Riigikogu — Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni küsimused — RT I, 1993, 40, 591

Riigikogu otsustab: 1. Kinnitada juurdelisatud okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni koosseis ja põhikiri. 2. Käesoleva otsuse jõustumisest tunnistatakse kehtetuks: 1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. aasta 26. märtsi otsuse «Riikliku komisjoni moodustamisest repressiivpoliitika ja inimsusevastaste kuritegude väljaselgitamiseks» punktid 2–6; 2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. a. 7. mai otsus «Repressiivpoliitika ja inimsusevastaste kuritegude väljaselgitamise riikliku komisjoni koosseisu kohta». Riigikogu aseesimees T. KELAM Kinnitatud Riigikogu 1993. aasta 17. juuni otsusega «Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni küsimused» Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni koosseis Esimees Jaan Kross Aseesimehed Herbert Lindmäe ja Peep Varju Vastutav sekretär Anna-Mirjam Kaber Liikmed: Ülo Ennuste – TA Majanduse Instituut, majandusdoktor Kaido Jaanson – Tartu Ülikool, ajalookandidaat Jaak Kangilaski – Kunstiülikooli rektor, kunstiteaduse kandidaat Virve Kask – Tartu Ülikool, professor Jüri Kivimäe – Tallinna Linnaarhiivi direktor, ajalookandidaat Kaljo Kägi – advokaat Jaan Laas – TA Majanduse Instituut, majanduskandidaat Ando Leps – uurimisnõunik, õigusteaduse doktor Uno Lõhmus – advokaat, õigusteaduse kandidaat Heino Noor – Tartu Ülikool Egon Oja – jurist Aadu Oli – Liit «Memento», eestseisuse liige Erast Parmasto – akadeemik Juhan Peegel – akadeemik Leo Pokk – Tartu Ülikool, meditsiinidoktor Teet Rajasalu – TA Majanduse Instituut, teadusdirektor Vello Salo – teoloogiaprofessor Enn Sarv – Endiste Poliitvangide Liit, eestseisuse liige Enn Tarvel – ajaloodoktor Robert Tasso – jurist Rein Teinberg – TA Eksperimentaalbioloogia Instituut, põllumajandusdoktor Hans-Voldemar Trass – akadeemik Peeter Tulviste – Tartu Ülikooli rektor, professor Hannes Walter – Kaitseministeeriumi nõunik, ajalookandidaat Kinnitatud Riigikogu 1993. aasta 17. juuni otsusega «Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni küsimused» Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni põhikiri I osa Üldsätted 1. Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon (edaspidi komisjon) on moodustatud XX sajandi okupatsioonivõimude poolt Eesti Vabariigi territooriumil, samuti tema kodanike suhtes teiste riikide territooriumil kohaldatud kehalise ja vaimse vägivalla tuvastamiseks. 2. Komisjoni ülesandeks on: 1) XX sajandi Nõukogude ja Saksa okupatsiooni (edaspidi okupatsioonide) aastatel Eesti Vabariigi territooriumil kohaldatud repressiivpoliitika analüüsimine; 2) Eesti Vabariigi kodanike suhtes okupatsioonide perioodil rakendatud genotsiidikuritegude selgitamine; 3) okupatsioonide poolt eesti rahvale tekitatud majandusliku kahju hindamine; 4) objektiivse teadusliku hinnangu kujundamine XX sajandi okupatsioonivõimude tegevusele Eestis. 3. Komisjon annab oma tööst aru ainult Riigikogule, esitades talle perioodiliselt, üks kord igal korralisel istungjärgul, ülevaate oma tegevusest koos ettepanekutega vajalike eelnõude algatamiseks. 4. Komisjonil on volitused pöörduda mis tahes riigiorgani või ühiskondliku organisatsiooni poole nii Eestis kui ka välisriikides, et saada komisjoni tööks vajalikke materjale ja infot. II osa Komisjoni tegevus 5. Komisjoni tegevus toetub eesti rahva soovile tõepäraselt välja selgitada okupatsiooniaegadel Eestis toimunud sündmused ja nendest põhjustatud kuriteod ning ühiskondliku arengu hälbed. Oma töös kasutab komisjon ulatuslikult rahva poolt aastakümnete jooksul kogutud ja säilitatud materjale. 6. Komisjon teeb koostööd Läti ja Leedu Vabariigis samal eesmärgil moodustatud komisjonidega, samuti Venemaa represseeritute organisatsioonide ja arhiividega endise Nõukogude Liidu territooriumil ning Saksa Liitvabariigis. 