Riigikogu — Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatus — RT II, 2009, 1, 1

Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon 1. 26. oktoobril 1979 vastu võetud tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) pealkiri asendatakse järgmise pealkirjaga: «TUUMAMATERJALI JA -RAJATISTE FÜÜSILISE KAITSE KONVENTSIOON». 2. Konventsiooni preambul sõnastatakse järgmiselt: «Konventsiooni osalisriigid, tunnistades kõigi riikide õigust arendada tuumaenergeetikat ja kasutada tuumaenergiat rahumeelsetel eesmärkidel ning nende õiguspärast huvi saada tuumaenergia rahumeelsetel eesmärkidel kasutamise tulemusena võimalikku kasu; olles veendunud vajaduses soodustada tuumaenergia rahumeelsetel eesmärkidel kasutamiseks rahvusvahelist koostööd ja tuumatehnoloogia edastamist; pidades meeles, et füüsiline kaitse on olulise tähtsusega rahvatervise, turvalisuse, keskkonna ning riigi ja rahvusvahelise julgeoleku kaitsel; pidades silmas rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamist ning riikide heanaaberlikkuse, sõbralike suhete ja koostöö edendamist käsitlevaid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärke ja põhimõtteid; arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõike 4 alusel «Kõik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmed hoiduvad oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii mis tahes riigi territoriaalse puutumatuse ja poliitilise sõltumatuse vastu kui ka muul otstarbel, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkidega»; meenutades peaassamblee 9. detsembri 1994 resolutsioonile nr 49/60 lisatud rahvusvahelise terrorismi kõrvaldamise meetmete deklaratsiooni; soovides ära hoida võimalikku ohtu, mida kätkeb endas tuumamaterjaliga ebaseaduslik kaubitsemine, selle ebaseaduslik hõivamine ja kasutamine ning tuumamaterjali ja -rajatiste sabotaaž, ning märkides, et füüsilise kaitse tase niisuguste tegude eest teeb suurt muret riikidele ja rahvusvahelisele üldsusele; olles sügavalt mures ülemaailmse terroriaktide arvu suurenemise pärast nende kõigis vormides ja ilmingutes ning ohtude pärast, mida endas kätkevad rahvusvaheline terrorism ja organiseeritud kuritegevus; uskudes, et füüsilisel kaitsel on oluline osa tuumarelva leviku tõkestamise ja terrorismivastaste eesmärkide toetamisel; soovides aidata selle konventsiooniga kaasa rahumeelsetel eesmärkidel kasutatava tuumamaterjali ja -rajatiste füüsilise kaitse tugevdamisele kogu maailmas; olles veendunud, et tuumamaterjali ja -rajatistega seotud kuriteod tekitavad tõsist muret ning on hädavajalik võtta asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid või tugevdada olemasolevaid meetmeid, mis tagavad selliste kuritegude ennetamise ja väljaselgitamise ning kuriteo toimepanija karistamise; soovides tugevdada edasist rahvusvahelist koostööd, et kooskõlas iga osalisriigi õiguse ja konventsiooniga välja töötada tõhusad abinõud tuumamaterjali ja -rajatiste füüsiliseks kaitseks; olles veendunud, et konventsioon peab soodustama tuumamaterjali turvalist kasutamist, hoidmist ja vedamist ning tuumarajatiste turvalist käitamist; tunnistades, et on koostatud rahvusvahelised füüsilise kaitse soovitused, mida aeg-ajalt ajakohastatakse ja mis võivad olla juhiseks, et nüüdisaegsete vahenditega saavutada tõhus füüsiline kaitse; tunnistades samuti, et sõjalisel otstarbel kasutatava tuumamaterjali ja -rajatiste tõhusa füüsilise kaitse eest vastutab neid valdav riik, ning mõistes, et selline materjal ja rajatised on praegu ja jäävad ka edaspidi range füüsilise kaitse alla, on kokku leppinud järgmises.» 3. Konventsiooni artikli 1 punkti c järele lisatakse kaks uut punkti järgmises sõnastuses: «d) «tuumarajatis» tähendab rajatist (samuti sellega seotud ehitisi ja seadmestikku), milles tuumamaterjali toodetakse, töödeldakse, kasutatakse, käideldakse, hoitakse või ajutiselt või lõplikult ladustatakse, kui rajatisele tekitatud kahju või selle häirimine võiks viia olulise koguse kiirguse või radioaktiivse materjali eraldumisele; e) «sabotaaž» tähendab tuumarajatise või kasutatava, hoitava või veetava tuumamaterjali vastu suunatud tahtlikku tegu, mis kiirguse või radioaktiivsete ainete eraldumise tõttu võib otseselt või kaudselt ohustada personali, elanikkonna või keskkonna tervist ja ohutust.» 4. Konventsiooni artikli 1 järele lisatakse uus artikkel 1A järgmises sõnastuses: «Artikkel 1A Konventsiooni eesmärk on saavutada ja hoida rahumeelsetel eesmärkidel kasutatava tuumamaterjali ja rahumeelsetel eesmärkidel kasutatavate tuumarajatiste ülemaailmset tõhusat füüsilist kaitset, ennetada nende materjalide ja rajatistega seotud kuritegusid kogu maailmas, kuritegude vastu võidelda ning hõlbustada sel otstarbel tehtavat osalisriikide koostööd.» 5. Konventsiooni artikkel 2 sõnastatakse järgmiselt: «Artikkel 2 1. Konventsiooni kohaldatakse rahumeelsetel eesmärkidel kasutatavale tuumamaterjalile selle kasutamisel, hoidmisel ja vedamisel ning rahumeelsetel eesmärkidel kasutatavatele tuumarajatistele tingimusel, et konventsiooni artikleid 3 ja 4 ning artikli 5 lõiget 4 kohaldatakse sellisele tuumamaterjalile üksnes rahvusvahelise veo kestel. 2. Vastutus füüsilise kaitse korra kehtestamise, rakendamise ja täiendamise eest osalisriigi piires lasub täielikult sellel riigil. 3. Peale osalisriigi sõnaselgelt konventsiooni alusel võetud kohustuste ei tõlgendata selles konventsioonis midagi nii, et see piiraks riigi suveräänseid õigusi. 