Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping — RT II, 1996, 35, 127

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Prantsuse Vabariigi valitsus, edaspidi osutatud kui lepingupooled, soovides tugevdada majanduskoostööd mõlema riigi vahel ning luua soodsad tingimused Eesti investeeringutele Prantsuse Vabariigis ja Prantsuse investeeringutele Eesti Vabariigis, olles veendunud, et niisuguste investeeringute soodustamine ja kaitse on edukaks kapitali ja tehnoloogia ümberpaigutamise stiimuliks kahe maa vahel nende majandusliku arengu huvides, on kokku leppinud alljärgnevas: Artikkel 1 Käesoleva lepingu jaoks: 1. Termin «investeering» tähendab igat liiki varasid, õigusi ning mis tahes iseloomuga osalusvormi, muud välistamata eriti aga järgnevat: a) vallas- ja kinnisvara, samuti igat muud varalist õigust, nagu hüpoteegid, privileegid, kasutusvaldused, pandid ja muud seesugused õigused; b) aktsiaid, aktsia preemiume ning muud liiki osalusvorme, kaasa arvatud vähemusosalust või kaudseid osalusvorme ühe lepingupoole territooriumil moodustatud firmades; c) juriidilist omandiõigust rahale või võlakirjadele, või õigust mis tahes majanduslikku väärtust omavale seaduslikule toimingule; d) autoriõiguseid, tööstusliku omandi õiguseid (nagu patendid, litsentsid, kaubamärgid, tööstuslikud kavandid ja maketid), tehnoloogilisi protsesse, kaubanimesid ja firma head nime; e) seaduse või lepinguga antud ärikontsessioone, kaasa arvatud kontsessioonid loodusvarade, sealhulgas lepingupoolte merepiirkonnas paiknevate loodusvarade otsimiseks, viljelemiseks, kaevandamiseks või kasutamiseks; kusjuures mõistetakse, et need on investeeringud, mis on juba tehtud või võidakse teha pärast käesoleva lepingu jõustumist vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle territooriumil või merepiirkonnas investeering tehakse. Ükski muudatus investeeritud varade vormis ei mõjuta nende olemust investeeringutena tingimusel, et niisugune muudatus ei ole vastuolus selle lepingupoole seadusega kelle territooriumil või merepiirkonnas investeering tehakse. 2. Termin «kodanikud» tähendab füüsilisi isikuid, kes omavad ühe lepingupoole kodakondsust vastavalt tema seadustele. 3. Termin «firma» tähendab igat juriidilist isikut, mis on moodustatud ühe lepingupoole territooriumil vastavalt selle poole seadusandlusele ja mille halduskeskus asub selle poole territooriumil või mida kontrollitakse otseselt või kaudselt selle lepingupoole kodanike poolt või juriidiliste isikute poolt, kes omavad oma halduskeskust ühe lepingupoole territooriumil ning on moodustatud vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele. 4. Termin «tulu» tähendab kõiki investeeringu poolt toodetud summasid, nagu kasumid, maksed ja intressid antud perioodi jooksul. Investeeringu tuludele ja reinvesteerimise korral reinvesteeringu tuludele saab osaks samasugune kaitse nagu investeeringule. 5. Käesolev leping kehtib kummagi lepingupoole territooriumi, aga samuti kummagi lepingupoole merepiirkonna suhtes, mis on edaspidi defineeritud kui väljaspoole territoriaalmerd ulatuvad majandustsoon ja mandrilava, millele neil vastavalt rahvusvahelisele õigusele on suveräänsed õigused ja jurisdiktsioon loodusvarade uurimise, kasutamise ja kaitsmise eesmärgil. Artikkel 2 Vastavalt oma seadusandlusele ja käesoleva lepingu sätetele lubab ja soodustab kumbki lepingupool investeeringuid, mis on tehtud teise lepingupoole kodanike või firmade poolt tema territooriumil ja