Vabariigi Valitsus — Organisatsiooni «Eesti Kodukaitse» põhikirja kinnitamise kohta — RT, 1992, 18, 267

EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Organisatsiooni «Eesti Kodukaitse» põhikiri» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi Valitsuse 23. mai 1990. a. määrus nr 101 ««Eesti Kodukaitse» organisatsiooni põhimääruse kinnitamise kohta» (EV Teataja 1990, nr 16, art. 266). Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI Eesti Vabariigi riigiminister U. VEERING Tallinn, Toompea, 28. aprillil 1992. Nr 134. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a. määrusega nr 134 Organisatsiooni «Eesti Kodukaitse» põhikiri I Üldsätted 1. Organisatsioon «Eesti Kodukaitse» (edaspidi Kodukaitse) korraldab kodanike vabatahtlikku ühistegevust avaliku korra, ühiskondliku julgeoleku ja turvalisuse tagamisel ning omandi puutumatuse kaitsel. Kodukaitse on aruandekohustuslik Eesti Vabariigi siseministri ees. 2. Kodukaitse täidab temale pandud ülesandeid kas iseseisvalt või vahetus koostöös riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse täitevorganite, ühiskondlike organisatsioonide ja kodanike ühendustega. Politseile ja piirivalvele pandud ülesannete täitmisel kooskõlastab Kodukaitse oma tegevuse kohaliku politsei- või piirivalveasutusega ning tegutseb politsei- ja piirivalveametnike üldjuhtimisel. Vahetult teenistusülesannete täitmise ajaks võrdsustatakse Kodukaitse liikmed ühiskondlike politseitöötajatega, kelle õiguslik seisund, kohustused ja õigused on kindlaks määratud Eesti Vabariigi politseiseaduse ning muude normatiivaktidega. 3. Kodukaitse on juriidiline isik, kellel on oma lipp ja vapp ning oma nime ja vapi kujutisega pitsat. Kodukaitse lipu ja vapi kirjelduse ning statuudi kinnitab Kodukaitse keskkogu. 4. Kodukaitsesse kuuluvad isikud võivad kanda vormiriietust. Vormiriietuse kirjelduse kinnitab Eesti Vabariigi siseminister Kodukaitse keskkogu ettepanekul. II Kodukaitse tegevusvaldkonnad 5. Kodukaitse tegutseb järgmistes valdkondades: 1) abistab politseid, piirivalvet, riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse täitevorganeid avaliku korra ning ühiskondliku julgeoleku tagamisel; 2) osaleb kodanike, asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide vara ja territooriumi valvamisel ning kaitsmisel; 3) osaleb loodusõnnetuste, katastroofide, suurte tulekahjude ja avariide lokaliseerimisel ja nende tagajärgede likvideerimisel; 4) osutab abi kaitsejõududele seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 5) osaleb piiri- ja tollikontrolli tagamisel; 6) osaleb liiklusjärelevalve tagamisel. Kodukaitset võidakse seaduses ettenähtud juhtudel volitada tegutsema ka muudes valdkondades. NII Kodukaitse õigused 6. Kodukaitsel on oma tegevuse tagamiseks õigus: 1) sõlmida riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse täitevorganite, ettevõtete, asutuste, organisatsioonide ning kodanikega lepinguid teenuste osutamiseks oma tegevusvaldkonnas; 2) omandada ja rentida põhikirjajärgseks tegevuseks hooneid, rajatisi, transpordivahendeid, seadmeid, inventari ja muud vara; 3) valmistada ja realiseerida kehtestatud korras kaitsevahendeid ja Kodukaitse atribuutikat; 4) oma põhikirjaliste eesmärkide realiseerimiseks arendada kehtestatud korras majandusalast tegevust; 5) arendada kehtestatud korras sidemeid välisriikide sõsarorganisatsioonidega ja sõlmida nendega koostöölepinguid; 6) anda välja trükiseid põhikirjajärgse tegevuse tagamiseks ja propageerimiseks; 7) oma põhikirjajärgse tegevuse edendamiseks korraldada kodanikele kursusi, õppusi, loenguid jm. üritusi. IV Kodukaitse liige 7. Kodukaitse koosneb vabatahtlikult Kodukaitsesse astunud kodanikest. Töölepingu alusel võidakse organisatsiooni tööle võtta ka Kodukaitse liikmeskonda mittekuuluvaid isikuid. Nende ametikohtade ja kutsealade loetelu kinnitab Kodukaitse ülem. 8. Kodukaitse liikmeks võetakse vähemalt 18 aasta vanuseid Eesti Vabariigi kodanikke, kes oma vaimsete, kõlbeliste ja füüsiliste omaduste poolest on suutelised täitma Kodukaitse ülesandeid ning tunnistavad Kodukaitse põhikirja. 