Legislator Case Law & Legislation
13093298 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-74-08 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2008. a kohtuotsus V. T. väärteoasjas liiklusseaduse § 74^35 lg 1 järgi — RT III, 2008, 52, 362

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-74-08 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2008. a kohtuotsus V. T. väärteoasjas liiklusseaduse § 74^35 lg 1 järgi — RT III, 2008, 52, 362

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-74-08 Otsuse kuupäev 12. detsember 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi V. T. väärteoasi liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 9. juuli 2008. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-07-3539 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 10. detsember 2008 Istungil osalenud isikud Ida Politseiprefektuuri esindaja Jüri Teslenko Resolutsioon 1. Ennistada kassatsiooni esitamise tähtaeg. 2. Tühistada Viru Maakohtu 9. juuli 2008. a kohtuotsus V. T. väärteoasjas liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks. 3. Kassatsioon rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 29. juuni 2007. a otsusega karistati V. T-d liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 järgi 20 trahviühiku (1200 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis 2. juunil 2007 mootorsõidukit, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 2. V. T. esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. 3. Viru Maakohtu 9. juuli 2008. a kohtuotsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o V. T. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtu hinnangul puudusid asjas tõendid, mis kinnitaksid V. T. süüd väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemises. Kohus leidis, et asja lahendamisel tuleb tugineda V. T. kohtuistungil antud ütlustele. Samuti ei olnud maakohtu arvates väärteoprotokollis kajastatud väärteo kirjelduse põhjal arusaadav, milles seisnes V. T-le etteheidetav tegu. Kassatsioonimenetluse poolte seisukohad 4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist samale maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohtul palutakse ennistada kassatsiooni esitamise tähtaeg, sest kassaator sai maakohtu otsuse kohtu kantseleist kätte 25. juuli asemel alles 21. augustil 2008. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1. Maakohus on hinnanud vaid menetlusaluse isiku ütlusi ja on jätnud hindamata kõik ülejäänud kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendid. Ka ei nähtu maakohtu otsusest, millised asjaolud kohus luges tõendatuks, samuti ei ole põhjendatud osade tõendite hindamata jätmist. 4.2. Maakohus, otsustades riigieelarve vahenditest hüvitada VTMS § 23 alusel V. T-le õigusabikulud 1000 krooni ulatuses, on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, sest Viru Maakohtu istungil V. T-l kaitsjat ei olnud. V. T. ei esitanud ka kohtuistungil menetluskulude hüvitamise taotlust. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsiooni juurde selles toodud põhjendustel ja taotles kassatsiooni rahuldamist. Kolleegiumi seisukoht 6. Viru Maakohtu 9. juuli 2008. a otsuse lõpposa kohaselt pidi kohtuotsuse terviktekst olema menetlusosalistele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis alates 25. juulist 2008. Kassaatori väitel sellel kuupäeval kohtuotsus kohtu kantseleis kättesaadav ei olnud ja see tehti kassaatorile kättesaadavaks alles 21. augustil 2008. a. Seega on kohtuvälise menetleja taotlus kassatsiooni esitamise tähtaja ennistamiseks põhjendatud ja Riigikohtu kriminaalkolleegium rahuldab selle taotluse. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori väitega, et maakohus ei ole otsust nõuetekohaselt põhistanud. Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, et maakohus arutab VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab kohustuslikus korras VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-55-08 – RT III 2008, 39, 260 p 8; nr-3-1-1-48-08 – RT III 2008, 36, 237 p 7; nr 3-1-1-8-08 – RT III 2008, 15, 98, p 8 ja nr 3-1-1-62-06 – RT III 2006, 30, 263, p 5). Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele on kohus tuginenud otsuse tegemisel, s.o kohtuotsus peab olema põhistatud. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei vasta eespool kajastatud nõuetele. Käesolevas väärteoasjas on maakohus otsuse põhiosas refereerinud vaid menetlusaluse isiku väiteid ja kohtuvälise menetleja seisukohti. Samas ei ole kohus tõendeid analüüsinud ja otsusest ei nähtu, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks, millised mitte. 8. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-06 – RT III 2006, 18, 165, p 14.2). Arusaadavalt käib see ka tunnistaja ütluste kohta. Käesoleva väärteoasja menetlemisel maakohus kohtuvälise menetleja poolt üle kuulatud tunnistajaid kohtusse ei kutsunud, kohtuistungil kohus vaid avaldas nende varem antud ütlused. VTMS § 99 lg 8 kohaselt võib kohus tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi küll avaldada, kuid see on lubatav vaid juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-74-07 – RT III 2007, 43, 346, p 5.1). 9. Osade tõendite hindamata jätmine ja kohtuotsuses põhjenduste puudumine on väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-105-03 – RT III 2003, 30, 310; nr 3-1-1-6-06 – RT III 2006, 26, 235, p 6.3 ja nr 3-1-1-8-08 – RT III 2008, 15, 98, p 8) ja seetõttu tuleb Viru Maakohtu 9. juuli 2008. a otsus tühistada. Asja uuel arutamisel tuleb koos teiste küsimustega lahendada ka õigusabi kulude hüvitamine. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuvälise menetleja kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Hannes KIRIS Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →