Riigikogu — Konventsioon Rahvusvahelisest Mereuurimise Nõukogust — RT II, 1993, 5, 4
Statutory Text (1 Articles)
Akt lisatud andmebaasi 29.12.2008 Kalapüüki ja mereuurimist reguleerivate rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimise seadus Mitteametlik tõlge Pärast 1899. a. Stockholmis ja 1901. a. Kristiaanias toimunud konverentse 1902. a. Kopenhaagenis rahvusvahelise mereuuringute programmi täideviimiseks asutatud Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu tööst osa võtnud käesoleva konventsiooni osalisriikide valitsused, soovides programmi täitmise kergendamiseks koostada ülalmainitud nõukogu uut põhikirja, leppisid kokku järgnevas: Artikkel 1 Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu, mida edaspidi nimetatakse «nõukoguks», kohustusteks on: a) soodustada ja toetada mereuuringuid ja otsinguid, eriti neid, mis puudutavad mere elusvarusid; b) välja töötada selleks tarvilikud programmid ning organiseerida lepinguosaliste nõusolekul selliseid uuringuid ja otsinguid, mis võivad osutuda tarvilikuks; c) publitseerida või muul viisil levitada oma egiidi all teostatud uuringute ja teaduslike otsingute tulemusi või nende publitseerimist ergutada. Artikkel 2 Nõukogu tegevuspiirkonnaks on Atlandi ookean ja tema ääremered, peamiselt Atlandi ookeani põhjaosa. Artikkel 3 (1) Nõukogu tegutseb vastavuses käesoleva konventsiooniga. (2) Nõukogu asupaigaks jääb Kopenhaagen. Artikkel 4 Nõukogu püüab luua ja pidada töökontakte ning võimaluse korral arendada koostööd teiste taolisi eesmärke omavate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti andes palutavat teaduslikku informatsiooni. Artikkel 5 Lepinguosalised kohustuvad nõukogule esitama käesoleva konventsiooni täitmist soodustavat informatsiooni, mida mõistliku vahetamise ulatuses saab anda, samuti igati kaasa aitama nõukogu poolt koordineeritavate uurimisprogrammide teostamisele. Artikkel 6 (1) Igal lepinguosalisel on nõukogus kuni kaks esindajat. (2) Nõukogu antud istungil puuduvat esindajat võib esindada asendaja, kellel on sellel istungil kõik esindaja õigused. (3) Iga lepinguosaline võib nõukogu tööle kaasaaitamiseks määrata oma äranägemise järgi eksperte ja nõunikke. Artikkel 7 (1) Nõukogu korralised istungid toimuvad kord aastas. Kui nõukogu ei otsusta teisiti, siis toimuvad need istungid Kopenhaagenis. (2) Erakorralisi istungeid võib vähemalt 1/3 lepinguosaliste palvel kokku kutsuda büroo, kes oma äranägemisel määrab kokkukutsumise aja ja koha. Artikkel 8 (1) Igal lepinguosalisel on nõukogus üks hääl. (2) Nõukogu otsused võetakse vastu poolt või vastu antud lihthäälteenamusega, välja arvatud käesolevas konventsioonis eraldi märgitud juhud. Lihthäälteenamusega lahendatavate küsimuste puhul loetakse häälte võrdsuse korral ettepanek tagasilükatuks. Artikkel 9 (1) Vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele töötab nõukogu välja oma protseduurireeglid, mis võetakse vastu 2/3 lepinguosaliste häältega. (2) Nõukogu töökeelteks on inglise ja prantsuse keel. Artikkel 10 (1) Nõukogu valib esindajatest presidendi, esimese asepresidendi ja 5 asepresidenti; viimaste arvu võib suurendada nõukogu poolt 2/3 häältega vastuvõetud otsuse alusel. (2) President ja asepresidendid astuvad pärast nende valimist ametisse 1. novembril ja on ametis kolm aastat. Neid võib valida kooskõlas protseduurireeglitega. (3) Ametisse astumise momendist lakkab president olemast esindaja. Artikkel 11 (1) President ja asepresidendid moodustavad nõukogu büroo. (2) Büroo on nõukogu täitevorgan. Täites nõukogu otsuseid, valmistab ta ette päevakorra ja kutsub kokku istungid. Ta valmistab ette ka eelarve, teeb maksed reservfondidesse ja täidab nõukogu poolt antud ülesandeid. Oma tegevusest annab ta aru nõukogule. Artikkel 12 Moodustatakse konsultatiivkomitee, rahanduskomitee ja teised sellised komiteed, mis nõukogu arvates võivad ülesannete täitmiseks tarvilikud olla, koos kohustustega, mis antakse neile protseduurireeglitega. Artikkel 13 (1) Nõukogu määrab peasekretäri sellistel tingimustel ja selliste kohustuste täitmiseks, nagu ta ette näeb. (2) Vastavalt üldjuhendile määrab nõukogu büroo sellised teised ametikohad, mis võivad nõukogu sihtide jaoks olla tarvilikud, ja sellistel tingimustel ning selliste ülesannete täitmiseks, nagu ta ette