9. Kodukaitses kehtestatakse auliikme, toetajaliikme ja noorliikme staatus. Nende õigused piirduvad osavõtuga organisatsioonisisesest tegevusest, selle materiaalsest toetamisest, Kodukaitse tegevuse propageerimisest ning abistavate funktsioonide täitmisest, noorliikmete puhul samuti ettevalmistusest organisatsiooni liikmeks astumiseks. Noorliikmeks võivad olla 14 — 18 aasta vanused isikud, auliikmeteks ning toetajaliikmeteks võivad olla ka välisriikide kodanikud. 10. Kodukaitse liikmeks astumiseks esitatakse Kodukaitse vastava rühma ülemale vormikohane avaldus, millele on lisatud kahe Kodukaitse liikme soovitused. Oma avalduses Kodukaitse liikmeks astuda soovija kohustub tunnistama ja täitma Kodukaitse põhikirja nõudeid. Liikmeks vastuvõtmine toimub rühma üldkoosolekul sellest osavõtjate lihthäälteenamusega. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 rühma isikkoosseisust, kuid mitte vähem kui 3 Kodukaitse liiget. Üldkoosolekul kontrollitakse, kuidas liikmeks astuda soovija tunneb Kodukaitse põhikirja. Liikmeks vastuvõtmise kinnitab kooskõlastatult Eesti Politseiametiga maleva staap. 11. Kodukaitse liige annab tõotuse, mille teksti ja andmise korra kehtestab Kodukaitse keskkogu. 12. Kodukaitse liikmele antakse välja vormikohane ühiskondliku politseitöötaja tunnistus. 13. Kodukaitse liikmel on õigus vabatahtlikult organisatsioonist välja astuda, kusjuures isikliku avalduse esitamise päev loetakse väljaastumise päevaks. Avaldus esitatakse rühmaülemale. Kodukaitsest vabatahtlikult lahkunu või sealt väljaheidetu tagastab tema käsutuses oleva Kodukaitse vara ja vahendid, sealhulgas vormiriietuse ja atribuutika ühe nädala jooksul lahkumise või väljaheitmise päevast arvates. Tähtajaks tagastamata vara ja vahendid nõutakse sisse seaduses ettenähtud korras. Kodukaitse liige võidakse organisatsioonist välja arvata oma kohustustega mittetoimetulemise või pikaajalise haiguse tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel. 14. Kodukaitse liige võidakse võtta distsiplinaarvastutusele põhikirja, kodukorra ja muude organisatsiooni tegevust sätestavate aktide mittetäitmise eest, samuti temale pandud kohustuste mittetäitmise või tegevuse eest, mis on vastuolus Kodukaitse põhikirjaga. Õiguserikkumiste korral võetakse Kodukaitse liige kriminaal- või haldusvastutusele üldistel alustel. Kodukaitse liikmele võidakse määrata järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) märkus; 2) noomitus; 3) tagandamine juhtivalt kohalt Kodukaitses; 4) liikmeskonnast väljaheitmine. Kodukaitse liikmete distsiplinaarüleastumist arutavad Kodukaitse aukohtud, kelle koosseisu ja statuudi kinnitab kooskõlastatult Eesti Vabariigi siseministriga Kodukaitse keskkogu. Kodukaitse liikmete suhtes rakendatavate ergutuste ja nende distsiplinaarvastutusele võtmise kord sätestatakse Eesti Kodukaitse kodukorras, mille kinnitab keskkogu. 15. Kodukaitse liikmeid või muid isikuid, kellel on väljapaistvaid teeneid organisatsiooni ees, võidakse autasustada Eesti Kodukaitse teenetemärgiga, mille statuudi kinnitab Kodukaitse keskkogu. 