada hoonele, milles asub konsulaarasutus, samuti selle asutuse juhi residentsile. 2. Saatva riigi lipu võib välja panna hoonele, milles asub kosulaarasutus, ja konsulaarasutuse juhi residentsile. 3. Konsulaarasutuse juht võib saatva maa riigilipu asetada samuti oma sõidukitele teenistusülesannete täitmise ajal. Artikkel 14 1. Konsulaarruumid on puutumatud. Vastuvõtva riigi võimud ei või neisse siseneda ilma konsulaarasutuse juhi, saatva riigi diplomaatilise esinduse juhi või nendest ühe poolt määratud isiku nõusolekuta. 2. Käesoleva artikli 1. punktis määratu kehtib samuti konsulaarametnike ja konsulaartöötajate eluruumide kohta. Artikkel 15 Konsulaarruumid, nende seadmed, konsulaarasutuse vara ja sõidukid ei allu mingile rekvireerimisviisile rahvusliku kaitse, ühiskondliku vajaduse või muudel eesmärkidel. Artikkel 16 1. Konsulaarasutus, konsulaarasutuse juhi residents, samuti konsulaarasutuse töötajate eluruumid, mille omanik või üürija on saatev riik või ükskõik milline tema nimel tegutsev isik, on vabastatud kõigist riiklikest, regionaalsetest või kohalikest lõivudest ja maksudest, välja arvatud osutatud teenuste eest tasumine. 2. Käesoleva artikli 1. punktis ettenähtud soodustused ei käi lõivude ja maksude kohta, mis laienevad vastuvõtva riigi põhiseaduse ja muude eeskirjade alusel isikule, kes on sõlminud lepingu saatva riigi või viimase nimel tegutseva isikuga. 3. Käesoleva artikli 1. punkti määrangud käivad samuti sõidukite kohta, mis on saatva riigi omand ja on määratud konsulaarasutuse vajadusteks. Artikkel 17 Konsulaararhiiv on puutumatu alati ja sõltumata sellest, kus ta asub. Artikkel 18 1. Vastuvõttev riik lubab ja kaitseb konsulaarasutuse kõigil ametlikel eesmärkidel suhtlemise vabadust. Suhtlemiseks oma riigi valitsuse, diplomaatiliste esinduste ja konsulaarametitega sõltumata nende asukohast võib konsulaarasutus kasutada kõiki vastavaid ühendusvahendeid, kaasa arvatud diplomaatilised või konsulaarkullerid, diplomaatiline või konsulaarpost, aga ka kodeeritud või ðifreeritud korrespondents. Konsulaarasutus võib üles seada raadiojaama ja seda kasutada ainult vastuvõtva riigi nõusolekul. 2. Konsulaarasutuse ametlik korrespondents on puutumatu. Väljend «ametlik korrespondents» tähistab kogu konsulaarasutust ja tema funktsioone puudutavat korrespondentsi. 3. Konsulaarpostil peavad olema tema iseloomu näitavad selged välised tundemärgid ja ta võib sisaldada ainult ametlikku korrespondentsi, samuti ainult ametlikeks eesmärkideks ettenähtud dokumente ja esemeid. 4. Konsulaarpost ei kuulu avamisele ega kinnipidamisele. Kui aga vastuvõtva riigi vastavatel organitel on tõsised põhjused oletuseks, et post sisaldab muid esemeid, mitte korrespondentsi, dokumente ja käesoleva artikli 3. lõigus loetletud esemeid, võivad nad paluda, et saatva riigi volitatud esindaja avaks selle posti nende juuresolekul. Kui saatva riigi organid keelduvad seda palvet täitmast, saadetakse post tagasi sinna, kust ta pärineb. 5. Konsulaarkuller peab olema varustatud ametliku dokumendiga, mis kinnitab tema staatust ja näitab konsulaarposti moodustavate pakkide arvu. Konsulaarkulleriks võib olla ainult saatva riigi kodanik, kellel puudub alaline elukoht vastuvõtvas riigis. Oma funktsioonide täitmise ajal viibib konsulaarkuller vastuvõtva riigi kaitse all ning kasutab isikupuutumatust, samuti ei kuulu ta kinnipidamisele, arreteerimisele ega isikuvabaduse piiramisele mingil muul moel. 6. Konsulaarposti võib usaldada laeva kaptenile või õhusõiduki komandörile. Kapten varustatakse ametliku dokumendiga, mis loetleb konsulaarposti moodustavate pakkide arvu, kuid kaptenit ei peeta konsulaarkulleriks. Konsulaarametnik võib konsulaarposti vastu võtta otse laeva kaptenilt või õhusõiduki komandörilt ning anda neile sellist posti selsamal viisil. Artikkel 19 1. Konsulaarametnik ei allu vastuvõtva riigi kriminaal-, tsiviil- ja haldusjurisdiktsioonile. Ta kasutab isikupuutumatust ega allu seetõttu kinnipidamisele, vahistamisele ega isikuvabaduse piiramisele mingil muul viisil. 