merepiirkonnas. Artikkel 3 Kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega kindlustab kumbki lepingupool õiglase ja võrdse käsitluse teise lepingupoole kodanike ja firmade poolt tema territooriumil või merepiirkonnas tehtud investeeringutele ja et sel viisil tunnustatud õiguse kasutamist ei takistata de jure ega de facto. Artikkel 4 Kumbki lepingupool annab oma territooriumil ja merepiirkonnas teise poole kodanike ja firmade poolt tehtud investeeringutele ja investeeringutega seotud tegevusele käsitluse, mis ei ole vähem soodus tema oma kodanikele ja firmadele antavast või enamsoodustatud riigi firmadele ja kodanikele antavast käsitlusest, kui viimane on soodsam. Seoses sellega antakse ühe lepingupoole territooriumil või merepiirkonnas töötama volitatud kodanikele materiaalsed soodustused, mis vastavad nende kutsetegevusele. Seejuures ei laiene antud käsitlus privileegidele, mida üks lepingupool annab kolmanda riigi kodanikele või firmadele tulenevalt tema kuuluvusest vabakaubandustsooni, tolliliitu ühisturgu või mõnda muusse regionaalsesse majandusorganisatsiooni vormi või nendest osavõtust. Käesoleva artikli sätted ei kehti maksuküsimuste suhtes. Artikkel 5 1. Ühe lepingupoole kodanike või firmade poolt tehtud investeeringutel on täielik ja kõikehõlmav kaitse ja julgeolek teise lepingupoole territooriumil ja merepiirkonnas. 2. Kumbki lepingupool ei võta tarvitusele mingeid eksproprieerimise või natsionaliseerimise meetmeid ega mingeid muid otseselt või kaudselt võõrandamisefekti omavaid meetmeid teise lepingupoole kodanike või firmade investeeringute suhtes oma territooriumil ja merepiirkonnas, välja arvatud riiklikes huvides eeldusel, et need meetmed pole diskrimineerivad ega vastuolus mingi kohustusega. Igasuguste omandi võõrandamise meetmetega, mida võidakse rakendada, peab kaasnema kohene ja piisav kompensatsioon, mille suurus arvutatakse kõnealuse investeeringu reaalväärtuse alusel ning määratakse vastavalt enne igasuguse võõrandamise ohtu valitsenud normaalsele majanduse olukorrale. Nimetatud kompensatsioon, selle suurus ja maksmistingimused määratakse mitte hiljem kui võõrandamise päeval. See kompensatsioon peab olema efektiivselt realiseeritav, makstud viivituseta ning vabalt ülekantav. Kuni maksmispäevani peab see kandma intressi, mis arvestatakse intressi sobiva turukursi alusel. 3. Ühe lepingupoole kodanikud või firmad, kelle investeeringud on kandnud kahjusid sõja või mõne muu relvastatud konflikti, revolutsiooni, riigis valitseva eriolukorra või vastuhaku tõttu teise lepingupoole territooriumil või merepiirkonnas, saavad viimaselt lepingupoolelt käsitluse, mis pole vähem soodus tema oma või enamsoodustustatud riigi kodanikele või firmadele antavast käsitlusest. Artikkel 6 Kumbki lepingupool, kelle territooriumil või merepiirkonnas on tehtud investeering teise lepingupoole kodanike või firmade poolt, garanteerib nendele kodanikele ja firmadele vaba ülekande järgnevas: a) intress, dividendid, kasumid ja muu jooksev sissetulek; b) osas 1.1(d) ja (e) loetletud mittevaralistest õigustest tulenevad maksed; c) lepinguliselt reguleeritud laenude tagasimaksmised; d) investeeringu osalise või täieliku likvideerimise väärtus, kaasa arvatud investeeritud kapitalilt saadud kapitali juurdekasv; e) kompensatsioon osades 5.2 ja 5.3 kirjeldatud võõrandamise või kaotuse eest. Kummagi lepingupoole kodanikel, kes on volitatud töötama teise lepingupoole territooriumil või merepiirkonnas, on heakskiidetud