Vabariigi Valitsus — Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe lisa 14 "Veoste vagunites ja konteinerites paigaldamise ja kinnitamise eeskiri" — RT II, 32, 94

Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 14 «Veoste vagunites ja konteinerites paigaldamise ja kinnitamise eeskiri» Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe on avaldatud RT II 2004, 14, 53. Märkus. Lisa 14 avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lg 2, riigisekretäri 4.12.2008 resolutsioon nr 17-1/08-07495. I OSA Rahvusvahelise raudtee kaubaveo kokkuleppe (SMGS) osalisriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteedel vagunites ja konteinerites veetavate kaupade paigaldamise ja kinnitamise eeskiri Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab SMGSi osalisriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteedel vagunites ja konteinerites veetavate kaupade laadimise ning kinnitamise korra ja tingimused. 2. Käesolevas eeskirjas toodud kaupade vagunitesse ja konteineritesse laadimise ja kinnitamise skeeme kasutatakse SMGSi osalisriikide vahelistel rahvusvahelistel vedudel täiendava kooskõlastuseta. 3. Kaupadele, mille laadimine ja kinnitamine lahtisel veeremil ei ole käesoleva eeskirjaga ette nähtud, tuleb välja töötada paigaldamise ja kinnitamise skeemid koos vastavate kirjelduste ja arvutustega, mis vaadatakse läbi ja kinnitatakse käesoleva eeskirjaga sätestatud korras. 4. Käesolev eeskiri laieneb kaupade veole rongidega, mille liikumiskiirus on kuni 100 km/h. 5. Kaupade peale- ja mahalaadimisel ning veol vagunites 1520 mm rööpmelaiusega raudteedel peavad olema täidetud vagunite korrasoleku tagamise nõuded, mis on esitatud riikidevahelises standardis ГОСТ 22235-76 “1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteede kaubavagunid. Vagunite korrasoleku üldised nõuded laadimis- ja manöövritöödel”. 6. Kinnitusvahenditena kasutatavatele materjalidele esitatavad nõuded on esitatud vastavuses VF standarditega (GOST), millele on viidatud käesoleva eeskirja tekstis. Kinnitusvahenditeks on lubatud kasutada muude normatiivtehniliste dokumentide järgi valmistatud materjale juhul, kui nende karakteristikud vastavad nimetatud GOSTide nõuetele. 7. Füüsikalised suurused on toodud käesolevas eeskirjas MKGSS-süsteemi ühikutes. Suuruste tähenduste esitamiseks SI-süsteemi ühikutes tuleb kasutada järgmisi vastavusi: 1 kgf – 9,8 N; 1 tf – 9,8 х 103 N; 1 tf/t – 9,8 х 103 N/t; 1 kgf/m2 – 9,8 Pa; 1 kgf/cm2 – 9,8 х 104 Pa; 1 tf/m2 – 9,8 х 103 Pa. I PEATÜKK KAUPADE PAIGALDAMISE JA KINNITAMISE NÕUDED 1520 mm RÖÖPMELAIUSEGA LAHTISEL VEEREMIL 1. Sissejuhatus Kaubad tuleb laadida ja kinnitada lahtisel veeremil vastavuses käesoleva eeskirjaga.Käesolevas eeskirjas mitteettenähtud kaubad tuleb laadida ja kinnitada vastavuses lähteraudteel kehtivate kohalike tehniliste tingimustega (edaspidi KTT) või vastavuses käesoleva eeskirja nõuetega väljatöötatud kaupade laadimise ja kinnitamise skeemidega (edaspidi ETT). Kui käesoleva eeskirja järgnevates peatükkides esineb mõne kauba suhtes kõrvalekaldeidkäesoleva peatüki nõuetest, tuleb juhinduda vastavate peatükkide sätetest. Käesoleva eeskirja vastavates peatükkides toodud kaupade laadimise ja kinnitamise viisid laienevad põhilaadimisgabariidi piires laaditavatele kaupadele, kui muid konkreetseid viise ei ole ette nähtud. Kaupu, mida nende massi või gabariitmõõtmete poolest ei ole võimalik laadida vastavalt käesoleva peatüki nõuetega, tuleb vedada kooskõlas kehtiva juhendiga “Ebagabariitsete ja raskekaaluliste kaupade vedu SRÜ, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteedel”. 2. SMGSi osalisriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteedelaadimisgabariidid: AZ (Aserbaidžaani Vabariigi raudteed), BC (Valgevene Vabariigi raudteed), GR (Gruusia raudteed), KZH (Kasahstani Vabariigi raudteed), KRG (Kõrgõzstani Vabariigi raudteed), LDZ (Läti Vabariigi raudteed), LG (Leedu Vabariigi raudteed), CFM (Moldova Vabariigi raudteed), MTZ (Mongoolia raudteed, RZD (Venemaa Föderatsiooni raudteed), TDZ (Tadžikistani Vabariigi raudteed), TRK (Türkmenistani raudteed), UTI (Usbekistani Vabariigi raudteed), UZ (Ukraina raudteed), EVR (Eesti Vabariigi raudteed). 2.1. Kaubad tuleb laadida lahtisele veeremile laadimisgabariitide piires, arvestades nende pakendit ja kinnitust. Laadimisgabariitideliigid ja nende kasutusalad on toodud tabelis 1. Tabel 1 Laadimisgaba-riidi liik Joonise, tabeli number Laieneb kaupadele Kasutamine Põhigabariit Joonis 1, tabel 2 Kõik kaubad АЗ; БЧ; ГР; КЗХ; КРГ; ЛДЗ; ЛГ; ЧФМ; МТЗ; РЖД; ТДЖ; ТРК; УТИ; УЗ; ЭВР Soodusgabariit Joonis 2, tabel 3 Platvorm- või poolvaguni kere pikkuse piires paigaldatavad kaubad, mis on laaditud käesoleva eeskirja, KTT ja ETT kohaselt. АЗ; БЧ; ГР; КЗХ; КРГ; ЛДЗ; ЛГ; ЧФМ; ТДЖ; ТРК; УТИ; УЗ; ЭВР; РЖД, välja arvatud Kaug-Ida raudtee piirkonnad: - Habarovsk-1 – Amuur; - Kimkan – Bogutšan Tsonaalne gabariit Joonis 3, tabel 4 Metsaveosed, mis on laaditud käesoleva eeskirja ja KTT kohaselt. БЧ; КЗХ; КРГ; ЛДЗ; ЛГ; ТДЖ; ТРК; УТИ; ЧФМ; ЭВР; РЖД, välja arvatud piirkonnad: - Beloretšenskaja–Tuapse–Vesjoloje, Krimm–Novorossiisk Põhja-Kaukaasia raudtee; - Tšum–Labõtnangi, Puksa–NavolokSevernõi raudtee; - Tigei–Atšinsk Krasnojarski raudtee; УЗ, välja arvatud: - Lvovi raudtee; - Dnepropetrovsk–Južnõi Vstretšnõi piirkond Pridneprovski raudtee. 2.2. Laadimisgabariitide kontuurid on toodud joonistel 1, 2, 3, 4. Kauguse B raudtee teetelgjoont läbivast vertikaaltasandist kuni gabariitide kontuuride punktideni kõrgusel H rööpapea pealispinnast (edaspidi RPP) tähendused on toodud tabelites 2, 3, 4.

Joonis 1 – Põhilaadimisgabariidi kontuur

Joonis 2 – Sooduslaadimisgabariidi struktuur

Joonis 3 – Tsonaalse laadimisgabariidi kontuur

Joonis 4 – Laadimisgabariitide kontuuride suhe 1 – põhilaadimisgabariit; 2 – sooduslaadimisgabariit; 3 – tsonaalne laadimisgabariit Tabel 2 Põhilaadimisgabariidi mõõtmed H, mm B, mm H, mm B, mm H, mm B, mm 380–3999 1625 4430 1292 4870 951 4000 1625 4440 1284 4880 944 4010 1617 4450 1276 4890 937 4020 1609 4460 1268 4900 930 4030 1601 4470 1260 4910 922 4040 1593 4480 1252 4920 915 4050 1585 4490 1245 4930 908 4060 1577 4500 1238 4940 901 4070 1569 4510 1230 4950 893 4080 1561 4520 1222 4960 885 4090 1554 4530 1214 4970 877 4100 1548 4540 1206 4980 869 4110 1540 4550 1198 4990 861 4120 1532 4560 1190 5000 853 4130 1524 4570 1183 5010 845 4140 1516 4580 1176 5020 837 4150 1509 4590 1169 5030 829 4160 1502 4600 1162 5040 821 4170 1495 4610 1154 5050 813 4180 1487 4620 1146 5060 805 4190 1479 4630 1138 5070 797 4200 1471 4640 1130 5080 789 4210 1463 4650 1122 5090 782 4220 1455 4660 1114 5100 775 4230 1447 4670 1106 5110 767 4240 1439 4680 1098 5120 759 4250 1431 4690 1091 5130 751 4260 1423 4700 1084 5140 743 4270 1415 4710 1076 5150 735 4280 1407 4720 1068 5160 727 4290 1400 4730 1060 5170 719 4300 1392 4740 1052 5180 711 4310 1385 4750 1044 5190 704 4320 1378 4760 1036 5200 697 4330 1371 4770 1028 5210 689 4340 1363 4780 1021 5220 681 4350 1355 4790 1014 5230 673 4360 1347 4800 1007 5240 665 4370 1339 4810 999 5250 657 4380 1331 4820 991 5260 649 4390 1323 4830 983 5270 641 4400 1316 4840 975 5280 634 4410 1308 4850 967 5290 627 4420 1300 4860 959 5300 620 Tabel 3 Sooduslaadimisgabariidi mõõtmed H, mm B, mm H, mm B, mm H, mm B, mm H, mm B, mm 380–1299 1625 3740 1655 4410 1332 4860 982 1300–1400 1700 3790 1654 4420 1324 4870 975 1452 1699 3844 1653 4430 1316 4880 967 1504 1698 3896 1652 4440 1308 4890 959 1556 1697 3948 1651 4450 1300 4900 951 1608 1696 4000 1650 4460 1293 4910 943 1660 1695 4010 1642 4470 1285 4920 936 1712 1694 4020 1634 4480 1277 4930 928 1764 1693 4030 1627 4490 1270 4940 920 1816 1692 4040 1619 4500 1262 4950 912 1868 1691 4050 1611 4510 1254 4960 905 1920 1690 4060 1603 4520 1246 4970 897 1972 1689 4070 1596 4530 1239 4980 889 2024 1688 4080 1588 4540 1231 4990 882 2076 1687 4090 1580 4550 1223 5000 873 2128 1686 4100 1572 4560 1215 5010 866 2180 1685 4110 1564 4570 1208 5020 858 2232 1684 4120 1557 4580 1200 5030 850 2284 1683 4130 1549 4590 1192 5040 842 2336 1682 4140 1541 4600 1184 5050 835 2388 1681 4150 1533 4610 1176 5060 827 2440 1680 4160 1526 4620 1168 5070 819 2492 1679 4170 1518 4630 1160 5080 811 2544 1678 4180 1510 4640 1153 5090 803 2596 1677 4190 1502 4650 1146 5100 795 2648 1676 4200 1495 4660 1137 5110 787 2700 1675 4210 1487 4670 1129 5120 779 2752 1674 4220 1479 4680 1122 5130 772 2804 1673 4230 1472 4690 1114 5140 764 2856 1672 4240 1464 4700 1106 5150 756 2908 1671 4250 1456 4710 1098 5160 748 2960 1670 4260 1448 4720 1090 5170 741 3012 1669 4270 1441 4730 1083 5180 733 3064 1668 4280 1433 4740 1075 5190 725 3116 1667 4290 1425 4750 1067 5200 717 3168 1666 4300 1417 4760 1060 5210 709 3220 1665 4310 1409 4770 1052 5220 702 3272 1664 4320 1402 4780 1044 5230 694 3324 1663 4330 1394 4790 1036 5240 686 3376 1662 4340 1386 4800 1029 5250 678 3428 1661 4350 1378 4810 1021 5260 671 3480 1660 4360 1371 4820 1013 5270 663 3532 1659 4370 1363 4830 1006 5280 655 3584 1658 4380 1355 4840 998 5290 647 3636 1657 4390 1348 4850 990 5300 640 3688 1656 4400 1339 Tabel 4 Tsonaalse laadimisgabariidi mõõtmed H, mm B, mm H, mm B, mm H, mm B, mm 380–4000 1625 4440 1534 4880 1343 4010 1623 4450 1532 4890 1336 4020 1621 4460 1530 4900 1328 4030 1619 4470 1528 4910 1320 4040 1617 4480 1526 4920 1313 4050 1615 4490 1524 4930 1305 4060 1613 4500 1521 4940 1298 4070 1611 4510 1519 4950 1290 4080 1608 4520 1517 4960 1282 4090 1606 4530 1515 4970 1275 4100 1604 4540 1513 4980 1267 4110 1602 4550 1511 4990 1260 4120 1600 4560 1509 5000 1252 4130 1598 4570 1507 5010 1244 4140 1596 4580 1505 5020 1237 4150 1594 4590 1503 5030 1229 4160 1592 4600 1501 5040 1222 4170 1590 4610 1499 5050 1214 4180 1588 4620 1497 5060 1206 4190 1586 4630 1495 5070 1199 4200 1584 4640 1492 5080 1191 4210 1582 4650 1490 5090 1184 4220 1579 4660 1488 5100 1176 4230 1577 4670 1486 5110 1168 4240 1575 4680 1484 5120 1161 4250 1573 4690 1482 5130 1153 4260 1571 4700 1480 5140 1146 4270 1569 4710 1472 5150 1138 4280 1567 4720 1465 5160 1130 4290 1565 4730 1457 5170 1123 4300 1563 4740 1450 5180 1115 4310 1561 4750 1442 5190 1108 4320 1559 4760 1434 5200 1100 4330 1557 4770 1427 5210 1052 4340 1555 4780 1419 5220 1004 4350 1553 4790 1412 5230 956 4360 1550 4800 1404 5240 908 4370 1548 4810 1396 5250 860 4380 1546 4820 1389 5260 812 4390 1544 4830 1381 5270 764 4400 1542 4840 1374 5280 716 4410 1540 4850 1366 5290 668 4420 1538 4860 1358 5300 620 4430 1536 4870 1370 2.3. Üksikule vagunile või kahest vagunist koosnevale haagendile laaditud kaup vastab gabariitmõõtmetele, kui see mitte ühegi oma osaga, kaasa arvatud pakend ja kinnitus, ei ulatu üle põhilaadimisgabariidi piiride, ning kaugus vaguni (või haagendi) sümmeetria risttasandist kuni veose otsteni, kaasa arvatud pakend ja kinnitus, ei ületa tabelis 5 toodud väärtusi. Veose gabariitmõõtmetele vastavuse kontroll peab toimuma tingimusel, et vagun paikneb sirgel horisontaalsel teelõigul ja vaguni sümmeetria pikisuunaline vertikaaltasand ühtib raudtee teljega. Kaupadele, mille pikkus ja paigutus ei vasta eelpool loetletud tingimustele, määratakse lubatav laius, lähtudes teekõverate läbimisel põhilaadimisgabariiti joonistumise tingimusest, käesoleva eeskirja p 12.4 kohaselt. Tabel 5 Suurimad kaugused vaguni (haagendi) keskkohast kuni veose otsteni Vaguni või haagendi tüüp Baas (teljevahe)*, mm Suurim kaugusvaguni või haagendi keskkohast kuni veose lõpuni, mm vagunibaas haagendibaas Platvormvagun 9720 14720 14400 — — — 8800 11080 10940 Kahest platvormist koosnev haagend 9720 14620 11030 Poolvagun 8650 (8670) — 8225 * Vaguni (või haagendi) baas: - neljateljelistel vagunitel – vankrite teljepoltide vertikaaltelgede vaheline kaugus; - vagunhaagenditel, kui veos toetub kahele vagunile, – tugede keskkohtade vaheline kaugus. 2.4. Saatelehes (lahtris 11) ja vagunilehes (lahtris “Märkuste koht”) peavad olema soodus- ja tsonaalse laadimisgabariidi piires laaditud kaupade kohta tehtud märked, vastavalt “Soodusgabariit” või “Tsonaalne gabariit”. 3. Kaupade veoks kasutatav veerem Kaupade veoks lahtisel veeremil rahvusvahelises raudteeühenduses kasutatakse vaguneid, mis on kasutuskõlblikud ja töökorras nii tehnilises kui kaubanduslikus mõttes. Lahtise veeremi peamiste neljateljeliste mudelite tehnilised karakteristikud on toodud tabelites 6, 7 ja 8. Poolvagunid

Tabel 6 Universaalsete poolvagunite peamiste mudelite tehnilised karakteristikud Tehnilised karakteristikud Mudel 12-1000 12-532 12-726 12-119 12-1505 12-1592 12-757 12-127 12-753 12-295 12-132 12-141 12-П153* Kandevõime, t 69 69 69 69 69 71 69 70 69 71 70 71 63 Vaguni taara, t 22 22,2 22 22,5 21,1 21,28 25 23,9 22,5 23,0 24,0 23,0 23,2 Koormus teljelt rööbastele, tf 22,0 22,8 22,75 23,25 22,5 23,05 23,5 23,5 23,25 23,5 23,5 23,5 22,0 Vaguni baas, lв, mm 8650 8650 8650 8650 8650 8650 8670 8650 8650 8650 8650 8650 8650 Pikkus, mm: piki automaatsidurite haakumistelgi, А piki raami otsatalasid, L 13920 12700 13920 12700 13920 12700 13920 12732 13920 12700 13920 12700 13920 12800 14520 13440 13920 12802 13920 12700 13920 12780 13920 12780 14410 13190 Kõrgus RPP-stmaks., B, mm 3484 3484 3484 3495 3482 3492 3746 3495 3484 3295 3800 3495 3483 Kasti mahutavus, m3 73 73 73 76 76 83 85 76 74 75,2 88 77 64 Põranda kõrgus RPP-st, B, mm 1414 1416 1416 1415 1414 1232 1423 1415 1416 1032 1415 1415 1416 Kere sisemõõdud, mm: laius pikkus kõrgus 2878 12118 2060 2878 12118 2060 2878 12088 2060 2878 12700 2060 2878 12700 2060 2878 12700 2240 2964 12228 2315 2878 12700 2060 2878 12324 2060 2890 12690 2050 2911 12750 2365 2878 12700 2060 2850 12050 1880 Ukseava laius avatud uste korral, mm 2530 2530 2482 — — — 2766 — 2530 — — - 2610 Põranda pindala, m2 35,4 35,5 35,4 36,55 36,55 36,55 36,63 36,55 36,15 36,67 37,125 36,55 35,4 Luukide hulk 14 14 14 14 - - 14 14 14 - 14 14 14 * piduriplatvormiga Platvormvagunid

Tabel 7 Universaalsete platvormvagunite peamiste mudelite tehnilised karakteristikud Tehnilised karakteristikud Mudel 13-401 13-4012 13-4019 13-Н451 13-491 13-926 Kandevõime, t 70 71 70 63 66,5 73 Vaguni taara, t 20,92 21,4 21,9 21,3 26,25 27,0 Koormus teljelt rööbastele, tf 22,73 23,25 22,97 21,1 23,25 25,0 Vaguni baas, lв, mm 9720 9720 9720 9720 14400 14400 Pikkus, mm: piki automaatsidurite haakumistelgi, А piki raami otsatalasid, L 14620 13400 14620 13400 14620 13400 14620 13400 19620 18400 19620 18400 Põranda kõrgus RPP-st, B, mm 1310 1310 1320 1310 1310 1304 Kere sisemõõdud, mm: pikkus laius 13300 2770 13300 2770 13300 2770 13300 2770 18300 2760 18300 2830 Põranda suurus lahtiste poortidega, mm: pikkus laius 13400 2870 13400 2870 13400 2870 13400 2870 18400 2860 18400 2930 Põranda pindala, m2 36,8 36,8 36,8 36,8 52,5 54 Küljepoortide hulk, tk 8 8 8 8 12 12 Külgmiste tugisangade hulk, tk 16 16 16 16 24 24 Neljateljelised platvormvagunid suure kandejõuga konteinerite jaoks

Tabel 8 Suure kandejõuga konteinerite jaoks ettenähtud platvormvagunite peamiste mudelite tehnilised karakteristikud Tehnilised karakteristikud Mudel 13-470 poortideta 13-9004* otsapoordiga 13-9007* otsapoordiga 13-935* otsapoordiga 13-935А poortideta 13-4085* poortidega Kandevõime, t 60 65 68 73 71 72 Vaguni taara, t 22 26 25,2 27 23 22 Koormus teljelt rööbastele, tf 20,5 22,75 23,3 25 23,5 23,5 Vaguni baas, lв, mm 14720 14720 13900 14400 14400 9720 Pikkus, mm: piki automaatsidurite haakumistelgi, А piki raami otsatalasid, L 19620 18400 19620 18400 19620 18400 19620 18400 19620 18400 14620 13400 Põranda kõrgus RPP-st, B, mm 1275 1322 1395 1304 1304 1310 Põranda suurus, mm: pikkus laius 18400 2500 18300 2870 18300 2870 18300 2870 18400 2930 13380 2870 Tugede hulk, tk: allalastavaid statsionaarseid 20 4 24 – 20 – 24 –- 24 – 12 – Küljesangade hulk, tk – 10 14 24 – 16 * platvorm suure kandejõuga konteinerite ja ratassõidukite jaoks 4. Kaupade paigaldamine vagunites 4.1. Kauba ja kinnitusvahendite kogumass vagunis ei tohi ületada tema trafaretset kandevõimet, aga kauba paigaldamisel toetusega kahele vagunile ei tohi haagendi igale koormatud vagunile langev kauba ja kinnitusvahendite massi osa ületada vaguni trafaretset kandvõimet. 4.2. Veose ulatumine pikisuunas üle platvorm- või poolvaguni raami otsatalade ei tohi ületada 400 mm. 4.3. Veoste ühine massikese (ЦТгро) peab reeglina paiknema vaguni sümmeetria pikisuunalise ja põiksuunalise tasandi lõikejoonel. Kui see nõue ei ole objektiivsetel põhjustel (kauba geomeetrilised parameetrid, laadimise ja kinnitamise tingimused) täidetav, on lubatud ЦТгро nihe vaguni sümmeetria pikisuunalise ja põiksuunalise tasandi suhtes. Lubatav ЦТгро nihke suurus pikisuunas lcm (sümmeetria põiksuunalise tasandi suhtes) kauba laadimisel ja kontrollimistel kulgeteel määratakse vastavuses tabeliga 9 sõltuvalt veose kogumassist vagunis. Tabel 9 Veose ühise massikeskme lubatav pikisuunaline nihe neljateljelises vagunis Veose mass, t lcm, mm Veose mass, t lcm, mm laadimisel kulgeteel laadimisel kulgeteel ≤ 10 2700 3000 50 750 865 15 2250 2480 55 680 785 20 1950 2160 60 600 720 25 1550 1730 62 550 630 30 1250 1440 67 200 260 35 1100 1235 70 0 60 40 950 1080 >70 0 0 45 850 960 Märkus. Veose massi vaheväärtuste jaoks määratakse lubatavad lcm nihked lineaarinterpoleerimisega. Riikidevahelise standardi ГОСТ 22235-76 “1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteede kaubavagunid. Vagunite korrasoleku üldised nõuded laadimis- ja manöövritöödel” kohaselt ei tohi kauba ebasümmeetrilise laadimise vajadusel vaguni vankrite koormamine ületada, t: neljateljelistel vagunitel – 10; kuueteljelistel – 15 ja kaheksateljelistel – 20. Seejuures ei tohi igale vankrile langev koormus olla üle poole vaguni kandevõime. 4.4. Lubatav ЦТгро nihkesuurus põiksuunas bcm (sümmeetria pikisuunalise tasandi suhtes) kauba laadimisel ja kontrollimistel kulgeteel määratakse vastavuses tabeliga 10 sõltuvalt kauba kogumassist vagunis ja koormaga vaguni ühise massikeskme kõrgusest (Нцто) rööpapea pealispinna tasandi kohal. Tabel 10 Veose ühise massikeskme lubatav põiksuunaline nihe neljateljelises vagunis Veose mass, t Koormaga vaguni ühise massikeskme kõrgusRPP kohal, m bcm, mm Veose mass, t Koormaga vaguni ühise massikeskme kõrgusRPP kohal, m bcm, mm laadimisel kulgeteel laadimisel kulgeteel ≤10 ≤ 1,2 1,5 2,0 450 380 290 620 550 410 55 ≤ 1,5 2,0 2,3 150 120 100 220 170 150 30 ≤ 1,2 1,5 2,0 2,3 380 310 250 200 550 450 350 280 67 ≤ 1,5 2,0 2,3 125 95 80 180 140 120 50 ≤1,2 1,5 2,0 2,3 250 200 180 140 350 280 250 200 >67 ≤ 2,3 70 100 Märkus. Veose massi ja kõrguse Нцто vaheväärtuste jaoks määratakse lubatavad bcm nihked lineaarinterpoleerimisega. Lubatud on ЦТгро üheaegne nihe vaguni sümmeetria piki- ja põiksuunalise tasandi suhtes tabelites 9 ja 10 esitatud väärtuste piires. 4.5. Näide interpolatsioonimeetodi kasutamisest. Määrata ühise massikeskme pikisuunalise ja põiksuunalise nihke lubatavad väärtused veose laadimisel massiga Qгр = 33 t, kui koormaga vaguni ühise massikeskme kõrgus RPP kohal on võrdne 1,4 m. Pikisuunalise nihke lubatava väärtuse määramine. lcm-30 – lcm-35 1250 – 1100 lcm-33 = lcm-30 – ––––––––– х (33 – 30) = 1250 – –––––––––––– х3 = 1250 – 90 = 1160 mm 35 – 30 5 Põiksuunalise nihke lubatava väärtuse määramine. Määrame põiksuunalise nihke väärtuse Нцто = 1,2 m korral b cm-30/1,2 – b cm-50/1,2 380 – 250 bcm-33/1,2 = bcm-30/1,2 – ––––––––––––––––– х (33 – 30)= 380 – –––––––––– х (33 – 30) = 360,5 mm 50 – 30 50 – 30 Määrame põiksuunalise nihke väärtuse Нцто = 1,5m korral b cm-30/1,5 – b cm-50/1,5 310 – 200 bcm-33/1,5 = bcm-30/1,5 – ––––––––––––––––– х (33 – 30)= 310 – –––––––––– х (33 – 30) = 293,5 mm 50 – 30 50 – 30 Määrame põiksuunalise nihke väärtuse Нцто = 1,4m korral b cm-33/1,2 – b cm-33/1,5 360,5 – 293,5 bcm-33/1,4 = bcm-33/1,2 – –––––––––––––––––– х (1,4 – 1,2) = 360,5 – ––––––––––––– х 0,2 = 316 mm 1,5 – 1,2 0,3 4.6. Kaupade ühise massikeskme (ЦТгро) asend piki- ja põiksuundades (joonis 5) määratakse valemitega: – pikisuunas: Qгр1 l1 + Qгр2 l2 + ... + Qгрn l n lcm = L/2 - ————————————————— (mm), (1) Qгр0 kus Qгрo= Qгр1 + Qгр2 + ... + Qгрn on kaupade kogumass vagunis, t; Qгр1 , Qгр2 , ... , Qгрn - veoseühiku mass, t; l1, l2, ... , ln – veoseühikute massikeskmete kaugused vagunikasti otsapoordist, mm; L- vagunikere pikkus, mm; – põiksuunas: Qгр1 b1 + Qгр2 b2 + ... + Qгрn bn bcm = В/2 - —————————————————— (mm), (2) Qгр0 kus b1, b2, ... , bnon veoseühikute massikeskmete kaugused vagunikasti külgpoordist, mm; В – vagunikasti laius, mm.

