Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping — RT II, 1996, 32, 118

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Mitteametlik tõlge Eesti Vabariigi valitsus ja Rootsi Kuningriigi valitsus soovides kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega intensiivistada mõlemale maale vastastikuselt kasulikku majanduskoostööd ning säilitada ühe lepingupoole investeerijate investeeringutele teise lepingupoole territooriumil ausaid ja võrdseid tingimusi, tunnistades, et selliste investeeringute soodustamine ja kaitse aitavad kaasa kahe lepingupoole vaheliste majandussidemete laienemisele ja stimuleerivad investeeringutealaseid initsiatiive, on kokku leppinud järgnevas: Artikkel 1. Definitsioonid Käesolevas lepingus tähendab: (1) mõiste «investeering» igat liiki vara, mis on ühe lepingupoole investeerija poolt investeeritud teise lepingupoole territooriumile, eeldusel et investeering on tehtud kooskõlas teise lepingupoole seaduste ja määrustega ning hõlmab eelkõige, kuid mitte ainult: (a) vallas- ja kinnisvara, samuti muid asjaõigusi, nagu hüpoteek, pandiõigus ja muud sarnased õigused; (b) aktsiaid ning muid osalusvorme ettevõtluses; (c) nõudeid rahale või mis tahes majanduslikku väärtust omavale tegevusele; (d) õigusi intellektuaalsele omandile, tehnoloogilistele prtotsessidele, kaubanimedele, oskusteabele, firma heale nimele ning muid taolisi õigusi; (e) seaduste, haldusorganite otsuste või lepingute alusel antud kontsessioone, kaasa arvatud kontsessioone loodusvarade otsimiseks, kultiveerimiseks, kaevandamiseks või ekspluateerimiseks. Kaupu, mis rendilepingu alusel on antud ühe lepingupoole territooriumil rendilevõtja käsutusse rendileandja poolt, kes on teise lepingupoole kodanik või juriidiline isik asukohaga selle teise lepingupoole territooriumil, käsitletakse mitte vähem soodsalt kui investeeringut. (2) mõiste «investeerija»: (a) igat füüsilist isikut, kes vastavalt lepingupoole seadustele on tema kodanik; ja (b) igat juriidilist isikut asukohaga ükskõik kumma lepingupoole territooriumil või kolmandal maal ükskõik kumma lepingupoole investeerija ülekaaluka osalusega. Artikkel 2. Investeeringute soodustamine ja kaitse (1) Vastavalt oma üldisele välisinvesteeringutealasele poliitikale soodustab kumbki lepingupool oma territooriumil teise lepingupoole investeerijate investeeringuid ning võimaldab selliseid investeeringuid vastavalt oma seadusandlusele. (2) Kumbki lepingupool kindlustab igal ajal õiglase ja erapooletu käsitluse teise lepingupoole investeerijate investeeringutele ning ei kahjusta põhjendamatute ja diskrimineerivate meetmetega nende haldamist, korrashoidmist, kasutamist, valdamist või nende võõrandamist, samuti kaupade ja teenuste omandamist ning oma toodangu müüki. (3) Vastavalt välismaalaste sissesõitu ja ajutist kohalviibimist reguleerivatele seadustele ja määrustele võivad ühe lepingupoole investeerija heaks töötavad isikud ning nendega ühises majapidamises elavad perekonnaliikmed siseneda teise lepingupoole territooriumile, seal viibida ja sealt lahkuda ülesannete täitmiseks, mis on seotud investeeringutega viimatimainitud lepingupoole territooriumil. (4) Selleks, et luua soodsaid tingimusi ühe lepingupoole territooriumil investeeringutealase tegevusega seotud finantsolukorra ja tulemuste hindamiseks, lubab nimetatud lepingupool – sõltumata oma riigis kehtivatest raamatupidamise ja revisjoni nõuetest – teostada investeeringu suhtes raamatupidamist ja revisjoni vastavalt investeerijariigis kehtivatele nõuetele või vastavalt rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditele, näiteks «Rahvusvahelised raamatupidamise eeskirjad» (IAS), mis on koostatud Rahvusvaheliste Raamatupidamise Eeskirjade Komitee (IASC) poolt. Sellise raamatupidamise ja revisjoni tulemusi peab saama investeerijale vabalt üle kanda. (5) Investeeringud, mis on vastavuses selle lepingupoole seaduste ja määrustega, kelle territooriumil nad on tehtud, omavad käesoleva lepingu täielikku kaitset. Artikkel 3. Investeeringute käsitlus (1) Kumbki lepingupool annab oma territooriumil teise lepingupoole investeerijate investeeringutele käsitluse, mis ei ole vähem soodus kui kolmandate riikide investeerijate investeeringutele antav käsitlus. (2) Sõltumata käesoleva artikli esimese lõike sätetest, võib lepingupool, kes on sõlminud või sõlmib lepingu tolliliidu, ühisturu, vabakaubanduspiirkonna või integratsioonipiirkonna moodustamise kohta, anda soodsama käsitluse investeeringutele, mis on tehtud riigi või riikide või ainult mõne niisuguse riigi investeerijate poolt, kes on eespool nimetatud lepingutes osalised. (3) Rootsi Kuningriigi poolt Elevandiluurannikuga 27. augustil 1965, Madagaskariga 2. aprillil 1966 ning Senegaliga 