Vabariigi Valitsus — Kokkulepe Eesti Vabariigi valitsuse ja Rumeenia valitsuse vahel rahvusvahelise maanteeliikluse korraldamiseks — RT II, 1996, 17, 68

Vabariigi Valitsuse 02.03.1993 korraldus nr 90 kokkuleppe allkirjastamise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Rumeenia valitsus, edaspidi nimetatud lepingupoolteks, soovides edendada mõlemapoolselt kasulikku kaubanduslike ja majanduslike sidemete arengut võrdsete õiguste ja vastastikuse kasu alusel, et hõlbustada ja reguleerida reisijate ja kauba rahvusvahelist maanteeliiklust kahe maa vahel ning nende territooriume läbiva transiidina, leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1. Rakendusala 1. Käesoleva kokkuleppe sätted puudutavad reisijate ja kaupade liiklust nendest kahest maast ühel territooriumil registreeritud sõidukitega otseliiklusel Eesti ja Rumeenia vahel, nende territooriumi läbival transiidil ning samuti vedudel mujalt ja muudesse maadesse. 2. Käesolev kokkulepe ei mõjuta kummagi lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis tulenevad kummalegi lepingupoolele kehtivate muude kahepoolsete või mitmepoolsete rahvusvahelise kaupade või reisijate maanteeliikluse lepingute sätetest. Artikkel 2. Definitsioonid Käesoleva kokkuleppe tähenduses: * Mõiste «vedaja» tähendab kõiki füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel on tegev põhiasukoht Eestis või Rumeenias, kes on volitatud sõiduki registreerinud lepingupoole territooriumil kehtivate seadustega kooskõlastatult teostama rahvusvahelist reisijate või kaupade maanteeliiklust klientidele või omal käel; * Mõiste «sõiduk» tähendab iga mehaaniliselt liikuvat maanteeliikluse vahendit, mis on konstreeritud ja mida kasutatakse rohkem kui 9 inimese, juht kaasa arvatud, liikluses või kaupade vedamiseks, ning mis on registreeritud ühe lepingupoole territooriumil. Siia hulka on arvatud ka ühendatud sõidukikombinatsioon, millest vähemalt mootorsõiduk on registreeritud ühe lepingupoole territooriumil. REISIJATE LIIKLUS Artikkel 3. Regulaarne liiklus 1. Regulaarsel liiklusel korraldatakse sõidukitega reisijate liiklust kindlaksmääratud marsruudil vastavalt eelnevalt kooskõlastatud sõiduplaanidele, tariifidele ja ettenähtud peatuskohtadele, kus reisijaid võetakse peale või lubatakse väljuda. 2. Mõlema lepingupoole õiguspädevad asutused peavad andma loa regulaarliikluseks vastavalt oma territooriumi teedel kooskõlas oma riigi seadustega. Vedajatele väljastatud load on kehtivad ühest kuni viie aastani ning neid võib nõudmisel pikendada. 3. Lubade saamise nõuded esitatakse kooskõlas käesoleva artikli paragrahviga 2 kirjalikult teise lepingupoole õiguspädevale asutusele. Nõuded sisaldavad peamiselt järgmisi andmeid: vedaja ja liiklust organiseeriva ettevõtte nimi ja aadress; marsruut; sõiduplaan ja liiklustihedus; tariifid; reisijate pealevõtmise ja väljumise kohad; tegutsemise kestvus ning sõiduki registreerimisnumber ja mahutavus. 4. Lepingupoolte õiguspädevad asutused määravad mõlemapoolsel nõusolekul kindlaks: a) regulaarsete bussiliinide käikulaskmise; b) sõiduplaanid; c) tariifid; d) liikluse tingimused (reisikirjeldused); e) liikluse vähendamise, tihendamise või lõpetamise regulaarsetel bussiliinidel; f) muud regulaarset liiklust puudutavad asjaolud. Artikkel 4. Juhuveod 1. Reisijate juhuvedusid otseliikluses võib erinevalt regulaarliinide vedudest teostada ühe lepingupoole vedaja ainult juhul, kui tal on teise lepingupoole õiguspädeva asutuse poolt välja antud luba, välja arvatud artiklis 5 loetletud juhtudel. 