Joonis 5 – Vagunis olevate kaupade ühise massikeskme piki- ja põiksuunalise nihke määramise arvutusskeem 4.7. Kaupade ühise massikeskme asendi nõuete järgimise eesmärgil on lubatud vaguni ballastimine. Tarviliku massi ja ballastina kasutatava veose asend arvutatakse valemite (1) ja (2) põhjal. 4.8. Kahe ühesuguse massiga kauba (või kaupade rühma) veol on lubatud nende kaldsümmeetriline asetus vagunis (joonis 6) järgmistel tingimustel: - koormaga vaguni ühise massikeskme kõrgus (Нцто) RPP kohal ei ületa 2300 mm; - kaugused veoste massikeskmete ЦТгр1 ja ЦТгр2 vahel piki- ja põiksuunas ei ületa lubatavaid suurusi, mis määratakse vastavuses tabeliga 11 sõltuvalt kaupade kogumassist; - ЦТгро paikneb vaguni sümmeetria piki- ja põiksuunalise tasandite ristumiskohas.

Joonis 6 – Veoste kaldsümmeetriline asetus vagunis ЦТгр1 , ЦТгр2 – veoste massikeskmed; ЦТгро – veose ühine massikese vagunis Tabel 11 Kaldsümmeetrilise asetusega veoste massikeskmete vahelised maksimaalsed lubatavad kaugused Kahe veose kogumass, t 1, mm b, mm ≤20 8000 1250 30 7000 900 40 6000 750 50 6000 600 55 6000 500 67 5000 400 72 4500 350 Märkus: Veose kogumassi vaheväärtuste jaoks määratakse maksimaalsed lubatavad kaugusedlineaarinterpoleerimisega. 4.9. Veose paigaldamisel platvormvagunile kahele alusele, mis on paigaldatud vaguni raamiga põiki sümmeetriliselt platvormi sümmeetria põiksuunalise tasandi suhtes, määratakse aluste asend sõltuvalt aluse koormusest ja koormuse platvormi raamile jaotumise laiusest Вн. Koormuse platvormi raamile jaotumise laius Вн: Вн = bгр + 1,35 hо (mm), (3) kus bгр onveose toe laius toetuskohas, mm; hо onaluse kõrgus, mm. Kui alused paiknevad platvormi baasi piires (joonis 7), määratakse minimaalne lubatav vahemaa аaluse pikitelje ja platvormi sümmeetria põiksuunalise tasandi vahel vastavuses tabeliga 12.

Joonis 7 – Veose asetus kahel platvormi baasi piires paikneval alusel Tabel 12 Platvormi baasi piires asuvate aluste paigutus Ühe aluse koormus, tf Minimaalne lubatud vahemaa а (mm) koormusjaotuse laiuse Вн(mm) korral 880 1780 2700 ≤ 20 550 325 0 22 950 750 500 25 1200 1100 900 27 1425 1350 1200 30 1675 1600 1450 33 2075 1885 1850 36 3100 2900 2400 Märkus: Ühe aluse koormuse vaheväärtuste jaoks määratakse minimaalsed lubatavad kaugused lineaarinterpoleerimisega. Kui alused paiknevad väljaspool platvormi baasi piire (joonis 8), määratakse maksimaalne lubatud vahemaa а aluse pikitelje ja platvormi sümmeetria põiksuunalise tasandi vahel vastavalt tabelile 13.

Joonis 8 – Veose asetus kahel väljaspool platvormi baasi piire paikneval alusel Tabel 13 Väljaspool platvormi baasi piire asuvate aluste paigutus Ühe aluse koormus, tf Maksimaalne lubatud vahemaaа (mm) koormusjaotuse laiuse Вн(mm) korral 880 1780 2700 ≤ 12,5 6250 6350 6400 15,0 6000 6050 6150 20,0 5600 5650 5750 25,0 5400 5450 5550 30,0 5370 5420 5520 33,0 5350 5400 5500 36,0 5330 5380 5500 Märkus.Ühe aluse koormuse vaheväärtuste jaoks määratakse maksimaalsed lubatavad kaugused lineaarinterpoleerimisega. 4.10. Veose või aluste massikeskme ebasümmeetrilisel paiknemisel vaguni sümmeetria põiksuunalise tasandi suhtes peab tegema vaguniraami paindemomendi kontrollarvutuse. Samuti on tarvis teha platvormiraami paindemomendi kontrollarvutus, kui alused ei paikne tabelis 12 või 13 esitatud kaugustel. Vaguniraamide koormamise skeemid ja valemid maksimaalsete paindemomentide (Mmax) määramiseks on esitatud joonisel 9.

Joonis 9 Vaguniraamide koormamise skeemid ja valemid maksimaalsete paindemomentide määramiseks. М max (tf/m) – paindemomendi maksimaalväärtus; P(tf)– koondkoormus; q (tf/m) – jaotunud koormus; lгр (m) – koormuse jaotuse pikkus; lв (m) – vaguni baas Lubatavad paindemomentide Мизг väärtused neljateljeliste poolvagunite ja platvormvagunite raamides on esitatud tabelis 14. Tabel 14 Lubatavad paindemomendid neljateljeliste poolvagunite ja platvormvagunite raamides Вн, mm Мизг *, tf m platvorm poolvagun, sõltuvalt ehitusaastast enne 01.01.1974 pärast 01.01.1974 880 91 40 46 1780 99 44 50,6 2700 110 50 57,5 *Poolvagunitele kehtivad М изг ainult koormuse ülekandel põiktalade kaudu. Neljateljeliste poolvagunite põiktalade lubatavad koormused on esitatud tabelis 15. Tabel 15 Neljateljeliste poolvagunite põiktalade lubatavad koormused Poolvaguni ehitusaeg Lubatav koormus ühele poolvaguni põiktalale, tf keskmisele vahetalale teljepolditalale otsatalale koormusjaotuse laiusel, mm 1400 2100 2700 1400 2100 2700 1400 2100 2700 1400 2100 2700 enne 01.01.1974 14,3 15,0 16,1 23,5 25,7 29,0 0,5G* 0,5G* 0,5G* 11,4 13,2 14,0 pärast 01.01.1974 17,5 18,7 20,7 24,3 27,3 31,0 0,5G* 0,5G* 0,5G* 22,0 24,1 26,3 * G, t – poolvaguni kandevõime. 4.11. Veose paigaldamisel poolvagunis on lubatud järgmised luugi kaanepinna koormamise ja koormuse skeemid: - paikne koormamine: erikoormus luugi pinnale suurusega kuni 25 х 25 cm2 ei tohi olla üle 3,68 kgf/cm2; - ühtlaselt kogu luugi pinnale jaotatud koormus ei tohi olla üle 6 tf; - aluste kaudu ülekantav koormus: veose paigutamisel kahele vähemalt 1250 mm pikkusele alusele, mis on asetatud põiki üle kurdude teineteisest vähemalt 700 mm kaugusele ja võrdsetele kaugustele vaguni ematalast ja külgseinast (joonis 10), ei tohi olla üle 6 tf. Veose paigaldamisel alustele, mis on asetatud põiki vaguni raamiga kahele luugile kurdude vahele samaaegse toetumisega poolvaguni ematalale ja alumise vöötala pikinurgikute riiulitele (joonis 11), ei tohi ühe aluse kaudu luugipaarile ülekantav summaarne koormus ületada 8,3 tf. Ühele luugipaarile on lubatud paigaldada mitu taolist alust, seejuures ei tohi aluste summaarne koormus ületada 12,0 tf.

Joonis 10 – Aluste paigutus ühel poolvaguni luugil

Joonis 11 – Aluste paigutus poolvaguni luugipaaril 5. Platvormi ja poolvaguni kere koostisosade lubatud koormused 5.1. Kaupade kinnitamiseks kasutatavate platvormi detailide ja sõlmede lubatavad koormused on toodud tabelis 16 ja joonistel 12a, 12b, 12c, 12d ja 12e. Tabel 16 Kaupade kinnitamiseks kasutatavate platvormi detailide ja sõlmede lubatavad koormused Universaalsete platvormide detailid ja sõlmed Lubatud jõud, tf Tugisang: - külgeneeditud 2,5 - külgekeevitatud valatud 5,0 Platvormi otsmine tugikronstein koormuse ülekandel tõmmitsalt nurga all: - valatud koormuse ülekandel 90о nurga all 6,5 koormuse ülekandel 45о nurga all 9,1 - keevitatud koormuse ülekandel 90о nurga all 10,0 koormuse ülekandel 45о nurga all 14,2 Platvormi sisene seostamisseade 7,5 Platvormi detailid ja sõlmed raskekaaluliste konteinerite ja ratastehnika veoks Külgekeevitatud sang, mis on tehtud latist 4,0 Külgekeevitatud valatud tugisang 5,0 Platvormi otsmine tugikronstein koormuse ülekandel tõmmitsalt nurga all: 90о 10,0 45о 14,2 Tugipea 30,0 Märkus. Koormuste vaheväärtused määratakse lineaarinterpoleerimisega.

Joonis 12 – Universaalsete platvormide tugisangade ja otsakronsteinide lubatavad koormused а – külgeneeditud sangale; b – külgekeevitatud valatud sangale; c – külgekeevitatud lattsangale; d – valatud kronsteinile; e – keevitatud kronsteinile Lubatavad koormused pärast 1964. aastat ehitatud universaalsete platvormide metallpoortidele (joonis 13) on toodud tabelis 17. а )

b) c)

Joonis 13 1 – tugipruss; 2 – lühike puust või metallist tugipost; 3 – kiilriiv; 4 – külgmine tugisang; 5 – otsmine tugisang; 6 – külgpoordi sektsioon; 7 – otsapoort Tabel 17 Lubatavad koormused universaalsete platvormide metallpoortidele Platvormi poortide konstruktsioon Lubatav koormus, tf jaotatud ühtlaselt tugipuudega toestamata poordi sektsiooni alumisele osale (joon.13a) ühelt 50–100 mm kõrguselt prussilt, mis on asetatud tugipuudega toestamata poordi sektsiooni kiilriivi vastu (joon. 13b) vastu poordi sektsiooni tugisanga tugipuudega toestamata (joon. 13c) toestatud puidust tugipuudega (joon. 13c) toestatud metallist tugipuudega (joon. 13c) Külgpoort, pikikurdudega ja kiilriividega 4,0 1,5 2,0 3,0 4,0 Otsapoort, kiilriividega 2,0 1,0 1,0 2,5 3,5 Külgpoort, vertikaalsete kurudega ja kinnitushaakidega, (enne 1964. a ehitatud platvormid) 1,0 - 0,5 0,75 1,75 Otsapoort, kinnitushaakidega, (enne 1964. a ehitatud platvormid) 2,0 - 1,0 2,15 3,0 Märkus. Platvormi poortide sektsioonidekoormusi peab üle kandma kuni 100 mm kõrguste puidust peenprusside kaudu. Kaupade kinnitamisel vastuprussidega ei tohi prusside arv poordisektsiooni kohta, paigaldamisel tugisangade vastaspoolele, olla üle kahe; paigaldamisel kiilriivide vastaspoolele – mitte üle kolme. Külgpoortide sektsioonide toestamisel tugipuude paaridega, milles tugipuude ülemised otsad on omavahel kokku seotud neljakiulise traadiga, mille ümbermõõt on vähemalt 6 mm, võib poortide lubatavat koormust suurendada 2 korda võrreldes tabelis 17 esitatuga. 5.2. Universaalsete poolvagunite kereelementidele lubatavad koormused on toodud tabelis 18. Tabel 18 Universaalsete poolvagunite kereelementide lubatavad koormused Koormatav element; koormuse liik Koormuse suurus (tf) poolvagunitele, mis on ehitatud enne 1974. aastat pärast 1974. aastat 1. Otsauksed (kaasa arvatud nurgapostid) Jaotatud ühtlaselt üle kogu kerelaiuse põrandast kuni kõrguseni (summaarne): – 650 mm – 1200 mm – üle kogu kõrguse – – – 44,7 29,9 14,2 2. Otsasein Jaotatud ühtlaselt üle kogu kerelaiuse põrandast kuni kõrguseni (summaarne): – 650 mm – 1200 mm – üle kogu kõrguse – – – 57,8 43,9 40 3. Otsakünnis Jaotatud üle kogu kerelaiuse, kantakse üle prussi kaudu, mille kõrgus on vähemalt 100 mm ja laius on vähemalt 60 mm 41,8 43,7 4. Nurgapost Pikisuunaline koondjõud põranda tasandist kõrgusel: – kuni 100 mm – 650 mm – 1200 mm – ülemise vöötala tasandil 22 18,2 – 16,5 23 18,9 9,5 17,2 5. Põiksuunalised koondturvejõud а) ainult nurgapostidele (igale postile) põranda tasandist kõrgusel: – 150 mm – 1200 mm – ülemise vöötala tasandil b) igale külgpostile, välja arvatud nurgapostid, põranda tasandist kõrgusel: – 150 mm – 1200 mm – ülemise vöötala tasandil – – – – – – 63,5 7,9 4,6 16,2 2,0 1,2 6. Paindemoment kerepostide aluses põiksuunaliste koormuste mõjust, tfm: – nurgapostid – teljepoldipostid – vahepostid – – – 9,5 2,4 2,4 Märkus. Märk (–) tabelis tähendab, et kereelementide koormuste suurusi ei kasutata veose kinnitusviiside väljatöötamisel. Lubatavad koormused poolvagunite seostamisseadmetele on toodud tabelis 19. Tabel 19 Poolvagunite seostamisseadmete lubatavad koormused Sidumisseade Koormuse suurus, tf, poolvagunitele, mis on ehitatud enne 1974. aastat pärast 1974. aastat Ülemine välimine ja sisemine Keskmine Alumine Välimine seostamisseade otsatalal 1,5 2,5 5,0 5,0 2,5 3,0 7,0 7,0 Ühe tugiposti ülemise ja keskmise seostamisseadme üheaegne koormamine pole lubatud. 6. Kaupade ettevalmistus veoks 6.1. Vedamisele kuuluva kauba peab kaubasaatja ette valmistama selliselt, et veol oleks tagatud rongiliikluse ohutus ning vaguni ja kauba puutumatus. Selleks peab kaubasaatja: - kinnitama kauba kindlalt pakendisiseselt; - tõkestama või kinnitama kauba liikuvad osad liikumatute osade suhtes; - kontrollima üle kinnituse paigaldamiseks ettenähtud veosesõlmed ja -detailid, et need peaksid vastu kinnituselt ülekantavale jõule; - vajadusel kasutama lisaseadmeid kauba kinnitamiseks. 6.2. Traktorite, autorongide, autode, haagiste, poolhaagiste ja teisaldatavate autofurgoonide ja ettevalmistus veoks toimub kooskõlas SMGSi lisadega 7 ja 21. 6.3. Kaup markeeritakse SMGSi artiklite 5 ja 9 nõuete kohaselt. 7. Vagunite ettevalmistus laadimiseks 7.1. Kaup laaditakse tehniliselt korrasolevatesse ja selle kauba veoks sobivatesse vagunitesse, mis on puhastatud eelnevalt veetud kauba jääkidest, kinnitusvahenditest, prügist, porist, lumest ja jääst. Talvisel ajal peab vaguni põrand kauba toetumis- ja kinnituskohtades olema liivatatud kuni 2 mm paksuse liivakihiga. 7.2. Vagunite tehnilise sobivuse kaubaveoks määrab raudtee. Vagunite kaubandusliku sobivuse määrab kaubasaatja, kui vedu toimub tema kulul, või raudtee, kui veo eest tasutakse raudtee vahenditest. 7.3. Kui vaguni konstruktsiooniga on ette nähtud platvormi poordid, poolvagunite luugid ja uksed, peavad need olema suletud ja riivistatud. Platvormipoortide kiilriivid peavad olema lõpuni alla löödud. Kauba laadimine poortideta platvormile on lubatud, kui kaupade kinnitusviis ei näe poorte ette. 7.4. Haagendi platvormide pikipoortide sektsioonid peavad olema lahti, kui need takistavad kauba nihkumist vaguni liikumisel kõveratel teelõikudel. 7.5. Kui laaditav kaup ei mahu platvormi või poolvaguni põrandapikkuse piiresse, peavad platvormi otsapoordid olema alla lastud ja toetuma kronsteinidele, poolvaguni otsauksed peavad olema lahti ja kinnitatud. Kaup ei tohi toetuda allalastud otsapoortidele. Vajadusel paigutatakse kaup aluste peale. 7.6. Kauba veol platvormidel, mille külgpoordi sektsioonid on avatud, tuleb viimased kinnitada külgpoortidel olevate rõngaste abil pikitaladel olevate metallkonksade külge. Rõngaste puudumisel on kaubasaatja kohustatud kõik vastastikku asuvad poordisektsioonid seostama vähemalt 4 mm jämeduse traadiga, mis tõmmatakse allpool külgtalasid ja ematala platvormi alt läbi. Traat ei tohi kokku puutuda pidurite hoobülekande detailidega ega takistada nende liikumist. Poortide õigesti kinnitamise ja seostamise eest vastutab kaubasaatja. Platvormi poordid peavad pärast kinnitamist olema vertikaalasendis. Allalastud pikipoortide vasakpoolsetele äärmistele sektsioonidele peab olema pesemiskindla valge värviga kantud platvormi number. 8. Nõuded vagunite korrasoleku tagamiseks kaupade peale- ja mahalaadimisel 8.1. Vagunipargi korrasoleku tagamiseks peavad kaubasaatjad ja -saajad kinni pidama järgmistest nõuetest: – autode, traktorite ja teiste ratasveokite ning raskekaaluliste kaupade peale- ja mahalaadimisel tuleb kasutada teisaldatavaid laadimissildu ja muid platvormi poorte vigastuste eest kaitsvaid abiseadmeid. Keelatud on roomikveokeid platvormi põrandal ümber pöörata ilma põrandat vigastamise eest eelnevalt kaitsmata; – küljelt peale- ja mahalaaditavate laadimisplatvormide (rampide) puhul peavad platvormi poordid enne vagunite etteandmist rambi juurde olema alla lastud ning pärast peale- ja mahalaadimise lõpetamist üles tõstetud ja kiilriividega kinnitatud; – kauba peale- ja mahalaadimisel rullimiseks kasutatavad kaldpoomid peavad toetuma platvormi põrandale või poolvaguni ülemisele vöötalale. 8.2. Kauba peale- ja mahalaadimiselei ole lubatud: – avada ja sulgeda poolvagunite tühjendusluuke traktorite, laadurite, vintside, kraanade või muu selleks otstarbeks mitteettenähtud tehnikavahendi abil; – lasta greiferit löögiga vastu vaguni põrandat; – riivata greiferiga platvormi poorte ning poolvaguni seinu ja uksi; – vintsiga laadimisel toetuda trossiga platvormi poortidele ja poolvaguni ülemisele vöötalale; – laadida kaupa platvormilt või poolvagunist hambulise greiferiga; – laadida kinnikülmunud kaupu maha, lükates neid luugiavadesse greiferite või teiste lastihaaratsitega, kasutada veose murendamiseks metallpakkusid ja plahvatust, samuti kasutada veose lahtisulatamiseks lahtist tuld, mille leek puutub vastu vaguni detailide; – laadida kaupu, mille temperatuur on üle +1000С; – laadida puistveoseid hüdrauliliselt; – laadida raudbetoonist paneele, konstruktsioone ja muid tooteid poolvagunisse kaldasendis, toetumisega vagunikere külgseintele, välja arvatud käesoleva eeskirjaga ettenähtud juhtudel; – elektromagnetkraanaga laadimisel magnetit välja lülitada ja lasta kaubal kukkuda vaguni põrandast või kauba pealispinnast üle 0,5 m kõrguselt; – kinnitada kaupa vaguni metallosade külge keevitamise või puurimise teel; – võtta küljest vagunidetaile, sealhulgas platvormi poorte ja poolvaguni uksi; – laadida platvormilt maha kuhi- või puistekaupu, sõites põranda laudkattele roomikkäigul buldooserite ja traktoritega, riisuda ekskavaatori kopaga, samuti lohistada kaupa mööda platvormi põrandat. 8.3. Lahtise kauba pealelaadimisel, kui üksiku tüki mass ei ole üle 100 kg, ei tohi poolvaguni põrandale langev kauba kogumass olla üle 5 t, kukkumise kõrgus vaguni põrandast – mitte üle 3 m. Kui lahtise kauba pealelaadimisel on üksiku tüki mass 100–500 kg, peab kasti põhjale puistama väikesetükilist kaupa vähemalt 300 mm paksuse kihi; puistatud kihile langev kauba kogumass ei tohi olla üle 7 t, kukkumise kõrgus – mitte üle 3 m. Üle 500 kg kaaluvatest eraldi tükkidest koosnev lahtine veos, samuti tükk-kaubad ja konteinerid tuleb laadida ilma neid loopimata. Kui kaubasaaja või raudtee on kauba maha laadinud, peavad vagunid olema puhastatud nii väljast- kui seestpoolt, vagunitelt peavad olema eemaldatud veose kinnitusvahendid, välja arvatud statsionaarsed. Samuti peab olema eemaldatud traat automaatsiduri lahtihaakimiskangide käepidemetelt, kaubaluukide kaante ja poolvagunite otsauste riividelt ning platvormide poordiriividelt; platvormi poordid, poolvagunite uksed ja luugid peavad olema kinni. 9. Veoste vagunitesse kinnitamise vahendid 9.1. Veoste kinnituseks vagunites kasutatakse järgmisi kinnitusvahendeid: tõmmitsad. ümberseotised, pingutid (seal hulgas ka mitmelülilised), kokkuseotised, puitpostid, -kilbid ja -prussid, tugikingad, “naklid”, karkassid, kassetid, püramiidid, tugipesad, turnikeed jt. Kinnitusvahendid võivad olla ühe- ja mitmekordse kasutusega (mitmeringelised). Tõmmits – kinnitusvahend, mis on kinnitatav ühe otsaga veosel oleva sidumisseadme külge, teisega – spetsiaalselt selleks ettenähtud sidumisseadme külge vaguni kerel. Ümberseotis – kinnitusvahend, mis haarab veose ja kinnitub mõlema otsaga vaguni sidumisseadmete külge. Pinguti – kinnitusvahend, mis on ette nähtud teiste kinnitusvahendite (tõmmitsad, ümberseotised, postid jm) omavahel ühendamiseks ning pingutuseks. Kokkuseotis – kinnitusvahend, mis on ette nähtud veose eraldi ühikute ühendamiseks üheks veose kohaks. 9.2. Kinnitusvahendite kvaliteedi ja töökindluse eest vastutab saatja. Mitmeringeliste kinnitusvahendite kasutamisel on saatja raudteel õigus nõuda saatjalt mitmeringelise kinnitusvahendi perioodilise ülevaatuse akti, mis tõendab selle kasutuskõlblikkust. Kinnitusvahendite paigaldamisel vagunile kasutatakse standardseid kinnitustooteid: polte, tikkpolte, naelu, ehitusklambreid jm. 9.3. Tõmmitsate, ümberseotiste, pingutite, kokkuseotiste valmistamiseks kasutatakse järgmisi materjale: - terastraat, GOST 3282-74, termotöödeldud (lõõmutatud), ümarristlõikega (GOST 2590-88), ruutristlõikega (GOST 103-76); - valts- või ribateras (GOST 103-76); - terasketid, trossid. 9.4. Tõmmitsate, ümberseotiste, pingutite, kokkuseotiste valmistamiseks muude materjalide kasutamine on lubatud tingimusel, et nende töökindlus on kinnitatud ning kooskõlastatud vedudes osalevate raudteedega. 9.5. Ümarvaltstoote ristlõike diameeter peab olema vähemalt 5 mm; mitteümara valtstoote ristlõike pind peab olema vähemalt 20 mm². Valtstoote pinnal ei tohi olla mehaanilisi vigastusi, mõrasid, keerde, kihistusi, kergsööbeid. 9.6. Tõmmitsate ja ümberseotiste kinnituseks kasutatakse vagunites: - platvormidel (joonis 14): külgmisi ja otsmisi postiklambreid; tugikronsteine raami otstalal; põranda sidumisseadmeid (nende olemasolul); külgklambreid platvormidel suure tonnaažiga konteinerite ja ratastehnika veoks;

Joonis 14 – Universaalse platvormi sidumisseadmed - poolvagunites (joonis 15): alumisi sidumisseadmeid (sõlmplaate), keskmisi sidumisseadmeid, mis asuvad külgseinte postide küljes 1100–1200 mm kõrgusel põrandast; ülemisi sidumisseadmeid klambrite kujul sees- ja väljaspool kere ülemisi ümberseotisprusse; väliseid sidumisseadmeid raami otstaladel.