investeeringu tulemusena õigus ka oma päritolumaale üle kanda sobiv osa oma töötasust. Eelnevates lõikudes viidatud ülekanded tuleb teostada koheselt ülekandmise päeval kehtiva ametliku vahetuskursi alusel. Artikkel 7 Kui ühe lepingupoole määrused sisaldavad garantiid välismaal tehtud investeeringutele, võib selle garantii peale iga üksikjuhtumi uurimist anda investeeringutele, mis on tehtud teise lepingupoole territooriumil või merepiirkonnas esimese lepingupoole kodanike või firmade poolt. Ühe lepingupoole kodanike või firmade poolt teise lepingupoole territooriumil või merepiirkonnas tehtud investeeringud võivad eelmises lõigus mainitud garantii saada ainult juhul, kui neil on selleks teise lepingupoole eelnev nõusolek. Artikkel 8 1. Igasugune investeeringuid puudutav vaidlus ühe lepingupoole ja teise lepingupoole kodaniku või firma vahel lahendatakse võimaluse korral kahe asjaosalise lepingupoole vahel. 2. Iga vaidlus, mis pole sõbralikult lahendatud kuue kuu jooksul alates vastava kirjaliku taotluse esitamisest, tuleb edastada ükskõik kumma vaidleva poole palvel lõplikuks lahendamiseks arbitraažile. Arbitraaži käigus kasutatakse ÜRO Peaassamblee poolt 1976. a. 15. detsembril vastuvõetud ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjoni arbitraažireegleid. 3. Kui mõlemad lepingupooled on liitunud 1965. a. 18. märtsi Washingtoni konventsiooniga riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeeringuid puudutavate vaidluste lahendamisest, edastatakse vaidlus ükskõik kumma vaidleva poole taotlusel arbitraažiks Rahvusvahelisele Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskusele (ICSID), mis loodi nimetatud konventsiooniga. Artikkel 9 Kui üks lepingupool teise lepingupoole territooriumil või merepiirkonnas tehtud investeeringule antud garantii tulemusena teeb makseid oma kodanikule või firmale, on sel juhul esimesena mainitud poolel täielik õigus nimetatud kodaniku või firma õiguste ja tegevuste suborganisatsioonile. Nimetatud maksed ei mõjuta garantii kasutaja õigusi apelleerida ICSID-ile või jätkata viimasele apelleeritud püüdlusi kuni nende lõpetamiseni. Artikkel 10 Investeeringud, mis on olnud ühe lepingupoole poolt spetsiaalse kohustuse subjektiks teise lepingupoole kodanike või firmade suhtes, alluvad käesoleva lepingu sätteid kahjustamata nimetatud kohustuse tingimustele, kui viimane sisaldab sätteid, mis on käesoleva lepingu omadest soodsamad. Artikkel 11 1. Käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud erimeelsused lahendatakse võimaluse korral diplomaatiliste kanalite kaudu. 2. Kui tüli pole lahendatud kuue kuu jooksul alates päevast, mil küsimus tõstatati ükskõik kumma lepingupoole poolt, võib selle ükskõik kumma lepingupoole palvel edastada arbitraažikohtule. 3. Nimetatud kohus moodustatakse igal konkreetsel juhtumil järgnevalt: Kumbki lepingupool määrab ühe vahekohtuniku ning kaks sel teel määratud vahekohtunikku määravad vastastikusel kokkuleppel kolmanda vahekohtuniku, kes peab olema kolmanda riigi kodanik ning kes määratakse mõlema lepingupoole poolt kohtu esimeheks. Kõik vahekohtunikud tuleb määrata kahe kuu jooksul alates päevast, mil üks lepingupool teatab teisele oma kavatsusest edastada erimeelsus arbitraažile. 4. Kui ülal lõikes 11.3 täpsustatud ajavahemikest pole kinni peetud, palub ükskõik kumb lepingupool muu kokkuleppe puudumisel ÜRO peasekretäri teha vastavad määramised. Kui peasekretär on ühe lepingupoole kodanik või kui tal pole mõnel muul põhjusel võimalik nimetatud funktsiooni täita, teeb vajalikud määramised peasekretärist tähtsuselt järgmine asesekretär, kes pole kummagi lepingupoole kodanik. 