Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus

Seaduse eesmärk on soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuste poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine.

(1) Seadusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise põhimõtted ja ühinemise soodustamise tingimused, kohaliku omavalitsuse üksuste pakutavate avalike teenuste ühinemisjärgsele kättesaadavusele esitatavad nõuded, ühinemisega seotud kulude katteks riigieelarvest toetuste eraldamise alused ning ühinemise järel riigieelarveliste eraldiste vähenemise kompenseerimise põhimõtted.

(2) Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning haldusüksuste piiride ja nimede muutmise alused ja kord sätestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine käesoleva seaduse tähenduses on uue haldusüksuse moodustamine kahe või enama senise haldusüksuse baasil või ühe haldusüksuse suurenemine kahe või enama haldusüksuse liitumise tulemusena.

(2) Territooriumiosa üleandmine käesoleva seaduse tähenduses on ühinemisest osavõtva kohaliku omavalitsuse üksusega piirneva omavalitsuse üksuse territooriumiosa arvamine ühinemisest osavõtva kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu.

(1) Ühinemise tulemusel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama valla või linna elanikele avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli enne omavalitsusüksuste ühinemist.

(2) Avalike teenuste osutamist korraldatakse kõikides asustusüksustes, kus enne ühinemist paiknesid valla- või linnavalitsused.

(3)

(1) Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud tulemuse saavutamiseks ning arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud asjaolusid,

(2) Käesoleva seaduse §-s 6 ettenähtud toetusi eraldatakse territooriumiosa üleandmisel või samasse ühinemispiirkonda kuuluvate kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel.

(3) Pärast Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste saamist võib Siseministeerium teha asjaomastele kohaliku omavalitsuse üksustele ettepaneku esitada haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanek teisele samasse ühinemispiirkonda kuuluvale kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritoriaalse korralduse muutmine on otstarbekas, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud asjaolusid.

(4) Asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuste põhjendatud taotluse alusel võib Vabariigi Valitsus regionaalministri ettepanekul teha muudatusi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuste loetelus ja ühinemispiirkondadesse kuuluvuses.

(1) Riigieelarvest eraldatakse ühinemise tulemusel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele ühinemistoetust. Ühinemistoetus arvutatakse iga ühinenud omavalitsusüksuse kohta eraldi arvestusega 625 krooni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta ning see ei või olla väiksem kui 2 miljonit ja suurem kui 4 miljonit krooni ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Ühinemise käigus moodustuvale kohaliku omavalitsuse üksusele territooriumiosa üleandmisel eraldatakse ühinevale kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust 625 krooni üleantava territooriumiosa elaniku kohta. Ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele ühinemistoetuse maksmisel summeeritakse iga ühinenud omavalitsusüksuse või üleantud territooriumiosa kohta eraldi arvutatud ühinemistoetus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemistoetust eraldatakse järgmiste toimingute kulude katteks

1) ühinemisega seotud uuringute, analüüside ja konsultatsioonide teostamine;

2) valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamine;

3) omavalitsusüksuse nime ja staatuse muutmisega seotud toimingud;

4) omavalitsusüksuse ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste ümberkorraldamine, sealhulgas seadustes ettenähtud hüvitiste maksmine;

5) käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud avalike teenuste osutamisega seonduvate kulude katmine;

6) arengukavas ettenähtud või ühinemislepingus kokkulepitud investeeringute finantseerimine;

7) ühinemislepingus kokkulepitud laenulepingust või muudest kohustuste liikidest tulenevate rahaliste kohustuste tasumine;

8) Euroopa Liidu struktuurifondide projektide kaasfinantseerimine.

(3) Riigieelarve seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud ministeeriumi valitsemisala investeeringute kava ning võimaluse korral perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektide kava koostamisel ja toetuste andmisel, kui see ei lähe vastuollu meetme eesmärkidega, võetakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 5 arvesse ühe täiendava ja toetuse andmist eelistava asjaoluna.

(4) Ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemistoetuse arvutamisel võetakse aluseks elanike arv rahvastikuregistri andmetel ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päeva seisuga. Ühinemistoetus arvutatakse tuhande krooni täpsusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvutatud ühinemistoetus kantakse ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele üle hiljemalt nimetatud omavalitsusüksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise aastale (edaspidi ühinemise aasta) järgneva aasta esimese poolaasta lõpuks.

(6) Kui ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ühinemise aastale järgneval aastal riigieelarvest eraldatav toetus on väiksem, võrreldes toetuste summaga, mida oleksid ühinenud omavalitsusüksused saanud samadel tingimustel eraldiseisvatena, siis ühinemise aastale järgneva nelja aasta jooksul kompenseeritakse riigieelarvest eraldatava toetuse vähenemine täies mahus.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel arvutatud riigieelarvest eraldatava toetuse vähenemine on väiksem kui 0,5% ühinemises osalenud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise aasta eelarvete tulude kogusummast, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised, siis ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 6 kehtestatud üleminekumehhanismi. Käesolevat lõiget ei kohaldata iga-aastasest riigieelarvest eraldatavate hariduskulu vahendite suhtes.

(1) –(2)

(3) Kui käesoleva seaduse alusel ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusega ühineb veel mõni kohaliku omavalitsuse üksus, kellele ei ole käesoleva seaduse alusel ühinemistoetust makstud, siis võetakse ühinemistoetuse arvutamisel aluseks ühinemistoetust mittesaanud omavalitsusüksuse elanike arv vastavalt käesoleva seaduse § 6 lõikele 4.

(4) Kui käesoleva seaduse kehtivuse ajal ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad, siis uuele moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele ei maksta ühinemistoetust ning talle ei laiene ka käesoleva seaduse § 6 lõigetes 3 ja 6 sätestatu.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]