Joonis 15 – Universaalse poolvaguni sidumisseadmed 9.7. Ei ole lubatud kinnitada tõmmitsaid ja ümberseotisi vaguni kere teiste detailide külge, sealhulgas metsaklambrite, sidumisrõngaste, mis asuvad poolvaguni ülemisel ümberseotise prussil, aga samuti rõngaste külge platvormi poordisektsioonide välisküljel. 9.8. On lubatud kasutada kokkupandud (mitmest liidetavast osast) traat- või kombineeritud (mitmeliigilistest tõmmitsatest/ümberseotistest) tõmmitsaid ja ümberseotisi. Selliste tõmmitsate ja ümberseotiste elementide tugevus ei tohi olla väiksem tõmmitsate ja ümberseotiste koostisosade vastupidavusest. 9.9. Ümberseotised platvormidel kinnitatakse kahe vastastikku asetseva postiklambri külge. 9.10. Tõmmitsate/ümberseotiste paigaldamiseks on järgmised moodused: Moodus 1. Tõmmits/ümberseotis valmistatakse ühest pidevast traadist. Traadi üks ots (joonis 16) tõmmatakse kaks korda ümber vaguni (kauba) sidumisseadme ja keeratakse vähemalt 2 korda ümber sama traadi. Traadi teine ots viiakse järjestikku läbi kauba ja vaguni sidumisseadmete, luues tõmmitsas/ümberseotises vajaliku traatide arvu. Traadi ots pannakse kinni vaguni (või kauba) sidumisseadme külge ülalnäidatud viisil, keerates selle ümber tõmmitsa või ümberseotise ühe või mitme traadi. Traadi otsad peavad kinnipanemiseks olema vähemalt 500 mm pikkused. Traadi keeramise suund kinnipanemisel peab olema selline, et järgmisel tõmmitsa keeramisel nende kinnitus ei nõrgeneks. Tõmmitsa/ümberseotise traadid väänatakse kokku kangiga või muu vahendiga kuni pinguseni.

Joonis 16 – Tõmmitsate/ümberseotiste paigaldamine mooduse 1 kohaselt Moodus 2. Tõmmits/ümberseotis valmistatakse ühest pidevast traadist. Traat pistetakse läbi vaguni (kauba) sidumisseadme ja murtakse seal kahekorra, moodustades kahest võrdse pikkusega traadist säigme (joonis 17). Edasi viiakse säie järjestikku läbi kauba ja vaguni sidumisseadmete, moodustades vajaliku arvu traate tõmmitsas/ümberseotises. Säigme ots keeratakse kaks korda ümber vaguni (kauba) sidumisseadme ja seejärel traadi otsad keeratakse ühekaupa ümber tõmmitsa (ümberseotise) ühe või mitme traadi. Traadi otsad peavad kinnipanemiseks olema vähemalt 500 mm pikkused. Nõuded otste kinnipanemisel ja tõmmitsa/ümberseotise kokkuväänamisel on analoogsed moodusele 1.

Joonis 17 – Tõmmitsate/ümberseotiste paigaldamine mooduse 2 kohaselt Moodus 3. Tõmmits/ümberseotis valmistatakse säigmest, mis koosneb kahest pidevast traadist (joonis 18). Säie pistetakse läbi vaguni (kauba) sidumisseadmete ja murtakse pooleks, jättes kinnipanekuks ühe otsa pikkuseks vähemalt 500 mm. Iga traat viiakse kaks korda ümber vaguni (kauba) sidumisseadme ja keeratakse vähemalt 2 korda ümber säigme. Pärast vajaliku arvu traatide moodustamist tõmmitsas/ümberseotises viiakse säigme ots kaks korda ümber vaguni (kauba) sidumisseadme. Seejärel traadi otsad, igaüks eraldi, viiakse ümber tõmmitsa/ümberseotise ühe või mitme traadi. Traadi otsad kinnipanemiseks peavad olema vähemalt 500 mm pikkused. Nõuded otste kinnipanemisel ja tõmmitsa/ümberseotise kokkuväänamisel on analoogsed moodusele 1.

Joonis 18 – Tõmmitsate/ümberseotiste paigaldamine mooduse 3 kohaselt 9.11. Tõmmitsa/ümberseotise kokkuvääne peab olema ühtlane kogu selle pikkuses. Vahend kokkuväänamiseks tuleb panna keskkohta vaguni ja kauba sidumisseadmete vahel (vaguni sidumisseadme ja kaubal oleva murdekoha vahel, kaubal olevate murdekohtade vahel). Kui tõmmitsa/ümberseotise pikkus on üle 1,5 m, on lubatud seda kokku väänata kahest kohast, vältides varem kokkuväänatud osa lahtikeerdumist. Ümberseotis tuleb kokku väänata vähemalt kahest kohast vastastikku asuvates harudes. Tõmmitsates/ümberseotistes, mille harud on kauba murdekohal, peab täiendavalt kokku väänama murdekohtade vahelised osad, mis on pikemad kui 300 mm (joonis 19).

Joonis 19 – Tõmmitsate kokkuväänamise kord murdekoha korral

Joonis 20 – Traatide hulga määramine tõmmitsates, ümberseotistes ja pingutites 9.12. Tõmmitsate, ümberseotiste, pingutite, kokkuseotiste arvestamisel määratakse traatide arv ja vastavalt tööristlõige ilma kinnipanekuotsi arvestamata (joonis 20). Tõmmitsates, ümberseotistes, pingutites peab traate olema paarisarv. 9.13. Kui traadi diameeter on ≥6 mm, ei tohi valmistada tõmmitsaid, ümberseotisi, kokkuseotiseid ega pinguteid, mille traatide arv on üle 8. 9.14. Tõmmitsad/ümberseotised ei tohi omavahel kokku puutuda, kui on tegemist kaubaga, mis võib vaguni suhtes vetruvalt kõikuda, näiteks kandevedrudel olev kaup. 9.15. Tõmmitsad/ümberseotised, mis on valmistatud varras- või ribaterasest koos pingutusseadmetega, ei tohi puutuda vastu platvormi suletud poorti. Kui seda pole võimalik vältida, tuleb poort alla lasta. 9.16. Traadist tõmmitsad/ümberseotised ei tohi toetuda platvormi poordile, kui nurk tõmmitsa ja vertikaalpinna vahel puutepunktis platvormi poordiga on suurem kui 15º (joonis 21 a). Kui seda tingimust ei ole võimalik täita, lastakse tõmmitsad ja ümberseotised läbi külgpoortide alt (joonis 21 b) või tuleb platvormi poordid alla lasta (joonis 21 c).

Joonis 21 – Traadist tõmmitsate/ümberseotiste lubatud asend platvormi poortide suhtes. 9.17. Traadist kinnitusvahendite kasutamisel võib traadi ettenähtud diameetri asendada teisega tingimusel, et on tagatud kinnitusvahendi samane tugevus vastavalt tabelile 20. Tabel 20 Traadist kinnitusvahendite ristlõike vastavus Vahetamisele kuuluvate traatide arv diameetriga 6 mm Vastav arv traate diameetriga, mm 4,0 4,5 5,0 5,5 6,3 6,5 7,0 7,5 8,0 2 6 4 4 4 2 2 2 2 2 4 - 8 6 6 4 4 4 4 4 6 - - 8 8 6 6 6 4 4 8 - - - - 8 8 6 6 6 9.18. Pingutid (joonis 22) moodustatakse pidevast traadist. Pinguti traadid keeratakse kokku kangi või muu vahendiga kuni tõmmitsa pinguseni. Pinguti tugevus ei tohi olla väiksem kinnitusvahendi ühendatavate koostisosade tugevusest.

Joonis 22 – Moodus traadi otste kinnipanekuks pingutis 9.19. Kokkuseotis moodustatakse pidevast traadist. Traatide hulk kokkuseotises määratakse kindlaks arvestuslikul või eksperimentaalsel teel. Traadid kokkuseotises peavad tihedalt liibuma teineteise vastu ja asetsema tasapinnas, perpendikulaarselt seotu pikiteljega. Traatide otsad keeratakse omavahel kokku vähemalt viis korda kuni kokkuseotise kõigi traatide pinguseni (joonis 22 a).

Joonis 22 a – Kokkuseotise paigaldamine 9.20. Puidust kinnitusvahendid valmistatakse mitte alla kolmanda sordi saepuidust vastavalt GOST 8486-86E ja GOST 2695-83. Kaske, haaba, pärna ja leppa on lubatud kasutada alus- ja vahetükkide valmistamiseks, millele mõjub vaid surve ja mille külge ei kinnitata tugi- ega vasturprusse ega teisi kinnitusvahendeid. Neid puiduliike ega ka metsakuiva puitu ei ole lubatud kasutada postide, tugi- ja vasturprusside valmistamiseks. 9.21. Alus- ja vahetükke kasutatakse kauba toetuspinna suurendamiseks vaguni põrandale, kaubavirna kaitseks lagunemise vastu, tagamaks veose mehhaniseeritud peale- ning mahalaadimine, kaitsmaks kauba ja/või vaguni tugipinda vigastamise eest, aga samuti vastur- ja tugiprusside kinnituseks. Juhul, kui ülalnimetatud tingimused on tagatud alus- ja vahetükke kasutamata, pole nende paigaldamine kohustuslik. Alus- ja vahetükkide kõrgus peab olema vähemalt 25 mm. Alus- ja vahetükkide laius peab olema vähemalt 80 mm, seejuures laiuse ja kõrguse suhe peab olema vähemalt 1,5. Alustükkide pikkus, mis asetatakse põiki vagunit, peab olema võrdne kere laiusega, vahetükkidel aga – mitte alla kauba laiust. Põiki vahetükid, mida kasutatakse kaubavirnade eraldamiseks, paigaldatakse üksteise peale vähemalt 500 mm kaugusele kauba otstest ja vähemalt 300 mm kaugusele külgpostidest. Alus- ja vahetükke võib valmistada kokkupandavatena: kõrguses ja laiuses kahest osast, pikkuses mitmest osast (joonis 23). Poolvagunites on alustükkide pikiühendamine lubatud vaid haritalal (põiki alustükkide puhul) või põikitalal (piki alustükkide puhul). Alus- ja vahetükkide koostisosade paksus ühendamiskohas peab olema vähemalt 35 mm. Alus- ja vahetükkide koostisosade üldristlõike mõõtmed peavad rahuldama ülaltoodud nõudeid. Alus- ja vahetükkide koostisosade, mis on ühendatavad laiuti ja pikuti, kõrgus peab olema ühesugune kogu pikkuses.

Joonis 23 – Kokkupandavate alus- ja vahetükkide variandid Juhtudel, kui kauba paigutus- ja kinnitusviis näeb ette alustükkide kinnitamise vaguni põranda külge, peab alustükkide kinnitamine toimuma järgmises korras. Alustükid, mis kõrguse järgi moodustavad alustüki alumise osa, lüüakse põranda külge vajaliku hulga naeltega, samamoodi lüüakse ülemine osa alumise külge. Alustüki osasid võib põranda külge lüüa vajaliku hulga naeltega, mis läbivad alustüki mõlemad osad. Alustükid, mis on kokkupandavad laiuti ja pikuti: koostisosad ühendatakse omavahel naeltega, poltidega ja klambritega hulgas, mis tagab nende liikumatuse teineteise suhtes vagunisse asetamisel. Alustüki iga osa lüüakse põranda külge nõutava ristlõikega naeltega ja hulgas, mis on vähemalt 75% üldse alustükile nõutavast hulgast. Alus- ja vahetükke võib valmistada erinevate profiilidega metallist, raudbetoonist ja muudest materjalidest, kui see ei põhjusta kauba vigastamist. 9.22. Puust postid, kooritud või koorimata, mida kasutatakse virnastatud kauba julgestamiseks külgedel ja otstel, valmistatakse mitte alla teise sordi, sirgete kiududega ümarpuidust, vastavalt GOST 8486-86E ja GOST 2695-83. Ümarpuidust postide jämedus peab olema alumises lõikepinnas 120–140 mm ja ülemises vähemalt 90 mm. Saepuidust postide ristlõige ei tohi olla alla 90 x 120 mm. Postide paksus, mis pannakse poolvagunitesse, peab olema vähemalt 100 mm poolvaguni ülemise vööprussi kõrgusel (joonis 24 a). Külgmised postid tuleb paigaldada järgmiste moodustega. Moodus 1. Post seatakse poolvaguni põrandale, lastakse läbi metsaklambri ja kinnitatakse alumise sidumisseadme külge traadiga, mille diameeter on vähemalt 5 mm (joonis 24 b), seejuures viiakse traat kaks korda ümber posti ja samaaegselt pistetakse läbi alumise sidumisseadme ava. Traadi otsad keeratakse sidumisseadme peal omavahel kokku vähemalt kolm korda. Posti on lubatud kinnitada ka kahest traadist koosneva säigmega, mis pistetakse läbi alumise sidumisseadme ava, viiakse üks kord ümber posti ja säigme otsad keeratakse sidumisseadme peal omavahel kokku vähemalt kolm korda.

Joonis 24 – Külgmiste postide paigaldamine poolvagunis (a, b, c, d) Moodus 2. Post paigaldatakse poolvaguni põrandale päris vastu metsaklambrit ja alumist sidumisseadet ning kinnitatakse nende külge traadiga, mille diameeter on vähemalt 5 mm, analoogselt moodusele 1 (joonis 24 c). Moodus 3. Poolvagunites, mis on varustatud 30º nurga alla käänatud metsaklambritega, pannakse post kaldasendis metsaklambrisse ja seatakse vertikaalseks, posti alumine ots seatakse päris vastu alumist sidumisseadet ning kinnitatakse analoogselt moodusele 1 (joonis 24 d). Külgmiste postide kõrgus poolvaguni ülemisest äärisprussist ei tohi olla kõrgem: a) laadimisel selle põhigabariidi piires: - 900 mm – poordi kõrguse korral 1880 mm; - 700 mm – poordi kõrguse korral 2060 mm; - 370 mm – poordi kõrguse korral 2385 mm; b) laadimisel selle tsonaalse gabariidi piires: - 1460 mm – poordi kõrguse korral 1880 mm; - 1260 mm – poordi kõrguse korral 2060 mm; - 940 mm – poordi kõrguse korral 2385 mm. Platvormidel pannakse postid selleks ette nähtud külg- ja otsklambritesse. Ümarpuidust postid pannakse tüviotsaga allapoole. Posti alumine ots peab olema tahutud klambri sisemõõtu. Post peab klambri alumisest servast välja ulatuma 100–200 mm. Pilu posti ja klambri vahel on lubatud mitte rohkem kui 15 mm ainult klambri alumise serva tasemel. Sel juhul tuleb post täiendavalt kinnitada kiiluga (joonis 25). Kiil tuleb tihedalt sisse lüüa altpoolt ja kinnitada kahe 80–90 mm pikkuse naelaga posti külge, kui kiil pannakse posti ja raami tala vahele, ja ühe naelaga, kui kiil pannakse posti ja klambri vahele.

Joonis 25 – Posti kinnitamine platvormi postiklambris Lühikesed postid paigaldatakse poortide kandevõime suurendamiseks. Lühikeste postide kõrgus platvormi põrandast peab olema vähemalt 100 mm suurem tugevdatava poordi kõrgusest, kuid postide kinnitamisel pingutitega – vähemalt 150 mm. Pikki poste kasutatakse vajadusel, et julgestada kaupa, mille laadimiskõrgus ületab oluliselt platvormi poortide kõrguse. Kauba paigutamisel laadimise põhigabariidi piires peab külgpostide kõrgus platvormi põrandast olema mitte üle 2800 mm. Kinnituse kandevõime suurendamiseks ühendatakse vastastikku asetsevad postid pingutitega ülevalt kokku, vajadusel aga nii ülevalt kui ka kõrguse järgi keskelt. (joonis 26).

Joonis 26 – Postide ühendamine platvormil Lühikeste postide ühendamine ja pikkade postide ülemine ühendus peab olema teostatud selliselt, et kaugus pingutist kauba pinnani oleks 50–100 mm, kaugus pingutist postide ülemise lõikeni vähemalt 100 mm. Pikkade postide keskühendus ei tohi võimalust mööda puutuda vastu kaupa. Puitpostide ühendamise moodused on toodud joonisel 27.

Joonis 27 – Puitpostide ühendamise võtted 9.23. Tugi- ja vasturprusse ning vasturraame kasutatakse kaupade julgestamiseks kulgliikumise vastu piki ja põiki vagunit, aga samuti inertsjõudude ülekandeks kaubalt vaguni kere elementidele (platvormi külg- ja otspoortidele, otskünnisele, nurgapostidele, poolvaguni alumisele vöötalale). Prussid peavad olema valmistatud mitte alla kolmanda sordi okaspuu liiki saepuidust vastavalt GOST 8486-86E. Tugi- ja vasturprusside ning –raamidena on lubatud kasutada tooteid ka teistest materjalidest, mille tugevus on tõestatud normdokumentidega. Puitprusside parameetrid võetakse vastavuses käesoleva osa normidega. Vasturraamide elemendid ühendatakse naelte, ehitusklambrite, sidelappide või muude kinnitustoodetega. Tugi- ja vasturprusside kõrgus peab olema vähemalt 50 mm. Tugi- ja vasturprusside paigaldamise tüüpskeemid on näidatud joonisel 28.

Joonis 28 – Vastur- ja tugiprusside paigaldamise tüüpskeemid 1 – vasturpruss; 2 – tugipruss 9.24. Kauba kinnitamise juures puidust alustükkide, tugi- ja vasturprusside ning -raamide kinnitamiseks vaguni põranda puitkatte külge, aga samuti puidust kinnituselementide omavahel ühendamiseks kasutatakse naelu GOST 283-75, mille mõõdud on toodud tabelis 21. Tabel 21 Naelte lubatud mõõtmed Naela diameeter, mm Naela pikkus, mm Naela pea diameeter, mm 4,0 100–120 7,5 5,0 100–150 9,0 6,0 150–200 11,0 8,0 250 14,0 Ühe diameetriga naelad võib asendada vastava hulga teise diameetriga naeltega (tabel 22), kui on tagatud nõuded nende pikkuse suhtes. Tabel 22 Erineva diameetriga naelte vastastikune asendatavus Asendamisele kuuluvate naelte hulk diameetriga 6 mm Vastav naelte hulk diameetriga, mm 4,0 5,0 8,0 2 5 3 2 3 7 5 2 4 9 6 3 5 12 8 3 6 14 9 4 7 16 10 4 8 18 12 5 9 20 13 5 10 23 15 6 Naelte paiknemise skeemid puidust kinnitusvahendite kinnitamisel vaguni põranda külge on toodud joonisel 29.

Joonis 29 – Naelte paiknemise skeemid Minimaalne lubatud kaugus naelte vahel, aga samuti naelte ja puitelementide servade vahel, sõltuvalt elementide paksusest, on toodud tabelis 23. Tabel 23 Minimaalne lubatud kaugus naelte vahel, naelte ja puitelementide servade vahel Kauguse tähis (joonis 29) Minimaalne lubatud kaugus elemendi paksusel h, mm ≤50 >50 S1 125 90 S2 30 30 S3 30 30 S4 90 90 Kinnitusvahendi (või selle osa) kinnitamisel vaguni põranda külge tuleb naelad sisse lüüa risti vaguni põrandaga. Naela kõverdumine ei ole lubatud. Naelte pikkus peab olema 50–60 mm suurem kinnitusdetaili kõrgusest. Naelte sisselöömisel ei tohi kinnitusdetailides tekkida lõhesid Vajadusel tuleb enne naelte sisselöömist puurida kinnitusdetailidesse augud diameetriga mitte üle 0,85 naela diameetrist. Aukude puurimine platvormi põhjalaudadesse pole lubatud. Platvormi põhjalaudade vahelistesse pragudesse löödud naelu ei arvestata kinnitusel kasutatavate naelte üldisesse hulka. 9.25. Lubatud on kasutada metallklambreid ja rööpanaelu kauba kinnitamiseks puidust kinnituselementide külge ja nende elementide ühendamiseks omavahel, kui see ei tekita neis lõhesid. Vardast klambreid diameetriga üle 8 mm ja rööpanaelu on keelatud lüüa vaguni põrandalaudadesse. 9.26. Kinnituses arvestatakse poltide, tikkpoltide ja kruvide tugevust, sõltuvalt koormamisviisist, vastavalt selle peatüki lisale nr 1. Vältimaks keermesliite lõtvumist peab kasutama stoppseibe, vastumutreid, lõhiseid, keevitust või keerme neetimist. 9.27. Kauba kinnituseks on lubatud kasutada kruvisid (joonis 30). Kruvisid ei tohi keerata vaguni põrandasse. Kruvide karakteristikud on toodud tabelites 24 ja 25.

Joonis 30 Tabel 24 Kruvide põhimõõtmed, mm d1 6 8 10 12 16 d2 4,2 5,6 7,0 8,5 12,0 k 4,0 5,5 7,0 8,0 10,0 s 10 13 17 19 24 Lkr (keerme pikkus) 55 65 75 90 130 60 70 80 100 140 75 90 110 150 80 100 120 160 Tabel 25 Lubatud koormus kruvidele d1, mm 6 8 10 12 16 Rkr, kgf 170 300 450 600 750 Rkr – lubatud koormus kruvile. Enne kruvi sissekeeramist tuleb puurida ette auk. Auk puuritakse puuriga, mis on 0,5–1,0 mm väiksem keerme sisediameetrist d2. Kruvi tuleb lõpuni sisse keerata, kusjuures kinnitatavasse esemesse peab ulatuma vähemalt 0,8 kruvi keermeosast (Lkr) ja kontaktpind peab asuma kruvi keermevabas osas.

