Riigikohtu Tsiviilkolleegium — RKTKo 24.04.2002 nr 3-2-1-35-02 Kalle Esinurme hagis Inna Sinisalu vastu garaažiboksi kasutusõiguse tunnustamiseks, selle väljanõudmiseks kostja valdusest ning kahju hüvitamiseks — RT III, 14, 162

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-35-02 Otsuse kuupäev Tartu, 24. aprill 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi Kalle Esinurme hagi Inna Sinisalu vastu garaažiboksi kasutusõiguse tunnustamiseks, selle väljanõudmiseks kostja valdusest ning kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr II-2/755/01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kalle Esinurme kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 18. märts 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 2001. a otsus hagi rahuldamata jätmise osas ja jätta muutmata osas, millega mõisteti Inna Sinisalult Kalle Esinurme kasuks välja 1275 krooni 43 senti. 2. Saata asi tühistatud osas samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. 3. Kassatsioonkaebus rahuldada. 4. Tagastada Kalle Esinurmele 28. novembril 2001. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. Asjaolud ja menetluse käik 1. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja Tallinnas Väike-Ameerika tn 1–28 asuva korteri omanik ning korteriühistu Väike-Ameerika 1 liige. Korteriühistu vara koosneb elamust ja garaažist. 1. juulil 1999. a sõlmis hageja korteriühistuga rendilepingu garaažiboksi nr 2 kasutamiseks alates 1. novembrist 1999. a. Nimetatud garaažiboks oli korteriühistu juhatuse otsusega antud 1. novembrini 1999. a kostjale allrendile. Kostja ei vabastanud garaažiboksi allrendilepingu lõppedes. Kostja on garaažiboksi ebaseadusliku kasutamisega tekitanud hagejale kahju 2325 krooni 43 senti, mis koosneb korteriühistule makstud renditasust ja oma auto tasulises parklas hoidmise kuludest. Hageja palus tunnustada tema õigust kasutada garaažiboksi, nõuda garaažiboks välja kostja ebaseaduslikust valdusest ning mõista kostjalt välja talle garaažiboksi ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju. 2. Kostja vastuväidete kohaselt on garaaž kõigi korteriomanike kaasomandis. Seaduse ja korteriühistu põhikirjaga ei ole korteriühistu juhatust volitatud otsustama ruumide rentimise üle. Seega on korteriühistu juhatuse otsuse alusel K. Esinurmega sõlmitud rendileping tühine. Rendileping tuleb RenS § 15 lg 1 järgi lugeda uuenenuks kostjaga, kuna ta jätkas rendiobjekti tegelikku kasutamist ka pärast allrendilepingu lõppemist ning rendile andja ei esitanud enne lepingu tähtaja möödumist selle pikenemise kohta vastuväiteid. 3. Tallinna Linnakohtu 1. veebruari 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et garaažiboks oli omaniku poolt rendile antud korteriühistu liikmele Mait Aljasmäele 1. novembrist 1998. a määramata ajaks ning samast kuupäevast korteriühistu juhatuse loal rentniku poolt 1. novembrini 1999. a allrendile antud I. Sinisalule. 1. juulil 1999. a lõpetas korteriühistu rendilepingu M. Aljasmäega ja sõlmis garaažiboksi nr 2 rendilepingu hagejaga. Seega asus hageja allrendilepingus allrendileandja asemele RenS § 20 lg 1 alusel. Tähtajalise rendilepingu lõppemise üheks aluseks on RenS § 17 lg 1 kohaselt lepingu tähtaja möödumine. RenS § 15 lg 1 kohaselt loetakse aga leping uuenenuks määramata tähtajaks juhul, kui rentnik jätkab tähtaja möödumisel renditud vara tegelikku kasutamist ning rendile andjal polnud selle kohta enne lepingu tähtaja möödumist vastuväiteid. Asjas ei ole tõendatud, et hageja allrendile andjana oleks esitanud enne 1. novembrit 1999. a. allrentnikule vastuväiteid lepingu uuenemise kohta. Järelikult uuenes leping määramata ajaks ning kostjal on õigus garaažiboksi kasutada kuni allrendilepingu lõpetamiseni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 4. Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2001. a otsusega tühistati linnakohtu otsus protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu ning uue otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tegi linnakohus uuritud tõenditest ebaõige järelduse, et vaidlusaluse garaažiboksi rentnikuks ja allrendile andjaks oli M. Aljasmäe. Garaažiboks oli korteriühistu poolt tegelikult renditud Hillar Aljasmäele. Kuna üksnes rentnikul on õigus anda vara allrendile, ei saanud M. Aljasmäe olla allrendile andjaks ning asjas puuduvad tõendid, et rentnik oleks volitanud M. Aljasmäed allrendilepingut sõlmima. Seega puudus allrendileping, milles hageja on allrendile andja. Vaidlus puudub selles, et I. Sinisalu jätkas garaažiboksi kasutamist pärast 1. novembrit 1999. a. I. Sinisalult tuleb aga välja mõista TsK § 477 lg 1 ja lg 6 alusel hageja kasuks alusetult säästetud 1275 krooni 43 senti, s.o hageja poolt ajavahemikus november 1999 kuni oktoober 2000 tasutud garaažiboksi kasutamise rent. Hageja poolt tasulise parkla kasutamise eest makstud raha ei ole aga käsitletav kostja alusetult säästetud varana. Kostjal puudub süü hagejale selles ulatuses kahju tekkimises. Vaid omanik saab vara võõrast ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Hageja nõudes tunnustada tema õigust garaaži kasutamiseks on I. Sinisalu valeks kostjaks. Asjaosaliste põhjendused 5. Kassatsioonkaebuses vaidlustas hageja apellatsioonikohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue garaažiboksi kasutusõiguse tunnustamiseks ja selle väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest ning 1050-kroonise kahju ja kohtukulude väljamõistmiseks ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. RenS § 24 kohaselt tagatakse rentnikule tema õiguste kaitse renditud varale omaniku õiguste kaitsega samadel alustel. Rentnikul on õigus renditud vara välja nõuda mis tahes ebaseaduslikust valdusest, nõuda takistuste kõrvaldamist vara kasutamisel ja kahju hüvitamist, mida on varale tekitanud teised isikud. TsK § 222 lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui võlgnik oleks oma kohustusi täitnud. Asjas on leidnud tõendamist, et hageja on sõlminud korteriühistuga garaažiboksi kasutamiseks rendilepingu ning tasunud selle järgi igakuiselt renti. Garaažiboksi kasutab aga ebaseaduslikult kostja. 6. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele kirjalikku vastust esitanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 7. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikohus on ekslikult leidnud, et vara saab ebaseaduslikust valdusest välja nõuda vaid omanik. RenS § 24 lg 1 kohaselt tagatakse rentnikule tema õiguste kaitse renditud varale omaniku õiguste kaitsega samadel alustel. Rentnikul on õigus renditud vara välja nõuda mis tahes ebaseaduslikust valdusest, nõuda takistuste kõrvaldamist vara kasutamisel ja kahju hüvitamist, mida on varale tekitanud teised isikud, sealhulgas rendile andja. 8. Apellatsioonikohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda hinnang kostja poolt esimese astme kohtus ja apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et korteriühistu ei ole garaaži omanik, vaid see on kõigi korteriomanike kaasomandis ning korteriühistu juhatusel puudus pädevus otsustada garaažiboksi kasutamise rendilepingu sõlmimise üle. Eelnevast oleneb, millised seadused kuuluvad asjas kohaldamisele. 9. Ringkonnakohtu otsust ei vaidlustatud osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 1275 krooni 43 senti garaažiboksi kasutamise eest. Kuna Riigikohus vaatab asja läbi kassatsioonkaebuse alusel ja piires, ei käsitle ta apellatsioonikohtu otsust selles osas. H. JÕKS V. KÕVE J. LUIK