4. a) Konventsioon ei piira osalisriigi muid rahvusvahelisel õigusel, eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ning rahvusvahelise humanitaarõiguse eesmärkidel ja põhimõtetel põhinevaid õigusi, kohustusi ega vastutust. b) Konventsiooni ei kohaldata relvajõudude tegevusele relvakonflikti korral rahvusvahelise humanitaarõiguse tähenduses, mil kohaldatakse rahvusvahelist humanitaarõigust, ega riigi relvajõudude tegevusele ametikohustuste täitmisel, kuni neile kohaldatakse rahvusvahelise õiguse muid norme. c) Midagi selles konventsioonis ei tõlgendata seadusliku loana jõu kasutamiseks või jõu kasutamisega ähvardamiseks rahumeelsetel eesmärkidel kasutatava tuumamaterjali või -rajatiste vastu. d) Miski selles konventsioonis ei õigusta ega seadusta õigusvastaseid tegusid ega välista nende toimepanijatele süüdistuse esitamist muude seaduste alusel. 5. Konventsiooni ei kohaldata tuumamaterjalile, mida kasutatakse või säilitatakse sõjaliseks otstarbeks, ega sellist materjali sisaldavale tuumarajatisele.» 6. Konventsiooni artikli 2 järele lisatakse uus artikkel 2A järgmises sõnastuses: «Artikkel 2A 1. Konventsiooniosaline kehtestab, rakendab ja täiendab asjakohast füüsilise kaitse korda, mida kohaldatakse tema jurisdiktsiooni all olevale tuumamaterjalile ja -rajatistele, eesmärgiga: a) kaitsta kasutatavat, hoitavat ja veetavat tuumamaterjali varguse ning muu ebaseadusliku hõivamise eest; b) tagada kiirete ja laiaulatuslike abinõude rakendamine kadunud või varastatud tuumamaterjali asukoha kindlakstegemiseks ja vajaduse järgi selle materjali tagastamiseks; juhul kui materjal asub väljaspool tema territooriumi, tegutseb osalisriik kooskõlas artikliga 5; c) kaitsta tuumamaterjali ja -rajatisi sabotaaži eest; d) leevendada või vähendada sabotaaži radioloogilisi tagajärgi. 2. Lõike 1 kohaldamisel osalisriik: a) kehtestab ja täiendab õigusakte füüsilise kaitse reguleerimiseks; b) asutab või määrab pädeva asutuse või asutused, kes vastutavad õigusaktide rakendamise eest; c) võtab teisi asjakohaseid meetmeid, mis on vajalikud tuumamaterjali ja -rajatiste füüsiliseks kaitseks. 3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel järgib osalisriik, ilma et see piiraks konventsiooni muude sätete kohaldamist ning kui see on mõistlik ja võimalik, järgmisi tuumamaterjali ja -rajatiste füüsilise kaitse aluspõhimõtteid. ALUSPÕHIMÕTE A: Riigi vastutus Vastutus füüsilise kaitse korra kehtestamise, rakendamise ja täiendamise eest riigi piirides lasub täielikult sellel riigil. ALUSPÕHIMÕTE B: Vastutus rahvusvahelise veo kestel Riik vastutab tuumamaterjali küllaldase kaitsmise eest ka selle materjali rahvusvahelise veo kestel, kuni ta annab vastutuse nõuetekohaselt üle teisele riigile. ALUSPÕHIMÕTE C: Õigusaktid Riik vastutab füüsilise kaitse reguleerimiseks vajalike õigusaktide kehtestamise ja täiendamise eest. Õigusaktidega kehtestatakse kohaldatavad füüsilise kaitse nõuded ning nähakse tegevusloa andmiseks ette hindamise ja litsentsimise kord või muu menetlus. Õigusaktid sisaldavad tuumarajatiste ja veovahendite kontrollisüsteemi, et teha kindlaks nende vastavus füüsilise kaitse nõuetele ja tegevusloa või muude lubade tingimustele ning et võtta meetmeid nende nõuete ja tingimuste rakendamiseks, kaasa arvatud tõhusad sanktsioonid. ALUSPÕHIMÕTE D: Pädev asutus Riik asutab või määrab pädeva asutuse, kes vastutab õigusaktide rakendamise eest ning kellel on kohased volitused, pädevus, personal ja raha talle määratud kohustuste täitmiseks. Riik võtab meetmeid, et tagada pädeva asutuse ning tuumaenergia edendamise või utiliseerimise eest vastutava muu asutuse ülesannete sõltumatus. ALUSPÕHIMÕTE E: Tegevusloa omaja vastutus Vastutus füüsilise kaitse eri osade rakendamise eest riigi piirides tuleb selgelt kindlaks määrata. Riik tagab, et esmane vastutus tuumamaterjali ja -rajatiste füüsilise kaitse rakendamise eest lasub tegevusloa või muu loa omajal (nt käitajal või ekspediitoril). ALUSPÕHIMÕTE F: Ohutuskultuur Kõik füüsilise kaitse rakendamisele kaasatud organisatsioonid peavad esmatähtsaks ohutuskultuuri, selle väljaarendamist ja hoidmist, mis tagab selle tõhusa rakendamise kogu organisatsioonis. ALUSPÕHIMÕTE G: Oht Riik tagab füüsilise kaitse, hinnates pidevalt ohtu. ALUSPÕHIMÕTE H: Astmeline lähenemine Füüsilise kaitse nõuded peavad põhinema astmelisel lähenemisel, võttes arvesse ohu pidevat hindamist, materjali suhtelist atraktiivsust, materjali liiki ja võimalikke tagajärgi, mis on seotud tuumamaterjali ebaseadusliku hõivamise ning sabotaažiga tuumamaterjali või -rajatiste vastu. ALUSPÕHIMÕTE I: Sügavuti tugevdatud kaitse Riigis füüsilisele kaitsele esitatavad nõuded peavad sisaldama kaitse mitme kihi ja meetodi mõistet (strukturaalne või muu tehniline, personali ja organisatsiooniga seotud), millest vastasel tuleb oma eesmärkide saavutamiseks üle saada või mööda minna. ALUSPÕHIMÕTE J: Kvaliteedi tagamine Tuleb kehtestada kvaliteedi tagamise poliitika ja programmid ning rakendada neid veendumuse kinnitamiseks, et füüsilise kaitse jaoks olulisele tegevusele esitatud üksikasjalikud nõuded on täidetud. ALUSPÕHIMÕTE K: Hädaolukorras tegutsemise kava Kõik tegevusloa omajad ja pädevad asutused valmistuvad tegutsema ja harjutavad tegutsemist hädaolukorras kavakohaselt, et vältida tuumamaterjali ebaseaduslikku hõivamist või tuumarajatiste või tuumamaterjali sabotaaži või selle katseid. ALUSPÕHIMÕTE L: Konfidentsiaalsus Riik kehtestab selle teabe konfidentsiaalsuse nõuded, mille loata avaldamine seaks ohtu tuumamaterjali ja -rajatiste füüsilise kaitse. 4. a) Seda artiklit ei kohaldata tuumamaterjalile, mille suhtes riik põhjendatult otsustab, et seda ei ole vaja allutada lõike 1 kohaselt kehtestatud füüsilise kaitse korrale, võttes arvesse materjali liiki, selle kogust ja suhtelise atraktiivsuse määra ning võimalikke radioloogilisi ja muid tagajärgi, mis on seotud selle vastu suunatud mis tahes teoga, ning hinnates pidevalt selle vastu suunatud ohtu. b) Tuumamaterjali, millele punkti a kohaselt ei kohaldata käesolevat artiklit, tuleks kaitsta heaperemeheliku valitsemise tava kohaselt.» 