Joonis 31 1 – Terasleht, 2 – teraspukk, 3 – kruvi, 4 – kaup, 5 – vagun 9.28. Kinnitusdetailide ühendamiseks omavahel ja kaubaga võib kasutada elektrikeevitust. Keevisühenduste töökindluse eest vastutab saatja. Keevitustööde juures tuleb tagada ohutusmeetmed, mis on ette nähtud vastavates eeskirjades ja juhendites. Keevitustööde teostamisel peab kinnitusvahend (kaup), millel keevitatakse, olema maandatud eraldi juhtmega vagunist mööda. 10. Mitmeringelised kinnitusvahendid 10.1. Mitmeringeliste kinnitusvahendite all mõistetakse mitmekordse kasutusega kinnitusvahendeid, mis on ette nähtud kaupade paigutamiseks ja kinnitamiseks vagunites ja konteinerites, näiteks kassetid, turnikeed, püramiidid, tropid, pingutid jt. 10.2. Kassetid, turnikeed, püramiidid ja nendega analoogsed kinnitusvahendid peavad olema väljatöötatud ja valmistatud klimaatilises teostuses, mis vastab välisõhus kasutamisele makroklimaatiliste rajoonide külmas kliimas, kus õhu iga-aastaste absoluutmiinimumide keskmine temperatuur on alla –45 ºC (vastab 1. kategooria teostusele “ХЛ” VF GOST 15150-69 järgi). 10.3. Mitmeringelised kinnitusvahendid peavad tagama: - kauba kaalu jaotamise vaguni raamile ja pöördvankritele vastavalt käesoleva peatüki p 4 nõuetele; - võimaluse teostada peale- ja mahalaadimistöid (sealhulgas kaubahaaratsi kasutamisega); - veose töökindla kinnituse, mis välistab selle kulgliikumise, lagunemise, ümberpaiskumise, aga samuti veose ning veeremi säilivuse veoprotsessis, laadimis- ja mahalaadimistöödel. 10.4. Mitmeringeliste kinnitusvahendite ehitus peab tagama selle kinnitamisvõimaluse veeremil vaguni selleks ettenähtud detailide ja sõlmede külge. 10.5. Väljatöötatavate mitmeringeliste kinnitusvahendite dokumentatsiooni komplekti peavad kuuluma: - tööjoonised; - kasutusjuhend (pass). Mitmeringelise kinnitusvahendi kasutusjuhend (pass) peab sisaldama vajalikke juhiseid perioodilise tehnohoolduse (sõlmede ülevaatus, määrimine, reguleerimine ja remont) ning kontrolli osas, infot võimalike rikete ja nende kõrvaldamisviiside kohta, ohutusjuhiseid hooldusel ja kasutamisel, hoidmise eeskirju. 10.6. Igal mitmeringelise kinnitusvahendi komplektil peab nähtaval kohal olema selle tehnilises dokumentatsioonis ette nähtud markeering, näiteks: - seadme mark; - tootja nimi (kaubamärk); - väljalaske kuupäev ja seerianumber; - kandevõime või muud vajalikud tehnilised parameetrid; - omaniku nimi (tähis); - järgmise järjekordse katsetamise (kontrolli) ja/või remondi kuupäev. 10.7. Mitmeringelise kinnitusvahendi töökindluse eest vedamisel vastutab saatja. 10.8. Kauba, mille paigutamisel ja kinnitamisel kasutatakse mitmeringelist kinnitusvahendit, vedamiseks andmisel peab saatja raudteele esitama: - mitmeringelise kinnitusvahendi kasutusjuhendis (passis) ette nähtud viimase perioodilise kontrolli akti; - mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamise ja kinnitamise skeemi selle tagastamisel tühiveosena, välja arvatud tropid, pingutid jms. 10.9. Tühiveosena tagastatava mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamis- ja kinnitusviis veeremil töötatakse välja üheaegselt kauba paigutamis- ja kinnitusviisi väljatöötamisega selle kasutamisel. Tühiveosena tagastatava mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamise ja kinnitamise skeem peab olema lisatud kauba saatelehele koos märkega lahtris “Saatja poolt lisatud dokumendid”. Saaja peab pärast kauba mahalaadimist valmistama mitmeringelise kinnitusvaheni ette tagastamiseks vastavalt saadud skeemile. Kauba korduval saatmisel ühe ja sama saaja aadressil on lubatud korduval saatmisel saatelehele mitte lisada tagastatava mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamise ja kinnituse skeemi. Sel juhul peab saatja saatelehe lahtrisse “Saatja eriteated” tegema märkuse “Tühiveosena tagastatava mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamise ja kinnitamise skeem on saadetud ________ (kuupäev) koos saatelehega nr ____”. Juhul kui tühiveosena tagastatava mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamise ja kinnitamise skeem puudub, töötab tühiveosena tagastatava mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamis- ja kinnitamisviisi välja saaja ning kinnitab selle ettenähtud korras. 11. Kauba paigaldus- ja toestusviiside arvestus vagunis 11.1. Arvestusmetoodika avasätted Kauba paigaldus- ja toestusviiside määramisel tuleb tema kaalu kõrval arvesse võtta järgmised jõud ja koormused: rõhttasapinnal pikisuunas mõjuvad inertsjõud, mis tekivad rongi liikumisel kiirenduse ja pidurdamise ajal, vagunite omavahelisel põrkumisel rongi manööverdamisel ja vagunite sorteermäest allalaskmisel; rõhttasapinnal põikisuunas mõjuvad inertsjõud, mis tekivad vaguni liikumisel ning raudtee kurvidesse ja pöörangulõikudesse sisenemisel; vertikaalsuunalised inertsjõud, mida tekitavad kiirendused liikuva vaguni võngetel; tuulekoormus; hõõrdejõud. Piki-, põiki- ja vertikaalsuunaliste inertsjõudude rakenduspunktiks on veose raskuskese (RKk). Tuulekoormuse resultantjõu rakenduspunktiks on kauba tuulepoolse külje raskuskese. Pikkveoste paigalduse ja toestuse arvestuse eripärad on toodud käesoleva peatüki punktis 12. 11.2. Veosele mõjuvate inertsjõudude ja tuulekoormuse määramine 11.2.1. Pikisuunaline inertsjõud Fпр arvutatakse valemiga: Fпр = апр Qгр (jt), (4) kus апр – pikisuunaline eriinertsjõud kauba 1 t kaalu kohta, jt/t; Qk – kauba kaal, t. апр väärtus kauba konkreetse kaalu puhul arvestatakse valemitega: - laadimisel toetumisega ühele vagunile: Qгро (а22 - а94) апр = а22 - ————————— (jt/t); (5) 72 - laadimisel toetumisega kahele vagunile: Qгро (а44 - а188) апр = а44 - ————————— (jt/t), (6) 144 kus Qгро on üldine kauba kaal vagunis või haagendil, t; a22, a94, a44, a188 on pikisuunalise eriinertsjõu väärtused sõltuvalt toestusviisist vastavalt vaguni brutokaalule: 22 t ja 94 t; haagendi brutokaalule 44 t ja 188 t (võetakse tabel 26 järgi). Tabel 26 Pikisuunalise eriinertsjõu väärtus sõltuvalt kauba toestusviisist Toestusviis apiväärtus (jt/t) vaguni toetumisel ühele vagunile kahele vagunile а22 а94 а44 а188 Vetruv, näiteks: – traattõmmitsad ja –ümberseotised, trosstõmmitsad ja -ümberseotised pingutusseadmega, lattrauast ümberseotised; – puidust tugi- ja vasturprussid; – kauba toestamine kassetis, püramiidis jms kauba toetumisel nende elementidele puitprusside kaudu; – toestamine metallist tugikonstruktsioonidega, mis on kinnitatud vaguni külge poltidega: kaup, mis on pakitud puukastidesse, pakkimata kaup juhul, kui kauba ja metalltoe vahele on pandud puitpruss. 1,2 0,97 1,2 0,86 Jäik, näiteks: – kauba toestamine vaguni külge poltidega, tikkpoltidega, muude analoogsete kinnitusvahenditega; – kauba (välja arvatud puukastidesse pakitud) paigutamine vahetu toetumisega vaguni konstruktsiooni elementidele; – kasseti, püramiidi jms kinnitamine platvormi tugisanga külge poltidega metallpostide või – tugede abil; – pakkimata metallkauba, raudbetooni toestamine metallist tugikonstruktsioonidega, mis on poltidega vaguni külge kinnitatud 1,9 1,67 1,9 1,56 Põikisuunaline horisontaalne inertsjõud Fп, arvestades tsentrifugaaljõu mõju, arvutatakse valemiga: Fп = ап Qгр / 1000 (jt) (7) kus ап – põikisuunaline eriinertsjõud kauba 1 t kaalu kohta, kgf. Kauba puhul toetumisega ühele vagunile arvutatakse ап valemiga: 2 (аш -ас) ап = ас + ——————— lгр (kgf/t), (8) lв kus ас, аш – põikisuunalised eriinertsjõud puhkudel, kui RKk asub vertikaalsetel põiktasapindadel, mis lähevad läbi vastavalt vaguni keskelt ja läbi pöörtäpitala (tabel 27), kgf; lв – vaguni baas, m; lгр– kauba raskuskeskme (RKk) kaugus vaguni sümmeetriat läbiva vertikaalse tasapinnani, m. Haagendil veetavate, toega kahele vagunile, pikkveoste puhul leitakse ап tabelist 27. Tabel 27 Põikisuunaliste eriinertsjõudude väärtused Veose paigutamine Põikisuunaliste eriinertsjõudude väärtused, kgf/t Toega ühele vagunile ja RKk asukohaga vertikaalsel põiktasapinnal, mis läbib: - vaguni keskjoont, аvk - pöörtäpitala, аpt Toega kahele vagunile 330 550 400 11.2.3. Vertikaalsuunaline inertsjõud Fpü määratakse valemiga: Fв = ав Qгр/1000 (jt), (9) kus ав – vertikaalsuunaline eriinertsjõud 1 tonni kauba kohta, kgf/t, mis määratakse valemiga: 2140 ав = 250 + к lгр + ——— (kgf/t). (10) Qгро Vaguni lastimisel kaubaga, mille kaal on väiksem või võrdne 10 t, võetakse Qгро väärtus võrdseks 10 t. Koefitsient k laadimisel toega ühele vagunile võetakse võrdseks 5, toega kahele vagunile – 20. 11.2.4. Tuule koormus Wп määratakse tuule erikoormuse abil, mis on 50 kgf/m², valemi järgi: Wп = 50 Sп/1000 (jt), (11) kus Sп – kauba pealtuulepind (kauba pealispinna, mis ulatub üle platvormi pikipoortide või üle poolvaguni küljeseinte, projektsiooni pindala vaguni pikitelgjoont läbivale vertikaaltasapinnale) m². Kauba silindrilise pealispinna puhul võetakse Sп võrdseks poolega kauba pealtuulepinnast. 11.3. Hõõrdejõudude määramine 11.3.1. Hõõrdejõud, mis takistab ühele või kahele vagunile toetuva, ilma turnikeede kasutamiseta paigaldatud kauba nihkumist, määratakse valemitega: - pikisuunas: Fтрпр = Qгр μ (jt) (12) - põikisuunas: Fтрп = Qгр μ (1000 - ав)/1000 (jt) (13) kus μ – kauba liughõõrdetegur kauba ja vaguni (või alustükkide) vahel. Liughõõrdetegurite väärtus kauba mustusest, lumest ja jääst puhastatud tugipindade, alustükkide ja vaguni põranda (talveperioodil ülepuistatud õhukese liivakihiga) vahel võetakse võrdseks: - puit vastu puitu 0,45; - teras vastu puitu 0,40; - teras vastu terast 0,30; - raudbetoon vastu puitu 0,55; - püsti asetatud lehtterase rullid (štripsid) avatud otstega vastu puitu 0,61; - õlitatud lehtterase pakid vastu puitu 0,21; - kumm vastu puitu (ratastehnika) 0,50; - alumiinium vastu puitu 0,38; - plii ja tsink vastu puitu 0,37. Veerehõõrdetegur võetakse võrdseks 0,10. Arvutuste juures muude hõõrdetegurite (teiste puutematerjalide puhul või puute eritingimustel) kasutamine peab olema põhjendatud vastavuses nõuetega, mis on toodud käesoleva peatüki lisas 2. Hõõrdejõudude, mis takistavad turnikeetugedele paigutatud pikamõõtmeliste veoste nihkumist, määramise eripära on vaadeldud käesoleva peatüki punktis 12.8. 11.3.2. Puitmetallpõrandaga platvormi puhul, kui alustükke kasutamata paigutatakse kaupa, mille raskuskese langeb kokku selle geomeetrilise keskkohaga (joonis 32), määratakse hõõrdejõud, mis takistavad kauba nihkumist, valemitega: - pikisuunas: Fтрпр = Fтр1пр + Fтр2пр + Fтр3пр (jt), (14) kus Fтр1пр + Fтр2пр + Fтр3пр – hõõrdejõud, mis mõjuvad kauba põrandapinnale toetumise lõikudes. Nende väärtus määratakse valemite järgi: а Fтр1пр = Qгр —— m1 (jt); (15) d b Fтр2пр = Qгр —— m2 (jt); (16) d с Fтр3пр = Qгр —— m3 (jt), (17) d kus μ1 , μ2 , μ3 – kauba osade hõõrdetegur põrandapinna vastavas osas; а/d, b/d, с/d – kauba kaalu osad, mis langevad põrandapinna vastavatele lõikudele; - põikisuunas: а b с Fтрn = Qгр (——μ1 + —— μ2+ —— μ3)(1000 - ав )/1000 (jt), (18) d d d kus ав – vertikaalsuunaline eriinertsjõud, mis määratakse valemiga (10), kgf/t.

Joonis 32 – Hõõrdejõud, mis mõjuvad platvormi puitmetallpõrandale kauba toetumise piirkondades Kaubale, mis paikneb ebasümmeetriliselt platvormi sümmeetria pikipinna suhtes (joonis 33), võib täiendavalt mõjuda pöördemoment (Mтр) horisontaaltasandil selle raskuskeset läbiva vertikaaltelje suhtes.

Joonis 33 – Pöördemoment, mis mõjub puitmetallpõrandaga platvormi sümmeetria pikipinna suhtes ebasümmeetriliselt paiknevale kaubale 1 – tõmmits, 2 – vasturpruss Pöördemoment Мтр määratakse valemiga: Мтр = Fтрпр r (jtm), (19) kus r – hõõrdejõu Fтрпр õlg, mis on määratav kui vahe absoluutsuurus: r = lКцт - К Fтрl (m), (20) kus Кцт ja К Fтр – vastavalt kauba raskuskeskme ja hõõrdejõu Fтрпр põikikoordinaadid kauba põrandale toetumise pinna serva suhtes, m. Fтр1пр (b + а/2) + Fтр2пр b/2 К Fтр = ————————————————— (m) (21) Fтр1пр + Fтр2пр Kui r = 0, puudub kauba pöördemoment ja arvestus tehakse vaid tasa-paralleelse liikumise kohta. Lisajõud (Fдоп), mida peavad tekitama kinnitusvahendid, vältimaks kauba pööret, määratakse valemiga: Fдоп = Мтр / lа (jt), (22) kus la – läbi Fдоп tõmmatud vertikaalpindade vahekaugus, m. Jõud tõmmitsas, mis vastavad Fдоп, määratakse, arvestades tõmmitsa kaldenurka. 11.4. Koormatud vaguni ja koorma püsivuse määramine 11.4.1. Veosega vaguni üldraskuskeskme (joonis 34) kõrgus määratakse valemiga: Qгр1 hцт1 + Qгр2 hцт2 + ... + Qгрn hцтn + Qт Нцтв Нцто = ———————————————————————— (mm), (23) Qгр0+ Qт kus Qт –tühja vaguni kaal, t; hцт1, hцт2, ... hцтn – kaubaüksuste RK kõrgus rööpapeade tasapinnast (RPP), mm; Нцтв – tühja vaguni RK kõrgus RPP suhtes, mm (tabel 28). Tabel 28 Pealetuulepind ja vaguni raskuskeskme kõrgus, koefitsientide p ja q väärtused Vaguni tüüp Pealetuule pind,m2 Tühja vaguni RK kõrgus RPP suhtes, m Koefitsientide väärtused p q Neljateljeline poolvagun - kere mahuga kuni 77 m3 - kere mahuga 83–88 m3 34 37 1,13 1,13 5,61 5,61 0,11 0,11 Neljateljeline platvorm, telgede vahekaugus 9720 mm: - kinniste poortidega - avatud poortidega 13 7 0,8 0,8 3,34 3,34 0,10 0,10 Neljateljeline platvorm, telgede vahekaugus 14 400 mm: - kinniste poortidega - avatud poortidega 16 11 0,8 0,8 4,11 4,11 0,08 0,08 Neljateljeline platvorm, telgede vahekaugus 14 720 mm: 9 0,8 3,30 0,08

Joonis 34 – Laadungiga vaguni üldraskuskeskme määramine RPP suhtes 11.4.2. Vaguni põikipüsivust kontrollitakse juhtudel, kui laadungiga vaguni raskuskeskme kõrgus (laadungiga haagendi, kui veos toetub ühele vagunile) RPP suhtes ületab 2300 mm või laadungiga vaguni tuulepoolne pindületab 50 m2. Laadungiga vaguni põikipüsivus on tagatud, kui rahuldatakse tingimus: Рц + Рв —————— ≤ 0,55, (24) Рст kus Рст – staatiline koormus rattalt rööpale, t; Рц + Рв – kesktõukejõu ja tuulekoormusjõu vertikaalne lisakoormus rattale, jt. Staatiline koormus Рст määratakse järgmiste valemite järgi. Veose paigutamisel sümmeetriliselt vaguni piki- ja põikisümmeetriapinna suhtes: Qт + Qгро Рст = —————— (jt) (25) nк Kauba nihkumisel ainult põiki vagunit: 1 bсм Рст = —— (Qт + Qгро (1,0 - —— )) (jt) (26) nк S Kauba nihkumisel ainult piki vagunit:– vähemkoormatud pöördvankri jaoks: 2 Qт lсм Рст = —— ( —— + Qгро (0,5 - —— )) (jt) (27) nк 2 lв Kauba üheaegsel nihkumisel piki ja põiki vagunit – vähemkoormatud pöördvankri jaoks: 2 Qт lсм bсм Рст = — ( —— + Qгро (0,5 - ——)(1,0 - ——)) (jt), (28) nк 2 lв S kus nк – kandevaguni rattapaaride arv; 2S = 1580 mm–rattapaari veereringide vahekaugus. Kesktõukejõu ja tuulekoormuse vertikaalne lisakoormus rattale määratakse valemiga: 1 Рц + Рв = ——— (0,075(Qт +Qгро ) Нцто + Wп h +1000р) (jt), (29) nк S kus Wп – tuulekoormuse mõju veose osadele, mis ulatuvad välja vaguni kere piirest, jt; h – veose tuulepoolse pinna kõrgus RPP suhtes, mm; p – koefitsient, mis arvestab tuulekoormust veost kandvate vagunite kerele ja pöördvankritele ning veose RK nihkumist kandevedrude deformatsiooni arvel. Väärtused p on toodud tabelis 28. Vagunhaagendite ja neile paigutatud pikkveoste püsivuse määramise eripära, kui veos toetub kahele vagunile, käsitletakse käesoleva peatüki punktis 12. 11.4.3. Lisaks kulgliikumisele võivad kaubad transportimise ajal ka ümber paiskuda. Püsivusvaru kauba ümberpaiskumise vastu leitakse valemitest: - ümberpaiskumisel vaguni pikisuunas (joonis 35): lпро ηпр = ————————––; (30) апр (hцт - hупр)

Joonis 35 – Troppide paigutus kauba ümberpaiskumise vastu pikisuunas – ümberpaiskumisel vaguni põikisuunas (joonis 36): Qгр bпо ηп = ——————————————–, (31) Fп (hцт -hуп ) + Wп (hнпп -hуп ) kus lпр, bпо – lühim kaugus RK projektsioonist rõhttasapinnale kuni ümberpaiskumise servani vastavalt vaguni piki- ja põikisuunas, mm; hцт – kauba RK kõrgus vaguni põrandast või alustükkidest, mm; hупр, hуп – vastava piki- või põikitoe kõrgus vaguni põrandast või alustükkide tasapinnast, mm; hнпп – kauba tuulepoolse tasapinna keskme kõrgus vaguni põrandast või alustükkide tasapinnast, mm.

Joonis 36 –Tugede paigutuse variandid kauba ümberpaiskumise vastu põikisuunas Kui ηпр ja ηп väärtused on vähemalt 1,25, siis on kaup püsiv ja selle täiendavat kinnitamist ümberpaiskumise vastu pole vaja. Kui ηпрvõi ηп väärtus on alla1,25, tuleb kauba püsivus tagada vastava kinnitusega: – kaupade, mille ηпр või ηп väärtus on alla 0,8, aga samuti kaupade, mille ηпр ja ηп on üheaegselt alla 1,0, vedamisel tuleb kasutada eriseadmeid (metallkassetid, karkassid, püramiidid), mille konstruktsioon ja parameetreid peavad olema saatja poolt arvutustega põhjendatud; – kui ηпр või ηп väärtus on vahemikus 0,8–1,0 kaasa arvatud, siis soovitatakse kaup kinnitada pikinihke ja ümberpaiskumise vastu eraldi sõltumatute kinnitusvahenditega. Kauba kinnitamisel ümberpaiskumise vastu põikisuunas tuleb püüda tõmmitsad asetada nii, et tõmmitsa projektsioon vaguni põrandale oleks vaguni pikisümmeetriapinnaga risti ning tõmmitsa kinnituskoht kaubal oleks põranda tasapinnast maksimaalsel kõrgusel. – kui ηпр või ηп on vahemikus 1,01–1,25 kaasa arvatud, on lubatud kaup kinnitada ümberpaiskumise ja kulgliikumiste vastu ühiste kinnitusvahenditega, mis võtavad vastu nii piki- kui ka põiksuunalisi inertsjõude. Kauba kinnitamisel tõmmitsatega määratakse ümberpaiskumise vastu jõud tõmmitsates valemitega: -pikisuunas (joonis 37а): 1,25 Fпр (hцт -hупр ) - Qгр lпро Rпро = ——————————————————– (jt); (32) nрпр (hр сos α сos βпр +lпрр sin α)

Joonis 37 – Veose kinnitamine ümberpaiskumise vastu tõmmitsatega а) – pikisuunas; b) – põikisuunas -põikisuunas (joonis 37b): 1,25(Fп (hцт -hуп )+Wп (hнпп - hуп )) - Qгр bпо Rпо = —————————————————––————––––– (jt) (32а) nрп (hр сos α сos βп +bпр sin α) Valemites 32 ja 32а: α – tõmmitsa kaldenurk vaguni põranda suhtes; βпр , βп – nurgad tõmmitsa horisontaalpinnaprojektsiooni ning vastavalt vaguni piki ja põiki sümmeetriatasapindade vahel; nрпр , nрп – ühes suunas töötavate tõmmitsate arv; lпрр, bпр – vahekaugus tõmmitsa kinnituskohast kaubal vertikaaltasapinnani, mis läbib ümberpaiskumisserva vastavalt piki- ja põikisuunas, mm; hр– tõmmitsa kinnituspunkti kõrgus kaubal vaguni põrandapinna (alustüki) suhtes, mm. Kauba kinnitamisel ümberpaiskumise vastu ümberseotistega (joonis 38) peavad olema täidetud järgmised nõuded: – ümberseotised tuleb paigaldada tasapindades, risti vaguni pikisümmeetria tasapinnaga; – kinnitamisel ümberpaiskumise vastu pikisuunas peab ümberseotisi olema vähemalt kaks; – kaubal peavad ümberseotised asetsema sümmeetriliselt selle raskuskeskme suhtes; – ümberseotiste paigaldamisel tasapinnas, mis ei ole paralleelne vaguni põikisümmeetria tasapinnaga (kaldu ümberseotised), peab nihkumise vältimiseks olema tagatud nende kinnitamine kaubal. Joonis 38 – Kauba kinnitamine ümberpaiskumise vastu ümberseotistega Kauba kinnitamisel ümberpaiskumise vastu ümberseotistega määratakse jõud selles valemitega – pikisuunas 1,25 Fпр (hцт -hупр ) - Qгр lпро Rпро = ——————————————————– (jt); (33) 2nобпр lпр об sin α – põikisuunas 1,25(Fп (hцт -hуп )+Wп (hнпп - hуп )) - Qгр bпо Rпо = —————————————————————–––––– (jt), (33а) 2nобп bпоб sin α kus nобпр, nобп – ühes suunas töötavate ümberseotiste arv; lпроб – vahekauguskauba ümberseotise mähisjoonest vertikaaltasapinnani, mis läbib ümberpaiskumisserva pikisuunas, mm; bпоб – vahekaugus kauba raskuskeskme projektsioonist vaguni põrandale kuni vertikaaltasapinnani, mis läbib ümberpaiskumisserva põikisuunas, mm; ülejäänud tähised on samad mis valemites 32 ja 32а. 11.5. Kinnitusvahendite valik ja arvestus. Lubatud koormused kinnitusvahenditele Kaup, olenevalt selle konfiguratsioonist ja parameetritest, võimalike nihete iseloomust ja teistest faktoritest, kinnitatakse tõmmitsate, ümberseotiste, tugi- ja vasturprusside, aluspesade ning teiste kinnitusvahenditega (tabel 29). Tabel 29 Soovitused kinnitusvahendite valikul Kaubad Veose võimalikud nihked Soovitatavad kinnitusvahendid Tasase aluspinnaga tükikaubad Kulgliikumine piki- ja põikisuunas Tugi- ja vasturprussid, tõmmitsad, ümberseotised. Ümberpaiskumine piki- ja põikisuunas Tõmmitsad, ümberseotised, tugiprussid, kassetid, karkassid, püramiidid jms. Silindrilise kujuga, paigaldatavad moodustaja järgi Kulgliikumine piki- (põiki-) suunas Tugi- ja vasturprussid, ümberseotised, tõmmitsad. Veeremine piki ja põiki vagunit Vasturprussid, aluspesad, ümberseotised, tõmmitsad Rataskaup Veeremine piki (põiki) vagunit Vasturprussid, tõmmitsad, mitmeringelised rattatoed (tugikingad) Kulgliikumine piki- (põiki-) suunas Tugi- ja vasturprussid, tõmmitsad Tasase aluspinnaga, virnastatavad Kogu virna või üksikute ühikute kulgliikumine piki- ja põikisuunas Tugi- ja vasturprussid, kokkusidumised, tõmmitsad, ümberseotised, kilbid, tõkked, postid, karkassid, kassetid Pikkveosed Kulgliikumine piki- ja põikisuunas Tõmmitsad, ümberseotised, kilbid, tõkked, postid Põiki ümberpaiskumine Ümberseotised, tõmmitsad, tugikäpad, -prussid ja -pesad 11.5.1. Piki- ΔFпр ja põikijõud ΔFп, mis mõjuvad kinnitusvahenditele, määratakse valemitega: ΔFпр = Fпр - Fтрпр (jt); (34) ΔFп = n ( Fп + Wп ) - Fтрп (jt), (35) kus n – koefitsient, mille väärtuseks võetakse 1,0 kaupade paigutus- ja kinnitusviiside väljatöötamisel, mis on toodud käesolevates eeskirjades või kohalikes tehnilistes tingimustes (KTT), ja 1,25 – raudteejaoskondade poolt kinnitatavate vedude puhul (JTT). Neid jõude võivad vastu võtta üks või mitu kinnitusliiki üheskoos: ΔFпр = ΔFпрр + ΔFпрб + ΔFпроб (jt); (36) ΔFп = ΔFпр + ΔFпб + ΔFпоб (jt), (37) kus ΔFпрр, ΔFпр, ΔFпрб, ΔFпб, ΔFпроб, ΔFпоб – piki- ja põikisuunaliste jõudude osasuurused, mida võtavad vastu tõmmitsad, prussid, ümberseotised. Kinnitusviiside väljatöötamisel kaupade pikinihke vastu on eelistatav tagada nende püsivus samaliigiliste kinnitusvahenditega. Juhul, kui hõõrdekoefitsient μ2 alustükkide ja põranda vahel on väiksem hõõrdekoefitsiendist μ1 kauba ja alustükkide vahel (μ2 μ1), tuleb hõõrdejõudude suuruse Fтрпр ja Fтрп realiseerimiseks alustükid kinnitada vaguni põranda külge. Alustükkide kinnitamiseks vajalik summaarne naelte hulk määratakse valemiga: nгвп = 1000Qгр(μ1 -μ2)/ Rгв (tk), (38) kus Rгв – ühele naelale lubatud koormus, võetakse tabelist 32. 11.5.2. Kauba kinnitamisel nihke vastu tõmmitsatega (joonis 39а) pingete suurused tõmmitsates, arvestades hõõrdejõudude suurenemist neis vertikaalsete osisjõudude toimel, määratakse valemitega: – pikisuunas mõjuvate jõudude vastu: ΔFпр Rрпрi = —————————————————–––– (jt); (39) Σ(nрпрi ( μ sin αi + cos αi cos βпр i )) – põikisuunas mõjuvate jõudude vastu: ΔFп Rрпi = ————————————————–––– (jt) (40) Σ(nрпi ( μ sin αi + cos αi cos βп i )) kus: Rрпрi, Rрпi - pinged tõmmitsasi; nрпрi, nрпi - tõmmitsate hulk, mis töötavad üheaegselt ühes suunas ja on ühesuguste nurkade all αi, βпрi, βпi; αi – tõmmitsa i kaldenurk vaguni põranda suhtes; βпрi, βпi – nurgad tõmmitsa i projektsiooni vaguni põrandale ja vastavalt vaguni sümmeetria piki- ja põikitasapinna vahel; μ – hõõrdekoefitsient kauba ja vaguni (alustükkide) kontaktpindade vahel. Juhtudel, kui tõmmitsaid kasutatakse kauba kinnitamiseks üheaegselt nihke ja ümberpaiskumise vastu, tuleb tõmmitsad arvestada summaarpingete järgi: (Rрпр + Rпро ) ja (Rрп + Rпо ).