2. Konsulaartöötaja või halduspersonali liige ei allu vastuvõtva riigi kriminaal-, tsiviil- ja haldusjurisdiktsioonile ametikohustuste täitmisel arendatava tegevusega. 3. Käesoleva artikli 1. ja 2. punkti määrang ei laiene tsiviilasjadele: 1) mis on tekkinud konsulaarasutuse liikme poolt sõlmitud lepingust, milles ta selgelt või kokkulepitud moel ei esine saatva riigi esindajana; 2) mis tulenevad konsulaarasutuse liikme poolt vastuvõtvas riigis ükskõik millise sõidukiga põhjustatud õnnetuse tõttu tekitatud kahjust; 3) mis puudutavad pärandusasju, kus konsulaarasutuse liige esineb pärija, nimekirja tegija, testamendi täitja, samuti päranduse haldaja või kuraatori rollis eraisikuna. 4. Käesoleva artikli 1.–3. punkti määrangud puudutavad samuti perekonnaliikmeid. Artikkel 20 1. Saatev riik võib loobuda käesoleva konventsiooni 19. artikli 1. ja 2. punktis kirjeldatud privileegidest ja immuniteetidest. See loobumine peab olema alati selgelt väljendatud ja notifitseeritakse vastuvõtvale riigile. 2. Kui konsulaarasutuse liige algatab hagi, mille puhul ta võiks kasutada jurisdiktsioonilist immuniteeti, jääb ta ilma õigusest vihjata immuniteedile ükskõik milliste vastastikuste hagide suhtes, mis on vahetult seotud põhihagiga. 3. Lahtiütlemine jurisdiktsioonilisest immuniteedist tsiviil- või administratiivmenetluses pole seotud loobumisega immuniteedist otsuse täideviimise vahendite suhtes. Selliste vahendite suhtes on vajalik eraldi lahtiütlemine. Artikkel 21 1. Konsulaarasutuse liikme võib kutsuda tunnistajana tunnistusi andma kohtute ja teiste vastuvõtva riigi vastavate organite ette. Kui konsulaarametnik keeldub kohale tulemast või tunnistuste andmisest, ei saa tema vastu rakendada mingeid sunniabinõusid või sanktsioone. Konsulaartöötaja ja halduspersonali liige ei tohi keelduda tunnistuste andmisest, välja arvatud käesoleva artikli 3. punktis loetletud juhud. 2. Vastuvõtva riigi organ, kes kutsub konsulaarasutuse liikme tunnistusi andma, ei tohi raskendada tema teenistusülesannete täitmist. Ta võib tunnistuse konsulaarasutuse töötajalt võtta ka konsulaarasutuses, -residentsis või konsulaarasutuse töötaja korteris. 3. Konsulaarasutuse liige pole kohustatud tunnistusi andma, kui see on seotud tema teenistuskohustuste täitmisega, ega esitama ka ametlikku korrespondentsi või muid dokumente konsulaararhiividest. Sama kehtib ka konsulaarasutuse liikme perekonnaliikmete kohta seoses konsulaarameti tegevusest tulenevate faktidega. 4. Konsulaarasutuse töötaja pole kohustatud andma hinnanguid saatva riigi õiguseksperdina. Artikkel 22 1. Konsulaarasutuse liige, samuti tema perekonnaliikmed on vastuvõtvas riigis vabastatud igasugustest isiklikest kohustustest ja igasugusest ükskõik millise iseloomuga avalikust teenistusest, sõjaväeteenistusest, samuti sõjaväekohustustest, nagu rekvireerimine, kontributsioonid ja majutamine. Artikkel 23 Konsulaarasutuse liige, samuti tema perekonnaliikmed on vabastatud igasugustest kohustustest, mida vastuvõtva riigi jurisdiktsioon näeb ette seoses registreerimise, asumisloa ja muude välismaalasi puudutavate nõuetega. Artikkel 24 1. Konsulaarasutuse