Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vaheline investeeringute soodustamise ja kaitsmise leping — RT, 1992, 18, 256

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariigi Valitsus ning Soome Vabariigi Valitsus, soovides tõhustada majanduslikku koostööd mõlema maa vastastikuse kasu huvides, kavatsedes luua soodsad tingimused kummagi poole investeerijate investeeringutele teise poole territooriumil ja tunnustades vajadust kaitsta mõlema poole investeerijate investeeringuid ja stimuleerida kapitali juurdevoolu ning individuaalset initsiatiivi mõlema poole majanduslikuks õitsenguks, leppisid kokku alljärgnevas: Punkt 1 Definitsioonid (1) käesoleva lepingu eesmärkide jaoks: a) «investeering» tähendab igasugust aktivat, mis on seotud majandusliku tegevusega ja sisaldab, kuigi mitte muid variante välistavalt: (I) vallas- ja kinnisvara ning muid varalisi õigusi nagu hüpoteegid, kinnipidamisõigused ja pandid; (II) selliste firmade omanduses olevaid aktsiaid, fonde, obligatsioone või intresse; (III) õigust või nõudlust igasugusele majanduslikule väärtusele; (IV) autoriõigusi, tööstusliku omandi õigusi (patendid, kaubamärgid, tööstuslikud kavandid), tehnilisi protsesse, know-how'd, firmade nimetusi ning firma väärtust; (V) seaduse või lepinguga ettenähtud ärikontsessioone, kaasa arvatud kontsessioonid loodusvarade uurimise, kultiveerimise, kaevandamise või kasutamise eest; b) «käive» tähendab investeeringutest saadavat kogusummat ja eriti, kuigi mitte välistavalt, sisaldab kasumit, intressi, kapitali juurdekasvu, dividende, litsentsilõivusid ja liikmemakse; c) termin «investeerija» tähendab: (I) igat füüsilist isikut, kes on seaduste järgi ükskõik kumma lepingupoole riigi kodanik ja (II) igat juriidilist isikut, kelle asukoht on ühe lepingupoole territooriumil või kolmandas riigis ja kellel on domineeriv huvi ükskõik kumma lepingupoole investeerija suhtes; d) «territoorium» tähendab Eesti suhtes Eesti Vabariigi territooriumi ning neid alasid, mis piirnevad Eesti Vabariigi territoriaalvetega ning kus Eesti seaduste järgi, kooskõlas rahvusvaheliste seadustega, rakendub Eesti õigus merepõhja ja aluspõhja loodusvarade kaevandamisele ja kasutamisele ja Soome suhtes tähendab Soome Vabariigi territooriumi ja neid alasid, mis piirnevad Soome Vabariigi territoriaalvetega ning kus Soome seaduste järgi, kooskõlas rahvusvaheliste seadustega, rakendub Soome õigus merepõhja ja aluspõhja loodusvarade kaevandamisele ja kasutamisele. (2) Kui investeering puudutab lepingupoole territooriumil niisugust firmat, mille kohta ei kehti käesoleva punkti lõige 1 c (II), kuid kus teisel lepingupoolel on domineerivad huvid, loeb esimene lepingupool kahepoolsel vastastikusel kokkuleppel, mainitud investeeringut silmas pidades, selle firma investeeringut käesoleva lepingu järgi kaitse all olevaks. Punkt 2 Käesoleva lepingu rakendamine (1) Käesolev leping kehtib ainult nende investeeringute suhtes, mis on tehtud selle maa seaduste, määruste ja menetluste järgi, kuhu investeeritakse. (2) Selle lepingu käesoleva punkti lõike 1 tingimused kehtivad kõikide investeeringute suhtes, mida on teinud lepingupoole territooriumil teise lepingupoole investeerijad enne või pärast käesoleva lepingu jõustumist. Punkt 3 Investeeringute kaitse Kumbki lepingupool kindlustab vastavalt oma maa seadustele ja määrustele ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega alati ausa ja võrdse suhtumise teise lepingupoole investeerijate investeeringutesse. Punkt 4 Enamsoodustusre˛iimi tingimused (1) Kumbki lepingupool tagab teise lepingupoole investeerijate investeeringute täieliku kindlustatuse ja kaitse, mis ühelgi juhul ei ole väiksem kui mis tahes kolmanda riigi investeerijate investeeringutele antav tagatis. Kumbki lepingupool täidab kõiki investeeringuid puudutavaid kohustusi. (2) Ükskõik kumma lepingupoole investeerijad, kelle investeeringud kannavad kaotusi teise lepingupoole territooriumil sõja või mõne muu relvakonflikti, eriolukorra, mässu või ülestõusu tõttu, saavad selle eest kompensatsiooni sama soodsatel