Mereväebaasi põhimäärus

Mereväebaas on kaitseväe väeüksus mereväe ülema alluvuses.

Oma ülesannete täitmisel esindab mereväebaas riiki ja kaitseväge.

Mereväebaasi nimi inglise keeles on Naval Base.

Mereväebaas juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

(1) Mereväebaas teeb koostööd teiste kaitseväe väeüksustega ning avalik- ja eraõiguslike isikutega.

(2) Mereväebaas teeb koostööd välisriikide väeüksustega kaitseväe juhataja poolt määratud ajal ja ulatuses.

Mereväebaasi asukohaks on Tallinn. Mereväebaasi postiaadress on Tööstuse 54a, 10402 Tallinn.

(1) Mereväebaasil on kaitseväe juhataja poolt kehtestatud kujundusega pitsat.

(2) Mereväebaasil võivad olla õigusaktidega kehtestatud korras kooskõlastatud ning kinnitatud teenetemärgid ja sümboolika.

(3) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtub mereväebaas kaitseväe asjaajamiskorrast.

Mereväebaasi koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt mereväebaasile kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust.

(1) Mereväebaasi juhib mereväebaasi ülem.

(2) Mereväebaasi ülema ära olekul täidab tema ülesandeid staabiülem või mereväe ülema poolt määratud kaitseväelane.

(3) Mereväebaasi ülemal on pataljoniülema distsiplinaarvõim.

Mereväebaasi põhiülesanded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruses nr 161 «Kaitseväe põhimäärus».

Mereväebaasi ülema põhiülesanded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruses nr 161 «Kaitseväe põhimäärus».

(1) Mereväebaas koosneb staabist ja järgmistest allüksustest

1) baasikaitsekompanii;

2) haldusteenistus;

3) materjaliteenistus;

4) meditsiiniteenistus;

5) mereväekool;

6) remondi- ja hooldusteenistus;

7) transporditeenistus.

(2) Staap võib jaguneda sektsioonideks.

(3) Allüksus võib jaguneda rühmadeks ja jagudeks.

(4) Sektsiooni ülesanded kinnitab mereväebaasi ülem.

(1) Staabi põhiülesanded on

1) mereväebaasi ülema nõustamine ja tema tegevuse tagamine;

2) mereväebaasi luure- ja julgeolekualase tegevuse planeerimine ja elluviimine;

3) kogutud teabe analüüs ja töötlemine;

4) staabis ja allüksustes läbi viidava välja- ja täiendusõppe planeerimine, koordineerimine, ette valmistamine ning tagamine;

5) allüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime hindamine;

6) mereväebaasi õppekogunemiste, sõjaliste operatsioonide ja mobilisatsiooni planeerimine ning kehtestud korras läbiviimine;

7) staabi väljaõppe taseme hoidmine ja arendamine;

8) mereväebaasi logistilise toetuse, töö- ja abivahendite ning meditsiinitoetuse vajaduse planeerimine;

9) mereväebaasi eelarve eelnõu koostamisel osalemine;

10) mereväebaasile eraldatud vahendite eesmärgipärase kasutamise tagamine ja kontroll;

11) «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest» ja selle alusel välja antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine ja julgeoleku tagamine;

12) mereväebaasi asjaajamise korraldamine;

13) tervisekaitse-, tööohutus-, töötervishoiu- ja tuleohutusnõuete täitmise tagamine;

14) muude õigusaktidest või kõrgemal seisva ülema poolt antud ülesannete täitmine.

(2) Staapi juhib staabiülem.

Baasikaitsekompanii põhiülesanded on

1) mereväebaasi ja väljaspool mereväebaasi asuvate mereväe objektide valve ning kaitse tagamine;

2) sadamakaitse üksuste väljaõppe läbiviimine.

Haldusteenistuse põhiülesanded on

1) sadamateenuste osutamine;

2) vara nõuetekohase kasutamise korraldamine ja kontrollimine;

3) mereväebaasi infrastruktuuri haldamine;

4) mereväebaasis toitlustamise ja majutamise korraldamine.

Materjaliteenistuse põhiülesandeks on mereväe tegevuseks vajaliku vara hankimine, hoidmine ja vajaduse hindamine oma pädevuse piires.

Meditsiiniteenistuse põhiülesanded on

1) mereväebaasi meditsiiniline teenindamine ja järelevalve;

2) meditsiiniline varustamine ja väljaõpe.

Mereväekooli põhiülesandeks on mereväelise väljaõppe arendamine, vajaduse hindamine ja teostamine.

Remondi- ja hooldusteenistuse põhiülesandeks on mereväebaasi vara remondi- ning hooldustööde planeerimine ja teostamine.

Transporditeenistuse põhiülesanded on

1) mereväes transpordi ja ja logistilise toetuse tagamine;

2) mereväe transpordivahendite hoolduse ja remondi korraldamine;

3) mereväe transpordivahendite nõuetekohase kasutamise korraldamine ning kontrollimine.

(1) Staabi ja käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud allüksuse ülem

1) juhib üksuse teenistust ja vastutab ülesannete õigeaegse ja nõuetekohase täitmise eest;

2) juhib üksuse õppusi;

3) kinnitab oma pädevuse piires üksuse tegutsemiseks vajalikud dokumendid;

4) korraldab üksuse käsutusse antud hoone, rajatise ja territooriumi sihipärast kasutamist;

5) tagab tervisekaitse-, tööohutus-, töötervishoiu- ja tuleohutusnõuetest kinnipidamise üksuses;

6) teeb mereväebaasi ülemale ettepaneku isiku ametikohale määramiseks või vabastamiseks;

7) teeb mereväebaasi ülemale ettepaneku kaitseväelase auastme muutmiseks;

8) vastutab distsipliini ja sisekorra eest üksuses;

9) vastutab kaitseväelaste välja- ja täiendusõppe eest, kinnitab koostatud õppematerjalid ja väljaõppeplaanid;

10) vastutab ning teostab kontrolli üksuse relvastuse, laskemoona, lahingutehnika ja muu vara nõuetekohase kasutamise, hoidmise, hooldamise ja säilitamise eest;

11) vastutab talle või tema alluvale antud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest;

12) vastutab üksuse lahinguvalmiduse eest;

13) vastutab «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest» ja selle alusel välja antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise ja julgeoleku tagamise eest üksuses;

14) täidab muid talle õigusaktidega või kõrgema ülema poolt antud ülesandeid.

(2) Staabiülemal ja käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud allüksuse ülemal on kompaniiülema distsiplinaarvõim.

(3) Staabiülem ja käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud allüksuse ülem allub vahetult mereväebaasi ülemale.

(4) Staabi või allüksuse ülema äraolekul täidab tema ülesandeid mereväebaasi ülema poolt määratud kaitseväelane.

Sektsiooniülema ülesanded kehtestab mereväebaasi ülem ametijuhendiga.

Määrus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.