liige, samuti tema perekonnaliikmed on vabastatud igasugustest lõivudest ja isiklikest maksudest ning andameist, riiklikest, regionaalsetest ja kohalikest maksudest, välja arvatud: 1) sellist laadi maksud, mis alati on lisatud kaupade või teenuste hinnale; 2) maksud ja lõivud isikliku kinnisvara pealt vastuvõtva riigi territooriumil, välja arvatud käesoleva konventsiooni 16. artikli määratlused; 3) pärandusmaksud ja omandiõiguse ülekande maksud, mida võtab vastuvõttev riik; 4) lõivud ja maksud eratuludelt, kaasa arvatud tulud kapitalilt, mille allikas on vastuvõtvas riigis, samuti maksud vastuvõtva riigi kaubandus- või rahandusettevõtteis investeeritud kapitali pealt; 5) registreerimis-, kohtu-, hüpoteegi- ja tempellõivud, välja arvatud käesoleva konventsiooni 16. artiklis määratletu. 2. Konsulaarasutuse liige, kes võtab tööle isikuid, kelle hüvitus või töötasu ei ole vabastatud vastuvõtva riigi tulumaksudest, peab täitma kohustusi, mis selle riigi seadused ja muud eeskirjad on pannud tööandjaile seoses tulumaksude võtmisega. Artikkel 25 1. Vastuvõttev riik lubab vastavalt oma seadustele ja eeskirjadele igasuguse vara sisse- ja väljavedu, vabastades tollimaksust, andameist ja maksetest, välja arvatud pealelaadimis-, veo-, säilitus- ja mahalaadimistasu ning muu teenustasu: 1) konsulaarasutuse ametlikuks kasutamiseks määratud esemed; 2) esemed, kaasa arvatud sõidukid, mis on ette nähtud konsulaarasutuse töötajate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, lugedes siia hulka ka nende ametialaseks kasutamiseks määratud esemed. 2. Konsulaarametniku ja tema perekonnaliikmete isiklik pagas on vabastatud kontrollimisest, kui ei ole tõsiseid põhjusi eeldada, et see sisaldab muid esemeid kui need, mis on loetletud käesoleva artikli 1. punktis kui sissevedamiseks lubatud või mille sisse- ja väljavedu on vastuvõtva riigi seaduste või karantiinieeskirjade järgi keelatud. Sellist kontrolli võib teha ainult konsulaarametniku või tema täievolilise esindaja juuresolekul. Artikkel 26 Välja arvatud alad, kuhu pääsemist vastuvõtva riigi seadused ja muud eeskirjad riigi julgeoleku tõttu keelavad või piiravad, tagab vastuvõttev riik kõigile konsulaarasutuse liikmetele, samuti nende perekonnaliikmeile oma territooriumil liikumise ja ringisõitmise vabaduse. Samuti ei tee vastuvõttev riik konsulaarametnikule takistusi tema funktsioonide täitmisel. Artikkel 27 1. Käesolevas konventsioonis ettenähtud privileegid ja immuniteedid, välja arvatud 21. artikli punktides 3 ja 4 määratu, ei kuulu konsulaartöötajaile või halduspersonali liikmeile, kui nad on vastuvõtva riigi kodanikud või neil on alaline elukoht selles riigis. 2. Konsulaarasutuse liikme perekonnaliige, kes on vastuvõtva riigi kodanik või kellel on alaline elukoht selles riigis, või konsulaarasutuse liikme perekonnaliikmed, kes on vastuvõtva riigi kodanikud või kellel on alaline elukoht selles riigis või kes arendavad vastuvõtvas riigis teenistust andvat tegevust, ei kasuta, välja arvatud 21. artikli 3. punktis määratu, mingeid privileege ega immuniteete. 3. Välja arvatud 21. artikli 2. punktis määratu, ei kuulu käesolevas konventsioonis määratud privileegid ja immuniteedid erapersonali liikmetele. 