tingimustel kui mis tahes kolmanda riigi investeerijad, kes saavad teiselt lepingupoolelt hüvitust, kindlustust või mingit muud kahjutasu. Sellised maksed on vabalt ülekantavad mõlema lepingupoole vahel. (3) Käesoleva lepingu dotatsioonide maksmisega seotud lisad, mille tingimused pole vähem soodsad kui mis tahes kolmanda riigi investeerijatele kehtivad tingimused, koostatakse nii, et üht lepingupoolt ei saa sundida laiendama teise poole investeerija kasuks ühtki menetlust, eelisõigust ega privileegi, mis tuleneb: a) mis tahes eksisteerivast või loodavast tolliliidust, majandusalasest või vabakaubanduse piirkonna moodustamise kokkuleppest ega mingitest teistest regionaalse koostöö vormidest, mille osanik üks pooltest on või võib tulevikus saada või b) mis tahes rahvusvahelisest kokkuleppest või korraldustest, mis on täielikult või põhiliselt seotud maksustamisega. Punkt 5 Sundvõõrandamine (1) Kumbki lepingupool ei rakenda teise lepingupoole investeerija investeeringu suhtes ei ekspropriatsiooni, natsionaliseerimist ega mingeid teisi samme, millel on ekspropriatsiooni või natsionaliseerimisega võrdne toime, välja arvatud järgmised tingimused: a) kui neid abinõusid rakendatakse avalikkuse huvides ja seaduslike protsesside järgi; b) meetmed ei ole diskrimineerivad; c) meetmetel on lisad, mis näevad ette kiire, piisava ja tõhusa kompensatsiooni maksmise. See kompensatsioon võrdub kahjustatud investeeringute selle turuväärtusega, mis neil oli vahetult enne käesolevas lõikes mainitud meetmete rakendamist või enne, kui need meetmed said avalikult teatavaks ja lepingupoolelt saab seda kompensatsiooni vabalt üle kanda konverteeritavas valuutas selle ametliku vahetuskursi järgi, mis kehtis kuupäeval, millal investeeringu väärtus kindlaks määrati. Ülekanne tehakse ilma liialdatud viivituseta niisuguse aja jooksul, mis kulub tavaliselt ülekande formaalsuste lõpetamiseks, kuid vähemalt kuue kuu jooksul. Kompensatsiooni alla käivad ka intressid kuni maksmise kuupäevani ja lepingupoole keskpanga poolt määratud kommertskursi järgi. (2) Käesoleva punkti lõike 1 lisad kehtivad investeeringute käibe suhtes, kui aga on tegemist likvideerimisega, siis ka likvideerimisest saadava tulu suhtes. Punkt 6 Investeeringu ja käibe repatrieerimine (1) Kumbki lepingupool kannab oma seaduste ja määruste järgi vähemalt kuue kuu jooksul ilma kitsenduste ja liialdatud viivituseta mis tahes konverteeritavas valuutas igal juhul üle: a) puhaskasumi, dividendid, litsentsilõivud, tehnilise abi ning muud maksud, intressid ja muud hüved, mis tulenevad teise lepingupoole investeerijate mis tahes investeeringutest; b) täieliku või osalise likvideerimise tulu või siis teise lepingupoole investeerijate mis tahes investeeringu müügist saadava tulu; c) laenude tagasimaksetena saadavad ressursid, kui ühe lepingupoole investeerijad on võtnud laenu teise lepingupoole investeerijatelt ja kui mõlemad lepingupooled tunnistavad seda laenu investeeringuna ja d) teise lepingupoole kodanike töötasu, kui nende töö on tema territooriumil investeeringuga seotud. (2) Lepingupooled lubavad oma territooriumilt vabalt üle kanda vallasvara, mis on teise poole investeerija investeeringu osa. (3) Lepingupooled kohustuvad andma käesoleva punkti lõigetes 1 ja 2 viidatud ülekannetele niisamasuguseid soodustusi, kui antakse mingi kolmanda riigi investeerijate investeeringute ülekannetele. Punkt 7 Teiste seaduste rakendamine Kui mingis üld- või erimääruses, mis lubab teise poole investeerijate investeeringuid ja mis sisalduvad ükskõik kumma lepingupoole seaduselisades või kohustustes ja mis rahvusvahelist seadust järgides võetakse vastu lisaks käesolevale lepingule, on soodsamad tingimused kui käesolevas lepingus, siis on niisugusel määrusel samasugune jõud kui käesoleval lepingul. Punkt 8 Lepingupoole ja investeerija vahelised vaidlused (1) Ühe lepingupoole investeerija ja teise poole iga juriidiline vaidlus, mis puudutab esimese investeeringut teise territooriumil ja mida pole rahumeelselt lahendatud kolme kuu jooksul pärast ükskõik kumma vaidluspoole