16. Kodukaitse liikme elu, au ja väärikust kaitseb riik, V Kodukaitse liikme kohustused 17. Kodukaitse liige on kohustatud: 1) aktiivselt abistama politseid avaliku korra ja julgeoleku tagamisel; 2) osalema Kodukaitse põhikirjajärgses tegevuses, täpselt ja õigeaegselt täitma oma otsese ülema korraldusi, kogu oma tegevusega aktiivselt kaasa aitama Kodukaitse autoriteedi kindlustamisele; 3) Kodukaitse tegevuses osalemisel lähtuma seaduste ja muude normatiivaktide nõuetest, kaasa aitama kodanike, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide õiguste tagamisele; 4) ennetama ning tõkestama kuritegusid ja õiguserikkumisi, osutama abi õiguserikkumise, avarii või muu õnnetusjuhtumi tagajärjel kannatada saanutele; 5) teada saanud kuritegudest ja õiguserikkumistest, õiguserikkujatest või tagaotsitavatest, kohe informeerida politseid ja rühmaülemat või maleva staapi; 6) suheldes isikutega teenistusülesannete täitmisel esimesena esitlema ennast ühiskondliku politseitöötajana, esitama neile üksnes seaduslikke nõudmisi ja mitte täitma ebaseaduslikke korraldusi; 7) olema eeskujuks seadusekuulekuses ning õiguskorra järgimises, mitte lubama Kodukaitse autoriteeti riivavaid tegusid; 8) mitte levitama konfidentsiaalset informatsiooni, mis on temale teatavaks saanud seoses oma ülesannete täitmisega, samuti kodanike eraellu puutuvat teavet; 9) võtma osa Kodukaitse poolt läbiviidavatest õppustest; 10) tagama tema käsutusse antud Kodukaitse vara, vahendite, vormiriietuse ja sümboolika nõuetekohase kasutamise ja hoidmise; 11) kandma ülesannete täitmisel vormiriietust, kui pole antud teistsugust korraldust; 12) informeerima regulaarselt oma tegevusest üksuse ülemat. VI Kodukaitse liikme — ühiskondliku politseitöötaja õigused 18. Kodukaitse liikmel — ühiskondlikul politseitöötajal on organisatsiooni põhikirjajärgsetes tegevusvaldkondades õigus: 1) nõuda avaliku korra järgimist ja korrarikkumise lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid, pöörduda abisaamiseks politsei poole; 2) kontrollida õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente; 3) koostada protokolle administratiivõiguserikkumiste kohta; 4) pidada kinni ja toimetada politseisse, piirire˛iimi rikkumise korral aga lähimasse piirivalveasutusse administratiivõiguserikkujaid, kuriteos kahtlustatavaid ning politsei poolt tagaotsitavaid isikuid; 5) võtta asjaosalistelt ja pealtnägijatelt seletusi õiguserikkumiste asjaolude kohta; 6) võtta isikutelt ära kuriteo toimepanemise vahendid, mille kohta tuleb koostada vastav akt ning anda see koos äravõetud vahenditega politseile; 7) toimetada ravi- või politseiasutusse isikuid, kes alkoholi- või narkootilise joobe tõttu võivad ohustada iseennast või teisi isikuid; 8) õiguserikkumise kahtluse korral peatada sõidukeid ja kontrollida dokumente; 9) vajaduse korral kasutada vältimatut abi vajavate isikute raviasutusse toimetamiseks asutustele, ettevõtetele ja organisatsioonidele kuuluvaid sõidukeid (välja arvatud eriotstarbelised ning diplomaatilise teenistuse sõidukid); 10) kasutada erivahendeid ja tulirelvi seaduses ettenähtud korras; 11) õiguserikkujate jälitamiseks või korrarikkumiste tõkestamiseks, samuti avaliku korra tagamiseks siseneda ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide territooriumile ja ruumidesse; 12) teenistusülesannete täitmisel sõita tasuta ühissõidukites Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. VII Kodukaitse organisatsiooni ülesehitus 19. Kodukaitse organisatsioon koosneb malevatest. Igas maakonnas ja vabariiklikus linnas moodustatakse samanimeline kodukaitsemalev. Malevad jagunevad rühmadeks, mis on Kodukaitse organisatsioonilise ülesehituse aluseks. Rühma koosseisu kuulub kolm kuni viiskümmend liiget, igale rühmale antakse