2. Lubade taotlemise avaldused käesoleva artikli punkt 1 järgi tuleb saata kirjalikult teise lepingupoole õiguspädevale asutusele ning peavad sisaldama kogu andmestiku vedaja nime ja aadressi, vedu korraldava ettevõtte, marsruudi, teekonna ajalise kestvuse ning sõiduki registreerimisnumbri ja veomahtu puudutava informatsiooni kohta. Artikkel 5. Loanõudest vabastatud veod Loanõudest vabastatud reisijate liiklus vastastikku või transiidina teostatakse vastavalt reisijate nimekirjale ja on järgmine: 1. Samade isikute juhuliiklus sama sõidukiga kogu sõidu jooksul, kui lähte- ja saabumispunktid asuvad sõiduki registreerinud riigis ja ühtegi reisijat ei võeta peale ega lubata väljuda välismaa territooriumil ja peatustes («suletud ustega sõidud»). 2. Isikutegrupi juhuliiklus sõiduki registreerinud riigi ühest paigast teise lepingupoole territooriumil asuvasse paika, kui sõiduk lahkub sellelt territooriumilt tühjana. Säärase liikluse korral võib reisijaid peale võtta ja lubada väljuda teise lepingupoole territooriumil erandkorras ainult eelnevalt selle lepingupoole õiguspädeva asutuse poolt antud loaga. 3. Reisijate liiklus transiidina läbi teise lepingupoole territooriumi. KAUPADE VEDU Artikkel 6. Veoload 1. Vedusid koormaga või koormata sõidukiga lepingupoolte territooriumide vahel või transiidina teostatakse veolubade põhjal, käesoleva kokkuleppe artiklis 7 mainitud veod välja arvatud. 2. Luba annab vedajale õiguse teha üks kahesuunaline (tagasipöördumisega) reis otseliikluses või transiidina läbi teise lepingupoole territooriumi loa kehtivusaja kestel. 3. Luba antakse välja selle lepingupoole õiguspädeva asutuse poolt, kus sõiduk on registreeritud, sellele sõidukile ja vedaja nimele. Luba ei saa edasi anda ega kasutada teine vedaja või teise sõiduki jaoks. 4. Luba annab vedajale õiguse laadida tagasiteel peale teise lepingupoole territooriumilt pärit kaupu, kui need on määratud sellele lepingupoolele, kus on sõiduk registreeritud. 5. Lepingupoolte õiguspädevad asutused, arvestades mõlemapoolseid huve, lepivad kokku lubade tüübis ja hulgas. Artikkel 7. Loanõuetest vabastatud veod 1. Loanõuetest vabastatud kaupade veod otseliikluses või transiidina on järgmised: a) vigastatud või purunenud sõidukite asendamiseks, pukseerimiseks või remondiks määratud tühjad sõidukid; b) matusesõidud; c) messidele, näitustele või kultuuriüritustele viidavate esemete või kunstiteoste vedu; d) reklaamiesemete ja -varustuse vedu; e) majakraami vedu; f) teatri- ja muusikaetenduste, kino ja spordi, tsirkuse või laatade ja näituste jaoks masinate, abivahendite või loomade vedu, samuti raadio- ja televisioonisaadete või filmide tegemiseks vajaliku vara vedu; g) meditsiinilise varustuse vedu hädaolukordades, eriti loodusõnnetuste puhul ning kaupade ja pakkide vedu humanitaarabi korras; h) elusloomade vedu erisõidukeid kasutades, välja arvatud vedu tapamajadesse; i) kaupade vedu mootorsõidukitega, mille lubatud täismass, haagise oma kaasa arvatud, ei ületa kuut tonni või mille lubatud kandejõud, haagise oma kaasa arvatud, ei ületa 3,5 