Vabariigi Valitsus — Kutsealuste ajateenistusse kutsumise kohta — RT, 1991, 35, 439

EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse «Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamise kohta» täitmiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Peatada 15. oktoobrist 1991. a. kutsealuste tööteenistusse suunamine kuni piirikaitseteenistuse, politseibrigaadi ja päästeteenistuse komplekteerimiseni käesoleva määruse lisas kindlaksmääratud kvootide lõikes. 2. Kutsuda 15. oktoobrist 1991. a. 1. märtsini 1992. a. ajateenistusse piirikaitsesse, päästeteenistusse ja politseibrigaadi (vastavalt lisale) aastatel 1973 — 1965 sündinud, alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil elavad meeskodanikud, kes ei ole läbi teinud ajateenistust ega ole kehtestatud korras tööteenistuses. Konkreetsed ülesanded maa- ja linna- (linnarajoonide) valitsustele ning kutsealuste arvu ja tegevteenistusse saatmise ajad määrab kindlaks Eesti Vabariigi Riigi- ja Piirikaitseamet. 3. Ajateenistus toimub eesti keeles ning kuni Eesti Vabariigi vastava seaduse vastuvõtmiseni on ajateenistuse kestuseks kuni 15 kuud. Eesti keelt mittevaldavatele kaitsejõududesse kutsutud noormeestele korraldatakse eesti keele kursused. 4. Noormeeste ajateenistusse kutsumiseks maa- ja linna- (linnarajoonide) valitsustel moodustada 15. oktoobriks 1991. a. 5-liikmelised kutsekomisjonid järgmises koosseisus: maa-, linna- (linnarajooni) valitsuse riigija piirikaitse osakonna juhataja või tema asetäitja (esimees), maa-, linna-(linnarajooni) valitsuse esindaja, politseiprefekt või tema poolt volitatud isik ning kaks riigi või kohaliku omavalitsuse meditsiiniasutuses töötavat arsti. 5. Maa- ja linna- (linnarajooni) valitsuse kutsekomisjon võtab vastavalt kutsealuse tervislikule seisundile, füüsilisele arengule, haridusele ja usulistele tõekspidamistele vastu ühe alljärgnevatest otsustest: 1) kutsuda ajateenistusse ja saata teenima piirikaitsesse, päästeteenistusse või politseibrigaadi; 2) vabastada tegevteenistusest ja arvata reservi; 3) vabastada kaitseteenistuse kohustusest arvelt kustutamisega; 4) anda ajapikendust ajateenistusse kutsumisel. Kutsekomisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa esimees ja kaks liiget, nendest üks arst, Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsus fikseeritakse protokollis iga kutsealuse kohta eraldi. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja liikmed. 6. Moodustada maa- ja linna (linnarajoonide) valitsuste kutsekomisjonide töö koordineerimiseks ja juhendamiseks vabariiklik kutse komisjon järgmises koosseisus: esimees: Eesti Vabariigi Riigi- ja Piirikaitseameti peadirektor; liikmed: Eesti Vabariigi Riigikantselei esindaja; Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti peadirektor; Eesti Vabariigi tervishoiuministri asetäitja tervishoiuministri esildisel; Eesti Vabariigi peakirurg. 7. Ajateenistusse ei kutsuta isikuid, kes: 1) õpivad kesk- või kõrgkoolides ning kutseõppeasutustes (kutsekeskkoolid, tehnikakoolid, tehnikumid ja muud keskeriõppeasutused); 2) on oma perekonna ainukesed seadusjärgsed toitjad või I — II grupi invaliidi ainukesed seadusjärgsed hooldajad; 3) on kahe või enama alaealise lapse ülalpidaja; 4) on tunnistatud ajateenistuseks kõlbmatuks haiguse tõttu või vajavad ajapikendust ravi jätkamiseks; 5) on eeluurimise all, viibivad vahi all, kannavad karistust paranduslike tööde näol või kelle suhtes on kohtuotsuse täideviimine edasi lükatud, kannavad karistust kinnipidamiskohtades või kes on kandnud kinnipidamiskohtades vabadusekaotuslikku karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest. 8. Kutseõppeasutuse lõpetanud noormeestele, kes töötavad omandatud erialal, antakse ajateenistusse kutsumisel pikendust üheks aastaks pärast õpingute lõpetamist. 9. Maa- ja linna- (linnarajooni) valitsuse kutsekomisjoni otsusega mittenõustumise korral võib kutsealune 10 päeva jooksul kutsekomisjoni teate saamise päevast arvates edasi kaevata vabariiklikule kutsekomisjonile. Vabariikliku kutsekomisjoni otsuse peale võib edasi kaevata kohtusse. Edasikaebamine ei peata kutsekomisjoni otsuse täitmist. 10. Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumil tagada ajateenistusse kutsutavate noormeeste arstlik läbivaatus vastavalt kutsealuste ja reservväelaste arstliku läbivaatuse ajutisele juhendile. 11. Kutsealuste arstlik läbivaatus ja ajateenistuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks vajalikud meditsiinilised uuringud, samuti kutsekomisjoni poolt suunatud kutsealuste ravi toimub riigi ja kohaliku omavalitsuse meditsiiniasutustes riigieelarve vahenditega. 12. Maa- ja linna- (linnarajooni) valitsustel tagada kutsekomisjonide nõuetekohane töö. 13. Kutsekomisjoni liikmetele, arstidele ja vajalikule arstipersonalile säilitatakse kutsekomisjonis töötamise ajaks nende töökohas keskmine töötasu riigieelarve vahendite arvel. 14. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhtidel vabastada kutsealused tööülesannete täitmisest kutsekomisjonis, arstlikul läbivaatusel ja vajalikel meditsiinilistel uuringutel käimiseks, säilitades neile keskmise töötasu maa- ja linna- (linnarajoonide) valitsuste riigi- ja piirikaitseosakondade kutsete ja tõendite alusel. Ajateenistusse saadetavad kutsealused vabastatakse töölt ja neile makstakse ette kahe nädala keskmine töötasu. Eesti Vabariigi majandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis J. LEIMANN Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER Tallinn, Toompea, 10. oktoobril 1991. Nr 209. Lisa Eesti Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 1991. a. määruse nr 209 juurde 15. oktoobrist 1991. a. 1. märtsini 1992. a. ajateenistusse kutsutavate kutsealuste jaotus Politseibrigaadi 1450 Piirikaitsesse 1800 Päästeteenistusse 250 Kokku 3500 Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER