Räpina Vallavolikogu — Räpina Ühisgümnaasiumi põhimäärus — KO, 165, 2322

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 34 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 11 lõike 4 alusel. I Üldsätted § 1 Kooli nimetus ja asukoht 1. Kooli ametlik nimetus on Räpina Ühisgümnaasium (edaspidi ühisgümnaasium). 2. Ühisgümnaasiumi asukoht ja aadress on Kooli tn 5, Räpina linn, Põlva maakond, sihtnumber 64504. 3. Ühisgümnaasium on päevase õppevormiga kool, kus põhikool ja gümnaasium tegutsevad ühe asutusena. § 2 Ühisgümnaasiumi õiguslik seisund 1. Ühisgümnaasium on Räpina Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav munitsipaalkool. 2. Ühisgümnaasiumil on oma nimega pitsat ja sümboolika. 3. Ühisgümnaasiumil on oma eelarve, mille kinnitab Räpina Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). 4. Ühisgümnaasiumi teeninduspiirkonnaks on Räpina valla haldusterritoorium. 5. Ühisgümnaasium juhindub oma tegevuses haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest. 6. Koolikohustuslike laste arvestust peavad ja koolikohustuse täitmise kontrolli tagavad vallavalitsus ja ühisgümnaasium. § 3 Õppekeel Ühisgümnaasiumis on õppekeeleks eesti keel ja vene keel. 1. põhikooliastmes on õppekeeleks eesti keel või vene keel; 2. vene keeles toimub õppetöö 4. klassis õppeaastani 2008/2009 5. klassis õppeaastani 2009/2010 6. klassis õppeaastani 2010/2011 7. klassis õppeaastani 2011/2012 8. klassis õppeaastani 2012/2013 9. klassis õppeaastani 2013/2014 3. venekeelses põhikooliosas õpetatakse mõned õppeained eesti keeles, eesti keeles õpetatavad ained määratakse ühisgümnaasiumi õppekava üldosas; 4. gümnaasiumiastmes (10.-12. klass) on õppekeeleks eesti keel; 5. vene keelt emakeelena kõnelevatele õpilastele võidakse gümnaasiumiastmes õpetada osa õppeaineid vene keeles, kui gümnaasiumiastmes on klassis vähemalt kaheksa vene keelt emakeelena kõnelevat õpilast. Vene keeles õpetatavad õppeained määratakse ühisgümnaasiumi õppekava üldosas. II TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 4 Tegevuse eesmärk Ühisgümnaasium annab oskusi, teadmisi ja vilumusi ning kujundab väärtuste ning käitumisnormide süsteemi, millega tagab eeldused ja võimalused põhihariduse ning üldkeskhariduse omandamiseks. § 5 Ühisgümnaasiumi ülesanded Ühisgümnaasiumi ülesanded on: 1. tagada õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. Väljastpoolt kooli teeninduspiirkonda võetakse lapsi vastu, kui koolis on vabu kohti. 2. täiustada võimalusi õppetööväliseks huvialategevuseks; 3. koostada koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava, milles määratakse kooli tegevuskava kolmeks aastaks, ja esitada see kinnitamiseks vallavolikogu poolt kehtestatud korras; 4. täiustada kooli õppevahendeid ning õpetamisvorme ja -meetodeid, koostada õppemetoodilisi materjale ja õppevahendeid; 5. tagada õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ning koostada tervisekaitse eeskirjade ja -normide kohane päevakava; 6. teha koostööd teiste koolidega õppetöö arendamise eesmärgil; 7. võtta osa projektidest koolile vajalike vahendite soetamiseks; 8. koguda ja säilitada kooli ajaloolisi materjale. III ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED § 6 Õppe- ja kasvatuskorralduse alused 1. Ühisgümnaasiumi õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on kooli direktor poolt kinnitatud riiklikele õppekavadele vastav kooli õppekava, mis määrab kindlaks 1. õppe ajalise korralduse; 2. kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad; 3. valikainete loendi, kavad ja valikutingimused; 4. kooli õppe-eesmärgid. § 7 Klassid ja nende täituvuse piirnorm 1. Klassi täituvuse ülemine piirnorm on põhikooliastmes 24 õpilast ja gümnaasiumiastmes 36 õpilast. 2. Kooli pidaja võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täituvuse ülemise piirnormi. 3. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormist suurema klassi täituvuse ülemise piirnormi. 4. Ühisgümnaasiumis võib avada klasse või õpperühmi hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks põhikooli ulatuses. 5. Ühisgümnaasiumis võib avada eraldi klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele alates teisest kooliastmest. 6. Ühisgümnaasiumis töötavad parandusõpperühmad. Parandusõppe eesmärk on toetada 1.