24. veebruaril 1967 sõlmitud kaubanduslepingute põhjal antavat käsitlust ei tule võtta selles artiklis toodud enamsoodustuskäsitluse aluseks. (4) Käesoleva artikli esimese lõike sätteid ei saa tõlgendada ühe lepingupoole kohustusena laiendada teise lepingupoole investeerijatele mingi käsitluse, eelistuse või privileegiga seotud soodustusi, mis tulenevad ükskõik millisest täielikult või peamiselt maksustamisega seotud rahvusvahelisest lepingust või kokkuleppest või mingist siseriiklikust täielikult või peamiselt maksustamisega seotud seadusandlusest. Artikkel 4. Eksproprieerimine ja kompensatsioon (1) Kumbki lepingupool ei võta tarvitusele mingeid otseseid või kaudseid meetmeid tema territooriumil olevate teise lepingupoole investeerijatele kuuluvate investeeringute natsionaliseerimiseks või eksproprieerimiseks ega mõnda samalaadset või sama toimega abinõu, välja arvatud järgmiste tingimuste olemasolu korral: (a) meetmeid võetakse tarvitusele riigi huvides ning seaduses ettenähtud korras; (b) meetmed on selged ja mittediskrimineerivad; ja (c) meetmetega kaasnevad korraldused kohese, adekvaatse ja efektiivse kompensatsiooni maksmiseks, mis tuleb viivitamatult üle kanda vabalt konverteeritavas valuutas. (2) Käesoleva artikli esimese lõike sätted laienevad nii investeeringust saadud sissetulekule kui ka likvideerimise korral likvideerimisest saadud tuludele. (3) Kummagi lepingupoole investeerijatele, kelle investeeringud saavad kahju teise lepingupoole territooriumil sõja või muu relvastatud kokkupõrke, riigis kehtestatud eriolukorra, ülestõusu, vastuhaku või mässu tõttu, antakse ennistamise, hüvitamise, kompensatsiooni või muu lahenduse korral mitte vähem soodne käsitlus kui iga kolmanda riigi investeerijatele. Sellest tulenevad maksed kuuluvad viivitusteta ülekandmisele vabalt konverteeritavas valuutas. Artikkel 5. Ülekanded (1) Kumbki lepingupool lubab vabalt konverteeritavas valuutas viivitamatult üle kanda: (a) sissetuleku, mis tuleneb teise lepingupoole investeerija poolt tehtud igast investeeringust, sealhulgas eriti, kuigi mitte ainult, kapitali juurdekasvu, kasumi, intressid, dividendid, kasutustasud ja honorarid või tasud; (b) tulud teise lepingupoole investeerija investeeringu täielikust või osalisest müügist või likvideerimisest; (c) fondid laenude tagasimaksmiseks; ja (d) nende üksikisikute töötasud, kes pole tema kodanikud, kuid kellel on luba töötada seoses investeeringuga tema territooriumil, ning muud summad, mis on kohaldatud investeeringu haldamisega seotud kulude katteks. (2) Lepingupooled kohustavad andma käesoleva artikli esimeses lõikes osutatud ülekannetele mitte vähem soodsa käsitluse kui ükskõik millise kolmanda riigi investeerijate poolt tehtud investeeringutest tulenevatele ülekannetele. (3) Iga käesolevas lepingus osutatud ülekanne tuleb iga kord teostada rakendatava vahetuskursi alusel. Niisugune vahetuskurss ei tohi erineda rohkem kui marginaalselt keskmisest vahetuskursist, mida Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) rakendaks päeval, mil ülekanne tehakse, juhul kui ta vahetaks asjaosaliste riikide raha eriarveldusühikute (S.D.R.) vastu. Artikkel 6. Subrogatsioon Kui lepingupool või üks tema organitest teeb makse mõnele oma investeerijaist garantii alusel, mille ta on andnud investeeringule teise lepingupoole territooriumil, tunnustab teine lepingupool, kahjustamata artiklis 8 sätestatud esimese lepingupoole õigusi, niisuguse investeerija igasuguse õiguse või tiitli ülekandmist esimesele lepingupoolele või tema organile ning esimese lepingupoole või tema organi subrogatsiooni mis tahes niisugusele õigusele või tiitlile. Artikkel 7. Investeerija ja lepingupoole vahelised vaidlused (1) Iga vaidlus ühe lepingupoole ja teise lepingupoole investeerija vahel, mis puudutab käesoleva lepingu tõlgendamist või rakendamist, tuleb võimaluse korral lahendada sõbralikult. (2) Kui vaidlust pole sel viisil võimalik lahendada kuue kuu jooksul päevast, mil see ükskõik kumma poole poolt tõstatati, tuleb see ükskõik kumma poole palvel edastada lõplikuks lahendamiseks arbitraaži korras. Arbitraažiprotsessis rakendatakse ÜRO Peaassamblee poolt 15. detsembril 1976. a. vastuvõetud ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjoni arbitraažireegleid. (3) Kui mõlemad lepingupooled on liitunud 1965. a. 18. märtsi Washingtoni konventsiooniga riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeeringuid puudutavate vaidluste lahendamisest, võib alternatiivina käesoleva artikli teises lõikes sätestatud protseduurile vaidluse edastada investeerija palvel Rahvusvahelisele Investeeringuid Puudutavate Vaidluste Lahendamise Keskusele (ICSID). Käesolevaga väljendavad mõlemad lepingupooled oma nõusolekut edastada ICSID-ile