4. Vastuvõttev riik teostab oma jurisdiktsiooni käesoleva artikli punktides 1–3 loetletud isikute suhtes sel viisil, et ei raskenda tarbetult konsulaarasutuse funktsioonide täitmist. Artikkel 28 Kõik isikud, kellele käesoleva konventsiooni järgi kuuluvad privileegid ja immuniteedid, on kohustatud ilma neid privileege ja immuniteete kahjustamata austama vastuvõtva riigi seadusi ja muid eeskirju, kaasa arvatud need, mis reguleerivad liikluse aluseid ja autode kindlustamist. IV osa KONSULAARFUNKTSIOONID Artikkel 29 1. Konsulaarametnikul on õigus konsulaarpiirkonna piires täita käesolevas konventsiooni osas nimetatud funktsioone. Konsulaarametnik võib peale selle täita muid ametlikke konsulaarfunktsioone, mis ei ole vastuolus vastuvõtva riigi seadustega või millele see riik vastu ei ole. 2. Konsulaarametnik võib pärast vastava noodi üleandmist vastuvõtva riigi võimudele tegutseda saatva riigi esindajana iga rahvusvahelise organisatsiooni juures. 3. Konsulaarametnik võib seoses oma funktsioonide täitmisega pöörduda kirjalikult või suuliselt vastavate konsulaarpiirkonna võimude poole, samuti ka vastuvõtva riigi keskvõimude poole. 4. Konsulaarametnikul on õigus kasseerida konsulaarlõive vastavalt saatva riigi seadustele. Konsulaarlõivud on vabad kõikidest vastuvõtva riigi maksudest ja lõivudest. Artikkel 30 Konsulaarametnikul on õigus kaitsta saatva riigi ja tema kodanike huve. Artikkel 31 Konsulaarametniku ülesannete hulka kuulub saatva riigi ja vastuvõtva riigi vaheliste kaubandus-, majandus-, teadus- ja kultuurisuhete arengu toetamine, samuti muul viisil nendevaheliste sõbralike suhete arengu toetamine. Artikkel 32 1. Konsulaarametnikul on õigus: 1) pidada saatva riigi kodanike registrit; 2) vastu võtta teateid ning dokumente, mis puudutavad saatva riigi kodanike sündi ja surma; 3) võtta vastavuses saatva riigi seadustega vastu abiellu astumise avaldusi tingimusel, et mõlemal poolel on selle riigi kodakondsus. 2. Konsulaarametnik informeerib vastuvõtva riigi vastavaid organeid saatva riigi kodanike sünni, abiellumise ja surma registreerimisest konsulaarasutuses, kui seda nõuavad vastuvõtva riigi seadused. 3. Käesoleva artikli 1. punkti 2. ja 3. alapunkti määrangud ei vabasta nimetatud isikuid kohustusest täita formaalsusi, mida nõuavad vastuvõtva riigi seadused. Artikkel 33 Konsulaarametnikul on õigus: 1) anda välja kodanike passe, samuti tunnistada nende kehtivust või kehtetust vastavalt saatva riigi seadustele; 2) anda välja dokumente, mis lubavad saatvasse riiki sissesõitu, ja teha neis dokumentides lõplikke muudatusi; 3) anda välja viisasid. Artikkel 34 Konsulaarametnikul on õigus: 1) vastu võtta, koostada, registreerida ja tõestada saatva riigi kodanike dokumente, kaasa arvatud perekonnaasjus ja kodakondsuse asjus; 2) koostada, registreerida, tõestada ja säilitada saatva riigi kodanike testamente; 3) koostada, registreerida ja tõestada lepinguid, mis on sõlmitud saatva riigi kodanike vahel, ja tõestada ühepoolseid tahteavaldusi, kui need lepped ja aktid pole vastuolus vastuvõtva riigi seadustega. Konsulaaramet ei või aga koostada, registreerida ega tõestada selliseid leppeid, mis kehtestavad või likvideerivad õiguse omada vastuvõtvas riigis asuvat kinnisvara; 4) koostada, registreerida ja tõestada ühelt poolt saatva riigi kodanike ning teiselt poolt vastuvõtva riigi või kolmanda riigi kodanike vahelisi lepinguid, kui need lepingud tuleb täita või nad väljendavad juriidilist fakti ainult saatvas riigis, samuti tingimusel, et nad ei ole vastuolus vastuvõtva riigi õigusega; 5) legaliseerida saatva riigi või vastuvõtva riigi valitsuse ja ametiasutuste poolt välja antud dokumente, samuti tõestada nende dokumentide koopiaid, tõlkeid ja väljakirjutusi; 6) tõlkida dokumente ja tõestada tõlgete õigsust; 7) tõestada saatva riigi kodanike allkirju; 8) võtta saatva riigi kodanikelt või selle riigi kodanike jaoks säilitamisele dokumente, raha või igasuguseid esemeid, kui see pole