tonni; j) postivedu riikliku teenusena. ÜLDSÄTTED Artikkel 8. Veod mujalt või muudesse riikidesse Ühe lepingupoole vedajad võivad artikli 2 järgi teostada kaupade vedu teise lepingupoole territooriumi ja mõne muu riigi territooriumi vahel, samuti ka mõne muu riigi territooriumilt teise lepingupoole terrirooriumile ainult siis, kui nad on saanud selle lepingupoole õiguspädevalt asutuselt nõusoleku, välja arvatud juhtudel, kui sõiduk on sama sõidu jooksul tavapärase teekonna raames transiidil läbi oma, sõiduki registreerinud riigi, territooriumi. Artikkel 9. Sõidukite kaal ja mõõtmed 1. Kui sõiduki kaal, mõõtmed ja teljekoormus ületavad ühe lepingupoole territooriumil kehtivad ülempiirid, peab sõiduk saama selle lepingupoole õiguspädevalt asutuselt eriloa. Kui see luba määrab kindlaks sõiduki liikumise ühel kindlal marsruudil, tuleb vedu teostada seda marsruuti järgides. 2. Eriluba ei välista luba, mis on antud käesoleva kokkuleppe artikli 6 põhjal. Artikkel 10. Liiklus teise lepingupoole territooriumil Käesoleva kokkuleppe artiklis 2 nimetatud ühe lepingupoole vedajad ei oma õigust teostada reisijate või kaupade vedu teise lepingupoole territooriumi kahe punkti vahel. Artikkel 11. Dokumentide kontroll 1. Lepingupoolte õiguspädevad asutused lepivad kokku käesoleva kokkuleppe sätete järgi toimuvate vedude kontrolli osas. 2. Rahvusvaheliseks liikluseks vajalikke dokumente tuleb hoida sõidukis ning esitada selleks kummagi lepingupoole poolt volitatud asutuste nõudmisel. 3. Ühe lepingupoole territooriumil registreeritud sõidukite juhid, kes teostavad rahvusvahelisi vedusid läbi teise lepingupoole territooriumi, peavad omama riiklikku või rahvusvahelist juhiluba, vastava sõiduki riiklikku tunnistust ja teisi dokumente vastavalt rahvusvahelistele määrustele või käesoleva kokkuleppe artikli 14 põhjal loodud ühiskomisjoni poolt kehtestatud sätetele. Artikkel 12. Tollikorraldused 1. Ühe lepingupoole territooriumil registreeritud sõidukid, samuti haagised ja poolhaagised, mida kasutatakse käesolevas kokkuleppes mainitud liikluses, tunnustatakse ajutiselt teise lepingupoole territooriumil koos impordimaksust vabastusega tingimusel, et need viiakse uuesti välja. Samad tingimused kehtivad tagavaraosadele, abivahenditele ja tavalisele varustusele, mida imporditakse mainitud sõidukitega ning viiakse uuesti välja samade sõidukitega. 2. Tavalistes sõidukitootja poolt ettenähtud tagavaramahutites sisalduv kütus ja määrdeained, mida kasutatakse edasiliikumiseks ja külmutusseadmete töövajadusteks, vabastatakse impordimaksudest ja ei ole nende importi käsitlevate piirangute ja keeldude subjektiks. 3. Sisseveetavad tagavaraosad juba ajutiselt sissetoodud sõiduki remondiks lubatakse sisse tuua ilma tollimaksudeta ja ei ole nende importi käsitlevate piirangute ja keeldude subjektiks. Asendatatud detailid tuleb kas uuesti välja vedada või hävitada tolliorganite järelevalve all. Artikkel 13. Õiguspädevad asutused Lepingupooled teatavad teineteisele õiguspädevate asutuste määramisest ning kõigist õiguspädevaid asutusi puudutavatest muudatustest. Artikkel 14. Ühiskomisjon 1. Eesmärgiga läbi vaadata ja kokku leppida vedude teostamises vastavalt käesolevale kokkuleppele ning lahendada seoses sellega tekkivaid küsimusi luuakse lepingupoolte õiguspädevate asutuste esindajatest koosnev ühiskomisjon. 