oma nimi. Sõltuvalt rühmade arvust malevas ja nende liikmeskonna arvukusest koondatakse rühmad kompaniideks ja viimased divisjonideks. Kompaniid ja divisjonid moodustatakse üldjuhul esmatasandi omavalitsusüksuse (linn, vald, alev, linnaosa) piires. Kodukaitse ülesannete efektiivsemaks ja operatiivsemaks täitmiseks võib vajaduse korral maleva koosseisus moodustada spetsialiseeritud rühmi või kompaniisid. Malevasse kuuluvad rühmad, kompaniid ja divisjonid moodustatakse malevaülema otsusega maleva vanematekogu ettepanekul. Malev on juriidiline isik. Divisjonile võidakse juriidilise isiku õigused anda erandkorras malevaülema poolt maleva vanematekogu ettepanekul. VIII Kodukaitse keskorganid 20. Kodukaitse keskorganiteks on Kodukaitse ülem, vabariiklik staap, keskkogu ja revisjonikomisjon. 21. Kodukaitse ülem on organisatsiooni kõrgeim ametiisik, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi Valitsus. Kodukaitse ülem: 1) juhib Kodukaitset ja vastutab tema tegevuse eest; 2) esindab Kodukaitset riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ning suhetes ühiskondlike organisatsioonide ja liikumiste ning kodanike ühendustega; 3) kehtestatud korras käsutab Kodukaitse vara ja vahendeid, sõlmib organisatsiooni nimel lepinguid; 4) kinnitab ametisse ja vabastab ametist vabariikliku staabi töötajad ning malevate ülemad; 5) kinnitab vabariikliku staabi struktuuri ja koosseisuliste ametikohtade loetelu. Kodukaitse vabariiklik staap on Kodukaitse praktilise ja operatiivse juhtimise keskus, mis allub vahetult Kodukaitse ülemale. Vabariikliku staabi ülema nimetab ametisse Eesti Vabariigi siseminister. 22. Kodukaitse vabariiklik staap: Kodukaitse vabariiklik staap: 1) teostab praktilist ja operatiivset juhtimist, tagab Kodukaitse ülema otsuste täitmise ja kontrollib seda; 2) suunab ja koordineerib malevate tegevust, juhib vahetult läbiviidavaid üritusi, millest võtavad osa erinevad malevad; 3) korraldab Kodukaitse tegevust reguleerivate eeskirjade ja muu dokumentatsiooni väljatöötamist; 4) valdab Kodukaitse vara ja vahendeid ning juhib Kodukaitse ettevõtteid ja asutusi; 5) töötab välja Kodukaitse aruandluse vormid; 6) korraldab liikmete väljaõpet; 7) valmistab ette Kodukaitse keskkogu koosolekud ning läbivaatamiseks esitatavad materjalid ja otsuste projektid; 8) esitab Kodukaitse ülemale läbivaatamiseks aastaeelarve täitmise aruande ja järgmise aasta eelarve projekti ning organisatsiooni majandustegevuse analüüsi; 9) vaatab läbi ja kinnitab malevate eelarved; 10) sõlmib Kodukaitse nimel lepinguid ning tagab nende täitmise; 11) teostab teenistuslikku juurdlust seaduse või Kodukaitse põhikirja rikkumiste korral Kodukaitse liikmete või allüksuste poolt ning rakendab meetmeid seaduslikkuse tagamiseks organisatsiooni tegevuses. Vabariikliku staabi ülem juhib staabi tegevust ja vastutab selle eest. Kodukaitse ülema äraolekul asendab teda, esindab Kodukaitset ja kirjutab alla Kodukaitse otsused. Vabariikliku staabi põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitab Kodukaitse ülem. 23. Kodukaitse keskkogu on Kodukaitse kollektiivne juhtorgan, kelle pädevusse kuulub organisatsioonisisene tegevus ning selle suunamine. Keskkogusse kuuluvad Kodukaitse ülem, vabariikliku staabi ülem ja malevaülemad. Keskkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole keskkogu liikmetest, sh. Kodukaitse ülem või vabariikliku staabi ülem. Kodukaitse keskkogu koosolekut juhatab Kodukaitse ülem või tema äraoleku ajal vabariikliku staabi ülem. Kodukaitse keskkogu vaatab läbi: 1) organisatsiooni aastaeelarve projekti ja eelarve täitmise aruande samuti aruande majandustegevuse kohta; 2) ettepanekud Kodukaitse põhikirja muutmise kohta. Keskkogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kodukaitse keskkogu võib üksikute oma pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamise teha ülesandeks vabariiklikule staabile või malevatele. 