vastuolus vastuvõtva riigi seaduste ja muude eeskirjadega. Sellist deposiiti võib vastuvõtvast riigist välja vedada ainult selle riigi seadustest ja muudest eeskirjadest kinni pidades; 9) anda välja kaupade päritolu tõestavaid dokumente. Artikkel 35 Konsulaarametniku poolt koostatud, tõestatud või tõlgitud dokumente, mis on seotud käesoleva konventsiooni 34. artikli määrangutega, tunnustatakse vastuvõtvas riigis dokumentidena, mis väljendavad sama juriidilist fakti, ja neil on sama jõud kui dokumentidel, mille on koostanud, tõestanud või tõlkinud vastuvõtva riigi enda vastavad organid. Artikkel 36 Konsulaarametnik on õigustatud kohtu- ja kohtujärgseid dokumente kätte andma ja läbi viima ülekuulamisi vastavuses kohustavate rahvusvaheliste lepingutega, nende lepingute puudumise korral aga vastavalt vastuvõtva riigi seadustele ja muudele ettekirjutustele. Seda õigust võib realiseerida ainult saatva riigi kodaniku suhtes ja ilma sunnivahendite kasutamiseta. Artikkel 37 Konsulaarametnikul on saatva riigi ja vastuvõtva riigi seaduste ja eeskirjade piires hooldusõigus saatva riigi alaealiste ning teiste piiratud teovõimega kodanike suhtes, kui nad vajavad hoolekannet või eestkostet. Artikkel 38 Vastuvõtva riigi vastavad organid informeerivad kohe konsulaarametnikku saatva riigi kodaniku surmast ja annavad talle tasuta üle surmaakti koopia. Artikkel 39 1. Vastuvõtva riigi vastavad organid informeerivad kohe konsulaarametnikku selles riigis saatva riigi kodaniku pärandi avanemisest, samuti pärandi avanemisest sõltumata surnu kodakondsusest, kui saatva riigi kodanik on pärandi suhtes pärija, volitatu või nimistu vastuvõtja või muul põhjusel pärandi vastuvõtmiseks volitatu. 2. Vastuvõtva riigi vastavad organid võtavad tarvitusele vajalikke abinõusid, mis on ette nähtud selle riigi seadustes ja muudes eeskirjades kindlustamaks pärandit ja andmaks konsulaarametnikule üle testamendi koopiat, kui see oli koostatud, samuti kogu olemasolevat teavet, mis puudutab pärandit, pärimisõiguslike isikute asukohta, pärandi väärtust ja koostisosi koos kvootidega, mis tulenevad üldisest kindlustusest, töötasust ja kindlustuspoliisidest. Nad informeerivad ka pärandusprotseduuride algusest või käigust. 3. Konsulaarametnik on volitatud, ilma vajaduseta esitada volitusi, esindama kas otse või oma esindaja kaudu vastuvõtva riigi kohtute ja muude vastavate organite ees saatva riigi kodanikku, kellel on õigus pärandile või kellel on nõudeid pärandi suhtes vastuvõtvas riigis, kui teda kohal ei ole või ta ei ole oma täievolilist esindajat määranud. 4. Konsulaarametnikul on õigus nõuda: 1) pärandi kindlustamist, pitseri pealepanekut ja mahavõtmist, pärandit kaitsvate abinõude rakendamist, seejuures pärandi hooldaja määramiseks, samuti on konsulaarametnikul õigus osaleda nendes tegevustes; 2) pärandi koostisse kuuluva vara müümist, samuti selleks müügiks määratud kuupäeva teatamist, et ta saaks kohal olla. 5. Pärast pärandustoimingute või muu ametliku tegevuse lõpetamist teatavad vastuvõtva riigi vastavad organid sellest viivitamatult konsulaarametnikule ning pärast võlgade, maksude ja andamite tasumist annavad talle kolme kuu jooksul üle tema poolt esindatavate isikute pärandi või pärandi osad. 6. Konsulaarametnikul on õigus saada õigustatud isikutele üleandmiseks pärandi osi ja nimekirju, mis kuuluvad saatva riigi kodanikele, kellel ei ole alalist elukohta vastuvõtvas riigis, samuti kvoote, mis kuuluvad õigustatud isikutele hüvituse, pensioni, saamata jäänud töötasu ja kindlustuspoliiside kaudu. 