7. Konventsiooni artikkel 5 sõnastatakse järgmiselt: «Artikkel 5 1. Osalisriigid määravad kindlaks oma sidepunkti konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes ja teevad selle üksteisele teatavaks kas otse või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri kaudu. 2. Tuumamaterjali varguse, röövimise või muu ebaseadusliku hõivamise või selle usutava ohu korral võimaldavad osalisriigid kooskõlas riigisisese õigusega selle materjali kaitsmisel ja tagastamisel koostööd ja abi võimalikult suures ulatuses igale riigile, kes seda taotleb. Eelkõige: a) võtab osalisriik meetmeid, et teavitada võimalikult kiiresti teisi riike, keda see võib puudutada, tuumamaterjali vargusest, röövimisest või muust ebaseaduslikust hõivamisest või selle usutavast ohust, ja võtab meetmeid, et teavitada vajaduse järgi Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri ja teisi asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone; b) vajaduse korral vahetavad asjaomased osalisriigid teavet ka omavahel, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega eesmärgiga kaitsta ohustatud tuumamaterjali, kontrollida veokonteineri terviklikkust või tagastada ebaseaduslikult hõivatud tuumamaterjal ja: i) kooskõlastavad oma jõupingutusi diplomaatiliste ja muude kokku lepitud kanalite kaudu; ii) osutavad taotluse korral abi; iii) tagavad eespool nimetatud juhtumite tagajärjel varastatud või kadunud tagastatava tuumamaterjali tagasisaamise. Asjaomased osalisriigid määravad kindlaks koostöö rakendusmeetmed. 3. Tuumamaterjali või -rajatiste usutava sabotaažiohu või sabotaaži korral teevad osalisriigid kooskõlas oma õiguse ja asjakohaste rahvusvahelisel õigusel põhinevate kohustustega võimalikult palju koostööd järgmiselt: a) kui osalisriik on teadlik, et teises riigis ähvardab usutav sabotaažioht tuumamaterjali või -rajatist, otsustab see riik, milliseid meetmeid võtta, et teist riiki ning vajaduse järgi Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri ja muid asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone võimalikult kiiresti sabotaaži ärahoidmise eesmärgil sellest ohust teavitada; b) tuumamaterjali või -rajatise sabotaaži korral osalisriigi territooriumil ja juhul, kui tema arvates võib radioloogiline mõju ulatuda teiste riikideni, võtab see osalisriik asjakohaseid meetmeid, ilma et see piiraks tema muude rahvusvahelisel õigusel põhinevate kohustuste täitmist, et teavitada võimalikult kiiresti riiki või riike, kes tõenäoliselt võivad sattuda radioloogilise mõju alla, ning teavitada vajaduse järgi Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri ja muid asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone eesmärgiga vähendada või leevendada selle radioloogilisi tagajärgi; c) kui osalisriik taotleb abi punktide a ja b alusel, võtab osalisriik, kellele abitaotlus on esitatud, kohe vastu otsuse ning teavitab taotlevat osalisriiki kas otse või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri kaudu sellest, kas ta suudab nõutavat abi osutada ning millised on võimaldatava abi ulatus ja tingimused; d) punktide a ja b alusel toimuvat koostööd koordineeritakse diplomaatiliste või muude kokku lepitud kanalite kaudu. Asjaomased osalisriigid määravad kahe- või mitmepoolselt kindlaks koostöö rakendusmeetmed. 4. Osalisriigid teevad koostööd ja peavad üksteisega nõu vahetult või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu eesmärgiga saada juhiseid rahvusvaheliselt veetava tuumamaterjali füüsilise kaitse süsteemi korraldamise, rakendamise ja täiustamise kohta. 5. Osalisriik võib teiste osalisriikidega nõu pidada ja koostööd teha vahetult või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu eesmärgiga saada neilt juhiseid kasutatava, hoitava või veetava tuumamaterjali ning -rajatiste füüsilise kaitse riikliku süsteemi korraldamise, rakendamise ja täiustamise kohta.» 8. Konventsiooni artikkel 6 sõnastatakse järgmiselt: «Artikkel 6 1. Osalisriigid võtavad kooskõlas riigisisese õigusega meetmeid, et hoida konfidentsiaalsena teavet, mida on neile selle konventsiooni alusel usaldanud teine osalisriik või mida nad on teada saanud seoses konventsiooni rakendamisega. Kui osalisriigid esitavad konfidentsiaalselt teavet rahvusvahelistele organisatsioonidele või riikidele, kes ei ole konventsiooni osalisriigid, tuleb võtta meetmeid teabe konfidentsiaalsuse kaitseks. Osalisriik, kes on konfidentsiaalselt saanud teavet teiselt osalisriigilt, võib neid kolmandale isikule edastada üksnes selle teise osalisriigi nõusolekul. 2. Konventsioon ei kohusta osalisriiki esitama teavet, mida neil ei ole riigisisese õiguse kohaselt lubatud edastada või mis seaks ohtu asjaomase riigi julgeoleku või tuumamaterjali või -rajatiste füüsilise kaitse.» 9. Konventsiooni artikli 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: «1. Osalisriik sätestab riigisiseses õiguses kuriteona, kui tahtlikult: a) pädeva asutuse loata tuumamaterjali saadakse, vallatakse, kasutatakse, antakse üle, teisendatakse, ladustatakse ajutiselt või lõplikult või hajutatakse, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tekitada talle raske vigastuse või oluliselt kahjustada omandit või keskkonda; b) pannakse toime tuumamaterjali vargus või röövimine; c) omastatakse tuumamaterjal või saadakse see pettuse teel; d) veetakse, saadetakse või teisaldatakse tuumamaterjali kas riiki või riigist välja ilma pädeva asutuse loata; e) pannakse toime tuumarajatise vastu suunatud tegu või tegu, millega häiritakse tuumarajatise käitamist, kus kuriteo toimepanija tahtlikult põhjustab või teab, et see tegu võib kiirgusohtu seadmise või radioaktiivsete ainete vabanemisega põhjustada inimese