Joonis 39 – Pingete arvestusskeemid tõmmitsas, ümberseotises. а – tõmmitsas; b, c – ümberseotises Traatide hulk tõmmitsas või selle ristlõige määratakse suurema pinge (Rрпр + Rпро) või (Rрп + Rпо) vastavalt tabelitele 30 ja 31. Juhul, kui kasutatakse traattõmmitsaid, mis töötavad ühel kaubal ühes suunas ning erinevad pikkuses enam kui 2 korda või omavad erinevaid kaldenurki vaguni põranda suhtes, tuleb tõmmitsate parameetreid arvestada metoodika järgi, mis on käesoleva peatüki lisas 3. Ei ole soovitatav paigaldada pikemaid kui 4-meetriseid traattõmmitsaid. Tabel 30 Lubatud tõmbekoormused traadist kinnitusvahenditele sõltuvalt traadi diameetrist ja traatide arvust (kgf) Traatide arv Traadi diameeter, mm 4,0 4,5 5,0 5,5 6,0 6,3 6,5 7,0 7,5 8,0 2 4 6 8 270 440 540 880 810 1320 1080 1760 350 560 700 1120 1050 1680 1400 2240 430 680 860 1360 1290 2040 1720 2720 530 840 1060 1680 1590 2520 2120 3360 620 980 1240 1960 1860 2940 2480 3920 680 1080 1360 2160 2040 3240 2720 4320 730 1150 1460 2300 2190 3450 2920 4600 850 1350 1700 2700 2550 4050 3400 5400 970 1550 1940 3100 2910 4650 3880 6200 1100 1750 2200 3500 3300 5250 4400 7000 Märkus:Lugejas on toodud väärtused kinnitusviisil JTT järgi, nimetajas kinnitusviisil käesolevate eeskirjade ja KTT järgi. 11.5.3. Kauba kinnitamisel piki- ja põikinihke vastu ümberseotistega, mis asuvad tasapinnas, paralleelselt vaguni sümmeetria põikitasapinnaga (joonis 39 b), määratakse sisepinge ümberseotises valemitega: – pikisuunas mõjuvate jõudude korral: ΔFпроб Rоб пр = ————————— (jt); (41) 2 nоб μ sin α – põikisuunas mõjuvate jõudude korral: ΔFпоб Rоб п = ————————— (jt), (42) 2 nоб μ sin α kus nоб – ümberseotiste hulk. Lubatud on kauba kinnitamiseks piki- ja põikinihke vastu kasutada ümberseotisi, mis asuvad vaguni sümmeetria põikitasapinnaga ristitasapinnas, mitte paralleelselt vaguni sümmeetria põikitasapinnaga (joonis 39 c) (“kaldu ümberseotised”). Sel juhul arvestatakse kauba kinnitus: – pikisuunal – vastavalt p 11.5.2, seejuures võetakse ühe ümberseotise iga külgharu võrdseks ühe tõmmitsaga. Jõud ümberseotise harudes määratakse valemi järgi: Rоб пр = 1,2 Rрпр (jt), (43) kus Rрпр – jõud tõmmitsas, määratuna valemi (39) järgi, milles nрпр = 2 nоб; – põikisuunas valemi järgi: ΔFпоб Rоб п = ——————––———––– (jt), (44) 2 nоб μ sin α cos βп kus βп – nurk ümberseotise projektsiooni vaguni põrandale ja vaguni sümmeetria põiktasapinna vahel. 11.5.4. Mitte traadist tõmmitsate ja ümberseotiste ristlõike pindala määratakse valemiga: 1000 R S = ———––– (cm2) (45) [σ] kus R – jõud tõmmitsas, ümberseotises, jt; [σ] – lubatud tõmbepinged, sõltuvalt terase margist, võetakse tabelist 31. Tabel 31 Kinnituse teraselementide pinged deformatsiooni liikide järgi Deformatsiooni liik Terase mark GOST 380-71, 1050-74 ja 6713-75 Lubatud pinged, kgf/cm² Tõmme/surve St. 3, St. 5 ja teras 20 1650 sama Teras 30 1850 Paine St. 3 ja teras 20 1650 sama St. 5 ja teras 30 1850 Lõige St. 3, St. 5 ja teras 20 1200 Muljumine St. 3 ja teras 20 2500 Poltide venitus St. 3 ja teras 20 1400 11.5.5. Kauba kinnitamisel prussidega nihkumise vastu naelte hulk tugi- või vasturprussi kinnitamiseks vaguni põranda külge määratakse valemitega: – pikisuunas mõjuvate jõudude korral: 1000ΔFпрб nгв = ——————–– (tk); (46) nбпр Rгв – põikisuunas mõjuvate jõudude korral: 1000ΔFпб nгв = ———––––– (tk), (47) nбп Rгв kus nбпр, nбп – üheaegselt ühes suunas töötavate prusside hulk; Rгв – ühele naelale lubatud sisejõud, võetakse tabelist 32. Tabel 32 Naeltele lubatud sisejõud Naela diameeter, mm Naela pikkus, mm Naelale lubatud sisejõud, kgf 4,0 100-120 47 5,0 100-150 75 6,0 150-200 108 8,0 250 192 11.5.6. Silindrilise kujuga ja rataskaubad kinnitatakse veeremise vastu puitprussidega, mitmeringeliste toenditega (näiteks tugipesad ja -raamid, rattatoed) või puitprussidega koos tõmmitsatega (ümberseotistega). Silindriliste kaupade ja rataskaupade veeremise vastu kinnitamisel ainult puitprussidega või mitmeringeliste toenditega määratakse vajalik tugede kõrgus (joonis 40) valemitega: – veeremise vastu piki vagunit

(mm); (48) – veeremise vastu põiki vagunit

(mm), (49) kus ε = 1,25 (ап/1000 + Wп/Qгр) , (50) kus r – kauba veereringi raadius, mm; 1,25 – püsivusvaru koefitsient kauba veeremisel.

Joonis 40 – Kauba kinnitamine tugiprussidega veeremise vastu Naelte hulk ühe tugiprussi kinnitamiseks määratakse valemitega: – veeremise vastu piki vagunit: 1000 Fпр (1 - μ1 tg α) nгвпр = ————————————–– (tk); (51) nбпр Rгв – veeremise vastu põiki vagunit:: 1000 (Fп + Wп) (1 - μ1 tg α) nгвп = ——————————————–––– (tk), (52) nбп Rгв kus m1 – liughõõrdetegur tugiprussi ja tugipinna (vaguni põranda või alustüki) vahel, mille külge see on kinnitatud. 11.5.7. Juhul, kui silindriline kaup kinnitatakse veeremise vastu tugiprussidega koos ümberseotiste või tõmmitsatega (joonis 41), määratakse sisepinge ümberseotises silindrilise kauba veeremise vastu kinnitamisel valemiga: 1,25[Fп (D/2 - hуп) + Wп (hнпп - hуп)] - Qгр bпо Rпоб = ——————————————————————— (jt), (53) nобп bпер kus nобп – ümberseotiste arv; D – kauba diameeter, mm; bпер – ümberpaiskumisserva ja ümberseotise vahelise kauguse projektsioon vaguni sümmeetria põiktasapinnale, mm. Sisepinge tõmmitsates silindrilise kauba kinnitamisel veeremise vastu määratakse valemitega 32, 32а. Sel juhul peab tugiprusside kõrgus olema: – kinnitamisel veeremise vastu pikisuunas – vähemalt 0,1 D; – kinnitamisel veeremise vastu põikisuunas – vähemalt 0,05 D. Naelte arv ühe tugiprussi kinnitamiseks määrtakse valemitega 51 ja 52.

Joonis 41 – Silindrilise kauba kinnitamine veeremise vastu tugiprussidega ja traatümberseotistega 11.5.8. Puidustmahavõetavate kinnitusdetailide ja põrandalaudade painde, surve ja muljumise arvestus toimub valemite järgi: М σи = —— (kgf/сm2); (54) W 1000 F σс = ——––– (kgf/сm2), (55) Sо kus М – paindemoment, kgf сm; W = bh2 /6 – ristkülikulise põiklõikega prussi paindele vastupanu moment, сm3; b – prussi laius, сm; h – prussi kõrgus, сm; F – surve (muljumise) sisejõud, mis mõjub kinnitusdetailile, jt; Ss – detailide summaarne pind, сm2, mis võtab vastu jõu F. Sisejõud F määratakse tugi- ja vasturprussides valemite 34 ja 35 järgi, aga alus- ja vahetükkides valemi järgi: F = Qгр + Fв+2n R sin α (jt), (56) kus n – ümberseotiste või tõmmiste paaride hulk, mis hoiavad kaupa piki- ja/või põikisuunas ning töötavad üheaegselt ühes suunas; R – sisejõud tõmmitsas või ümberseotises, jt. Platvormi põrandaks kasutatakse esimese sordi kuuse või männilaudu paksusega 48–55 mm, laiusega 150 mm. Pinged ei tohi ületada okaspuidu (kuusk, mänd) jaoks lubatud pingeid, mis on toodud tabelis 33. Tabel 33 Okaspuidu (kuusk, mänd) jaoks lubatud pinged Lubatud pinged, kgf/cm² Pinge iseloom mahavõetavatele kinnitusosadele vagunite osadele Paine 120 85 Venitus piki puidukiudu 85 60 Kokkusurve, muljumine pikikiudu 120 85 Kokkusurve, muljumine põikikiudu 18 12 Kohalik muljumine osal pikkusest põikikiudu (detaili vaba otsa pikkus on 100 mm ja suurem, kuid mitte vähem detaili paksusest) 30 20 Kohalik muljumine seibide all, koormuse rakendumisel põikikiudu (ristsuunas või vähemalt 60º nurga all) 40 — Lõhenemine otste sisseraietes, tingimusel, et lõhenemise ulatus ei ületaks paigaldatava detaili kaht täispaksust või sisseraide 10 sügavust: - pikikiudu - põikikiudu 12 6 — — Lõhenemine pikikiudu külgmistes sisseraietes, tingimusel, et lõhenemine ei ületaks detaili viit täispaksust liitdetailis nurga all: - alla 30º - 30º ja enam 6 4 — — Lõige põikikiudu 55 40 Teiste puiduliikide kasutamisel tuleb tabelis 33 toodud lubatud pinged korrutada tabelis 34 antud parandusteguriga. Tabel 34 Muudele puiduliikidele lubatud pingete parandustegurid Erinevate puiduliikide lubatavate pingete parandustegur Puidu liik Venitus, paine, surve, muljumine pikikiudu Surve ja muljumine põikikiudu Lõhenemine Lehis 1,2 1,2 1,0 Jakuutia mänd, kaukaasia nulg, seeder 0,9 0,9 0,9 Koola poolsaare mänd ja kuusk,nulg 0,8 0,8 0,8 Tamm, saar, valgepöök, vaher, valge akaatsia 1,3 2,0 1,6 Kask, pöök, kaugida saar 1,1 1,6 1,3 12. Pikkveoste paigaldamise ja kinnitamise iseärasused 12.1. Pikkveoste paigaldamise nõuded 12.1.1. Pikamõõtmelisteks loetakse veoseid, mis vagunisse laadimisel ulatuvad üle ühe või mõlema vaguniraami otstala rohkem kui 400 mm. 12.1.2. Maksimaalne pikkveose lubatav pikkus ühele vagunile toetumisel, kui veosel on kogu pikkuse ulatuses ühesugune ristlõige ja ühtlaselt jaotunud mass ningveose massikese (ЦТгро) paikneb vaguni sümmeetria põiktasandil, määratakse tabelite 35 ja 36 järgi. Tabel 35 Pikkuselt ühesuguse ristlõikega, ühtlaselt jaotunud massiga ja platvormi sümmeetria piki- ja põiktasandi suhtes sümmeetriliselt paigaldatud veose maksimaalne lubatav pikkus Veose mass, t Veose pikkus, m Veose mass, t Veose pikkus, m 20 25 30 35 40 30,0 27,0 24,0 22,5 21,0 45 50 55 60 ≥ 65 20,0 19,0 18,5 18,0 14,3 Märkus: kaugus platvormi keskkohast kuni veose otsteni ei tohi olla üle poole veose pikkusest. Tabel 36 Pikkuselt ühesuguse ristlõikega, ühtlaselt jaotunud massiga ja poolvaguni sümmeetria piki- ja põiktasandi suhtes sümmeetriliselt paigaldatud veose maksimaalne lubatav pikkus Veose mass, t Veose pikkus, m Veose mass, t Veose pikkus, m 20 25 30 35 40 28,3 25,5 22,6 21,2 19,8 45 50 55 60 ≥ 65 18,9 17,9 17,4 17,0 13,5 Märkus: kaugus poolvaguni keskkohast kuni veose otsteni ei tohi olla üle poole veose pikkusest. 12.1.3. Vagunhaagendile laaditud, kahele vagunile toetuva pikkveose massikese peab paiknema haagendi sümmeetria piki- ja põiktasandite ristumiskohas. 12.1.4. Pikkveosed laaditakse vagunhaagendile toetumisega ühele vagunile või toetumisega kahele vagunile sõltuvalt nende pikkusest ja massist. Vagunhaagend võib koosneda kaubavagunitest, kattevagunitest ja vahevagunitest. Kattevagunisse võib laadida sama kaubasaaja aadressile minevat kaupa. 12.1.5. Pikkveoste paigaldamine haagendile, toetumisega ühele vagunile, ilma turnikeedeta. Kui veos ulatub üle raami otstala vaguni ühest otsast rohkem kui 400 mm, kasutatakse ühte katteplatvormi (joonis 42a). Kui veos ulatub üle raami otstala vaguni mõlemast otsast rohkem kui 400 mm, kasutatakse kahte katteplatvormi (joonis 42b).

Joonis 42 Sellisel juhul peab vahemaa kaubaplatvormile kinnitatud pikkveose ja katteplatvormile paigaldatud veose vahel olema vähemalt 270 mm. Pikkveoste paigaldamisel joonisel 43 toodud skeemi kohaselt peab kaugus pikkveoste vahel mõlema veose kattena kasutatava platvormi kohal olema vähemalt 490 mm.

Joonis 43 12.1.6. Pikkveoste paigaldamine haagendile, toetumisega kahele vagunile, turnikeede abil (joonised 44–48).

Joonis 44 Turnikeeon tugi- ja kinnitusvahendite (turnikeetugede) komplekt, mis on ette nähtud kõigi kaubale veoprotsessis mõjuvate jõudude kompenseerimiseks, samuti haagendi ohutu liikumise tagamiseks kõveratel teelõikudel ja teeprofiili murdekohtadega lõikudel erineva liiklusre˛iimi korral. Kasutatakse kahte liiki turnikeesid: – liikumatud turnikeed, mis tagavad kauba liikumatu kinnituse pikisuunas ühe kaubaga koormatud platvormi suhtes; – liikuvad turnikeed, mis tagavad kauba kinnituse kahel kaubaga koormatud platvormil, võimaldades kauba piiratud pikiliikumise mõlema platvormi suhtes. 12.1.6.1. Juhul, kui kaup on kinnitatud liikumatu turnikeega, ei tohi vahemaa pikkveose otsa ja katteplatvormil oleva kauba vahel olla: – liikumatu turnikeetoega varustatud platvormi suunast – vähemalt 270 mm (joonised 45 ja 46);

Joonis 45 1 – liikumatu turnikeetugi; 2 – liikuv turnikeetugi

Joonis 46 1 – liikumatu turnikeetugi; 2 –liikuv turnikeetugi – liikuva turnikeetoega varustatud platvormi suunast – vähemalt 490 mm vaheplatvormita haagendi korral (joonised 45); vähemalt 710 mm vaheplatvormiga haagendi korral (joonis 46). 12.1.6.2. Juhul, kui kaup on kinnitatud liikuva turnikeega, peab vahemaa pikkveose otsa ja katteplatvormil oleva kauba vahel olema vähemalt (270 + l тпр) mm (joonised 47 ja 48).

Joonis 47 1 – liikuv turnikeetugi

Joonis 48 1 – liikuv turnikeetugi l тпр on turnikee vabakäigu ja töökäigu kogusuurus ühes suunas (mm), võetakse turnikee konstrueerimisdokumentide järgi. 12.1.7. Pikkveose paigaldamisel haagendile, toetumisega ühele vagunile, on kauba otste mitmesugune ulatumine üle otstalade lubatud järgmistel tingimustel: – kaup on kogu pikkuses ühesuguse ristlõikega ja ühtlaselt jaotunud massiga; – kauba üks ots ulatub üle vaguni otstala vähem kui 400 mm; – kauba pikkus ja tema massikeskme ЦТгро pikinihe vaguni sümmeetria põiktasandist ei ületa tabelites 37 ja 38 toodud suurusi. Tabel 37 Neljateljelisele, 9720 mm baasiga platvormile paigaldatud pikkveose lubatav pikkus ja massikeskme pikinihe Kauba mass, t Kauba lubatav pikkus, m Ühise massikeskme lubatav pikinihe platvormi sümmeetria põiktasandist, m Kauba ühe otsa ulatumisel 400 mm üle raami otspalgi Kauba ühe otsa asetumisel tihedalt vastu otspoorti Kuni 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 62 64 67 72 17,20 16,70 16,43 16,30 16,20 16,10 16,04 16,00 15,96 15,10 14,72 14,59 14,33 14,29 14,29 16,40 15,90 15,63 15,50 15,40 15,30 15,24 15,20 15,16 14,30 13,92 13,79 13,53 13,49 13,49 3,00 2,48 2,23 2,07 1,97 1,89 1,84 1,80 1,76 0,85 0,42 0,39 0,13 0,09 0 Märkus. Kauba massi vaheväärtuste jaoks määratakse kauba lubatav pikkus ja kauba massikeskme nihe lineaarinterpoleerimisega. Tabel 38 Neljateljelisele, 8650 mm baasiga poolvagunile paigaldatud pikkveose lubatav pikkus ja massikeskme pikinihe Kauba mass, t Kauba lubatav pikkus, m Ühise massikeskme lubatav pikinihe poolvaguni sümmeetria põiktasandist, m Kauba ühe otsa ulatumisel 400 mm üle raami otspalgi Kauba ühe otsa asetumisel tihedalt vastu otsakünnist Kuni 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 62 64 66 72 16,5 16,0 15,73 15,57 15,47 15,38 15,34 15,3 15,26 14,35 13,96 13,84 13,61 13,57 13,17 15,7 15,2 14,93 14,77 14,67 14,58 14,54 14,5 14,46 13,55 13,16 13,04 12,81 12,77 12,37 3,0 2,48 2,23 2,07 1,97 1,89 1,84 1,8 1,76 0,85 0,46 0,34 0,11 0,07 0 Märkus. Kauba massi vaheväärtuste jaoks määratakse kauba lubatav pikkus ja kauba massikeskme nihe lineaarinterpoleerimisega. 12.1.8. Pikkveose paigaldamisel toetumisega ühele vagunile, kui kaup on pikkuselt erineva ristlõikega (joonis 49) ja kauba raskuskese (ЦТгро) paikneb vaguni sümmeetria põiktasandis, ei tohi vahemaa vaguni keskkohast kuni kauba otsteni olla üle poole tabelites 35 ja 36 toodud pikkusest.

Joonis 49 12.1.9. Pikkveose pealelaadimisel, kui kaup on kogu pikkuselt ühesuguse ristlõikega, on jooniste 44–48 skeemide järgi kauba lubatav pikkus sõltuvalt haagendi laadimise skeemist toodud tabelis 39. Tabel 39 8650 mm pikkuse baasiga platvormide haagenditele turnikeede kasutamisega laaditud kauba maksimaalne pikkus Liikumatu turnikee kasutamisel Liikuva turnikee kasutamisel Paigutusskeemi joonise number Kauba pikkus (m) Paigutusskeemi joonise number Kauba pikkus (m) 44 28,6 44 28,82 – 2 l тпр 45 57,4 47 57,62 – 2 l тпр 46 71,2 48 72,24 –2 l тпр Märkus: Kauba maksimaalne pikkus realiseerub kaasveose puudumisel katteplatvormidel. 12.1.10. Ühele vagunile toetuva pikkveose veol kasutatavate aluste pikkus peab olema võrdne vaguni laiusega. Aluste laius ja kõrgus määratakse arvutuslikul teel vastavalt käesoleva peatüki punktile 12.5. 12.1.11. Aluste ja turnikeetugede lubatavad pikinihked pikkveoste kinnitamisel peavad vastama käesoleva peatüki punkti 4 nõuetele. 12.1.12. Pikkveose paigaldamisel turnikeede kasutamisega, peavad veoseühikud olema ühendatud monoliitsesse paketti. 12.2. Haagendi vagunitele esitatavad nõuded pikkveoste veol 12.2.1. Pikkveoste vedamise haagend peab olema koostatud selliselt, et kaubaga koormatavate vagunite automaatsidurite pikitelgede kõrgus rööpapeade pealispinnast oleks tühiolekus 50–100 mm võrra suurem katte- ja vahevagunite automaatsidurite telgede kõrgusest. 12.2.2. Haagendi koostamiseks on lubatud kasutada erineva baasipikkusega vaguneid. 12.2.3. Haagendi lahtiühendamise ärahoidmiseks kulgeteel kirjutab kaubasaatja haagendi kõikide vagunite vasakpoolsete külgpoortide mõlemale poolele: “Haagendit mitte lahti ühendada” ("Сцеп не разъединять"), haagendi vagunite lahtihaakimiskangide käepidemed fikseeritakse platvormide kronsteinide külge või poolvagunite sangade külge lõõmutatud traadiga, mille läbimõõt on vähemalt 4 mm. 12.3. Pikkveose omavõnkesageduste määramine Pikkveoste omavõnkesagedust määratakse juhul, kui veose pikipainde jäikus ei ületa 9000 tf m2. Kahele toele (alused, turnikeetoed) paigaldatud pikkveoste omavõnkesagedus Ω, määratakse valemiga

(Hz), (54) kus Е on veose materjali elastsusmoodul, tf/m2; Iв – veose ristlõike inertsimoment, m4, mille suurus määratakse valemiga: Iв = Iоn, (55) kus Iо on veoseühiku ristlõike inertsimoment horisontaaltelje suhtes, m4; n – veoseühikute hulk; Qгр – veose mass, t; Kр – koefitsient, mille väärtus sõltub veose pikkusest ja tugede vahelisest kaugusest (tabel 40). Tabel 40 Koefitsiendi Kр väärtused kahele toele paigaldatud pikkveose omavõngete määramisel Veose pikkus, m Koefitsiendi Kр väärtusedtugedevahelisel kaugusel, m 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 3,91 4,16 4,42 4,68 4,96 5,23 5,48 5,78 6,04 6,32 6,59 6,86 7,16 7,46 7,70 7,98 8,27 8,54 8,82 3,41 3,67 3,93 4,20 4,48 4,76 5,04 5,31 5,59 5,86 6,16 6,44 6,72 6,99 7,29 7,55 7,84 8,13 8,42 2,83 3,11 3,39 3,68 3,96 4,24 4,54 4,82 5,13 5,40 5,68 5,95 6,25 6,53 6,81 7,12 7,39 7,69 7,99 2,14 2,46 2,78 3,09 3,41 3,71 4,01 4,31 4,60 4,90 5,18 5,48 5,77 6,07 6,34 6,62 6,94 7,22 7,53 1,20 1,64 2,04 2,40 2,74 3,08 3,40 3,72 4,03 4,32 4,64 4,94 5,25 5,55 5,83 6,14 6,41 6,73 7,02 - - 1,14 1,60 2,01 2,39 2,75 3,09 3,43 3,75 4,08 4,39 4,70 5,00 5,31 5,63 5,92 6,20 6,53 - - - - 1,14 1,60 2,01 2,40 2,77 3,12 3,46 3,79 4,12 4,45 4,76 5,08 5,56 5,69 6,01 - - - - - - 1,13 1,59 2,01 2,40 2,77 3,14 3,47 3,82 4,16 4,47 4,80 5,12 5,43 - - - - - - - - 1,17 1,61 2,03 2,43 2,80 3,17 3,68 3,86 4,20 4,53 4,86 - - - - - - - - - - 1,21 1,65 2,06 2,46 2,85 3,21 3,57 3,91 4,14 - - - - - - - - - - - - 1,25 1,69 2,11 2,51 2,89 3,25 З,62 - - - - - - - - - - - - - - 1,29 1,74 2,14 2,54 2,93 Kui valemi 54 järgi määratud veose omavõnkesagedus ei vasta tabelis 41 näidatud sagedusalale, tuleb muuta aluste või turnikeetugede vahelist kaugust. Tabel 41 Soovitavad veose omavõnkesagedusalad Neljateljelise vaguni tüüp Soovitavad veose omavõnkesagedusalad, Hz Poolvagun, baasiga 8650 0–1,6; 3,4–4,7; 17,2–21,7; >54,3 Platvorm, baasiga 9720 0–1,6; 3,4–9,7; 18,7–26,6; >55,2 12.4. Pikkveose laiuse määramine laadimisgabariiti mahtumise tingimuste järgi 12.4.1. Ühele vagunile laaditud pikkveose lubatav laius lähtudes laadimisgabariiti mahtumise tingimustest kõveratel teelõikudel määratakse valemitega: - vaguni pöördtapi (suunavate) ristlõigete vahel paiknevate ja teekõveratel sissepoole nihkuvate veose osade puhul: Вв = Вг - 2fв (mm); (56) - väljaspool vaguni pöördtapi (suunavaid) ristlõikeid (väljaspool vaguni baasi piire) paiknevate ja teekõveratel väljapoole nihkuvate veose osade puhul: Вн=Вг - 2fн (mm), (57) kus Вг on laadimisgabariidi laius määratud kõrgusel RPP-st, mm; fв, fн – veose laiuse piirangud, arvestades veose nihkeid vastavalt teekõverast sisse- või väljapoole, mm, määratakse tabelite 42 ja 43 järgi sõltuvalt vaguni baasist lв ja kaugusest nв vaguni baasi piirides paiknevast vaadeldavast veose osast kuni vaguni lähima pöördtapi ristlõikeni ja nн väljaspool vaguni baasi piire paiknevast vaadeldavast veose osast kuni lähima pöördtapi ristlõikeni (joonis 50).