7. Omandi ja võlgade üleandmine saatvale riigile vastavalt käesoleva artikli punktide 5 ja 6 määranguile võib toimuda ainult vastavuses vastuvõtva riigi seaduste ja muude eeskirjadega. Artikkel 40 1. Kui saatva riigi kodanik, kellel ei olnud alalist asukohta vastuvõtvas riigis, sureb selles riigis viibimise ajal, kuulub tema poolt mahajäetud vara julgestamisele vastuvõtva riigi vastavate organite poolt, seejärel aga ilma eriprotseduurideta üleandmisele saatva riigi konsulaarametnikule. Konsulaarametnik tasub surnud isiku poolt tema vastuvõtvas riigis viibimise ajal tehtud võlad summas, mis on piiratud üleantud vara väärtusega. 2. Käesoleva artikli 1. punktis kirjeldatud omandi kohta kehtivad käesoleva konventsiooni 39. artikli 7. punkti määrangud. Artikkel 41 Konsulaarametnikul on õigus esindada vastuvõtva riigi võimude ees saatva riigi kodanikku, kui see isik mujalviibimise või muude tõsiste põhjuste tõttu ei saa vajalikul ajal oma õigusi ja huve kaitsta. Seda esindamist võib pikendada seniks, kuni esindatav isik määrab oma voliniku või asub isiklikult oma õigusi ja huve kaitsma. Artikkel 42 1. Konsulaarametnikul on õigus astuda ühendusse ja kohtuda iga saatva riigi kodanikuga, anda talle nõu ja igakülgset abi, hädavajalikel juhtudel aga astuda samme talle juriidilise abi osutamiseks. Vastuvõttev riik ei tohi mingil moel piirata saatva riigi kodaniku kontakti konsulaarametnikuga või takistada tema pääsu konsulaarametisse. 2. Vastuvõtva riigi vastavad võimud informeerivad vastavat konsulaarasutust viivitamatult, seejuures hiljemalt kolme päeva jooksul, saatva riigi kodaniku vahistamisest, kinnipidamisest või mingil muul viisil vabadusest ilmajätmisest. 3. Konsulaarametnikul on õigus viivitamatult, s. t. hiljemalt nelja päeva jooksul kohtuda ja seada sisse kontakt oma riigi kodanikuga, kes on vahistatud, kinni peetud või vabadusest muul viisil ilma jäetud või kes kannab vanglakaristust. Käesolevas punktis määratletud õigusi tunnustatakse vastavalt vastuvõtva riigi seadustele ja eeskirjadele, kuid tingimusel, et mainitud seadused ja eeskirjad pole nende õigustega vastuolus. 4. Vastuvõtva riigi vastavad võimud informeerivad viivitamatult saatva riigi vastavat konsulaarasutust õnnetusjuhtumeist, mille ohvriks on langenud saatva riigi kodanikud. Artikkel 43 1. Konsulaarametnikul on õigus anda igasugust abi saatva riigi laevadele või nende meeskondadele asukohariigi sadamates, territoriaal- või sisevetes. 2. Konsulaarametnik võib astuda oma riigi laeva pardale viivitamatult pärast tema sisenemisega kaasnevate operatsioonide tegemist; laeva kapten ja meeskonnaliikmed võivad aga astuda temaga kontakti. 3. Konsulaarametnik võib kasutada järelevalve ja inspektsiooni õigust saatva riigi laevade ja nende meeskondade suhtes. Sel eesmärgil võib ta samuti viibida neil laevadel, võtta vastu kaptenite ja meeskonnaliikmete visiite. 4. Konsulaarametnik võib pöörduda abi saamiseks vastuvõtva riigi võimude poole kõigis küsimustes, mis puudutavad tegevust saatva riigi laeva, selle kapteni ja meeskonnaliikmete suhtes. Artikkel 44 Konsulaarametnikul on õigus saatva riigi laevade suhtes: 1) ilma vastuvõtva riigi õigusi kahjustamata selgitada kõiki juhtumeid, mis on leidnud aset laeva pardal reisi ajal ja seisakutel, üle kuulata kaptenit ja ükskõik millist meeskonnaliiget, kontrollida laeva dokumente, võtta vastu tunnistusi, mis puudutavad laeva reisi ja sihtkohta, samuti kergendada laeva sisenemist sadamasse, seal viibimist ning väljumist; 2) lahendada kõiki kapteni ja laeva meeskonna liikmete vahelisi vaidlusi, kaasa arvatud vaidlused palga ja töölepingu üle; 3) astuda vajalikke