surma või tekitada talle raske vigastuse või oluliselt kahjustada omandit või keskkonda, kui seda tegu ei panda toime kooskõlas selle osalisriigi õigusega, kelle territooriumil tuumarajatis asub; f) jõuga ähvardamise, jõu kasutamise või muul viisil hirmu tekitamise abil nõutakse tuumamaterjali väljaandmist; g) ähvardatakse: i) kasutada tuumamaterjali inimese surmamiseks või talle raske vigastuse tekitamiseks või olulise kahju tekitamiseks omandile või keskkonnale või punktis e kirjeldatud kuriteo toimepanemiseks või ii) toime panna punktides b ja e kirjeldatud kuritegu, et sundida füüsilist või juriidilist isikut, rahvusvahelist organisatsiooni või riiki tegema või jätma tegemata teatavat tegu; h) pannakse toime punktides a–e kirjeldatud kuriteo katse; i) osaletakse punktides a–h kirjeldatud kuriteo toimepanemises; j) teo paneb toime isik, kes organiseerib või juhib teisi punktides a–h kirjeldatud kuriteo toimepanemisel; k) ühisel eesmärgil tegutsevate isikute rühm paneb toime teo, mis aitab kaasa punktides a–h kirjeldatud kuriteo toimepanemisele; see tegu on tahtlik ja on kas: i) toime pandud eesmärgiga toetada rühma kriminaalset tegevust või kriminaalset eesmärki, kui see tegevus või eesmärk sisaldab punktides a–g kirjeldatud kuriteo toimepanemist või ii) toime pandud, olles teadlik rühma kavatsusest punktides a–g kirjeldatud kuritegu toime panna.» 10. Konventsiooni artikli 11 järele lisatakse kaks uut artiklit, artikkel 11A ja artikkel 11B järgmises sõnastuses: «Artikkel 11A Artiklis 7 sätestatud kuritegu ei käsitata väljaandmise või vastastikuse õigusabi osutamise korral poliitilise kuriteo, poliitilise kuriteoga seotud kuriteo ega poliitilistest motiividest ajendatud kuriteona. Seega ei saa sellisel kuriteol põhinevat väljaandmis- või õigusabitaotlust tagasi lükata üksnes sel alusel, et see käsitleb poliitilist kuritegu, poliitilise kuriteoga seotud kuritegu või poliitilistel motiividel toimepandud kuritegu. Artikkel 11B Midagi selles konventsioonis ei tõlgendata kohustusena isik välja anda või osutada vastastikust õigusabi, kui taotluse saanud osalisriigil on alust arvata, et väljaandmis- või õigusabitaotlus seoses artiklis 7 nimetatud kuriteoga on tehtud eesmärgiga esitada isikule süüdistus või teda karistada rassi, usu, rahvuse, etnilise päritolu või poliitilise meelsuse tõttu või kui taotluse rahuldamine kahjustaks selle isiku seisundit ükskõik millisel neist põhjustest.» 11. Konventsiooni artikli 13 järele lisatakse uus artikkel 13A järgmises sõnastuses: «Artikkel 13A Konventsioon ei mõjuta tuumatehnoloogia rahumeelsetel eesmärkidel edastamist, mille eesmärk on tugevdada tuumamaterjali ja -rajatiste füüsilist kaitset.» 12. Konventsiooni artikli 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: «3. Kui kuritegu puudutab riigisiseselt kasutatavat, hoitavat või veetavat tuumamaterjali ja nii oletatav kuriteo toimepanija kui ka tuumamaterjal jäävad osalisriigi territooriumile, kus kuritegu toime pandi, või kui kuritegu puudutab tuumarajatist ja oletatav kuriteo toimepanija jääb osalisriigi territooriumile, kus kuritegu toime pandi, ei tõlgendata konventsioonis midagi nii, et osalisriik peaks esitama teavet seda kuritegu käsitleva kriminaalmenetluse kohta.» 13. Konventsiooni artikkel 16 sõnastatakse järgmiselt: «Artikkel 16 1. Viie aasta möödudes 8. juulil 2005 vastu võetud muudatuse jõustumisest kutsub hoiulevõtja kokku osalisriikide konverentsi, et vaadata üle konventsiooni rakendamise käik ning selle preambuli, regulatiivosa ja lisade ajakohasus. 2. Edaspidi korraldatakse sellise eesmärgiga konverentse hoiulevõtjale esitatud enamiku osalisriikide ettepaneku alusel vähemalt viieaastate vaheaegadega.» 14. Konventsiooni II lisa joonealune märkus b sõnastatakse järgmiselt: «b/ Reaktoris kiiritamata materjal või reaktoris kiiritatud materjal, mille kiirgustase ühe meetri kaugusel ilma varjestuseta võrdub 1 Gy/h (100 rad/h) või on sellest väiksem.» 15. Konventsiooni II lisa joonealune märkus e sõnastatakse järgmiselt: «e/ Muud kütust, mis olenevalt lõhustuva materjali esialgsest koostisest kuulus enne kiiritamist I või II kategooriasse, võib madalamale tasandile viia ainult ühe kategooria võrra, kui kütuse kiirgustase ületab ühe meetri kaugusel ilma varjestuseta 1 Gy/h (100 rad/h).» AMENDMENT TO THE CONVENTION ON THE PHYSICAL PROTECTION OF NUCLEAR MATERIAL 1. The Title of the Convention on the Physical Protection of Nuclear Material adopted on 26 October 1979 (hereinafter referred to as “the Convention”) is replaced by the following title: CONVENTION ON THE PHYSICAL PROTECTION OF NUCLEAR MATERIAL AND NUCLEAR FACILITIES 2. The Preamble of the Convention is replaced by the following text: The States Parties to this Convention, Recognizing the right of all States to develop and apply nuclear energy for peaceful purposes and their legitimate interests in the potential benefits to be derived from the peaceful application of nuclear energy, Convinced of the need to facilitate international co-operation and the transfer of nuclear technology for the peaceful application of nuclear energy, Bearing in mind that physical protection is of vital importance for the protection of public health, safety. the environment and national and international security, Having in mind the purposes and principles of the Charter of the United Nations concerning the maintenance of international peace and security and the promotion of good-neighbourliness and friendly relations and co-operation among States, Considering that under the terms of paragraph 4 of Article 2 of the Charter of the United Nations, “All members shall refrain in their international relations from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of any state, or