nimetatud Washingtoni konventsiooni alusel lahendamiseks iga niisugune vaidlus. Juhul kui niisuguse vaidluse osapooled ei jõua kokkuleppele, kas eelistada vaidluse lahendamiseks leppimise või arbitraaži meetodit, jääb otsustusõigus investeerijale. (4) Käesoleva artikli kolmanda lõike rakendamisel tuleb juriidilist isikut, mis on moodustatud vastavalt ühe lepingupoole seadusandlusele ning milles enne vaidluse tekkimist enamik aktsiaid kuulus teise lepingupoole investeerijatele, kohelda vastavalt nimetatud Washingtoni konventsiooni 25. artikli 2. lõike punktile b teise lepingupoole juriidilise isikuna. (5) Arbitraažiotsused on lõplikud ja siduvad mõlemale vaidluses osalevale poolele. Kumbki lepingupool viib need täide vastavalt oma seadustele. Artikkel 8. Lepingupoolte vahelised vaidlused (1) Igasugune lepingupoolte vaheline vaidlus, mis puudutab käesoleva lepingu tõlgendamist või rakendamist, tuleb võimaluse korral lahendada diplomaatiliste kanalite kaudu lepingupoolte valitsuste vaheliste läbirääkimiste teel. (2) Kui vaidlust ei õnnestu sel teel lahendada kuue kuu jooksul päevast, mil üks lepingupooltest taotles niisuguseid läbirääkimisi, edastatakse see ükskõik kumma lepingupoole palvel arbitraažikohtule. (3) Arbitraažikohus moodustatakse iga juhtumi jaoks eraldi, kusjuures kumbki lepingupool määrab ühe liikme. Seejärel lepivad need kaks liiget kokku kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes määratakse lepingupoolte valitsuste poolt nende esimeheks. Liikmed määratakse kahe ning esimees nelja kuu jooksul alates päevast, mil üks lepingupooltest teatas teisele lepingupoolele soovist edastada vaidlus arbitraažikohtule. (4) Kui käesoleva artikli kolmandas lõikes osutatud ajapiiridest pole kinni peetud, võib kumbki lepingupool mõne teise sobiva kokkuleppe puudumisel paluda Rahvusvahelise Kohtu presidenti teha vajalikud määramised. (5) Kui Rahvusvahelise Kohtu presidendil pole võimalik käesoleva artikli neljandas lõikes ettenähtud funktsioone täita või kui ta on ühe lepingupoole kodanik, palutakse teha vajalikud määramised asepresidendil. Kui asepresidendil pole võimalik nimetatud funktsioone täita või kui ta on ühe lpingupoole kodanik, palutakse vajalikud määramised teha Rahvusvahelise Kohtu vanimal liikmel, kes pole vastunäidustatud ega kummagi lepingupoole kodanik. (6) Arbitraažikohus võtab oma otsuse vastu häälteenamusega, kusjuures otsus on lepingupooltele lõplik ja siduv. Kumbki lepingupool katab tema poolt määratud kohtu liikmega seotud kulud ja muud enda esindamiskulud arbitraažiprotsessis. Esimehe kui ka igasugused muud kulud kannavad lepingupooled põhimõtteliselt võrdsetes osades. Arbitraažikohus võib siiski otsustada, et ühel lepingupooltest tuleb kanda suhteliselt suuremaid kulusid. Kõigis muudes küsimustes määratakse arbitraažikohtu protseduur kohtu enda poolt. Artikkel 9. Lepingu rakendamine (1) Käesolev leping ei piira mingil viisil õigusi ja soodustusi, mida ühe lepingupoole investeerija omab vastavalt teise lepingupoole territooriumil kehtivale riigisisesele või rahvusvahelisele õigusele. (2) Käesolev leping laieneb kõigile investeeringutele, mis on tehtud enne või pärast selle jõustumist, kuid ei kehti investeeringut puudutavate vaidluste või pretensioonide kohta, mis tekkisid või lahendati enne lepingu jõustumist. Artikkel 10. Jõustumine, kehtivus ja lõpetamine (1) Käesolev leping jõustub päeval, mil kahe lepingupoole valitsused teatavad teineteisele, et nende siseriiklikud juriidilised nõuded käesoleva lepingu jõustumiseks on täidetud. (2) Käesolev leping jääb jõusse kahekümneaastaseks perioodiks. Seejärel jääb see jõusse 12 kuu möödumiseni päevast, mil üks lepingupool informeerib teist lepingupoolt kirjalikult oma soovist käesolev leping lõpetada. (3) Investeeringute suhtes, mis on tehtud enne päeva, mil jõustub käesoleva lepingu lõpetamise teade, jäävad artiklite 1—9 sätted kehtima järgnevaks kahekümneks aastaks, alates nimetatud kuupäevast. Leping on sõlmitud Stockholmis 31. märtsil 1992 kahes eksemplaris inglise keeles. Eesti Vabariigi valitsuse poolt T. VÄHI Rootsi Kuningriigi Valitsuse poolt C. BILDT Agreement between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the Kingdom of Sweden on the Promotion and Reciprocal Protection of Investments The Government of the Republic of Estonia and the Government of the Kingdom of Sweden, desiring to intensify, in conformity with the principles of international law, economic cooperation to the mutual benefit of both countries and to maintain fair and equitable conditions for investments by investors of one Contracting Party in the territory of the other Contracting Party, recognizing that the promotion and protection of such investments favour the expansion of the