Joonis 50 Kogu pikkuse ulatuses ühesuguse ristlõikega veose puhul arvutatakse veose laius ainult keskmise ja otsmiste ristlõigete jaoks; maksimaalne lubatav laius võetakse võrdne väikseimaga valemite (56) ja (57) järgi saadud väärtustest. Sel juhul võetakse: nв = 0,5 lв (m) (58) nн võetakse võrdne otsmiste ristlõigete suurima väärtusega. Kui veos on paigaldatud sümmeetriliselt platvormi sümmeetria põiktasandi suhtes, võetakse väärtus nн: nн = 0,5 (L – lв) (m), (59) kus L on veose pikkus, m. Tabel 42 Veose laiuse piirangute väärtused, arvestades veose nihkumist väljapoole teekõverat fн sõltuvalt vaguni baasi pikkusest lвvõi haagendibaasi pikkusest lсц lв või lсц, m Väärtused fн, mm, kaugusel nн, m, veose vaadeldavast sisemisest ristlõikest kuni vaguni või haagendi lähima pöördtapi (suunava) ristlõikeni 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 5,5 6,0 6,5 7,0 7,5 8,0 8,5 9,0 9,5 10 8,65 0 0 4 24 45 67 89 112 136 161 186 212 239 267 295 9,0 0 0 3 23 44 66 88 112 135 160 185 211 238 265 294 9,29 0 0 3 23 44 66 88 111 135 159 185 211 237 265 293 9,72 0 0 2 22 44 65 88 111 134 159 184 210 237 264 292 10,0 0 0 2 22 43 65 88 111 134 159 184 210 236 263 292 11,0 0 0 3 23 44 63 88 112 135 160 185 211 238 265 293 12,0 0 0 4 25 46 68 91 114 138 163 188 214 241 268 297 13,0 0 0 6 27 49 71 94 118 142 167 192 218 246 273 302 14,0 0 0 8 30 52 74 98 122 146 171 198 224 252 280 308 14,19 0 0 9 31 53 75 99 123 147 173 199 226 253 282 311 14,62 0 0 11 32 54 77 101 125 150 175 202 229 256 285 314 15,0 0 0 12 34 56 79 102 127 152 177 204 230 259 287 317 16,0 0 0 17 37 63 83 107 132 157 183 210 238 266 295 325 17,0 0 0 19 42 65 88 113 137 164 190 218 245 275 304 334 18,0 0 0 23 46 69 94 119 144 171 197 226 254 283 313 344 19,0 0 4 27 50 74 99 125 151 178 205 234 263 292 323 354 20,0 0 8 31 55 80 105 131 157 185 213 242 272 302 333 364 21,0 0 12 35 60 85 111 138 164 193 221 251 281 312 343 375 22,0 0 15 40 65 90 117 144 172 201 230 260 290 322 354 387 23,0 0 20 44 70 97 119 151 179 209 239 269 300 332 365 398 24,0 0 24 49 75 102 130 158 187 217 247 279 310 343 376 410 25,0 0 27 54 82 108 136 166 195 225 256 288 320 353 387 422 26,0 0 32 59 86 114 143 173 203 234 265 298 331 364 398 434 27,0 10 36 64 92 120 149 180 211 242 274 308 341 376 411 446 28,0 14 41 69 98 126 156 188 219 251 282 318 352 387 422 468 29,0 18 46 74 103 133 163 195 227 260 293 328 362 398 434 471 30,0 22 50 79 109 138 171 203 235 269 303 338 373 410 446 484 Märkus: fн määratakse baasi ja kauguste nн vaheväärtuste jaoks lineaarinterpoleerimisega, välja arvatud intervallid nв, mille puhul väärtuste fн vasakpoolne intervalli piir võrdub “0”, näiteks nн = 3,75 paigaldamisel 14,62 m baasiga haagendile. Neil juhtudel tuleb väärtus fн arvutada valemi 60 järgi. Tabel 43 Veose laiuse piirangute väärtused, arvestades veose nihkumist sissepoole teekõverat fв sõltuvalt vaguni baasi pikkusest lв lв või lсц, m Väärtused fв, mm, kaugusel nв, m, veose vaadeldavast sisemisest ristlõikest kuni vaguni või haagendi lähima pöördtapi (suunava) ristlõikeni 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 5,5 6,0 6,5 7,0 7,6 8,0 8,6 9,0 9,5 10,0 10,5 11,0 11,6 12,0 13,0 14,0 15,0 17 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 18 0 0 0 0 0 0 0 2 5 8 9 10 11 0 0 0 0 0 0 0 0 0 19 0 0 0 0 0 0 6 11 15 19 21 23 24 24 0 0 0 0 0 0 0 0 20 0 0 0 0 2 9 15 20 26 30 32 35 36 38 38 0 0 0 0 0 0 0 21 0 0 0 1 9 17 24 30 36 40 44 47 49 51 52 52 0 0 0 0 0 0 22 0 0 0 7 16 25 33 39 45 51 55 60 62 65 66 67 68 0 0 0 0 0 23 0 0 4 14 24 32 40 48 55 62 66 72 75 79 81 82 83 84 0 0 0 0 24 0 0 9 20 31 40 49 57 66 73 78 84 88 92 95 98 99 100 101 0 0 0 25 0 2 15 26 38 48 58 67 76 84 89 97 101 106 109 112 115 117 118 0 0 0 26 0 7 21 33 45 56 66 76 86 95 101 109 114 119 123 128 130 134 134 136 0 0 27 0 12 26 40 52 64 75 85 96 106 112 120 127 133 138 144 147 151 152 155 0 0 28 2 17 32 46 59 72 83 95 106 116 123 133 139 146 152 158 162 167 169 173 175 0 29 6 22 38 52 66 80 92 104 116 127 135 146 152 160 166 174 178 183 186 192 195 0 30 11 27 44 59 74 87 100 113 126 138 146 157 165 174 181 188 194 200 203 211 215 216 Märkus: fвmääratakse baasi ja kauguste nв vaheväärtuste jaoks lineaarinterpoleerimisega, välja arvatud intervallid nв, mille puhul väärtuste fвvasakpoolne intervalli piir võrdub “0”, näiteks nв = 5,75 paigaldamisel 19m baasiga haagendile. Neil juhtudel tuleb väärtus fв arvutada valemi 61 järgi Suurused fв ja fн on määratavad valemitega: fв = 500/R (lв - nв) nв – 105 (mm); (60) fн = 500/R (lв + nн) nн - 105 + K(mm), (61) kus 105 on gabariidi laienduse osa ehitiste ja rööpmevahede lähenemisel arvestuslikul kõveral, mm; R – arvestusliku kõvera raadius, võetakse võrdne 350 m; К – veose otste ristlõigete lisanihkumine vaguni viltuseisu tõttu rööbasteel, arvestades tee ja veeremi seisukorda. ЦНИИ-Х3 vankritega vagunitele К=70(L/lв - 1,41) (mm) (62) Suurus K võetakse valemis 61 arvesse ainult selle positiivsete väärtuste korral. Kui väärtused fв ja fн saadakse negatiivsed, siis neid ei arvestata, ja veos võib vaadeldavas ristlõikes olla laadimisgabariidi laiune. 12.4.2. Kahele vagunile toetuva pikkveose lubatav laius (joonis 51) teekõveratel laadimisgabariiti mahtumise tingimuse järgi määratakse valemitega 56 ja 57, kus fв ja fн asemel tuleb võtta piirangud fвс ja fнс, millised määratakse järgmiste valemitega: – veose osadele, mis paiknevad haagendi suunavate ristlõigete vahel: fвс = fв + f (mm); (63) Joonis 51 – veose osadele, mis paiknevad väljaspool haagendi suunavaid ristlõikeid (väljaspool haagendi baasi) fнс= fн – f (mm), (64) Väärtused fн ja fв määratakse tabelite 42 ja 43 põhjal või valemite 60 ja 61 järgi, kus lвasemel võetakse lсц. Väärtus f on koormatud vagunite nihe ja määratakse sõltuvalt nende baasist lв tabeli 44 järgi. Tabel 44 lв (m) f (mm) lв (m) f (mm) 8 23 20 144 9 29 21 158 10 36 22 174 11 43 23 190 12 52 24 203 13 61 25 225 14 67 26 241 15 81 27 261 16 92 28 282 17 103 29 301 18 116 30 324 19 130 Haagendi suunav ristlõigeon püsttasapind, mis läbib turnikeetoe tugialuse keskkohta. Juhul, kui haagendi koormatud platvormide baasid on erinevad, asendatakse valemis (63) baasi suurema väärtuse jaoks määratud väärtus f, javalemis (64) baasi väiksema väärtuse jaoks määratud väärtus f. Kui väärtused fвс ja fнс saadakse negatiivsed, siis neid ei arvestata, ja veos võib vaadeldavas ristlõikes olla laadimisgabariidi laiune. Kogu pikkuse ulatuses ühesuguse ristlõikega veose puhul arvutatakse veose laius ainult keskmise ja otsmiste ristlõigete jaoks; maksimaalne lubatav laius võetakse võrdne väikseimaga valemite (56) ja (57) põhjal saadud väärtustest. Sel juhul võetakse: nв = 0,5 lсц (m) (65) nн võetakse võrdne otsmiste ristlõigete suurima väärtusega. Kui veos on paigaldatud sümmeetriliselt platvormi sümmeetria põiktasandi suhtes, saab väärtuse nн arvutada välja valemiga: nн = 0,5 (L′ – lсц) (m), (66) kus L′ = L + ΔL/1000 on veose arvestuslik pikkus, m; ΔL – veose pikkuse tinglik suurendus, mis on tingitud tema nihkumisest kaubaga koormatud platvormide suhtes turnikeetugede kasutamisel. Väärtus ΔL määratakse tabeli 45 järgi sõltuvalt haagendi platvormide arvust ja turnikeetugede tüübist (joonised 44–48). Tabel 45 Turnikeetugede kasutamisega paigaldatud veose pikkuse tinglik suurendamine Joonise number VäärtusDL, mm 44 220 45 440 46 660 47, 48 220 + l т пр Väärtusi f вс ja f нс on võimalik määrata valemitega : 500 125 f вс = ------ ( l cц - n в ) n в - 105 + ------- lв2 (mm); (67) R R 500 125 f нс = ------ ( l cц + n н ) n н - 105 - ------- lв2 + K (mm) (68) R R 12.4.3. Lahtisele veeremile laaditud veose tegelik laius ei tohi olla suurem lubatavast (arvestuslikust) laiusest. Vaguni sümmeetria pikitasandi suhtes ebasümmeetrilise paigutusega veose põikimõõdud, võetuna vaguni sümmeetria pikitasandist, ei tohi ühestki küljest ületada väärtusi 0,5 Вв ja 0,5 Вн. 12.4.4. Haagendi kahele poolvagunile toetuvate pikkveoste vedamisel, kui veos on kogu pikkuse ulatuses ühesuguse ristlõikega, määratakse veose lubatud laius valemite järgi: – arvestades veose otsa nihkumist väljapoole teekõverat: Вн= Впв - 2(δнв + K) (mm); (69) – arvestades veose keskkoha nihkumist sissepoole teekõverat: Вв= Вдп - 2δдп (mm), (70) kus Впв on poolvaguni kere siselaius veose otsa läbivas põiksuunalises püsttasapinnas, mm; Вдп – ukseava laius, mm; δнв– veose otsa nihkumine, määratakse valemiga: L2 - lсц2 δнв= 1000–––––––– (mm) (71) 8R Veose keskkoha nihkumine δдп ukseava tasapinnas määratakse valemiga: lсц 2 - lмв2 δдп = 1000––––––––– (mm), (72) 8R kus lмв on kokkuhaagitud poolvagunite sisemiste otsauste välispindade vaheline kaugus; neljateljeliste poolvagunite puhul võetakse lмв = 1,75 m. 12.5. Pikkveose tugede kõrguse ja laiuse määramine 12.5.1. Aluste ja turnikeetugedekõrgus pikkveoste veol platvormvagunite (baasi pikkus 9720 mm) või poolvagunite (baasi pikkus 8650 mm) haagendil määratakse valemitega: -joonistel 52 ja 53 toodud skeemide puhul: hо = аn tg γ + hп + fгр + hз + hб + hч (mm); (73)

Joonis 52

Joonis 53 - joonisel 54 toodud skeemi puhul: (lсц – 14,6) hо =228 +27 ——————— + fгр + hч (mm), (74) 2

Joonis 54 kus аn (а1, а2, а3) on kaugus veose vaguni põrandaga võimalikust kokkupuutepunktist kuni toe keskkohani (joonise 52 järgi laadimisel) või kuni kaubaga koormatud vaguni äärmise rattapaari teljeni (joonise 53 järgi laadimisel); turnikee kasutamisel suurendatakse kaugust аn tabelis 45 näidatud suuruse ΔL võrra; γ – veose ja haagendi vaguni pikitelgede vaheline nurk, mille tangens võetakse tabeli 46 järgi; hп = 100 mm – lubatav erinevus haagendi piirnevate vagunite põrandate tasapindades; hз = 25 mm – kaitsepilu; fгр – veose elastne läbipaine, mm (esitab kaubasaatja); hб – poolvaguni otsakünnise kõrgus, 90 mm (võetakse arvesse kauba paigaldamisel poolvagunitest koosnevale haagendile; lсц – haagendi baas, m; hч – kauba eendumise kõrgus allpool aluse tasandit kauba ja vaguni põranda kokkupuute kontrollimise kohas, mm. Tabel 46 Nurga γ tangensi väärtused sõltuvalt paigaldamise viisist Veose laadimine haagendile Väärtused tg γ veose osadele keskosale otsale toetumisega kahele piirnevale vagunile (sealhulgas kattevagunile) 0,036 0,017 toetumisega ühele vagunile – 0,025 12.5.2. Aluste ja turnikeetugede laius (bo) pikkveoste veol määratakse valemiga: 2(1,25No mho - Py hy ) bo ≥ ——————————————— (mm), (75) No kus Noon toele mõjuva veose kaalu ja toestusjõu vertikaalkomponendi koormus, tf; Py – alust (turnikeetuge) pikisuunas hoidvate tugede jõud, tf; hy – jõu Py rakenduspunkti kõrgus, mm; μ – hõõrdetegur kauba ja toe vahelisel hõõrdumisel. 12.6. Kahele vagunile toetuva pikkveosega haagendi püsivuse määramine 12.6.1. Põikpüsivust kontrollitakse juhul, kui pikkveose haagendi koormatud vagunite ühine massikese asub RPP-st kõrgemal kui 2300 mm või kui haagendi koormatud vagunite ja kauba tuulealuse pinna pindala ületab 80 m2. Kaubaga koormatud haagendi vagunite ja kauba ühise massikeskme kõrgus (joonis 55) määratakse sõltumata vahevagunite olemasolust järgmise valemiga: Qгр hцт + 2Qт Hцтв + Qтур hцттур Hцто = ————————————————————- (mm), (76) Qгр + 2Qт + Qтур kus Qгрon veose mass, tf; Qт – vaguni taara, t; Qтур – turnikee mass,t; hцт,Hцтв, hцттур – raskuskeskme kõrgus RPP-st vastavalt veose, tühivaguni ja turnikee puhul, mm.

Joonis 55 Tühivagunite massikeskme kõrguste väärtused (Hцтв) on toodud tabelis 28. 12.6.2. Koormaga haagendi põikpüsivus on tagatud, kui kehtib võrratus: Рц + Рв ————- ≤ 0,55, (77) Рст kus Рц ja Рв onvastavalt kesktõukejõudude ja tuulekoormuse mõjul rattale osutatav vertikaalne lisakoormus, tf; Рст – ratta staatiline koormus rööpale, tf. 12.6.3. Kesktõukejõudude ja tuulekoormuse mõjul rattale osutatav vertikaalne lisakoormus on määratav valemiga: 1 Рц+Рв= —————— (0,075(2 Qт + Qтур + Qгр )Нцто+Wп h+1000(2р -q)) (tf), (78) nк(2S+ fок) kus nк on kaubaga koormatud vagunite rataste arv; q – tegur, mis arvestab haagendi vagunite tugikontuuri laiuse suurenemist ja pikkveose massikeskme nihet kõverate teelõikude läbimisel. Väärtused р ja q on toodud tabelis 28; 2S – rattapaari veereringide vahekaugus (võetakse võrdseks 1580 mm); fок – haagendi vagunite tugikontuuri laiuse suurenemine arvestusliku raadiusega kõverate läbimisel, raadiuse suurus määratakse valemiga: lнш2 - lвш2 fок = ——————— (mm), (79) 8 Rр kus lнш on kaubaga koormatud haagendi vagunite välimiste vankrite teljepoltide telgedevaheline kaugus, mm; lвш – kaubaga koormatud haagendi vagunite sisemiste vankrite teljepoltide telgedevaheline kaugus, mm; Rр – arvestuslik kõvera raadius maksimaalsel liikumiskiirusel 100 km/h (võetakse võrdne 106 mm). 12.6.4. Ratta staatilist koormust rööbastele, kui puuduvad veose massikeskme piki- ja põiknihe haagendi sümmeetria tasandite suhtes ja turnikeetugede pikinihe kaubaga koormatud vagunite sümmeetria põiktasandite suhtes, määratakse valemiga: 1 Рст = —— (2Qт + Qгр+ Qтур) (tf) (80) nк Ratta staatilist koormust rööbastele, kui on veose massikeskme üheaegne piki- ja põiknihe haagendi sümmeetria tasandite suhtes ja turnikeetugede nihe kaubaga koormatud vagunite (vähemkoormatud vankrile) sümmeetria põiktasandite suhtes, määratakse valemiga: 1 lо bсм - bо Рст= —– (0,5Qт + (Qгр min + 0,5 Qтур)(0,5 - —–)(1 - ————)) (tf) (81) nкт lв S+0,5 fок Valemites 80 ja 81: Qгр min on veose massi osa, mis langeb haagendi vähemkoormatud vagunile: Qгр(lсц - 2lсм) Qгр min = ––––––––––––––– (tf); (82) 2lсц lcм ja bсм on veose massikeskme piki- ja põiknihe haagendi sümmeetria põik- ja pikitasandite suhtes, mm; bо – pikkveose massikeskme põiksuunaline lisanihkumine haagendil teekõveruste läbimisel, mm: (lс ± 2lо )2 - lс2 bо = —————————— (mm), (83) 8 Rр kus: lс on kaubaga koormatud haagendi vagunite keskkohtade vaheline kaugus, mm; lо – toe kaugus kaubaga koormatud vaguni keskkohast, mm. Märk (+) tähendab tugede nihkumist kaubaga koormatud vagunite keskkohast väljapoole haagendit, märk (–) – sissepoole; nкт – vaguni vankri rataste arv. 12.7. Mitmesuguste turnikeede (pöördaluste) kasutamine pikamõõtmeliste kaupade veol 12.7.1. Liikumatu turnikee koosneb kahest turnikeetoest, millest kumbki koosneb aluspõhjast ja kaubaalusest, mis on omavahel ühendatud teljepoldi või laagriga või mõlemaga korraga. Üks tugedest on liikuv, teine liikumatu. Liikumatul toel on kaubaaluse pöörde võimalus (joonis 57) ainult ümber vertikaaltelje – teljepoldi. Liikuva toe puhul saab teljepolt koos kaubaalusega liikuda ka piki platvormi sümmeetria pikitasandit, kompenseerides haagendi platvormide vastastikused nihked. Liikumatuid turnikeesid saab kasutada kuni 60 tonniste pikkveoste kinnitamiseks.

Joonis 57 12.7.2. Liikuv turnikee tagab mõlema kaubaaluse pikinihke võimaluse vagunite omavahelistel põrkumistel, samuti pöörde võimaluse, kui haagend läbib teekõveraid ja teeprofiili murdekohtadega lõike. Konstruktsioonilt on liikuvaid turnikeesid võimalik jagada kolme tüüpi: – ühetoelised, tugielementide (rullikud, kuulid, liugurid) nihkega turnikeetoe ühes põiktasandis (joonis 58);

Joonis 58 – kahetoelised, tugielementide nihkumisega turnikeetoe kahes põiktasapinnas (joonis 59);

Joonis 59 – pendel-tüüpi turnikee (joonis 60), mille kaubaalus saab nihkuda pikisuunas pendelriputite kalde tõttu, riputite ülemised otsad on ühendatud liigendite abil aluspõhja tugipostidega ja alumised otsad kaubaalusega.