in any other manner inconsistent with the Purposes of the United Nations,” Recalling the Declaration on Measures to Eliminate International Terrorism, annexed to General Assembly resolution 49/60 of 9 December 1994, Desiring to avert the potential dangers posed by illicit trafficking, the unlawful taking and use of nuclear material and the sabotage of nuclear material and nuclear facilities, and noting that physical protection against such acts has become a matter of increased national and international concern, Deeply concerned by the worldwide escalation of acts of terrorism in all its forms and manifestations, and by the threats posed by international terrorism and organized crime, Believing that physical protection plays an important role in supporting nuclear non-proliferation and counter-terrorism objectives, Desiring through this Convention to contribute to strengthening worldwide the physical protection of nuclear material and nuclear facilities used for peaceful purposes, Convinced that offences relating to nuclear material and nuclear facilities are a matter of grave concern and that there is an urgent need to adopt appropriate and effective measures, or to strengthen existing measures, to ensure the prevention, detection and punishment of such offences, Desiring to strengthen further international co-operation to establish, in conformity with the national law of each State Party and with this Convention, effective measures for the physical protection of nuclear material and nuclear facilities, Convinced that this Convention should complement the safe use, storage and transport of nuclear material and the safe operation of nuclear facilities, Recognizing that there are internationally formulated physical protection recommendations that are updated from time to time which can provide guidance on contemporary means of achieving effective levels of physical protection, Recognizing also that effective physical protection of nuclear material and nuclear facilities used for military purposes is a responsibility of the State possessing such nuclear material and nuclear facilities, and understanding that such material and facilities are and will continue to be accorded stringent physical protection, Have agreed as follows: 3. In Article 1 of the Convention, after paragraph (c), two new paragraphs are added as follows: (d) “nuclear facility” means a facility (including associated buildings and equipment) in which nuclear material is produced, processed, used, handled, stored or disposed of, if damage to or interference with such facility could lead to the release of significant amounts of radiation or radioactive material; (e) “sabotage” means any deliberate act directed against a nuclear facility or nuclear material in use, storage or transport which could directly or indirectly endanger the health and safety of personnel, the public or the environment by exposure to radiation or release of radioactive substances. 4. After Article 1 of the Convention, a new Article 1A is added as follows: Article 1A The purposes of this Convention are to achieve and maintain worldwide effective physical protection of nuclear material used for peaceful purposes and of nuclear facilities used for peaceful purposes; to prevent and combat offences relating to such material and facilities worldwide; as well as to facilitate co-operation among States Parties to those ends. 5. Article 2 of the Convention is replaced by the following text: 1. This Convention shall apply to nuclear material used for peaceful purposes in use, storage and transport and to nuclear facilities used for peaceful purposes, provided, however, that articles 3 and 4 and paragraph 4 of article 5 of this Convention shall only apply to such nuclear material while in international nuclear transport. 2. The responsibility for the establishment, implementation and maintenance of a physical protection regime within a State Party rests entirely with that State. 3. Apart from the commitments expressly undertaken by States Parties under this Convention, nothing in this Convention shall be interpreted as affecting the sovereign rights of a State. 4. (a) Nothing in this Convention shall affect other rights, obligations and responsibilities of States Parties under international law, in particular the purposes and principles of the Charter of the United Nations and international humanitarian law. (b) The activities of armed forces during an armed conflict, as those terms are understood under international humanitarian law, which are governed by that law, are not governed by this Convention, and the activities undertaken by the military forces of a State in the exercise of their official duties, inasmuch as they are governed by other rules of international law, are not governed by this Convention. (c) Nothing in this Convention shall be construed as a lawful authorization to use or threaten to use force against nuclear material or nuclear facilities used for peaceful purposes. (d) Nothing in this Convention condones or makes lawful otherwise unlawful acts, nor precludes prosecution under other laws. 5. This Convention shall not apply to nuclear material used or retained for military purposes or to a nuclear facility containing such material. 6. After Article 2 of the Convention, a new Article 2A is added as follows: Article 2A 1. Each State Party shall establish, implement and maintain an appropriate physical protection regime applicable to nuclear material and nuclear facilities under its jurisdiction, with the aim of: (a) protecting against theft and other unlawful taking of nuclear material in use, storage and transport; (b) ensuring the implementation of rapid and comprehensive measures to locate and, where appropriate, recover missing or stolen nuclear material; when the material is located outside its territory, that State Party shall act in accordance with article 5; (c) protecting nuclear material and nuclear facilities against sabotage; and (d) mitigating or minimizing the radiological consequences of sabotage. 