Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium — Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsus — RT I, 1993, 43, 636

Ärakiri Tallinnas, 22. juunil 1993. a. Vabariigi Presidendi poolt põhiseaduse § 107 korras esitatud ettepaneku, tunnistada riigivapi seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, läbivaatamine Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium koosseisus eesistuja, kolleegiumi esimees Rait Maruste, kolleegiumi liikmed Tõnu Anton, Lea Kalm, Jaano O d a r, õiguskantsler E.-J. Truuväli ning Vabariigi Presidendi esindaja, õigusnõunik V. Glaase osavõtul ning ekspert H. Schneideri juuresolekul vaatas läbi Vabariigi Presidendi ettepaneku tunnistada põhiseaduse §-i 107 alusel riigivapi seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Vabariigi President põhistab taotlust väitega, et riigivapi seaduse §-s 5 riigipitsati hoidmise panemine riigisekretärile allutab riigipea riigisekretäri kaudu Vabariigi Valtsuse kontrollile ning riigipea sõltuvusse seadmisega Vabariigi Valitsusest rikutakse Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 4 sätestatud Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse tegevuse tasakaalustatuse ning võimude lahususe põhimõtet. Asja arutamise tulemusena, ära kuulanud V. Glaase selgitused, eksperdi arvamuse ning E. -J. Truuvälja sõnavõtu, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium leiab, et vastavalt riigivapi seaduse §-le 5 lg 2 kasutatakse riigipitserit üksnes suursaadiku või saadiku nimetamise volikirjal või ärakutsumise kirjal ning neid sisaldava] ümbrikul, samuti konventsiooni ja välislepingu ratifitseerimis- või denonsseerimiskirjal. Vastavalt põhiseaduse § 78 punktile 2 on Vabariigi Presidendi pädevuses Eesti Vabariigi diplomaatiliste esindajate nimetamine ja tagasikutsumine, milleks Vabariigi President teeb vastavasisulise otsuse. Vabariigi Presidendi otsustel riigipitserit ei kasutata. Põhiseaduse § 87 punkti 3 kohaselt korraldab Vabariigi Presidendi aktide täitmist Vabariigi Valitsus. Eristada tuleb Vabariigi Presidendi otsust, millega ta nimetab või kutsub tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ning selle otsuse täitmiseks ettevõetavat korraldavat tegevust — otsuse alusel suursaadiku või saadiku nimetamise volikirja või ärakutsumise kirja vormistamist. Vabariigi Valitsuse pädevuses on põhiseaduse §-i 87 punktide 1 ja 7 alusel välispoliitika elluviimine ja suhtlemise korraldamine teiste riikidega. Vabariigi Valitsus esitab põhiseaduse sama paragrahvi punkti 4 alusel Riigikogule ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid. Põhiseaduse §-i 121 alusel ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepinguid Riigikogu ja tulenevalt põhiseaduse § 78 punktist 6 on Vabariigi President kohustatud ratifitseerimis- ja denonsseerimiskirjadele alla kirjutama. Riigipitseri kasutamine neil kirjadel ei takista Vabariigi Presidendil selle kohustuse täitmist ka siis, kui riigipitsat on hoiul riigisekretäri käes, sest põhiseaduse § 87 punkti 3 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud täitma Riigikogu otsuseid Eesti Vabariigi lepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise kohta. Esitatust tuleneb, et riigipitsati hoidmine riigisekretäri käes vastavalt riigivapi seaduse §-le 5 lg. 3 ei alluta riigipead riigisekretäri kaudu Vabariigi Valitsuse kontrollile ja ei sea riigipead sõltuvusse Vabariigi Valitsusest ning ei rikuta põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet. Eeltoodu alusel ja juhindudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg. 1 p. 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium otsustas: jätta Vabariigi Presidendi taotlus, tunnistada riigivapi seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, rahuldamata. Riigikohtu esimees R. MARUSTE