Joonis 60 Ühetoelisi liikuvaid turnikeesid valmistatakse kolmes variandis: - kiilturnikeed, millel kauba pikinihe toimub kaubaga jäigalt ühendatud kaubaaluse kaldtugipindade libisemisel mööda kiiltugesid, mis on kinnitatud turnikeetoe aluspõhjale; - rullikturnikeed, millel kaubaalus toetub aluspõhjale silindriliste või kuulrullikute abil, mis veerevad mööda aluspõhja profiiljuhikut; - friktsioonturnikeed, millel kaubaaluse tugielemendid on valmistatud friktsioonsektorina ja aluspõhjal on olemas vastavad profiiljuhtpinnad. Kahetoelisi liikuvaid turnikeesid on olemas kahe konstruktsiooniga: rullik- ja friktsioonturnikeed, mille tööpõhimõte on analoogne ühetoeliste turnikeede vastavate konstruktsioonidega. Pendel-tüüpi turnikeesid on kahel erikujul: tugiliigendite ülemise ja alumise paiknemisega. Praktikas rakendatakse tugiliigendite ülemise paiknemisega turnikeesid. Tugipuid kaubaalusega ühendavad tõmmitsad paiknevad vertikaali suhtes 13–15о nurga all ja neil on üleval pikisuunalised sisselõiked. Kauba nihkumisel piki platvormi jääb alus rippuma vaid ühele tõmmitsapaarile, teine tõmmitsapaar libiseb olemasolevates soontes tugiliigendite suhtes. 12.8. Pikamõõtmelistele kaupadele ja nende veoks kasutatavatele turnikeedele mõjuvate jõudude määramine. 12.8.1. Pikkveose laadimisel toetumisega ühele vagunile tehakse arvutused käesoleva peatüki p 11 kohaselt. Kui veos toetub kahele vagunile ja kasutatud on turnikeesid, välja arvatud käesoleva eeskirja 10. peatükis esitatud viisid, tehakse kinnitusvahendite arvutused kaupade kinnitamiseks turnikeetoe kaubaaluste külge ja turnikeetugede kinnitamiseks vaguni külge. Uue ehitusviisiga turnikeede väljatöötamisel peab arvesse võtma turnikeetugesid ja nende vagunite külge kinnitamise vahendeid. Arvutuste tegemisel võetakse arvesse piki-, põik- ja püstsuunalisi inertsijõude, samuti hõõrdejõudu ja tuulekoormust. Jõudude määramise valemites on tarvitusel järgmised tähistused: mass: Qтур – turnikee mass; Qтур.н – turnikeetoe liikumatute osade mass; Qтур.п – turnikeetoe liikuvate osade mass; pikisuunaline hõõrdejõud: Fпртр.оп – turnikeetoe ja platvormi vahel; Fпртр.пн – turnikeetoe liikuvate ja liikumatute osade vahel; Fпртр.гп – kauba ja kaubaaluse vahel; põiksuunaline hõõrdejõud: Fптр.оп – turnikeetoe ja platvormi vahel; Fптр.пн – turnikeetoe liikuvate ja liikumatute osade vahel; Fптр.гп – kauba ja kaubaaluse vahel. Kaupadele, mis on laaditud haagendile toetumisega kahele vagunile, võetakse pikisuunaliste inertsijõudude rakenduspunktiks veose massikese (ЦТгр). Põiksuunaliste ja püstsuunaliste inertsijõudude rakenduspunktiksvõetakse tugede keskkohta läbivatel vertikaaltasanditel paiknevad veose põiksuunaliste ristlõigete massikeskmed. Tuulekoormuse resultantjõu rakenduspunktiks võetakse veose ja turnikeealuste ühise tuulealuse pinna geomeetriline keskpunkt. 12.8.2. Pikkveosele ja turnikeetugedele mõjuvad pikisuunalised inertsijõud sõltuvad turnikeede konstruktsioonist ning kauba kinnitamise viisist turnikeetugede külge ja turnikeetugede kinnitamise viisist vaguni külge. Veosele mõjuvat pikisuunalist inertsijõudu arvutatakse valemiga: Fпр=aпрт( Qгр + nпQтур.п ) (tf) (82) Turnikeetoe vaguni külge kinnitusele mõjuvat inertsijõudu arvutatakse valemiga: – liikumatu turnikee paigalseisvale toele: Fпр= aпрт(Qгр + 0,5Qтур + Qтур.п ) (tf); (83) –liikuva turnikee paigalseisvale toele: Fпр= 1,25(0,5Qгр +Qтур.п) μск + Qтур.н aпрт (tf); (84) – liikuva turnikee igale toele: Fпр= aпрт0,5(Qгр + Qтур ) (tf), (85) kus апрт on pikisuunaline eriinertsijõud; μск – liikuva kaubaaluse ja paigalseisva turnikee liikuva toe aluspõhja vahelise liuge hõõrdetegur, võetakse võrdne 0,1-ga; nп – turnikee liugtugede hulk: nп = 1 liikumatu turnikee puhul, nп = 2 liikuva turnikee puhul. Pikisuunalise eriinertsijõu suurus aпрт määratakse sõltuvalt turnikee tüübist ja konstruktsioonist. Terasest friktsioonielementidega liikuvate turnikeede puhul sõltub aпрт kaldenurgast kiilupinna horisontaaltasandi suhtes või kõverjoonelistest juhikutest punktis, mis asub 400 mm kaugusel turnikeetoe liikuva osa neutraalasendist. Kui veose mass koos turnikeetugede liikuvate osadega on üle 65 tonni, võetakse aпрт võrdne: Kaldenurk, kraadi 14 15 17 19 Väärtus aпрт, tf/t 0,48 0,53 0,58 0,7 Alla 65-tonnise massiga veose puhul on апрт määramiseks vaja teha katsetusi; kui see pole võimalik, tuleb kasutada valemit 86. Teist tüüpi liikuvatele turnikeedele, samuti ka liikumatute turnikeede puhul määratakse апрт valemiga: (Qгр + nп Qтур.п )( aпрт44 - aпрт188) aпрт = aпрт44 - –—————————————————– (tf/t) (86) 144 Valemis (86) võetakse suurused aпрт188 ja aпрт 44 võrdseteks: – liikuvate turnikeede ja liikumatu toe külge elastselt kinnitatud kaubaga liikumatute (teljepoldiga) turnikeede puhul – aпрт188 = 0,86 tf/t; aпрт 44= 1,2 tf/t; – liikumatu toe külge jäigalt kinnitatud kaubaga liikumatute (teljepoldiga) turnikeede puhul: statsionaarsete turnikeede (platvormi külge keevitatud) puhul aпрт188 = 2,0 tf/t, aпрт44 = 3,0 tf/t; teisaldatavate turnikeede puhul – aпрт188 = 1,56 tf/t, aпрт44 = 1,9tf/t. 12.8.3. Pikkveosele ja turnikeetugedelemõjuvaid põiksuunalisi horisontaalinertsijõude arvutatakse valemi järgi: – kaubale mõjuv jõud: Fп =aпт (Q гр + nп Qтур.п )/1000 (tf), (87) kus aпт = 450 kgf/t – põiksuunaline eriinertsijõud veose paigaldamisel toega kahele vagunile; – liikuva ja liikumatu turnikee vaguni külge kinnitamisel tugede kinnitusele mõjuv jõud: Fпт = aпт 0,5 (Q гр + Qтур )/1000 (tf). (88) 12.8.4. Pikkveosele ja turnikeetugedelemõjuvaid vertikaalinertsijõude määratakse valemi järgi: – veosele mõjuv jõud: Fв = aв Qгр /1000 (tf); (89) – kaubaga koormatud turnikeetoele mõjuv jõud: Fвт = aв0,5(Qгр + Qтур)/1000 (tf), (90) kus aв– vertikaalsuunaline erijõud määratakse valemiga: 2140 aв = 250+20 lгр + ——————— kgf/t, (91) Q гр + Qтур kus lгр on platvormi sümmeetria põiktasandi ja turnikeetoe põiktelje vaheline kaugus, m. Kui haagend laaditakse alla 10 tonni kaaluva veosega, võetakse Qгрväärtus arvutustes võrdseks 10 tonniga. 12.8.5. Tuulekoormus võetakse haagendi sümmeetria pikitasandi suhtes perpendikulaarne ja määratakse valemiga: Wп = 50(Sгр + Sтур ) (kgf), (92) kus Sгр, Sтур on vastavalt veose ja turnikeetugede tuulealune pind, m2. Silindrilise pinna puhul võetakse Sгр võrdseks poolega veose projektsiooni pinnast vaguni sümmeetria pikisuunalisele tasapinnale. 12.8.6.Veose ja liikumatu turnikee tugede kinnitamise arvutamiseks määratakse hõõrdejõud järgmiste valemite järgi. Pikisuunas: - veose kinnitamisel liikumatule turnikeetoele: Fтрпр = 0,5 (Qгр + Qтур.п) (μгт + μск) (tf); (93) - turnikeetoe kinnitamisel vaguni külge: Fтрпр = 0,5 (Qгр + Qтур) μ (tf), (94) kus μ on hõõrdetegur turnikeetoe liikumisel mööda vaguni põrandat; μгт – hõõrdetegur kauba liikumisel mööda turnikeetoe kaubaalust. 12.8.7. Veose ja liikuva turnikee tugede kinnitamise arvutamiseks määratakse hõõrdejõud järgmiste valemite järgi. Pikisuunalised hõõrdejõud: - kauba kinnitamisel turnikeetoe tugialusele: Fтрпр = (0,5Qгр+ Qтур.п ) μп (tf), (95) kus mп on hõõrdetegur kaubaaluse liikumisel mööda turnikeetoe aluspõhja; - turnikeetoe kinnitamisel vaguni külge: Fтрпр = 0,5(Qгр+ Qтур) μ (tf). (96) 12.8.8. Liikuva ja liikumatu turnikee tugede puhul määratakse hõõrdejõud põiksuunas valemitega: - kauba kinnitamisel turnikeetoe toetuspinnale: Fтрп = 0,5 Qгр μгт(1000 - aв)/1000 (tf); (97) - turnikeetoe kinnitamisel vaguni külge: Fтрп = 0,5(Qгр + Qтур) μ (1000 - aв)/1000 (tf) (98) Veose turnikeetugede kaubaaluste külge ja turnikeetugede vagunite külge kinnituse arvutused tehakse vastavuses käesoleva peatüki punktiga 11.5. 12.9. Peamised tehno- ja kasutusnõuded väljatöötatavatele turnikeedele Turnikeed peavad olema reeglina valmistatud ilmastikukindlad ja sobima kasutamiseks välitingimustes külma kliimaga makrokliima piirkondades, kus iga-aastaste õhutemperatuuride absoluutsete miinimumide keskmine on alla –45 0С (vastab "ХЛ" 1. kategoorialeGOST 15150-69 VF järgi). Turnikeetugede liikuvate ja liikumatute osade mehaaniline seostus peab olema töökindel ja välistama liikuvate osade juhikutelt mahatuleku vagunhaagendite sorteermäelt allalaskmisel, rongides liikumisel ja manöövritöödel. Liikuva turnikee tugede liikuvad osad peavad pärast pikisuunaliste inertsijõudude mõju lõppemist, samuti pärast vertikaalkoormuse eemaldamist pöörduma tagasi lähteasendisse (keskele). Teisaldatavaid turnikeesid peab saama tõstemehhanismidega paigaldada platvormile ja võtta sealt maha minimaalse töökuluga ja ilma platvormi konstruktsiooni rikkumata. Turnikeede konstruktsioon peab tagama ligipääsu reguleerimist ja tehnohoolet vajavatele sõlmedele. Turnikeed peavad säilitama töökindluse ning neid ei tohi kahjustada haagendite vastastikune põrkumine kiirusel kuni 9 km/h. Turnikee konstruktsioon peab tagama: - veose ja veeremi korrasoleku ja puutumatuse; - ohutu liikumise kaubarongi koosseisus kiirusega kuni 100 km/h; - kõverate läbimise, kui kõvera raadius on võrdne haagendi vagunite kõverate joonestumise minimaalse raadiusega, ja laadimisgabariiti joonestumise 350 m raadiusega kõveratel; - vagunhaagendi sorteermäe harja läbimise, milleks turnikeetoe liikuval osal peab olema võimalus pöörduda vertikaaltasandis vähemalt 5о nurga võrra; - veose väände välistamise vagunhaagendi liikumisel mööda kõverjoonelist teelõiku välisrööpa maksimaalse kõrgendusega, kui veose pöörde maksimaalne arvutuslik nurk tee pikitelje suhtes kõverasse sisenemisel ei ole üle 0,5о. Kaupade kinnitamiseks turnikeetugedele soovitatakse kasutada standardseid kinniteid (polte, kruvisid, tikkpolte jm). Turnikeetoe paigaldamine platvormile ei tohi väliskoormuste kõige ebasoodsama kombinatsiooni korral ja turnikeetoe detailide vastastikusel paiknemisel põhjustada raami platvormis paindemomente, mis ületavad käesoleva peatüki 4. lisas tooduid. Platvormi raami paindemomendi kontrollarvutus tehakse vastavuses soovitustega, mis on toodud käesoleva peatüki 4. lisas. Teljepoldi pikiliikumise jaoks tehtud sisselõike ulatus määratakse valemi järgi: Спр=(4la+20)(n-1)+d+50, kus la on automaatsiduri leevendi käik, mm (võetakse 100 mm); n – vagunite arv haagendis, arvestamata kauba otste kattevagunid; d – teljepoldi diameeter, mm. Kauba laadimisel turnikeele peab teljepolt asuma sisselõike keskel. Kaubasaatjal peab turnikee ja teiste kasutatavate lisakinnitusvahendite kohta olema käitusjuhend (pass). Igal turnikeel peab nähtaval kohal olema etikett, millele on märgitud: valmistaja nimetus, omanik, turnikee kandevõime, inventarinumber, valmistamise kuupäev ja järgmise (eelseisva) ülevaatuse kuupäev. Kaubasaatja on enne pealelaadimist kohustatud: – kontrollima turnikee ja kasutatavate lisakinnitusvahendite komplekssust; – vastavuses käitusjuhendiga puhastama ja määrima pöördtapi hõõrdepinnad ning vaheraami tugilaagri hõõrdepinnad kohtades, kus vaheraam puutub kokku iga turnikeetoe alumise ja ülemise raamiga. Kaubasaatja on kohustatudjärgima turnikee käitusjuhendi nõudeid ülevaatuse ja tehnohoolde osas. 13. Käesolevas eeskirjas mitteettenähtud veoste paigaldamise ja kinnitamise kohalike tehniliste tingimuste (KTT) ja käesoleva eeskirja nõuetele vastavate paigaldamise ja kinnitamise skeemide (ETT) väljatöötamise kord. Veose paigaldamise ja kinnitamise tingimuste järgimise kontroll. 13.1. KTT töötatakse välja kaupadele, mille paigaldamise ja kinnitamise viisid ei ole käesoleva eeskirjaga ette nähtud. KTT töötatakse reeglina välja ühes jaamas veoste hulgilaadimise korral, samuti ühe veose saatmisel ühe raudtee mitmest laadimispunktist. KTT töötab välja saatja. KTT-projekt peab sisaldama kirjeldavat osa ning arvutusi ja selgitusi. KTT kirjeldavas osas peab olema näidatud: - veose iseloomustus (kauba nimetus, mass, põhimõõtmed jt); - kauba veoks ettevalmistamise kord; - veeremi andmed (tüüp ja vajadusel mudel) ja sellele esitatavad nõuded; - kauba vagunisse paigaldamise kord; - veose kinnitusviiside kirjeldus, näidates ära kõik kinnituselemendid ja nende asetuse veose ja vaguni suhtes; - veose paigaldamise ja kinnitamise skeem (edaspidi skeem). Arvutustes ja selgitustes peab sisalduma veose jaoks pakutava paigaldamis- ja kinnitusviisi arvutuslik põhjendus, kinnitusvahendite tüübi valik ja arv. Arvutused peavad olema tehtud vastavuses käesoleva peatüki nõuetega. Kui pakutava laadimisviisi puhul kasutatakse mitmeringelisi kinnitusvahendeid, tuleb nende kohta KTT-projektile lisada saatja poolt kinnitatud dokumendid (vajalikud joonised, pass või käituseeskiri), samuti mitmeringeliste kinnitusvahendite paigaldamise ja kinnitamise skeem nende tagastamisel tühiolekus. Saatja esitab KTT-projekti raudteele läbivaatamiseks. Läbivaatamise tulemuste põhjal teostatakse KTT-projektis esitatud veose paigaldamis- ja kinnitamisviisi kasutamiskindluse kontrollkatsed vastavalt käesoleva peatüki p 14 nõuetele. Katselise kontrolli käigus võivad muutuda KTT-projektis ettenähtud kinnitusvahendite kogus ja karakteristikud. Kontrollkatsete tulemuste põhjal töötatakse välja täpsustatud KTT-projekt, mis sisaldab kirjeldavat osa ja skeemi, mis kinnitatakse saatja ja raudtee poolt lähtetee sise-eeskirjadega kehtestatud korras. KTT-de järgi toimub kaupade pealelaadimine raudteejaamades, kus need on kinnitatud, sihitusega 1520 mm rööpmelaiusega raudtee jaamadesse. KTT-sid võib raudtee esitada käesoleva eeskirja täiendusena, kui nende järgi toimub kaupade vedu ja kulgeteel pole 3 aasta jooksul esinenud pealelaadimise ega kinnituse rikkumise juhtumid. 13.2. ETT töötatakse välja ja kinnitatakse saatja poolt kaupadele, mille paigaldamis- ja kinnitamisviisid ei ole käesoleva eeskirja või KTT-ga ette nähtud, ja kooskõlastatakse lähteraudteega sise-eeskirjade kohaselt. ETT peab sisaldama veose paigaldamise ja kinnitamise skeemi ning arvutusi ja selgitusi. Kui kasutatakse mitmeringelisi kinnitusvahendeid, esitab saatja samaaegselt skeemi nende tühiolekus tagastamise kohta. 13.3. Veoste paigaldamise ja kinnitamise skeemide (KTT ja ETT) vormistamine peab toimuma kooskõlas lähteraudtee sise-eeskirjadega. 13.4. Saatja (kui pealelaadimine toimus tema vahenditega) vastutab kaupade vagunisse paigaldamise ja kinnitamise tingimuste järgimise eest, sealhulgas kinnitusvahendite koguse, suuruse ja kvaliteedi eest ning laadimisgabariidi järgmise eest. Kaupade lahtisele veeremile ja kinnistesse vagunitesse paigaldamise ja kinnitamise tingimuste täitmist kinnitab saatja oma allkirjaga SMGSi saatelehel: - kaupade puhul, mille paigaldamis- ja kinnitamisviisid on ette nähtud käesoleva eeskirjaga, lahtris 11, pärast veose nimetust – “Veos on paigaldatud ja kinnitatud kooskõlas SMGSi lisa 14 ptk ____ p _____” (näidatakse vastava peatüki ja punkti number); - kaupade puhul, mille paigaldamis- ja kinnitamisviisid on ette nähtud ETT-ga, lahtris 93 – “Veos on paigaldatud ja kinnitatud kooskõlas ETT-ga nr____ kuupäev ____. Kasutatud on kinnitusvahendeid: _______ (näidatakse kinnitusvahendi nimetus ja kogus, samuti traadi diameeter ja kiudude arv ning prusside mõõtmed)”; - kaupade puhul, mille paigaldamis- ja kinnitamisviisid on ette nähtud KTT-ga, lahtris 93 – “Veos on paigaldatud ja kinnitatud kooskõlas KTT-ga nr____ kuupäev ____. Kasutatud on kinnitusvahendeid: _______ (näidatakse kinnitusvahendi nimetus ja kogus, samuti traadi diameeter ja kiudude arv ning prusside mõõtmed); - ebagabariitsete ja raskekaaluliste kaupade puhul, lahtris 11 – “Veos on paigaldatud ja kinnitatud joonise nr ____ kuupäev ____ kohaselt”; - mitmeringeliste kinnitusvahendite (KKV) tagastamisel, lahtris 11 pärast kinnitusvahendi nimetust, – “KKVon paigaldatud ja kinnitatud kooskõlas skeemiga nr____ kuupäev ____, kinnitatud _______ poolt (näidatakse, kelle poolt on kinnitatud). Kasutatud on kinnitusvahendeid: _______ (näidatakse kinnitusvahendi nimetus ja kogus, samuti traadi diameeter ja kiudude arv ning prusside mõõtmed)”. Saatja või tema poolt volitatud esindaja, kes vastutab kaupade vagunisse paigaldamise ja kinnitamise eest (kelle juhatusel on veos vagunisse paigaldatud ja kinnitatud) kinnitab SMGSi saatelehele tehtud märke oma allkirjaga, näidates ära ametikoha ja perekonnanime. Kui veos laaditakse raudtee vahenditega, teeb kaupade paigaldamise ja kinnitamise eest vastutav raudteetöötaja vastava märke kaupade paigaldamis- ja kinnitustingimuste täitmise kohta SMGSi saatelehe lahtrisse 93 ja kinnitab selle oma allkirjaga, näidates ära ametikoha ja perekonnanime. Raudtee kontrollib pealelaaditud kaupu välisel vaatlusel, kas saatja on kinni pidanud veose lahtisele veeremile paigaldamise ja kinnitamise tingimustest. Kui veoks esitatud kaupade paigaldamis- ja kinnitusviisid on ette nähtud käesoleva eeskirjaga, võib lähtejaam nõuda saatjalt viimase poolt kinnitatud eskiiside esitamist, milles oleks märgitud kaupade mõõtmed ja mis tõendaksid, et kaupade paigaldamis- ja kinnitusviis vastab käesolevale eeskirjale. Kaupade (välja arvatud kodused majapidamisasjad) paigaldamine ja kinnitamine peab toimuma saatja või tema poolt volitatud isiku juhatusel, kes peab läbima käesoleva eeskirja tundmise kontrolli mahus, mis on vajalik saadetava kaubaliigi paigaldamiseks ja kinnitamiseks. Teadmiste kontrollimise kord ja tähtaeg sätestatakse sise-eeskirjadega. Saatja esitab tema poolt volitatud isikute nimekirja raudteele kirjalikult, märkides ära nende passiandmed ja lisades allkirja näidised. Kui isik, kelle juhatusel toimus konkreetse kauba paigaldamine ja kinnitamine, tegi vea, ei ole tal edaspidi õigust juhatada veose paigaldamis- ja kinnitamistöid. Raudtee ei pea vastu võtma saatelehti, kus mainitud isik on tõendanud veose paigaldamise ja kinnitamise õigsust, enne selle isiku käesoleva eeskirja tundmise teistkordset kontrollimist. Kui veos laaditakse raudtee vahenditega, peab veose paigaldamine ja kinnitamine toimuma veose paigaldamise ja kinnitamise eest vastutava raudteetöötaja juhatusel, kes on läbinud analoogse teadmiste kontrolli. 14. Veose paigaldus- ja kinnitusviiside katselise kontrolli teostamise metoodika Kaupade vagunisse paigaldamise ja kinnitamise viisid, mis töötatakse välja käesoleva eeskirja ja KTT-de jaoks, peavad olema läbinud katselise kontrolli. ETT-de katselist kontrolli teostatakse juhul, kui see on ette nähtud lähteraudtee sise-eeskirjadega. 14.1. Katseline kontroll sisaldab kolme etappi: - põrkumise katsetused (kohustuslik etapp); - rongikatsetused. Kaupade paigaldus- ja kinnitusviiside rongikatsetuste teostamise vajalikkuse määrab komisjon; - katseveod (kohustuslik etapp). KTT-de väljatöötamisel toimub kaupade vagunisse paigaldamise ja kinnitamise viiside kasutamiskindluse katseline kontroll lähteraudtee korralduse alusel. Korralduses määratakse komisjoni koosseis, katselise kontrolli läbiviimise aeg ja koht (jaam ja saatja haruteed), katsetes osalevate vagunite eraldamise ja etteandmise kord; vajadusel määratakse rongikatsete polügoon (marsruut), samuti vagunite saatmise kord rongikatsetustel. Komisjoni koosseisu lülitatakse lähtejaama veo- ja kaubandusmajanduse esindaja (esimees), vagunimajanduse ja rongi liiklusohutuse revidendi esindaja (jaamaülem või tema asetäitja) ning saatja esindajad. Komisjon: – kontrollib veose seisukorda ning selle paigaldamise ja kinnitamise vastavust KTT-projektile; – kontrollib katsetööde teostamise metoodika ja tingimuste järgimist; – vormistab aktid katselise kontrolli vastavate etappide läbiviimise kohta koos otsusega katsetatava veose paigaldus- ja kinnitusviiside kasutamiskindluse kohta; – töötab välja ettepanekud katsetatava veose paigaldus- ja kinnitusviisi parendamise kohta. Lähteraudtee võib komisjoni liikmete hulgast määrata raudtee töötajaid katsevedude saatjaiks kuni sihtjaamani. Katsetatakse 3–5 vagunit (või haagendit), mis on koormatud KTT-projekti kohaselt. Katsetused viiakse läbi võimalikult halbades ilmastikutingimustes. Katselise kontrolli etappide tulemused kajastatakse vastavates aktides. Soovitatavad aktide vormid on toodud allpool. 14.2. Põrkumise katsetustel peetakse kinni järgmistest tingimustest. Katsetamiseks valmistatakse ette vagunid, mis on koormatud kontrollitava paigaldus- ja kinnitusviisi kohaselt, mis hõlmab: – veose paigaldamist ja kinnitamist KTT-projekti (katselaadimine) kohaselt; – veosele ja vagunile kontrollmärgete tegemist, mis fikseerivad veose algasendi vaguni suhtes. Kontrollmärked peavad olema tehtud kohtadesse ja viisil, mis tagab nende täpse eristatavuse katsetamise käigus. (Kontrollmärked tehakse enne igat katseetappi.) Ühele vagunile toetuva veosega koormatud üksikute vagunite või haagendite põrkumiskatsetused viiakse läbi sirgel teelõigul. Kahele vagunile toetuva veosega koormatud haagendite põrkumiskatsetused viiakse läbi sirgel teelõigul ja seejärel kõveral teelõigul, kõvera raadiusega 300–400 m. Katsetatavate vagunite põrkumised viiakse läbi liikumatult (“seinana”) teel seisvate poolvagunitega, mis on täieliku kandevõimeni täis laaditud inertse laadungiga (näiteks liiv, killustik jms). “Sein” peab koosnema vähemalt kolmest poolvagunist. “Seina” vagunid paigutatakse kokkuhaagitult tee kontroll-lõigu lõppu, pidurdatakse pneumopiduriga ja kokkupõrkumissuunast esimene poolvagun pidurdatakse täiendavalt kahe pidurkingaga. Kontroll-lõik on ette nähtud katsetatava vaguni “seinaga” kokkupõrke kiiruse määramiseks ja peab endast kujutama sirgjoonelist horisontaalset 10 m pikkust teelõiku. Arvestusliku lõigu pikkust loendatakse “seina” esimese poolvaguni automaathaake telje juurest. Sirgel teelõigul viiakse läbi 12 kokkupõrget järgmises järjestuses: – 4 kokkupõrget kiirusega 4–5 km/h; – 3 kokkupõrget kiirusega 5–6 km/h; – 2 kokkupõrget kiirusega 6–7 km/h; – 1 kokkupõrge kiirusega 7–8 km/h; – 2 kokkupõrget kiirusega 8–9 km/h. Kõveral teelõigul viiakse läbi 10 kokkupõrget kiirusega 4–8 km/h eelpool kirjeldatud viisil. Kui katsetatakse ühe koormatud platvormi suhtes liikumatult kinnitatud veosega haagendeid, teostatakse kokkupõrkeid mõlemas suunas. Kokkupõrge toimub iga katsetatava vaguni või haagendiga. Katsetatava vaguni või haagendi hoog võetakse piisava pikkusega teel enne kontroll-lõiku veduriga vajaliku kiiruseni üles ja pärast ja pärast lahtihaakimist lastakse veereda “seina” vagunite peale. Kui kasutatakse ilma iseenesliku lahtihaakimise seadmeta vedurit, haagitakse automaatsidur lahti enne üleskiirenduse algust. Seda liiki katsetuse jaoks on lubatud kasutada spetsiaalseid mäetüüpi stende. Vaguni kiirus enne põrkumist arvutatakse valemi järgi: v=36/t (km/h), kus t on vabalt liikuva vaguni kontroll-lõigu läbimise aeg, sek. Aega t mõõdetakse stopperiga. Komisjoni otsuse põhjal on lubatud kasutada teisi viise vagunite kiiruse määramiseks enne kokkupõrget (sealhulgas kasutada eriseadmeid). Pärast igat vaguni (haagendi) kokkupõrget vaatavad komisjoni liikmed veose ja kõik kinnituselemendid üle. Kõik märgatud defektid vaguni (haagendi vagunite) konstruktsioonis, veose asendi muutused ja kinnituselementide seisukorra muutused fikseeritakse põrkumiskatsetuste aktis. Veose nihkumine määratakse märgete asukoha järgi enne ja pärast põrkumist. Kui veose nihkumine või kinnituselementide vigastused katsetamise ajal kujutavad endast ohtu liiklusohutusele või veose ja veeremi korrasolekule, tuleb katsetused kohe lõpetada, mille kohta tehakse akti vastav kanne. Veose paigaldamis- ja kinnitamisviis loetakse katsetused läbinuks, kui 10 põrkumise tagajärjel (kiirusega kuni 8 km/h) sirgel teelõigul ja haagendite puhul sirgel ja kõveral teelõigul pole veose kinnitusvahendid olulisi defekte saanud, veos on kinnitatud ja veokõlblikus asendis ning pärast põrkumisi kiirusega 8–9 km/h ei ole fikseeritud vaguni vigastusi. Põrkumiskatsetuste tulemuste põhjal võtab komisjon vastu otsuse järgmiste katsetamisetappide läbiviimise kohta. Komisjoni otsuse põhjal võidakse edasiseks katsetustel osalemiseks vagunid täielikult või osaliselt ümber laadida ja välja vahetada kõik või mõned kinnitusvahendid. 14.3. Rongikatsetusi viiakse läbi kinnituse kasutamiskindluse määramiseks reaalsetes rongiliikluse tingimustes järgmiselt. Rongikatsetuste läbiviimiseks valitud polügoonil ei tohi olla kaubarongidele liikumiskiiruse piirangud, samuti peavad olemas olema teelõigud, mis võimaldavad liikuda kiirusega kuni 100 km/h ja kõverad teelõigud raadiusega 350 m. Rongikatsetusi viiakse läbi päevasel ajal eraldi rongiga, mis koosneb vedurist, katsetatavatest vagunitest ja komisjoni liikmetega vagunist, mis paikneb veduri taga. Lubatud on komisjoni liikmetest saatjate viibimine veduri tagumises kabiinis. Rongikatsetuste käigus peab tegema mitu sõitu, sealhulgas kiirusega kuni 100 km/h. Katsevagunite summaarne läbisõit kiirusega kuni 100–110 km/h peab moodustama vähemalt 60 km. Komisjon vaatab veose ja kinnitusvahendite seisukorra üle kulgeteel rongi peatumisel jaamades ja vajadusel jaamavahedes. Kui avastatakse veose kinnituse vigastused ja veose nihkumine, mis kujutavad endast ohtu liiklusele ning veose ja veeremi korrasolekule, tuleb katsetused viivitamatult lõpetada. Summaarse läbisõidu, kiirusega kuni 100–110 km/h, dokumentaalseks tõestuseks on ettenähtud korras kinnitatud kiirusmeeriku lindi dešifreering. Kõik märgatud defektid vaguni (haagendi vagunite) konstruktsioonis, veose asendi muutused ja kinnituselementide seisukorra muutused rongikatsetuste käigus fikseeritakse rongikatsetuste aktis. Veose nihkumine määratakse märgete asukoha järgi enne ja pärast rongikatsetusi. 14.4. Katsevedusid teostatakse paigaldus- ja kinnitusviisi kontrollimiseks reaalsetes veotingimustes. Katsevagunid lülitatakse rongide koosseisu üldistel alustel. Katseveod võivad olla nii ühekordsed kui ka teatud ajavahemikuks määratud ehk mitmekordsed. Mitmekordsed katseveod määratakse komisjoni äranägemisel, näiteks juhtudel, kui ühekordne vedu pole küllaldase kaugusega või veose kinnitusviisi kasutuskindluse kontrollimiseks talve- ja suvetingimustes. Iga vaguni läbisõit peab katsevedude käigus moodustama vähemalt 1500 km. Katsevedudele saadetava veose saatelehe esikülje paremasse ülemisse nurka tehakse märge “Katsevedu”. Saatelehele lisatakse katseveo akt. Akti vasaku poole täidavad ja allkirjastavad komisjoni liikmed lähtejaamas. Aktis peab olema märgitud aadress, kuhu peab akti tagastama pärast vagunite tühjakslaadimist. Kontrollitava KTT-projekti kohaselt koormatud vagunite saatmise vajaduse katsevedude käigus määrab komisjon. Kui katsevedu toimub saatjatega, kontrollivad komisjoni liikmed süstemaatiliselt veose seisukorda ja tema kinnitusi kulgeteel. Vaatluste tulemused kantakse katseveo päevikusse. Veose seisukord ja avastatud kõrvalekalded esialgsest seisukorrast, sealhulgas kinnituselementide ja vaguni hälbed, pannakse kirja täpselt ja lühidalt, näiteks: “Prussi nr 1 kinnitusnaelad on osaliselt välja tulnud, pruss on nihkunud 10 mm ……. suunas”; “tõmmits nr 4 on lõdvenenud”; “pruss nr 3 on lõhenenud naelte sisselöömise joonel”. Veose nihkumise ulatus mõõdetakse iga vaatluse ajal esialgsest asendipunktist. Kinnitusvahendite vigastuste avastamisel hindavad kaasasõitvad komisjoni liikmed katsevagunite edasisõidu võimalust rongi koosseisus. Katsevagunite veeremi sorteermägedelt allalaskmise vajadusel vaadatakse veos, kinnitus ja vagunid kohustuslikus korras üle enne ja pärast allalaskmist. Ilma saatjateta katsevedude puhul saadab lähtejaama ülem sihtjaama telegrammi komisjonilise tühjakslaadimise vajaduse kohta. Sihtjaamas toimub katsevagunite tühjakslaadimine jaamaülema või tema asetäitja ja saaja esindaja järelevalve all.Enne mahalaadimist vaadatakse veos ja nähtavad kinnitusvahendid vagunis üle, pärast mahalaadimist toimub veose, vaguni ja kinnitusvahendite seisukorra lõplik hindamine. Jaamaülema või tema asetäitja ja saaja esindaja täidavad ja allkirjastavad katseveo akti parema poole. 14.5. Katselise kontrolli materjalide analüüsi põhjal teeb komisjon otsuse kontrollitava paigaldus- ja kinnitusviisi kasutuskõlblikkuse kohta ning formuleerib märkused kontrollitava paigaldus- ja kinnitusviisi kohta. Komisjon võib katsetuste käigus muuta arvutuste põhjal valitud kinnituse tugevust, mille kohta tehakse vastav märge vastava etapi läbiviimise akti. Komisjoni otsus tehakse teatavaks saatjale ja (või) projekteerijale. Selle otsuse põhjal teeb saatja ja (või) projekteerinud organisatsioon paigaldus- ja kinnitusviisi parandused ning esitab KTT korrigeeritud projekti kinnitamiseks sise-eeskirjadega sätestatud korras. Põrkumiskatsetuste akti vorm (soovitatav) Jaam________________ “____” ________ 20 a nimetus Põrkumiskatsetuste akt Veose paigaldamis- ja kinnitamisviis __________________________________________ veose nimetus projekti kohaselt___________________________________________________________ KTT-/ETT-projekti tähistus _________________________________________________________________________ väljatöötaja (saatja) nimetus Põrkumiskatsetused on viidud läbi vastavalt korraldusele _________________ kuupäev ____________ nr _______, mis on koostatud komisjoni poolt koosseisus: Komisjoni esimees:_____________________________________________________ perekonna- ja eesnimi, ametikoht Komisjoni liikmed: _____________________________________________________ perekonna- ja eesnimi, ametikoht _____________________________________________________ 1. Veose paigaldamise ja kinnitamise kontroll Andmed täislaaditud poolvagunite (platvormide) kohta: Vaguni nr Kande- jõud, t Taara mass, t Veose kogumass, t Veose lühi- iseloomustus Kohtade arv ja iga koha mass Märkus 1 2 3 4 5 6 7 Komisjon, vaadanud üle katselises korras täislaaditud vagunid, tegi kindlaks: 1.1. Veos, selle paigaldamine ja kinnitamine vastab KTT-/ETT-projektile. KTT-/ETT-projekt ja kinnituse tugevusarvutus on lisatud. 1.2. Kõrvalekalded KTT-/ETT-projektist: _______________________________________________________________________ ei ole fikseeritud (milles seisnesid) 1.3. Kontrollmärked vagunitele ja veosele on peale kantud. 2. Põrkumiskatsetused 2.1. Põrkumiskatsetused liikumatult seisva vagunigrupiga (“seinaga”), mis koosneb ______(näidatakse kogus) liikumatult teel seisvast poolvagunist, viidi läbi kooskõlas SMGSi 14. lisa 1. peatükis (I osa) esitatud nõuetega. Andmed vagunite (“seina”) kohta: Vaguni nr Kande- jõud, t Taara mass, t Veose mass, t Veose nimetus Märkus 1 2 3 4 5 6 2.2. Põrkumiskatsetuste tulemused: Vaguni nr Põrkumise nr Pealesõitva vaguni kiirus, km/h Veose pikisuunaline nihkumine esialgsest asendist, mm Pärast põrkumist avastatud kinnituse defektid (detailselt) 1 2 3 4 5 2.3. Põrkumiskatsetuste tulemuste analüüsi põhjal loeb komisjon kontrollitava veose paigaldus- ja kinnitusviisi põrkumiskatsetused _________________________ (läbinuks/mitteläbinuks). 2.4. Komisjon teeb ettepaneku: – viia veose paigaldus- ja kinnitusviisi rongikatsetused läbi projekti kohaselt ____________________________________________________________________________; KTT-/ETT-projekti tähis - enne rongikatsetusi asendada järgmised veose kinnituselemendid: ____________________________________________________________________________; - teha laadimis- ja kinnitusviisi järgmised muudatused: ________________________________________________________________________ Komisjoni esimees: _________________________ (perekonnanimi) allkiri Komisjoni liikmed: ________________________________ (perekonnanimed) allkiri Rongikatsetuste akti vorm (soovitatav) Jaam________________ “____” ________ 20 a nimetus Rongikatsetuste akt Veose paigaldamis- ja kinnitamisviis ________________________________________ veose nimetus projekti kohaselt________________________________________________________ KTT-/ETT-projekti tähistus _____________________________________________________________________ väljatöötaja (saatja) nimetus Rongikatsetused on viidud läbi vastavalt korraldusele _________________ kuupäev ____________ nr _______, mis on koostatud komisjoni poolt koosseisus: Komisjoni esimees:_____________________________________________________ perekonna- ja eesnimi, ametikoht Komisjoni liikmed: ______________________________________________________ perekonna- ja eesnimi, ametikoht 1. Rongikatsetused on viidud läbi lõigul:_______________________________ Katsetatavate vagunite läbijooks __________km; Liikumiskiiruskuni ________km/h, sealhulgason kiirusega 100–110 km/h läbitud __________km. Rongikatsetuste tulemused: Vaguni nr Veose nihkumine, mm Kinnituse defektid (detailselt) Märkus 1 2 3 4 2. Rongikatsetuste tulemuste analüüsi põhjal loeb komisjon kontrollitava veose paigaldus- ja kinnitusviisi rongikatsetused _________________________ (läbinuks/mitteläbinuks). 3. Komisjon teeb ettepaneku: – viia läbi rongikatsetused vagunitega nr _________________, mis on täis laaditud projekti ___________________________________________________ kohaselt; KTT-/ETT-projekti tähis - enne katsevedu asendada järgmised veose kinnituselemendid: _________________________________________________________________________; - teha laadimis- ja kinnitusviisi järgmised muudatused: _________________________________________________________________________ Komisjoni esimees: _________________________ (perekonnanimi) allkiri Komisjoni liikmed: ________________________________ (perekonnanimed) allkiri Katseveo akti vorm (soovitatav) Katseveo akt Veos ____________________________________________________________________ veose nimetus projekti järgi ______________________________________________________________ märgitakse KTT- ja ETT-projekt ________________________________________________________________________ väljatöötaja (saatja) nimetus 1. Veose nimetus______________________________ 2. Saatja nimetus______________________________ 7. Saaja nimetus__________________________ 3. Lähtejaam ________________________________ 8. Sihtjaam______________________________ 4. Pealelaadimise kuupäev ______________________ 9. Mahalaadimise kuupäev__________________ 5. Ilmastikuolud pealelaadimisel:__________________ temperatuur, pilvisus, sademed 10. Ilmastikuolud mahalaadimisel:_____________ temperatuur, pilvisus, sademed 6. Katseveo kaugus, km _______________________ 11. Akti tagastamise aadress_________________ Täidetakse lähtejaamas Täidetakse sihtjaamas Jrk nr Vaguni number Vaguni kandejõud, t Veose kogumass, kauba-kohtade arv Kinnitus-elementide loetelu, nende kogus Avastatud veose-nihked, mm Avastatud kinnitus-defektid Otsus paigaldus- ja kinnitusviisi kõlblikkuse kohta pikisuunas m põiksuunas m 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Komisjoni liikmete allkirjad lähtejaamas: Esimees: _______________________________________ amet, allkiri, perekonnanimi Komisjoni liikmete allkirjad sihtjaamas: Esimees: _______________________________________ amet, allkiri, perekonnanimi Komisjoni liikmed: ____________________________________ amet, allkiri, perekonnanimi Komisjoni liikmed: ____________________________________ amet, allkiri, perekonnanimi 1. peatüki “Kaupade vagunitesse ja konteineritesse paigaldamise ja kinnitamise eeskiri” (p 9.26) lisa nr 1 Polt- ja keevisliite arvutus 1. Põiksuunalise koormusega poltliidete arvutus 1.1. Polt on paigaldatud detaili avasse ilma lõtkuta. Polt töötab lõikele ja muljumisele.