economic relations between the two Contracting Parties and stimulate investment initiatives, have agreed as follows: Article 1. Definitions For the purposes of this Agreement: (1) The term “investment” shall mean every kind of asset, invested by an investor of one Contracting Party in the territory of the other Contracting Party, provided that the investment has been made in accordance with the laws and regulations of the other Contracting Party, and shall include in particular, though not exclusively: (a) movable and immovable property as well as any other property rights, such as mortgage, lien and similar rights; (b) shares and other kinds of interest in companies; (c) title to money or any performance having an economic value; (d) intellectual property rights, technical processes, trade names, know-how, good-will and other similar rights; and (e) business concessions conferred by law, administrative decisions or contracts, including concessions to search for, cultivate, extract or exploit natural resources. Goods that under a leasing agreement are placed at the disposal of a lessee in the territory of one Contracting Party by a lessor being a national of the other Contracting Party or a legal person having its seat in the territory of that Contracting Party, shall be treated not less favourably than an investment. (2) The term “investor” shall mean: (a) any natural person who is a national of a Contracting Party in accordance with its laws; and (b) any legal person having its seat in the territory of either Contracting Party, or in a third country with a predominant interest of an investor of either Contracting Party. Article 2. Promotion and Protection of Investments (1) Each Contracting Party shall, subject to its general policy in the field of foreign investment, promote in its territory investments by investors of the other Contracting Party and shall admit such investments in accordance with its legislation. (2) Each Contracting Party shall at all times ensure fair and equitable treatment of the investments by investors of the other Contracting Party and shall not impair the management, maintenance, use, enjoyment or disposal thereof as well as the acquisition of goods and services and the sale of their production, through unreasonable or discriminatory measures. (3) Subject to the laws and regulations relating to the entry and sojourn of aliens, individuals working for an investor of one Contracting Party, as well as members of their household, shall be permitted to enter into, remain on and leave the territory of the other Contracting Party for the purpose of carrying out activities associated with investments in the territory of the latter Contracting Party. (4) In order to create favourable conditions for assessing the financial position and results of activities related to investments in the territory of one of the Contracting Parties, this Contracting Party shall – notwithstanding its own national requirements for bookkeeping and auditing – permit the investment to be subject also to bookkeeping and auditing according to standards which the investor is subjected to by his national requirements or according to internationally accepted standards (e.g. International Accounting Standards (IAS) drawn up by the International Accounting Standards Committee (IASC)). The result of such accountancy and audit shall be freely transferable to the investor. (5) The investments made in accordance with the laws and regulations of the Contracting Party in whose territory they are undertaken, enjoy the full protection of this Agreement. Article 3. Treatment of Investments (1) Each Contracting Party shall apply to investments in its territory by investors of the other Contracting Party a treatment which is no less favourable than that accorded to investments by investors of third States. (2) Notwithstanding the provisions of Paragraph (1) of this Article, a Contracting Party which has concluded or may conclude an agreement regarding the formation of a customs union, a common market, a free-trade area or an integration area shall be free to grant more favourable treatment to investments by investors of the State or States which are also parties to the aforesaid agreements, or by investors of some of these States. (3) The treatment granted to investments under the Commercial Agreements which the Kingdom of Sweden has concluded with the Ivory Coast on 27 August 1965, with Madagascar on 2 April 1966 and with Senegal on 24 February 1967 shall not be invoked as the basis of most-favoured-nation treatment under this Agreement. (4) The provisions of Paragraph (1) of this Article shall not be construed so as to oblige one Contracting Party to extend to