samme kapteni või ükskõik millise laeva meeskonna liikme ravimise ja kojutoimetamise asjus; 4) anda kaptenile või meeskonnaliikmetele õigusabi nende suhetes kohtute ja teiste vastuvõtva riigi organitega ning sel eesmärgil tagada neile õigusabi ja tõlkimine; 5) koostada, vastu võtta, registreerida või tõestada deklaratsioone või muid dokumente, mis puudutavad laeva ja on ette nähtud oma riigi seadustes; 6) toimetada igasuguseid muid tegevusi, mis on ette nähtud saatva riigi poolt meresõidu asjus, tingimusel, et nad pole vastuolus vastuvõtva riigi seaduste ja muude eeskirjadega. Artikkel 45 1. Vastuvõtva riigi kohtud ja muud vastavad organid ei tohi realiseerida oma jurisdiktsiooni saatva riigi laevadel toimepandud kuritegude suhtes, välja arvatud: 1) kuriteod, mis on toime pandud vastuvõtva riigi kodaniku poolt või tema vastu või ükskõik millise teise isiku poolt või tema vastu, kui see isik ei ole laeva meeskonna liige; 2) kuriteod avaliku korra vastu, vastuvõtva riigi, sadama, territoriaal- või sisevete julgeoleku vastu; 3) kuriteod vastuvõtva riigi seaduste vastu või muude ühiskonna tervist, elu kaitset merel, immigratsiooni, tollieeskirju, mere reostust või illegaalset meelemürgivedu puudutavate ettekirjutuste vastu; 4) kuriteod, mille eest vastuvõtva riigi õiguse järgi on ette nähtud vabadusekaotus vähemalt viis aastat või karmim karistus. 2. Muudel juhtudel võivad ülalmainitud organid tegutseda ainult konsulaarametniku palvel või nõusolekul. Artikkel 46 1. Sel juhtumil, kui kohus või muud vastavad vastuvõtva riigi organid kavatsevad rakendada sunnivahendeid või läbi viia ükskõik millist juurdlust saatva riigi laeva pardal, on vastuvõtva riigi vastavad võimud kohustatud sellest ette teatama konsulaarasutusele. Selline teatamine peab toimuma enne vastava tegevuse alustamist, et võimaldada konsulaarametnikul või tema esindajal viibida vastava tegevuse sooritamise juures. Kui konsulaarasutuse eelinformeerimine on võimatu, teevad vastuvõtva riigi vastavad organid seda võimalikult kiiresti, seejuures mitte hiljem hetkest, kui mainitud tegevust tahetakse alustada. Vastuvõtva riigi vastavad organid hõlbustavad konsulaarametniku kohtumist kinnipeetud või vahistatud isikuga ning temaga kõnelemist, samuti vastavate sammude astumist kaitsmaks sellise isiku huve. 2. Käesoleva artikli 1. punkti määrangud kehtivad ka juhul, kui kohaliku sadama võimud kavatsevad kaptenit või laeva meeskonna liikmeid maismaal üle kuulata. 3. Käesoleva artikli määrangud ei kehti aga tavalise tolli-, passi- ja sanitaarkontrolli kohta, samuti ükskõik millise tegevuse kohta, mis ette võetud laeva kapteni palvel või nõusolekul. Artikkel 47 Kui meeskonnaliige, kes ei ole vastuvõtva riigi kodanik, on selles riigis kapteni loata saatva riigi laevalt lahkunud, osutavad vastuvõtva riigi vastavad võimud konsulaarametniku palvel abi selle isiku otsimisel. Artikkel 48 1. Kui saatva riigi laev on purunenud, teda on kahjustatud, ta on jooksnud madalikule, paisatud kaldale või temaga on toimunud muu avarii vastuvõtvas riigis, või kui ükskõik millise saatva riigi kodaniku omandiks olevasse laadungisse kuuluv ese on kandnud kahju laeva avarii puhul ja leitud vastuvõtva riigi kaldalt või tema lähedusest või toimetatud selle riigi sadamasse, siis teevad vastuvõtva riigi vastavad võimud selle võimalikult ruttu konsulaarametnikule teatavaks. 