Joonis L1.1 Joonis L1.2 Silinderpolt Koonuspolt Lõikele arvutatakse polt valemi järgi: π (d/10)2[τср ] / 4 ≥ P, kust d ≥ 10√ 4Р/ π [τср], kus Р on põiki üle poldi mõjuv jõud, kgf; [τср ] – lubatav pinge lõikele, kgf/cm2; d – poldi istupinna diameeter, mm. Muljumisele arvutatakse polt valemi järgi: (d h [σ см ])/100 ≥ Р, kust h ≥ 100Р / d [σ см] , kus h on muljumisala kõrgus, mm; [σ см] – lubatav pinge muljumisele, kgf/cm2. 1.2. Polt on paigaldatud detaili avasse lõtkuga. Poldi pingutamisega tagatakse küllaldane hõõrdejõud detailide vahel, hoidmaks ära nende nihkumist ja poldi viltuseisu.

Joonis L1.3 Joonis L1.4 Poldi pingutusjõud Q arvutatakse valemite järgi: Q = P / f = π (d1/10)2 [σ р ] / 4, kus f on hõõrdetegur liidetavate detailide vahel; võetakse vastavalt käesoleva peatüki punktile 11.3.1; d1 - poldi keerme sisemine diameeter, mm; [σ р ] – lubatav pinge tõmbel, kgf/cm2 Q = P / f i, kus i on liitekohtade arv 2. Keevisliidete arvutus 2.1. Otseõmblusega põkkliide.

Joonis L1.5 Lubatav jõud liitele: – tõmbel Р1 = [σ` р] lS/100 (kgf); – survel Р2 =[σ`сж] lS/100 (kgf), kus [σ`р], [σ`сж] on lubatavad pinged keevisõmblusele vastavalt tõmbel ja survel, kgf/cm2; l, S – liidetavate detailidelaius ja paksus, mm. Tugevuse arvutamisel võetakse liitekohtade servade ettevalmistusviisid võrdväärseteks. 2.2. Kaldõmblusega põkkliide.

Joonis L1.6 Liitele lubatav jõud: – tõmbel Р1 =[σ`р] lS/100 sin β (kgf); – survel Р2 =[σ`сж] lS/ 100 sin β (kgf), β = 45о korral on liide võrdtugev kogu ristlõikele. 2.3. Ülekate.

Joonis L1.7 Liited tehakse kaldõmblusega. Sõltuvalt õmbluse suunast mõjuvate jõudude suuna suhtes nimetatakse nurkõmblusi otsõmblusteks (joonis L1.7 а), külgõmblusteks (joonis L1.7 b), kaldõmblusteks (joonis L1.7 c) ja kombineeritud õmblusteks (joonis L1.7 d). Otsõmbluse ja kaldõmbluse maksimaalne pikkus ei ole piiratud. Külgõmbluste pikkus tuleb võtta alla 60K, kus K on õmbluse kaateti suurus (mm). Minimaalne nurkõmbluse pikkus on 30 mm; lühema õmbluse puhul vähendavad õmbluse alguses ja lõpus olevad defektid oluliselt tema tugevust. Minimaalne nurkõmbluse kaatet Kmin võetakse võrdseks 3 mm, kui metalli paksus S ≥ 3 mm. Liitele lubatav jõud Р1 = Р 2= 0,7 [τ`ср ] KL/100 (kgf), kus [τ`ср ] on lubatav pinge keevisõmblusele lõikel, kgf/cm2; K – õmbluse kaatet, mm; L – nurkõmbluste ümbermõõt, mm: – otsõmblustele L=l; – külgõmbluste L=2l1; – kaldõmblustele L=l/ sin β; – kombineeritud õmblustele L=2l1 + l. 2.4. Ebasümmeetriliste elementide liide.

Joonis L1.8 Õmblustele 1 ja 2 edastatavad jõud leitakse staatikavõrrandist: Р1 = Р е 1/е; Р 2= Р е 2/е. Õmbluste vajalik pikkus: l1 = Р1/0,007 [τ`ср ] K (mm); l2= Р2/0,007 [τ`ср ] K (mm), kus [τ`ср ] on lubatav pinge keevisõmblusele lõikel, kgf/cm2; K – õmbluse kaatet, mm. Lubatud on l2 suurendamine kuni väärtuseni l1. 2.5. Vastak-keevisliide, mis tagab jõudude parema ülekande.

Joonis L1.9 Lubatav jõud: - tõmbel Р1 = [σ`р] l S/100 (kgf); - survel Р2 = [σ` сж] l S/100 (kgf), kus [σ`р], [σ`сж] on lubatavad pinged keevisõmblusele vastavalt tõmbelja survel, kgf/cm2; l, S – põkatud detailide laius ja paksus, mm. 2.6. Lubatavad pinged keevisõmblustele. Lubatavad pinged keevisõmblustele võetakse tabelist L1.1 sõltuvalt põhimetallile võetud lubatavatest pingetest. Tabel L1.1 Keevisõmblustele lubatavad pinged Keevitus Põkkliidetele Lõikel [τ` ср] tõmbel [σ` р] survel [σ`сж] Käsikeevitus elektroodidega Э42 0,9 [σр] [σр] 0,6 [σр] Käsikeevitus elektroodidega Э42А [σр] [σр] 0,65 [σр] [σр] – lubatav tõmme pinguletõmbamisel põhimetallile 1. peatüki “Kaupade vagunitesse ja konteineritesse paigaldamise ja kinnitamise eeskiri” (p 11.3.1) lisa nr 2 Veose ja vaguni tugipindade vaheliste hõõrdetegurite suuruste põhjenduse peamised metoodilised nõuded 1. Veose ja vaguni tugipindade vahelise hõõrdeteguri, mille väärtus ei ole käesoleva eeskirja 1. peatüki punktis 11.3.1 ette nähtud, suuruse põhjendus toimub katsetamise teel laboritingimustes ning seejärel tegelikes tingimustes. Kui kasutatakse hõõrdeteguri suuruse väärtust, mis on toodud muudes ametlikult väljaantud allikates kui käesolev eeskiri, tohib saateraudtee äranägemisel seda kontrollida ainult tegelikkuses katsetamisega. 2. Hõõrdeteguri suuruse määramine laboritingimustes. Hõõrdeteguri suuruse määramise laboriseadme koostises peab olema: – alus koos seadistega liikumatu teimiku kinnitamiseks, mis imiteerib pinda, millele toetub veos; – liikuv (koormus-) plaat koos liikuva teimiku kinnitusseadistega; – nihutav seadis, mis tagab liikuvale plaadile rakendatud vajaliku nihkejõu moodustumise ja määramise; – koormav seadis vajaliku koormuse loomiseks teimikute kontaktpinnal (vajadusel); – kontrollmõõteriistad. Liikuv teimik valmistatakse tasapinnalise kehana (plaat, laud) materjalist, mis vastab veose tugipinna materjalile. Liikuva teimiku tugipinna mõõtmed ja tema vajaliku vertikaalsuunalise täislaadimise suurus määratakse, lähtudes tingimusest, et liikuva ja liikumatu teimiku pindade vahel oleks tagatud veose paigaldamise reaalsetele tingimustele vastav erisurve. Nihkejõu mõõtmise aparaadi mõõtepiir peab vastama tingimusele: Р 1,25 Sμоq, kus S on liikuva teimiku tugipinna pindala cm2; μо – tuntud analoogide põhjal võetav hõõrdeteguri oletatav väärtus; q – veose ja vaguni tugipindade vaheline erisurve kgf/cm2. Liikumatu teimik valmistatakse tasapinnalise kehana (plaat, laud) samast materjalist, millest on valmistatud pind, millele toetub veos. Liikumatu teimiku mõõtmed plaanis peavad olema: nihkejõu mõjumise suunas (pikkus) – vähemalt kaks liikuva teimiku pikkust; ristisuunas (laius) – vähemalt 1,25 liikuva teimiku laiust. Teimikute kontaktpindade karedus peab vastama veose ja vaguni (aluste) kontaktpindade karedusele. Hügroskoopsete materjalide katsetamisel peab nende suhteline niiskus olema 20–25%. Polümeermaterjalist tugipinnaga veoste puhul tuleb katseid läbi viia keskkonnas kuni –25оС (kaasa arvatud). Katse seisneb liikuva teimiku korduvas nihutamises nihkejõu mõjul ja jõu maksimaalse väärtuse mõõtmises nihke algushetkel. Nihkejõud peab olema rakendatud paralleelselt teimiku kontaktpinnaga. Liikuva teimiku nihe peab toimuma nihkejõu mõju suunas ja moodustama vähemalt 0,5 tema pikkusest. Enne igat järgmist nihkejõu rakendamist peab liikuv teimik olema lähteasendis; nihkumine põiksuunas ei ole lubatud. Enne esimest nihutava koormuse rakendamist peavad teimikudolema lähteasendis vähemalt 5 minutit. Veose nihkumise jõu kasvamise aeg rakendamise hetkest kuni nihke alguseni ei tohi ületada 3 sekundit. Iga teimikute paari kordusnihete arv peab olema vähemalt 30. Hõõrdetegur (μ) arvutatakse valemi järgi: F μ = –––– , N kus F on nihkejõu väärtus, mõõdetuna liikuva teimiku nihke alghetkel, kgf; N – liikuva teimiku rõhujõud liikumatule teimikule, kgf. Mõõtmise tulemusi töödeldakse variatsioonstatistika meetodil. Esimese 10 nihke tulemusi ei arvestata, sest toimub pindade soveldus, mille tagajärjel saadavad väärtused võivad olla ülesuurendatud. Laboriuuringute tulemused peavad olema vormistatud aktina. Akt peab sisaldama: katse kirjeldust (kaasa arvatud veose füüsikalised andmed ning andmed katseseadeldises ja mõõtmisvahendites kasutatava veost modelleeriva objekti kohta), kõiki mõõtmistulemusi, mõõtmistulemuste töötlemise metoodikat ja hõõrdeteguri väärtuse arvutamise tulemusi. Laboriuuringute akti peab kinnitama neid uuringuid läbi viinud organisatsiooni juht. 3. Hõõrdetegurite väärtuste katseline kontroll tegelikes tingimustes toimub põrkumiskatsetuste läbiviimise teel vastavuses käesoleva eeskirja 1. peatüki 14. punktiga.Saatja kindlustab vajalikud kontrollmõõteriistad ja mõõtmiste läbiviimise. Lahtisel veeremil veetavate veoste katseline kontroll peab toimuma vihmase ilmaga. Polümeermaterjalist tugipinnaga veoste puhul peab katseid läbi viima keskkonnas kuni –25оС (kaasa arvatud). Veos peab vagunile olema paigaldatud ilma kinnitamata; seejuures peab olema tagatud tema vaba liikumise võimalus pikisuunas vähemalt 500 mm. Veose ja vaguni kontakteerumistingimused võimaliku nihke pikkusel peavad olema muutumatud. Põrkumised peavad olema läbi viidud järgmises järjestuses: – 6 põrkumist kiirusega 4–5 km/h; – 6 põrkumist kiirusega 5–6 km/h; – 5 põrkumist kiirusega 6–7 km/h; – 3 põrkumist kiirusega 7–8 km/h. Pärast igat põrkumist tuleb veos üle vaadata ja fikseerida selle nihkumine algasendist. Kui pärast ükskõik millist eelpool nimetatud põrkerežiimi ei ole veose nihkumist toimunud, suurendatakse järgmise kiirusrežiimi põrkumiste arvu suuruseni, mis on võrdne põrkumiste arvuga, pärast mida ei ole veose nihkumist fikseeritud. Põrkumisi jätkatakse, kuni veose nihkumiste arvuks saadakse vähemalt kakskümmend. Veose kiirendust mõõdetakse veose peale paigaldatud kiirendusanduriga. Hõõrdetegur (μ) arvutatakse valemi järgi: j μ = –––– , g kus j on veose kiirendus vaguni põrkumisel liikumatult seisva kattevagunite grupiga (“seinaga”), m/sek2; g = 9,81 m/sek2– vaba langemise kiirendus. Arvutustes peab arvesse võtma kiirenduse mõõtmistulemusi ainult nende põrkumiste puhul, kus fikseeriti veose nihkumine. Mõõtmistulemusi töödeldakse variatsioonstatistika meetodil. Katselise kontrolli tulemused tuleb vormistada aktina. Aktis peab olema komisjoni otsus hõõrdeteguri suuruse kohta, mida peab kasutama katsetatava veose paigaldamise ja kinnitamise tehniliste tingimuste väljatöötamise arvutustes. Hõõrdeteguri määramise laboratoorsete ja katseliste uuringute aktid peavad olema lülitatud veosepaigaldus- ja kinnitusviisi väljatöötamise dokumentide komplekti. 1. peatüki “Kaupade vagunitesse ja konteineritesse paigaldamise ja kinnitamise eeskiri” (p 11.5.2) lisa nr 3 Vaguni põranda suhtes erinevate nurkade all paiknevate mitmesuguse pikkusega traadist tõmmitsate arvutamise metoodika Üksikveose kinnitamisel tõmmitsatega, mille traadi läbimõõt on ühesugune, traadi kiudude arv (nнi), pikkus (1i) ning asetus (αi, βi, hpi) on erinev, määratakse jõud Rpi vaadeldavas i-tõmmitsas valemite järgi: 1. Pikisuunalisest inertsijõust (joonis L3.1)

Joonis L 3.1 R pi пр= Zпр (nнi / 1i) cos αi cos β прi, (1) ΔFпр kus Zпр = ––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––– (tf), (2) nрпр nнi Σ [––––––––––– (μ sin αi + cos αi cos β прi) cos αi cos β прi] i=1 1i kus Rpi пр on jõudi-tõmmitsas pikisuunalisest inertsijõust, tf; nрпр – üheaegselt ühes suunas piki vagunit töötavate tõmmitsate hulk; nнi – kiudude (traatide) arv i-tõmmitsas; β прi – i-tõmmitsa horisontaaltasandi projektsiooni ja vaguni pikitelje vaheline nurk; 1i – i-tõmmitsa pikkus, m. 2. Põiksuunalisest inertsijõust (joonis L3.2)

Joonis L3.2 Rpi п = Zп (nнi / 1i) cos αicosβ пi , (3) ΔFп kus Zп = –––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––– (tf), (4) nрп nнi Σ [–––––––––– (μ sin αi + cos αi cosβ пi) cos αi cosβ пi] i=1 1i kus Rpi п on jõud i-tõmmitsas põiksuunalisest inertsijõust, tf; nрп – üheaegselt ühes suunas põiki vagunit töötavate tõmmitsate hulk; nнi – kiudude (traatide) arv i-tõmmitsas; β прi – i-tõmmitsa horisontaaltasandi projektsiooni ja vaguni põiktelje vaheline nurk; 1i – i-tõmmitsa pikkus, m. 3. Arvutus tehakse kahes etapis. Algul määratakse 1. peatüki punktis 11.5 esitatud metoodika järgi jõud tõmmitsates ning tehakse orienteeruv tõmmitsa ristlõike valik tabeli 30 järgi. Seejärel tehakse täpsustatud arvutus käesoleva lisa punktide 1 ja 2 kohaselt. 4. Arvutuse näide. Lähteandmed: KTT kohaselt on vedamiseks esitatud veos kaaluga 14,7 t puukastis mõõtmetega 3500 х 1600 х 2500 mm, mis on paigaldatud puupõrandaga platvormile ja kinnitatud nelja paari traadist tõmmitsatega (joonis L 3.3).

Joonis L3.3 1 – veos; 2,3 –tõmmits Vastavalt eelnevalt tehtud arvutustele on meil olemas: апр=1,15 tf/t; ап=0,33 tf/t; ав=0,396 tf/t; WП=0,438 tf; μ=0,45; ΔFпр=10,33 tf; ΔFп=1,29 tf. Tõmmitsate elementide geomeetriliste parameetrite ja vastastikuse suhte arvutust on otstarbekas teha tabeli kujul (tabel L3.1). Tabel L 3.1 Tõmmitsate geomeetrilised parameetrid Tõmmits posits. 2 Tõmmits posits. 3 AO = hp,m 0,900 2,500 ВК= ОС, m 0,585 0,585 КО = ВС, m 1,020 2,940 В0 = (КО2 + ВК2)½, m 1,176 2,998 АВ = lр = (ВО2 + АО2) ½, m 1,480 3,859 sin α = АО/АВ 0,608 0,648 cos α = ВО/АВ 0,795 0,777 cosβпр = КО/ВО 0,867 0,981 cosβп = ВК/ВО 0,497 0,195 4.1. Arvutus 1. peatüki punktis 11.5 esitatud metoodika järgi. 10,33 R p пр = ––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––– = 2,56 tf; 2(0,45 х 0,608 + 0,795 х 0,867) +2(0,45 х 0,648 + 0,777 х 0,981) 1,29 R p п = ––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––– = 0,580 tf 2(0,45 х 0,608 + 0,795 х 0,497) +2(0,45 х 0,648 + 0, 777 х 0,195) Vastavalt 1. peatüki tabelile 30 on veose kinnitamiseks pikisuunaliste nihete vastu vaja tõmmitsaid, mille traadi läbimõõt on 6 mm ja kiudusid on 6, veose kinnitamiseks põiksuunaliste nihete vastu on vaja tõmmitsaid, mille traadi läbimõõt on 6 mm ja kiudusid on 2. 4.2. Täpsustatud arvutus. Jõud pikisuunalisest inertsijõust. Valemi (2) ja tabeli L 3.1 andmete järgi: 10,33 Zпр = —————————————————–––––––——–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––– = 1,349 2(0,45 х 0,608 + 0,795 х 0,867)х0,795х0,867х6/1,48 + 2(0,45 х 0,648 + 0,777 х 0,981) х 0,777 х 0,981 х 6/3,859 Valemi (1) ja tabeli L3.1 andmete järgi jõud tõmmitsates: R p2пр = 1,349 х(6/1,480) х 0,795 х 0,867= 3,769 tf R p3пр = 1,349 х(6/3,859) х0,777 х 0,981= 1,599tf Jõud põikisuunalisest inertsijõust. Valemi (4) ja tabeli L3.1 andmete järgi: 1,29 Zп = –––———————————————————–––—–––—––––––———––––––––––––———————————————–––––– = 1,646 2(0,45 х 0,608 + 0,795 х 0,497) х0,795 х 0,497 х2/1,480 + 2(0,45 х 0,648 + 0, 777 х 0,195) х0, 777 х 0,195 х 2/3,859 Valemi (3) ja tabeli L3.1 andmete järgi jõud tõmmitsates: R p2п = 1,646 х(2/1,48) х0,795 х 0,497 = 0,879 tf R p3п = 1,646 х(2/3,859) х 0,777 х 0,195 = 0,069 tf Tõmmitsa kiudude arvu lõplik määramine. Tõmmitsate kiudude arvu võtame vastavalt 1. peatüki tabelile 30, lähtudes väljaarvutatud täpsustatud jõudude väärtustest pikisuunalisest ja põiksuunalisest inertsijõust. Maksimaalsete väärtuste järgi R p2пр > R p2п = 3,769 tf ja R p3 пр > R p3п = 1,599 tf võtame tõmmitsate kiudude arvu: – tõmmits posits. 2 – kaheksa kiudu; – tõmmits posits. 3 – neli kiudu.