5. Kohus langetab otsuse häälteenamusega. Need otsused on lõplikud ja lepingupooltele juriidiliselt siduvad. Kohus kehtestab oma protseduurireeglid. Kummagi lepingupoole palvel tõlgendab ta otsustust. Kohtukulud, kaasa arvatud vahekohtunike tasu, jagatakse võrdselt kahe valitsuse vahel, kui kohus ei otsusta teisiti eriolukordade puhul. Artikkel 12 Kumbki lepingupool teatab teisele käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike juriidiliste protseduuride lõpetamisest ning leping jõustub üks kuu pärast lõpliku teate saamise päeva. Käesolev leping jääb jõusse algselt kahekümne-aastaseks perioodiks. Seejärel jääb see jõusse juhul, kui üks lepingupooltest ei teata lepingu lõpetamisest kirjalikult üks aasta varem diplomaatiliste kanalite kaudu. Käesoleva lepingu kehtivusperioodi lõppemisel on lepingu jõusoleku ajal tehtud investeeringutel selle sätete kaitse järgneva kahekümne aasta jooksul. Leping on koostatud Tallinnas 14. mail 1992 kahes eksemplaris prantsuse ja eesti keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Eesti Vabariigi valitsuse nimel R. MILLER Prantsuse Vabariigi valitsuse nimel D. STRAUSS-KAHN Härra minister, Mul on au viidata täna alla kirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingule ja soov informeerida Teid, et artikli 3 suhtes tõlgendatakse lepingut järgmiselt: (a) Meie loeme õiglase ja võrdse käsitluse de jure ja de facto takistamiseks igasugust toormaterjalide ja abimaterjalide, energia ja kütuse, samuti ka igat sorti tootmis- ja käibevahendite ostmist või transporti käsitlevat diskrimineerivat piiravat seadusandlust, igasugust toodete müügi või transpordi takistamist riigis ja välismaal, aga ka kõiki muid samaväärset efekti omavaid meetmeid. (b) Oma riikliku seadusandluse raames kaaluvad lepingupooled heasoovlikult ühe lepingupoole kodanike palveid sissesõiduks ja elamise, töötamise ja reisimise lubamiseks seoses investeeringuga teise lepingupoole territooriumil või merepiirkonnas. Ma oleksin ülimalt tänulik, kui saaksin Teilt kinnituse Teie Valitsuse nõusoleku kohta käesoleva kirja sisu suhtes. Palun vastu võtta, härra minister, minu sügavaima lugupidamise kinnitus. R. Miller Härra minister, Mul on au teatada Teie järgneva sisuga kirja kättesaamisest: «Mul on au viidata täna alla kirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingule ja soov informeerida Teid, et artikli 3 suhtes tõlgendatakse lepingut järgmiselt: (a) Meie loeme õiglase ja võrdse käsitluse de jure ja de facto takistamiseks igasugust toormaterjalide ja abimaterjalide, energia ja kütuse, samuti ka igat sorti tootmis- ja käibevahendite ostmist või transporti käsitlevat diskrimineerivat piiravat seadusandlust, igasugust toodete müügi või transpordi takistamist riigis ja välismaal, aga ka kõiki muid samaväärset efekti omavaid meetmeid. (b) Oma riikliku seadusandluse raames kaaluvad lepingupooled heasoovlikult ühe lepingupoole kodanike palveid sissesõiduks ja elamise, töötamise ja reisimise lubamiseks seoses investeeringuga teise lepingupoole territooriumil või merepiirkonnas. Ma oleksin ülimalt tänulik, kui saaksin Teilt kinnituse Teie Valitsuse nõusoleku kohta käesoleva kirja sisu suhtes.» Mul on au teatada Teile oma Valitsuse nõusolekust eelnevaga. Palun võtke vastu, härra minister, minu sügavaima lugupidamise kinnitus. D. Strauss-Kahn