2. In implementing paragraph 1, each State Party shall: (a) establish and maintain a legislative and regulatory framework to govern physical protection; (b) establish or designate a competent authority or authorities responsible for the implementation of the legislative and regulatory framework; and (c) take other appropriate measures necessary for the physical protection of nuclear material and nuclear facilities. 3. In implementing the obligations under paragraphs 1 and 2, each State Party shall, without prejudice to any other provisions of this Convention, apply insofar as is reasonable and practicable the following Fundamental Principles of Physical Protection of Nuclear Material and Nuclear Facilities. FUNDAMENTAL PRINCIPLE A: Responsibility of the State The responsibility for the establishment, implementation and maintenance of a physical protection regime within a State rests entirely with that State. FUNDAMENTAL PRINCIPLE B: Responsibilities During International Transport The responsibility of a State for ensuring that nuclear material is adequately protected extends to the international transport thereof, until that responsibility is properly transferred to another State, as appropriate. FUNDAMENTAL PRINCIPLE C: Legislative and Regulatory Framework The State is responsible for establishing and maintaining a legislative and regulatory framework to govern physical protection. This framework should provide for the establishment of applicable physical protection requirements and include a system of evaluation and licensing or other procedures to grant authorization. This framework should include a system of inspection of nuclear facilities and transport to verify compliance with applicable requirements and conditions of the license or other authorizing document, and to establish a means to enforce applicable requirements and conditions, including effective sanctions. FUNDAMENTAL PRINCIPLE D: Competent Authority The State should establish or designate a competent authority which is responsible for the implementation of the legislative and regulatory framework, and is provided with adequate authority, competence and financial and human resources to fulfill its assigned responsibilities. The State should take steps to ensure an effective independence between the functions of the State’s competent authority and those of any other body in charge of the promotion or utilization of nuclear energy. FUNDAMENTAL PRINCIPLE E: Responsibility of the License Holders The responsibilities for implementing the various elements of physical protection within.a State should be clearly identified. The State should ensure that the prime responsibility for the implementation of physical protection of nuclear material or of nuclear facilities rests with the holders of the relevant licenses or of other authorizing documents (e.g., operators or shippers). FUNDAMENTAL PRINCIPLE F: Security Culture All organizations involved in implementing physical protection should give due priority to the security culture, to its development and maintenance necessary to ensure its effective implementation in the entire organization. FUNDAMENTAL PRINCIPLE G: Threat The State’s physical protection should be based on the State’s current evaluation of the threat. FUNDAMENTAL PRINCIPLE H: Graded Approach Physical protection requirements should be based on a graded approach, taking into account the current evaluation of the threat, the relative attractiveness, the nature of the material and potential consequences associated with the unauthorized removal of nuclear material and with the sabotage against nuclear material or nuclear facilities. FUNDAMENTAL PRINCIPLE I: Defence in Depth The State’s requirements for physical protection should reflect a concept of several layers and methods of protection (structural or other technical, personnel and organizational) that have to be overcome or circumvented by an adversary in order to achieve his objectives. FUNDAMENTAL PRINCIPLE J: Quality Assurance A quality assurance policy and quality assurance programmes should be established and implemented with a view to providing confidence that specified requirements for all activities important to physical protection are satisfied. FUNDAMENTAL PRINCIPLE K: Contingency Plans Contingency (emergency) plans to respond to unauthorized removal of nuclear material or sabotage of nuclear facilities or nuclear material, or attempts thereof, should be prepared and appropriately exercised by all license holders and authorities concerned. FUNDAMENTAL PRINCIPLE L: Confidentiality The State should establish requirements for protecting the confidentiality of information, the unauthorized disclosure of which could compromise the physical protection of nuclear material and nuclear facilities. 4. (a) The provisions of this article shall not apply to any nuclear material which the State Party reasonably decides does not need to be subject to the physical protection regime established pursuant to paragraph 1, taking into account the nature of the material, its quantity and relative attractiveness and the potential radiological and other consequences associated with any unauthorized act directed against it and the current evaluation of the threat against it. (b) Nuclear material which is not subject to the provisions of this article pursuant to sub-paragraph (a) should be protected in accordance with prudent management practice. 