investors of the other Contracting Party the benefit of any treatment, preference or privilege resulting from any international agreement or arrangement relating wholly or mainly to taxation or any domestic legislation relating wholly or mainly to taxation. Article 4. Expropriation and Compensation (1) Neither of the Contracting Parties shall take any direct or indirect measure of nationalization or expropriation or any other measure having the same nature or the same effect against investments in its territory belonging to investors of the other Contracting Party, unless the following conditions are complied with: (a) the measures are taken in the public interest and under due process of law; (b) the measures are distinct and not discriminatory; and (c) the measures are accompanied by provisions for the payment of prompt, adequate and effective compensation, which shall be transferable without delay in a freely convertible currency. (2) The provisions of Paragraph (1) of this Article shall also apply to the income from an investment as well as, in the event of liquidation, to the proceeds from the liquidation. (3) Investors of either Contracting Party who suffer losses of their investments in the territory of the other Contracting Party due to war or other armed conflict, a state of national emergency, revolt, insurrection or riot shall be accorded, with respect to restitution, indemnification, compensation or other settlement, a treatment which is no less favourable than that accorded to investors of any third State. Resulting payments shall be transferable without delay in a freely convertible currency. Article 5. Transfers (1) Each Contracting Party shall allow without delay the transfer in a freely convertible currency of: (a) the income accruing from any investment by an investor of the other Contracting Party, including in particular, though not exclusively, capital gains, profit, interests, dividends, royalties or fees; (b) the proceeds from a total or partial sale or liquidation of any investment by an investor of the other Contracting Party; (c) funds in repayment of loans; and (d) the earnings of individuals, not being its nationals, who are allowed to work in connection with an investment in its territory and other amounts appropriated for the coverage of expenses connected with the management of the investment. (2) The Contracting Parties undertake to accord to transfers referred to in Paragraph (1) of this Article a treatment no less favourable than that accorded to transfers originating from investments made by investors of any third State. (3) Any transfer referred to in this Agreement shall be effected at the applicable exchange rate in each case. Such exchange rate shall not differ more than marginally from the cross rate of the exchange rates the International Monetary Fund (IMF) would apply on the date the transfer is made if it exchanged the money of the countries concerned for Special Drawing Rights (S.D.R.). Article 6. Subrogation If a Contracting Party or one of its organs makes a payment to any of its investors under a guarantee it has granted in respect of an investment in the territory of the other Contracting Party, the latter Contracting Party shall, without prejudice to the rights of the former Contracting Party under Article 8, recognize the transfer of any right or title of such an investor to the former Contracting Party or its organ and the subrogation of the former Contracting Party or its organ to any such right or title. Article 7. Disputes between an Investor and a Contracting Party (1) Any dispute between one of the Contracting Parties and an investor of the other Contracting Party concerning the interpretation or application of this Agreement shall, if possible, be settled amicably. (2) If the dispute cannot thus be settled within six months following the date on which the dispute has been raised by either party, it shall at the request of either party be submitted to arbitration procedure shall be applied the Arbitration Rules of the United Nations Commission on International Trade Law, as adopted by the General Assembly on 15 December 1976. (3) In the event of both Contracting Parties having become parties to the Washington Convention of 18 March 1965 on the Settlement of Investment Disputes between States and Nationals of Other States, the dispute may, upon request of the investor, as an alternative to the procedure mentioned in Paragraph (2) of this Article, be submitted to the International Centre for Settlement of Investment Disputes (ICSID). Each Contracting Party hereby consents to submit to ICSID any such dispute for settlement under the said Washington Convention. If the parties to such a