-9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi. Parandusõpperühma töökorralduse alused on reguleeritud haridus- ja teadusministri määrusega. § 8 Õppeaeg 1. Õppeaasta algab 1. septembril, koolivaheajad ja eksamiperioodid määrab haridus- ja teadusminister oma määrusega. 2. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. 3. Õppetöö põhivormiks on õppetund. 4. Õppetundide arv ja nende järjekord määratakse tunniplaanis, mille kinnitab ühisgümnaasiumi direktor. 5. Ühisgümnaasiumis tegutsevad pikapäevarühmad ja klassivälise tegevuse ringid. § 9 Õpilaste hindamine 1. Õpilaste hindamine, klassi ja kooli lõpetamine ning eksamite läbiviimine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale. 2. Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus, gümnaasiumi lõpetajatele gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. IV ÕPILASED JA LASTEVANEMAD § 10 Õpilaste õigused Õpilastel on õigus: 1. valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi; 2. saada ainekavades ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt tema tööaja piires; 3. moodustada koolis õpilasesindusi, ühinguid, klubisid ja ringe, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ning kodu kasvatustaotlustega; 4. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamisel; 5. olla valitud õpilasesinduse kaudu kooli hoolekogusse; 6. kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid; 7. vajadusel saada ainelist abi selleks eraldatud summadest ja fondidest; 8. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 9. pöörduda oma õiguste kaitseks vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema, lastekaitseorganisatsiooni või valla lastekaitseinspektori poole. § 11 Õpilaste ja lastevanemate kohustused 1. Õpilased on kohustatud: 1. täitma koolikohustust, kusjuures koolikohustuslik on õpilane põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni; 2. täitma kooli kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse ning hoidma loodust; 3. osalema õppetöös (õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul, pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendava dokumendi eelneval või järgneval esitamisel); 4. hoidma kooli kasutuses olevat vara. 2. Õpilasi, kes ei täida kooli kodukorda, on koolil õigus karistada, kaasa arvatud koolist väljaheitmine. Väljaheitmise otsustab ühisgümnaasiumi õppenõukogu, juhindudes seejuures haridus- ja teadusministri määrusest. 3. Õpilastel ja nende vanematel on õigus õppenõukogu otsusega mittenõustumisel, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelvalvet teostavate ametiisikute poole. 4. Lastevanemad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 5. Koolile sihilikult tekitatud materiaalse kahju hüvitavad õpilased, nende vanemad või vanemaid asendavad isikud vastavalt kehtivale seadusandlusele. 6. Lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest kohaldatakse tema vanematele või vanemaid asendavatele isikutele karistus vastavalt kehtivale seadusandlusele. § 12 Õpilaste tunnustamine Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses ettenähtud korras. § 13 Koostöö lastevanematega Vähemalt kord aastas kutsub ühisgümnaasiumi juhtkond (klassijuhataja) kokku lastevanemate koosoleku. V KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 14 Koolitöötajad 1. Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. 2. Pedagoogid on õpetajad, direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud. 3. Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis tugineb vastastikusel lugupidamisel, üksteisemõistmisel ja koostööl õpilase koduga. 4. Pedagoogidena võivad töötada isikud, kes vastavad haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele. 5. Ühisgümnaasiumi teiste töötajate ülesanne on tagada ühisgümnaasiumis häireteta töö, majandamine ning kooli vara korrasolek ja säilitamine. 6. Töölepingud personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab ühisgümnaasiumi direktor vastavuses tööseadusandlusele. 7. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal ning teiste õppe- ja kasvatuse alal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab ühisgümnaasiumi direktor konkursi, mille läbimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. § 15 Personali õigused ja kohustused Personali ülesanded, õigused, kohustused ning vastutus määratakse kindlaks kooli töökorraga, ametijuhendite ja töölepingutega kooskõlas tööseadusandlusega, pedagoogide teenistust reguleerivate ja muude õigusaktidega. VI ÜHISGÜMNAASIUMI JUHTIMINE § 16 Direktor 1. Ühisgümnaasiumi juhib direktor, kes on kooli seaduslik esindaja. 2. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 3. Ühisgümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks kinnitab konkursi tingimused ja korra ning kuulutab välja ja viib läbi avaliku konkursi vallavalitsus. 4. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab või lõpetab vallavanem või tema volitatud ametiisik. 5. Õppetegevusega seotud otsuste täitmise eest on vastutavad direktori asetäitjad õppe- ja kasvatusalal, kes juhivad otseselt õppetöö korraldust. § 17 Õppenõukogu 1. Ühisgümnaasiumis on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 2. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. § 18 Hoolekogu Ühisgümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus kooli hoolekogu, mille ülesanne on õppe- ja kasvatustegevuse jälgimine ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. VII FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED § 19 Vara ja raamatupidamine 1. Ühisgümnaasiumi vara moodustavad koolile Räpina valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. 2. Kogu vara sihtotstarbeline kasutamine käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks toimub vastavalt Räpina valla vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale. 3. Ühisgümnaasiumi raamatupidamist korraldab vallavalitsus. § 20 Ühisgümnaasiumi rahalised vahendid 1. Ühisgümnaasiumi eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigieelarvest, Räpina valla eelarves kooli ülalpidamiseks ettenähtud vahenditest, sihtasutustele või fondidele esitatud taotluste alusel eraldatud vahenditest, toetustest, annetustest ning välisabist. 2. Ühisgümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu. 3. Ühisgümnaasiumi eelarve täitmist jälgib hoolekogu ja kontrollib vallavalitsus ning kooli eelarve täitmine kinnitatakse valla majandusaasta aruandega vallavolikogu poolt. § 21 Aruandlus ja kontroll 1. Ühisgümnaasium esitab oma tegevuse kohta finants- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud ulatuses ja korras. 2. Ühisgümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust kontrollivad vallavalitsus ja vallavolikogu revisjonikomisjon. 3. Haridus-ja Teadusministeeriumil on õigus teostada riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse seaduslikkuse üle. Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisse eksperte. § 22 Asjaajamine Ühisgümnaasium korraldab oma asjaajamist lähtudes kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest. VIII Ühisgümnaasiumi ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise alused § 23 Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine 1. Ühisgümnaasiumi tegevuse ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu ning otsuse viib ellu vallavalitsus. 2. Ühisgümnaasiumi ümberkorraldamine või ümberkujundamine võib toimuda järgmistel juhtudel: 1. koolinõudluse suurenemisel või vähenemisel antud piirkonnas; 2. suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; 3. ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; 4. muudel seadustest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel. 3. Ühisgümnaasiumi tegevus lõpetatakse, kui: 1. riikliku järelvalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; 2. kooli ei ole võimalik finantseerida; 3. kõik koolitusload on tühistatud; 4. teistel seadusega ettenähtud juhtudel. 4. Ühisgümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. 5. Ühisgümnaasiumi ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse Haridus- ja teadusministeeriumile ning õpilasi ja ühisgümnaasiumi personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 6. Ühisgümnaasiumi ümberkorraldamisel, ümberkujundamisel või tegevuse lõpetamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning töösuhteid reguleerivatest ja muudest õigusaktidest. IX Põhimääruse rakendussätted ja jõustumine § 24 Rakendussätted 1. Tunnistada kehtetuks Räpina Linnavolikogu 21.02.2001. a määrus nr 1 «Räpina Ühisgümnaasiumi põhimäärus». 2. Käesoleva määruse § 7 lõikes 1 kehtestatud põhikooliastme klassi täituvuse ülemist piirnormi rakendatakse alates õppeaastast 2009/2010. Õppeaastal 2008/2009 on 6.-9. klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. 3. Määrus jõustub 01. detsembril, 2008. a. Volikogu esimees Tiit KALA