kirjaliku pretensiooni esitamist, esitatakse lahendamiseks kas: a) investeeringutealaste vaidluste lahendamise rahvusvahelisse keskusse (edaspidi keskus), kui vaidlus on seotud 1965. a. Washingtonis (DC) alla kirjutatud «Riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeeringuid puudutavate vaidluste lahendamise konventsiooni» lisadega. Sellisel juhul peavad mõlemad lepingupooled liituma selle konventsiooniga või b) rahvusvahelisse ad hoc arbitraa˛i, mis on moodustatud ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusseaduse Komisjoni tol ajal kehtinud arbitraa˛ireeglite järgi. Vaidlevad pooled võivad anda kirjaliku nõusoleku nende reeglite modifitseerimise kohta. (2) Vaatamata käesoleva punkti lõike 1 lisadele, mis puudutavad vaidluse arbitraa˛i esitamist, on investeerijal õigus valida leppimise protseduur veel enne, kui vaidlus on arbitraa˛i antud. (3) Lepingupooled tunnustavad kohtuotsust ja rakendavad seda vastavalt New Yorgi 1958. aasta «Välismaiste kohtuotsuste tunnustamise ja kehtestamise konventsioonile». Punkt 9 Lepingupoolte vaidlused (1) Võimaluse korral tuleb lepingu tõlgendamisest või rakendamisest tulenevad lepingupoolte vaidlused lahendada diplomaatiliste kanalite kaudu. (2) Kui lepingupoolte vaidlust ei saa nii lahendada, esitatakse vaidlus ükskõik kumma poole palvel arbitraa˛i. (3) Selline arbitraa˛ moodustatakse igal erineval juhul järgmiselt. Kahe kuu jooksul arbitraa˛i palve vastuvõtmisest arvates esitab kumbki lepingupool ühe kohtu liikme. Need kaks liiget valivad kolmanda riigi kodaniku, kes lepingupoolte heakskiidul määratakse kohtu esimeheks. Kohtu esimees tuleb määrata kahe kuu jooksul ülejäänud kahe liikme esitamisest arvates. (4) Kui käesoleva punkti lõikes 3 mainitud ajavahemikus ei ole vajalikke määramisi tehtud, võib ükskõik kumb lepingupool kokkuleppe puudumisel paluda rahvusvahelise kohtu presidendil teha vajalikud määramised. Kui president on ühe lepingupoole kodanik või kui ta mingil muul põhjusel ei saa täita seda ülesannet, palutakse asepresidendil teha vajalikud määramised. Kui asepresident on ühe lepingupoole kodanik või kui ka tema ei saa täita seda kohustust, palutakse teha vajalikud määramised rahvusvahelise kohtu liikmel, kes on astmelt järgmine ja kes pole kummagi lepingupoole kodanik ja kellel pole mingeid takistusi vastavate määramiste tegemiseks. (5) Arbitraa˛ otsustab häälteenamusega. Selline otsus on kohustuslik mõlemale lepingupoolele. Kohtu esimehe ja liikmete kulud kannavad lepingupooled võrdselt. Kohus võib siiski oma otsuses ette näha, et üks lepingupool kannab suurema osa kuludest ja see otsus on kohustuslik mõlemale lepingupoolele. Kohus määrab ise oma protseduurid. Punkt 10 Asendamine Kui lepingupool või tema poolt määratud agent teeb makse mis tahes investeerijale, kellele ta on andnud investeeringu garantii, tunnustab teine lepingupool ilma esimese lepingupoole huvisid kahjustamata punkti 9 järgi selle lepingupoole sellise investeerija ülekande igat õigust ning selle lepingupoole või tema poolt määratud agendi asendamise õigust. Punkt 11 Jõustumine, kehtivus ja lõpetamine (1) Käesolev leping jõustub kolmkümmend päeva pärast seda kuupäeva, millal mõlemad lepingupooled teatavad teineteisele, et käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikud seadusandlusele vastavad nõudmised on täidetud. (2) Leping kehtib viisteist aastat. Seejärel on ta jõus veel kaksteist kuud pärast teate saamist, kus mõlemad lepingupooled informeerivad kirjalikult teineteist lepingu kehtivuse lõppemisest. (3) Nende investeeringute suhtes, mis on tehtud enne käesoleva lepingu kehtivuse lõppemise kuupäeva, kehtivad punktide 1—0 lisad veel järgneva kümne aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist ja igasuguse rakendamise kitsendusteta üldise rahvusvahelise seaduse reeglite järgi. Sõlmitud Tallinnas 13. veebruaril 1992. a. kahes originaalis eesti, soome ja inglise keeles, kõik võrdselt autentsed. Vaidluste puhul prevaleerib ingliskeelne originaal. Eesti Vabariigi Valitsuse poolt T. VÄHI Soome Vabariigi Valitsuse poolt E. AHO