näeb. Artikkel 14 (1) Iga lepinguosaline kannab enda poolt määratud esindajate, ekspertide ja nõunike kulud, välja arvatud juhud, kui nõukogu otsustab teisiti. (2) Nõukogu kinnitab nõukogu eeldatavate kulutuste eelarve. (3) Esimesel ja teisel rahandusaastal pärast käesoleva konventsiooni jõustumist kooskõlas käesoleva konventsiooni artikliga 16 kannavad lepinguosalised nõukogu kuludeks üle sellise suurusega summad, mida nad kandsid üle või kohustusid üle kandma käesoleva konventsiooni jõustumisele eelneval aastal. (4) Kolmandal ja järgnevatel rahandusaastatel kannavad lepinguosalised üle summad, mille suurus määratakse nõukogu poolt väljatöötatud ja kõigi lepinguosaliste poolt vastuvõetud skeemi kohaselt. Seda skeemi võib nõukogu kõigi lepinguosaliste nõusolekul muuta. (5) Käesoleva konventsiooniga ühinev valitsus kannab nõukogu kuludeks summa, mille suurus kooskõlastatakse mainitud valitsuse ja nõukogu vahel igaks rahandusaastaks selle ajani, kuni maksed sellelt valitsuselt nähakse ette skeemis vastavalt punktile 4. (6) Oma osamakse kahel järgneval aastal mittemaksnud lepinguosaline jäetakse käesolevas konventsioonis ettenähtud õigustest ilma kuni oma finantskohustuste täitmiseni. Artikkel 15 (1) Nõukogu õiguslik seisund lepinguosaliste riikide territooriumil kooskõlastatakse nõukogu ja asjast huvitatud lepinguosalise riigi vahel. (2) Nõukogu esindaja ja ekspertide, peasekretäri ja teiste ametiisikute funktsioonide täitmiseks tarvilikud privileegid ja immuniteedid lepinguosaliste riikide territooriumil lepitakse kokku nõukogu ja asjasthuvitatud lepinguosalise riigi vahel. Artikkel 16 (1) Käesolev konventsioon on avatud kõigi nõukogu tööst osavõtvate riikide valitsuste nimel allakirjutamiseks kuni 31. detsembrini 1964. a. (2) Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele või kinnitamisele osalisvalitsuste poolt vastavalt nende konstitutsioonilisele protseduurile. Ratifitseerimiskirjad või kinnitamisdokumendid antakse depositaarvalitsuseks oleva Taani Valitsuse hoiule. (3) Käesolev konventsioon jõustub 22. juulil pärast kõigi osalisvalitsuste poolt ratifitseerimiskirjade või kinnitamisdokumentide hoiule andmist. Kui 1968. a. 1. jaanurini kõik osalisvalitsused ei ole käesolevat konventsiooni veel ratifitseerinud, kuid vähemalt 3/4 osalisvalitsustest on andnud hoiule ratifitseerimiskirjad või kinnitamisdokumendid, siis need valitsused võivad eriprotokollina omavahel kooskõlastada käesoleva konventsiooni jõustumise aja ja sellega seotud küsimused; sel juhul jõustub käesolev konventsioon selle hiljem ratifitseerinud või kinnitanud osalisvalitsuste suhtes ratifitseerimiskirja või kinnitamisdokumendi hoiule andmise päevast. (4) Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist vastavalt selle artikli punktile 3 võib iga valitsus esitada konventsiooniga ühinemise palve, saates selle kirjalikult Taani Valitsusele. Pärast seda kui Taani Valitsusele 3/4 oma ratifitseerimiskirjad või kinnitus- või ühinemisdokumendid hoiustanud valitsustest on nõusolekust teatanud, lubatakse tal eelnimetatud valitsusele anda hoiule oma ühinemisdokument. Iga ühinenud valitsuse suhtes jõustub konventsioon ühinemisdokumendi hoiustamise päeval. Artikkel 17 Kuni kahe aasta möödumiseni käesoleva konventsiooni jõustumisest võib iga lepinguosaline konventsiooni denonsseerida, teatades sellest kirjalikult Taani Valitsusele. Iga selline teade jõustub 12 kuu möödudes pärast selle saamist. Artikkel 18 Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist registreerib selle depositaarvalitsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis vastavalt selle põhikirja 102. artiklile. Lõppsäte Selle tunnistuseks on käesolev konventsioon alljärgnevate vastavalt volitatud esindajate poolt alla kirjutatud. Koostatud Kopenhaagenis 1964. a. 12. septembril inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on ühesuguse jõuga, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Taani Valitsuse arhiivi, kes saadab selle täpsed kinnitatud koopiad kõigile allakirjutanud ja ühinenud valitsustele. Jõustus 22. juulil 1968. Osalisriigid: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Island, Kanada, Madalmaad, Norra, NSV Liit, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, SDV, SFV, Soome, Suurbritannia, Taani, USA.