2. Ühiskomisjon tuleb kokku vaheldumisi ühe või teise lepingupoole territooriumil neist ühe õiguspädeva asutuse palve peale. Artikkel 15. Riigilõivud js maksud 1. Ühe lepingupoole sõidukid, mis teostavad vedusid vastavalt käesoleva kokkuleppe sätetele, vabastatakse kõigist riigilõivudest, tasudest ja muudest maksudest, mida nõutakse sisse sõiduki valdamise või kasutamise eest teise lepingupoole territooriumil. 2. Käesoleva kokkuleppe artikli 14 järgi ette nähtud ühiskomisjon lepib vastastikuse kasulikkuse põhimõttel kokku maanteemaksudest vabastatud või mittevabastatud lubade hulga. 3. Reisiliikluse sõidukid, mis osalevad liikluses vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklitele 3, 4 ja 5, vabastatakse vastastikku maanteemaksudest. 4. Kõik käesoleva kokkuleppe rakendamisest tulenevad maksed tuleb teha konverteeritavas valuutas. Kui lepingupoolte vahel kehtib leping vastastikuste arvelduste kohta, siis rakendatakse selle sätteid. Artikkel 16. Riiklike seaduste täitmine Käesoleva kokkuleppe või nende rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete, millega mõlemad lepingupooled on liitunud, sätetega mittekaetud juhtudel rakendatakse kummagi lepingupoole riiklike seaduste sätteid. Artikkel 17. Sanktsioonid 1. Juhul kui ühe lepingupoole vedaja või sõidukit teenindav personal ei järgi teise lepingupoole territooriumil kehtivat seadusandlust, käesoleva kokkuleppe sätteid või veoloal märgitud tingimusi, võib sõiduki registreerinud riigi õiguspädev asutus teise selle lepingupoole õiguspädeva asutuse nõudel tarvitada järgmisi abinõusid: a) teha hoiatus rikkumise toime pannud vedajale; b) tühistada või vedajalt tagasi võtta luba teostada vedusid selle lepingupoole territooriumil, kus rikkumine oli toime pandud. 2. Säärast abinõu kasutanud õiguspädev asutus teatab sellest teise lepingupoole õiguspädevale asutusele. 3. Käesoleva artikli sätted ei välista seaduslikke sanktsioone, mida võivad rakendada selle lepingupoole kohtud või ametid, kelle territooriumil oli toime pandud rikkumine. Artikkel 18. Vaidlused Kõik käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või rakendamist käsitlevad vaidlused lahendatakse mõlema lepingupoole õiguspädevate asutuste otseste läbirääkimiste teel. Juhul kui need õiguspädevad asutused ei saavuta kokkulepet, lahendatakse vaidlused diplomaatiliste kanalite kaudu. Artikkel 19. Jõustumine Käesolevat kokkulepet rakendatakse ajutisena alates kolmandast päevast pärast allakirjutamist ja see jõustub sel päeval, kui mõlemad lepingupooled on vastastikku teatanud nende riikliku seadusandlusega ette nähtud rahvusvaheliste lepingute jõustumismenetluse formaalsuste täitmisest. Artikkel 20. Kokkuleppe parandused Igasugustes käesoleva kokkuleppe parandustes lepitakse kokku lepingupoolte vahel ja need jõustuvad vastavalt artiklis 19 mainitud menetlusele. Artikkel 21. Kokkuleppe kehtivus Käesolev kokkulepe jääb jõusse seni, kuni üks lepingupooltest annab teisele lepingupoolele kirjaliku teate kolm kuud enne kalendriaasta lõppu oma kavatsusest leping lõpetada. Sõlmitud 22. märtsil 1993. aastal kahes originaaleksemplaris eesti ja rumeenia keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt kehtivad. Eesti Valitsuse nimel A. MEISTER Rumeenia Valitsuse nimel P. TEODORU