2. Käesoleva artikli 1. punktis määratu korral rakendavad vastuvõtva riigi vastavad organid kõiki vajalikke abinõusid korraldamaks laeva reisijate, meeskonna, laeva seadmete, laadungi, varude ja muu laeval oleva päästmist ja kaitset, samuti vältimaks omandiõiguse rikkumist. See käib ka laeva või tema laadungi osa moodustavate esemete kohta, mis asuvad laevast eemal. Kõigist rakendatud abinõudest teatavad vastuvõtva riigi vastavad organid võimalikult ruttu konsulaarasutusele. 3. Konsulaarametnik võib osutada igakülgset abi sellisele laevale, tema reisijatele ja meeskonnaliikmetele; sel eesmärgil võib ta paluda abi vastuvõtva riigi vastavate võimude käest. Konsulaarametnik võib taotleda ükskõik millist tegevust, mis on mainitud käesoleva artikli 2. punktis, samuti taotleda laeva remondi alustamist või jätkamist, või võib pöörduda vastuvõtva riigi vastavate võimude poole palvega selliste abinõude rakendamiseks. 4. Kui saatva riigi laev, mis on teinud läbi avarii, või ükskõik milline sellele laevale kuuluv ese on leitud vastuvõtva riigi kaldalt või selle lähedalt või toimetatud selle riigi sadamasse, ja kui ei laeva kapten ega omanik ega tema esindaja ega kindlustaja ei saanud rakendada abinõusid sellise laeva või esemete kaitsmiseks või valdamiseks, siis on konsulaarametnik volitatud omaniku nimel rakendama selliseid vahendeid, mida võiks samadel eesmärkidel teha omanik ise. Selle lõigu määrang käib ka ükskõik millise eseme kohta, mis kuulub laeva laadungi koosseisu ja on saatva riigi kodaniku või juriidilise isiku omand. 5. Kui ükskõik milline ese, mis on avarii teinud kolmanda riigi laeva laadungi osa ja on saatva riigi kodaniku või juriidilise isiku omand, on leitud vastuvõtva riigi kaldalt, kalda lähedalt või toimetatud selle riigi sadamasse, ja kui ei laeva kapten ega eseme omanik ega tema esindaja ega kindlustaja ei saa astuda samme sellise eseme kaitsmiseks või valdamiseks, siis tunnustatakse, et konsulaarametnik on volitatud omaniku nimel rakendama selliseid vahendeid, mida võiks samadel eesmärkidel teha omanik ise. Artikkel 49 1. Kui saatva riigi laeva kapten või meeskonnaliige on surnud või hukkunud vastuvõtvas riigis laeval või maal, siis on kapten või tema asetäitja või saatva riigi konsulaarametnik ainsaina kompetentsed surnu või hukkunu esemete, väärtasjade ja muu vara nimestike koostamiseks, samuti muuks vältimatuks tegevuseks, julgestamaks vara, ja tema üleandmiseks, likvideerimaks pärandit. 2. Kui laeva kapten või meeskonnaliige, kes on vastuvõtva riigi kodanikud, on surnud või hukkunud, saadab kapten või tema asetäitja käesoleva artikli 1. punktis mainitud inventari nimistu koopia vastuvõtva riigi organile, kes on volitatud igasuguseks vältimatuks tegevuseks, julgestamaks vara, vajaduse korral ka likvideerimaks pärandit. Need organid informeerivad oma tegevusest saatva riigi konsulaarasutust. Artikkel 50 Artiklite 43–49 määrangud kehtivad vastavalt samuti õhusõidukite suhtes tingimusel, et see rakendus ei ole vastuolus kahe- või mitmepoolsete lennunduslepingutega, mis kehtivad leppeosaliste poolte vahel. V osa LÕPPMÄÄRANGUD Artikkel 51 1. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele ja jõustub 30 päeva pärast ratifitseerimisdokumentide vahetamist. 2. Käesolev konventsioon on sõlmitud piiramatuks ajaks. Konventsiooni võidakse üles öelda notifitseerimise teel kummagi lepinguosalise poolt. Sellisel juhtumil kaotab ta jõu pärast kuut kuud ülesütlemispäevast. Selle kinnituseks on kõrgete lepinguosaliste täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud ja varustanud ta oma pitseritega. Koostatud Tallinnas 2. juulil 1992. aastal kahes eksemplaris, kumbki eesti ja poola keeles, kusjuures mõlemal tekstil on sama jõud. Eesti Vabariigi nimel J. MANITSKI Poola Vabariigi nimel K. SKUBISZEWSKI