24. Kodukaitse revisjonikomisjoni moodustab Kodukaitse keskkogu ning see on aruandekohustuslik keskkogu ees. Revisjonikomisjoni koosseisu ei või kuuluda Kodukaitse keskkogusse kuuluvad isikud. Vajaduse korral võidakse revideerimisel kasutada audiitoreid. Revideerimisaruanded esitab revisjonikomisjon Kodukaitse keskkogule. Kodukaitse revisjonikomisjoni põhimääruse kinnitab Kodukaitse vabariiklik staap. IX Kodukaitse maleva, divisjoni, kompanii ja rühma organid 25. Kodukaitse maleva juhtorganiteks on malevaülem, maleva staap, maleva vanematekogu ja revisjonikomisjon. Maleva vanematekogusse kuuluvad malevaülem, maleva staabiülem, divisjoniülemad, kompaniiülemad, rühmaülemad ning malevaülemale vahetult alluvad spetsialiseeritud üksuste ülemad. 26. Kodukaitse maleva ja divisjoni (juhul kui divisjon on juriidiline isik) revisjonikomisjon revideerib maleva ja divisjoni finants- ja majandustegevust ning asjaajamist. Revideerimisaruanded esitab revisjonikomisjon vastava maleva või divisjoni vanematekogule ning kõrgemalseisvale revisjonikomisjonile, kelle ees ta on aruandekohustuslik. 27. Kodukaitse kompanii juhiks on kompaniiülem. Vajaduse korral valitakse kompanii üldkoosolekul enda hulgast kompaniiülema abi ja rühmaülemad. 28. Kodukaitse rühma juhib rühmaülem, vajaduse korral valitakse rühma üldkoosolekul enda hulgast rühmaülema abi ja grupivanemad. 29. Malevaülema kinnitab ametisse ja vabastab ametist Kodukaitse ülem maleva vanematekogu ettepanekul. Rühma-, kompanii- ja divisjoniülema nimetab ametisse ja vabastab ametist malevaülem, olles ära kuulanud vanematekogu arvamuse. Kodukaitse maleva-, divisjoni-, kompanii- ja rühmaülem juhib vastavate allüksuste tegevust ja tagab talle Kodukaitse põhikirja ja muude aktidega pandud ülesannete täitmise, tegevuse seaduslikkuse ning koostöö kohaliku omavalitsuse täitevorganite, politsei, piirivalve ja teiste vastavate organite, kodanike ühenduste ja organisatsioonidega. 30. Kodukaitse maleva (divisjoni) staap on praktilise ja operatiivse juhtimise organ, kelle kaudu ja abil maleva- (divisjoni-) ülem teostab juhtimist. Maleva staabiülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Kodukaitse ülem malevaülema ettepanekul. 31. Kodukaitse maleva, divisjoni, kompanii ja rühma vanematekogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole vanematekogusse kuuluvatest isikutest, kaasa arvatud vastava üksuse ülem või viimase äraoleku korral staabiülem, kes ühtlasi juhatab vanematekogu koosolekut. Kodukaitse maleva, divisjoni, kompanii ja rühma juhtorganite pädevus sätestatakse vastava allüksuse põhimääruses või kodukorras, mille kinnitab Kodukaitse vabariiklik staap. X Kodukaitse eelarve 32. Kodukaitset finantseeritakse riigieelarvest ning organisatsiooni majandustegevusest ja teenuste osutamisest laekunud vahenditest, samuti kohaliku omavalitsuse organite eraldistest, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ning kodanike annetustest. Riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta esitab Kodukaitse aruande Eesti Vabariigi siseministrile ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile. Kodukaitse aastaeelarve ja eelarve täitmise aruande vaatab läbi Kodukaitse keskkogu ja kinnitab Kodukaitse ülem. XI Lõppsätted 33. Kodukaitse likvideerib või reorganiseerib Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi siseministri ettepanekul.