7. Komisjoni koosseisu kuuluvad tuntud teadlased, riigitegelased, juristid ja nende ühiskondlike organisatsioonide esindajad, kes on seadnud oma eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike vastu okupatsioonide perioodil toime pandud inimsusevastaste kuritegude väljaselgitamise. 8. Laial ühiskondlikul alusel töötaval komisjonil on õigus kaasata välisliikmeid ja ekspertidena spetsialiste – repressiivpoliitika uurijaid välismaalt. 9. Komisjoni liikmed annavad komisjoni esimehele kirjaliku süümevande ja komisjoni üldkogule kirjaliku ametivande. Ametivandes kohustuvad komisjoni liikmed töötama erapooletult ja üksnes antud ülesande täitmiseks vajalikes küsimustes, kinni pidama Eesti Vabariigi seadustest ning hoidma riiklikku saladust, samuti järgima põhiseaduses fikseeritud süütuse presumptsiooni ja eraelu puutumatuse nõudeid. 10. Komisjoni või tema liikme poolt kogutud dokumentaalseid materjale ja inimeste mälestusi ning muid andmeid okupatsioonide repressiivpoliitika kohta võib avalikustada üksnes komisjoni esimehe kirjalikul nõusolekul. 11. Komisjon korraldab oma tööd iseseisvalt. Seejuures on tal õigus moodustada alakomisjone või territoriaalseid komisjone. 12. Komisjoni tööd suunab komisjoni liikmete üldkogu. Üldkogu on otsustusvõimeline vähemalt poolte komisjoni liikmete kohalolekul. Üldkogu otsused tehakse lihthäälteenamusega. Üldkogu koosolekuid protokollitakse. 13. Praktilist tööd korraldavad komisjoni palgalised töötajad, kes täidavad komisjoni üldkogu otsuseid, abistavad ühiskondlikel alustel töötavaid komisjoni liikmeid ning eksperte vajalike arhiivimaterjalide saamisel ja üldistavad saadud informatsiooni. Komisjoni palgalisteks töötajateks on komisjoni aseesimees tegevesimehe õigustes, komisjoni vastutav sekretär ja kuni kolm tehnilist töötajat. Komisjoni palgaliste töötajate töötasustamise korra määrab komisjoni üldkogu Vabariigi Valitsuse kehtestatud eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajate töötasustamise korrast lähtudes. 14. Komisjoni esmakoosseisu kinnitab Riigikogu. Komisjoni koosseisus kokku kuni viie liikme asendamise ja komisjoni laiendamise otsustab komisjoni üldkogu komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni liikmete üldarv ei tohi ületada kolmekümmet. Komisjoni üldkogul on õigus arvata oma koosseisust välja need liikmed, kes oma tegevusega on rikkunud antud ametivannet või kahjustanud komisjoni erapooletut mainet. 15. Komisjoni tegevust finantseeritakse riigieelarvest. III osa Komisjoni ja tema liikmete õigused ning komisjoni volituste kestus 16. Komisjonil on Eesti Vabariigi seaduste kohaselt juriidilise isiku õigused, oma pitsat, kirjaplank ja pangaarve. 17. Oma tegevuse arendamiseks on komisjonil õigus võtta vastu sihtannetusi ühiskondlikelt organisatsioonidelt ja üksikisikutelt. 18. Komisjoni liikmetel on ametitõendid, mis annavad õiguse informatsiooni saamiseks kõikidest Eesti Vabariigi arhiividest, riigiorganitest ja muudest organisatsioonidest küsimustes, mis on vajalikud üksnes okupatsioonide repressiivpoliitika probleemide uurimiseks. 19. Andmete saamisel okupatsioonide perioodil toimepandud inimsusevastaste või genotsiidikuritegude eeldatavate süüdlaste kohta edastab komisjon vastavad dokumendid uurimisorganitele või kohtutele kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks. 20. Komisjoni tegutsemise kestuse määrab tema ülesannete täitmine, mis kavandatakse lõpetada hiljemalt 1995. aastal. Töö lõppeesmärgiks on välja anda valge raamatu kujul teaduslikult põhjendatud kokkuvõte kõikidest kahjudest ja kaotustest, mida eesti rahvas on kandnud okupatsioonide jooksul. Komisjoni töötulemused tehakse maailma üldsusele kättesaadavaks Eesti Vabariigi Välisministeeriumi vahendusel. 21. Komisjoni tegevuse lõpetab Riigikogu. Komisjoni tegevusaja jooksul soetatud vara, raamatud, dokumendid, käsikirjad, kirjavahetuse ja muud andmed annab komisjon oma likvideerumisel üle Eesti Riigiarhiivile, Eesti Rahva Muuseumile või Eesti Rahvusraamatukogule vastavalt Riigikogu poolt selleks moodustatava likvideerimiskomisjoni otsusele.