7. Article 5 of the Convention is replaced by the following text: 1. States Parties shall identify and make known to each other directly or through the International Atomic Energy Agency their point of contact in relation to matters within the scope of this Convention. 2. In the case of theft, robbery or any other unlawful taking of nuclear material or credible threat thereof, States Parties shall, in accordance with their national law, provide co-operation and assistance to the maximum feasible extent in the recovery and protection of such material to any State that so requests. In particular: (a) a State Party shall take appropriate steps to inform as soon as possible other States, which appear to it to be concerned, of any theft, robbery or other unlawful taking of nuclear material or credible threat thereof, and to inform, where appropriate, the International Atomic Energy Agency and other relevant international organizations; (b) in doing so, as appropriate, the States Parties concerned shall exchange information with each other, the International Atomic Energy Agency and other relevant international organizations with a view to protecting threatened nuclear material, verifying the integrity of the shipping container or recovering unlawfully taken nuclear material and shall: (i) co-ordinate their efforts through diplomatic and other agreed channels; (ii) render assistance, if requested; (iii) ensure the return of recovered nuclear material stolen or missing as a consequence of the above-mentioned events. The means of implementation of this co-operation shall be determined by the States Parties concerned. 3. In the case of a credible threat of sabotage of nuclear material or a nuclear facility or in the case of sabotage thereof, States Parties shall, to the maximum feasible extent, in accordance with their national law and consistent with their relevant obligations under international law, co-operate as follows: (a) if a State Party has knowledge of a credible threat of sabotage of nuclear material or a nuclear facility in another State, the former shall decide on appropriate steps to be taken in order to inform that State as soon as possible and, where appropriate, the International Atomic Energy Agency and other relevant international organizations of that threat, with a view to preventing the sabotage; (b) in the case of sabotage of nuclear material or a nuclear facility in a State Party and if in its view other States are likely to be radiologically affected, the former, without prejudice to its other obligations under international law, shall take appropriate steps to inform as soon as possible the State or the States which are likely to be radiologically affected and to inform, where appropriate, the International Atomic Energy Agency and other relevant international organizations, with a view to minimizing or mitigating the radiological consequences thereof; (c) if in the context of sub-paragraphs (a) and (b), a State Party requests assistance, each State Party to which a request for assistance is directed shall promptly .decide and notify the requesting State Party, directly or through the International Atomic Energy Agency, whether it is in a position to render the assistance requested and the scope and terms of the assistance that may be rendered; (d) co-ordination of the co-operation under sub-paragraphs (a) to (c) shall be through diplomatic or other agreed channels. The means of implementation of this co-operation shall be determined bilaterally or multilaterally by the States Parties concerned. 4. States Parties shall co-operate and consult, as appropriate, with each other directly or through the International Atomic Energy Agency and other relevant international organizations, with a view to obtaining guidance on the design, maintenance and improvement of systems of physical protection of nuclear material in international transport. 5. A State Party may consult and co-operate, as appropriate, with other States Parties directly or through the International Atomic Energy Agency and other relevant international organizations, with a View to obtaining their guidance on the design, maintenance and improvement of its national system of physical protection of nuclear material in domestic use, storage and transport and of nuclear facilities. 8. Article 6 of the Convention is replaced by the following text: 1. States Parties shall take appropriate measures consistent with their national law toprotect the confidentiality of any information which they receive in confidence by virtue of the provisions of this Convention from another State Party or through participation in an activity carried out for the implementation of this Convention. If States Parties provide information to international organizations or to States that are not parties to this Convention in confidence, steps shall be taken to ensure that the confidentiality of such information is protected. A State Party that has received information in confidence from another State Party may provide this information to third parties only with the consent of that other State Party. 2. States Parties shall not be required by this Convention to provide any information which they are not permitted to communicate pursuant to national law or which would jeopardize the security of the State concerned or the physical protection of nuclear material or nuclear facilities. 