dispute have different opinions as to whether conciliation or arbitration is the more appropriate method of settlement, the investor shall have the right to choose. (4) For the purpose of Paragraph (3) of this Article, any legal person which is constituted in accordance with the legislation of one Contracting Party and in which before a dispute arises the majority of shares are owned by investors of the other Contracting Party shall be treated, in accordance with Article 25(2)(b) of the said Washington Convention, as a legal person of the other Contracting Party. (5) The arbitral decisions shall be final and binding on both parties to the dispute. Each Contacting Party shall execute them in accordance with its laws. Article 8. Disputes Between the Contracting Parties (1) Any dispute between the Contracting Parties concerning the interpretation or application of this Agreement shall, if possible, be settled by negotiations between the Governments of the Contracting Parties through the diplomatic channel. (2) If the dispute cannot thus be settled within six months, following the date on which such negotiations were requested by either Contracting Party, it shall at the request of either Contracting Party be submitted to an arbitration tribunal. (3) The arbitration tribunal shall be set up from case to case, each Contracting Party appointing one member. These two members shall then agree upon a national of a third State as their chairman, to be appointed by the Governments of the two Contracting Parties. The members shall be appointed within two months, and the chairman within four months, from the date either Contracting Party has advised the other Contracting Party of its wish to submit the dispute to an arbitration tribunal. (4) If the time limits referred to in Paragraph (3) of this Article have not been complied with, either Contracting Party may, in the absence of any other relevant arrangement, invite the President of the International Court of Justice to make the necessary appointments. (5) If the President of the International Court of Justice is prevented from discharging the function provided for in Paragraph (4) of this Article or is a national of either Contracting Party, the Vice-President shall be invited to make the necessary appointments. If the Vice-President is prevented from discharging the said function or is a national of either Contracting Party, the most senior member of the Court who is not incapacitated or a national of either Contracting Party shall be invited to make the necessary appointments. (6) The arbitration tribunal shall reach its decision by a majority of votes, the decision being final and binding on the Contracting Parties. Each Contracting Party shall bear the cost of the member appointed by that Contracting Party as well as the costs for its representation in the arbitration proceedings. The cost of the chairman as well as any other costs shall in principle be born in equal parts by the two Contracting Parties. The arbitration tribunal may, however, in its decision direct that a higher proportion of costs shall be born by one of the Contracting Parties. In all other respects the procedure of the arbitration tribunal shall be determined by the tribunal itself. Article 9. Application of the Agreement (1) This Agreement shall in no way restrict the rights and benefits which an investor of one Contracting Party enjoys under national or international law in the territory of the other Contracting Party. (2) This Agreement shall apply to all investments, whether made before or after its entry into force, but shall not apply to any dispute concerning an investment which arose, or any claim concerning an investment which was settled before its entry into force. Article 10. Entry into Force, Duration and Termination (1) This Agreement shall enter into force on the day the Governments of the two Contracting Parties notify each other that their national legal requirements for the entry into force of this Agreement have been fulfilled. (2) This Agreement shall remain in force for a period of twenty years. Thereafter it shall remain in force until the expiration of twelve months from the date that either Contracting Party in writing notifies the other Contracting Party of its decision to terminate this Agreement. (3) In respect of investments made prior to the date when the notice of termination of this Agreement becomes effective, the provisions of Articles 1 to 9 shall remain in force for a further period of twenty years from that date. Done at Stockholm on 31 March 1992 in duplicate in the English language. For the Government of the Republic of Estonia T. VÄHI For the Government of the Kingdom of Sweden C. BILDT