9. Paragraph 1 of Article 7 of the Convention is replaced by the following text: 1. The intentional commission of: (a) an act without lawful authority which constitutes the receipt, possession, use, transfer, alteration, disposal or dispersal of nuclear material and which causes or is likely to cause death or serious injury to any person or substantial damage to property or to the environment; (b) a theft or robbery of nuclear material; (c) an embezzlement or fraudulent obtaining of nuclear material; (d) an act which constitutes the carrying, sending, or moving of nuclear material into or out of a State without lawful authority; (e) an act directed against a nuclear facility, or an act interfering with the operation of a nuclear facility, where the offender intentionally causes, or where he knows that the. act. is likely to cause, death or serious injury to any person or substantial damage to property or to the environment by exposure to radiation or release of radioactive substances, unless the act is undertaken in conformity with the national law of the State Party in the territory of which the nuclear facility is situated; (f) an act constituting a demand for nuclear material by threat or use of force or by any other form of intimidation; (g) a threat: (i) to use nuclear material to cause death or serious injury to any person or substantial damage to property or to the environment or to commit the offence described in sub-paragraph (e), or (ii) to commit an offence described in sub-paragraphs (b) and (e) in order to compel a natural or legal person, international organization or State to do or to refrain from doing any act; (h) an attempt to commit any offence described in sub-paragraphs (a) to (e); (i) an act which constitutes participation in any offence described in sub-paragraphs (a) to (h); (j) an act of any person who organizes or directs others to commit an offence described in sub-paragraphs (a) to (h); and (k) an act which contributes to the commission of any offence described in sub-paragraphs (a) to (h) by a group of persons acting with a common purpose; such act shall be intentional and shall either: (i) be made with the aim of furthering the criminal activity or criminal purpose of the group, where such activity or purpose involves the commission of an offence described in sub-paragraphs (a) to (g), or (ii) be made in the knowledge of the intention of the group to commit an offence described in sub-paragraphs (a) to (g) shall be made a punishable offence by each State Party under its national law. 10. After Article 11 of the Convention, two new articles, Article 11A and Article 11B, are added as follows: Article 11A None of the offences set forth in article 7 shall be regarded for the purposes of extradition or mutual legal assistance, as a political offence or as an offence connected with a political offence or as an offence inspired by political motives. Accordingly, a request for extradition or for mutual legal assistance based on such an offence may not be refused on the sole ground that it concerns a political offence or an offence connected with a political offence or an offence inspired by political motives. Article 11B Nothing in this Convention shall be interpreted as imposing an obligation to extradite or to afford mutual legal assistance, if the requested State Party has substantial grounds for believing that the request for extradition for offences set forth in article 7 or for mutual legal assistance with respect to such offences has been made for the purpose of prosecuting or punishing a person on account of that person’s race, religion, nationality, ethnic origin or political opinion or that compliance with the request would cause prejudice to that person’s position for any of these reasons. 11. After Article 13 of the Convention, a new Article 13A is added as follows: Article 13A Nothing in this Convention shall affect the transfer of nuclear technology for peaceful purposes that is undertaken to strengthen the physical protection of nuclear material and nuclear facilities. 12. Paragraph 3 of Article 14 of the Convention is replaced by the following text: 3. Where an offence involves nuclear material in domestic use, storage or transport, and both the alleged offender and the nuclear material remain in the territory of the State Party in which the offence was committed, or where an offence involves a nuclear facility and the alleged offender remains in the territory of the State Party in which the offence was committed, nothing in this Convention shall be interpreted as requiring that State Party to provide information concerning criminal proceedings arising out of such an offence. 13. Article 16 of the Convention is replaced by the following text: 1. A conference of States Parties shall be convened by the depositary five years after the entry into force of the Amendment adopted on 8 My 2005 to review the implementation of this Convention and its adequacy as concerns the preamble, the whole of the operative part and the annexes in the light of the then prevailing situation. 2. At intervals of not less than five years thereafter, the majority of States Parties may obtain, by submitting a proposal to this effect to the depositary, me convening of further conferences with the same objective. 14. Footnote b/ of Annex II of the Convention is replaced by the following text: b/ Material not irradiated in a reactor or material irradiated in a reactor but with a radiation level equal to or less than 1 gray/hour (100 rads/hour) at one metre unshielded. 15. Footnote e/ of Annex II of the Convention is replaced by the following text: e/ Other fuel which by virtue of its original fissile material content is classified as Category I and II before irradiation may be reduced one category level while the radiation level from the fuel exceeds 1 gray/hour (100 rads/hour) at one metre unshielded.