Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vaheline kahepoolsete välismajandussuhete leping — RT II, 1996, 13, 40

Vabariigi Valitsuse 2. augusti 1993. a korraldus nr 459-k Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariik ja Austria Vabariik, edaspidi nimetatud kui lepingupooled, – juhindudes soovist tugevdada olemasolevaid kahepoolseid välismajandussuhteid, – püüdes edendada kaubavahetust ning majanduslikku, tööstuslikku, tehnilist ja teaduslik-tehnilist koostööd võrdsuse ja vastastikuse kasu alusel, – veendumuses, et uus kokkulepe kahepoolsete välismajandussuhete kohta loob soodsad eeldused ning soodsa aluse kahepoolsete välismajandussidemete edasiarendamiseks, – lähtudes turumajanduse põhimõtetest, – kooskõlas mõlemas riigis kehtiva seadusandlusega, on kokku leppinud järgnevas: Artikkel 1 Lepingupooled kohustuvad oma kehtiva seadusandluse raamides hõlbustama ja soodustama mõlema riigi ettevõtete, organisatsioonide, ühingute ja asutuste, järgnevalt nimetatud kui ettevõtted, vahelisi kahepoolseid välis-majandussidemeid. Artikkel 2 (1) Eesti Vabariik ja Austria Vabariik käsitlevad teineteist enamsoodustuse põhimõttel tolli- ja muude maksude, samuti nende tolli- ja muude vormistamismenetluse suhtes, mida rakendatakse kaupade sisse- ja väljaveo puhul. (2) Lepingupooled on ühel nõul selles, et enamsoodustus ei kehti kontsessioonide, soodustuste või vabastuste kohta, mida üks lepingupooltest on andnud või annab: a) naaberriikidele piirikaubanduse hõlbustamiseks, b) riikidele, kes kuuluvad koos temaga juba olemasolevasse või tulevikus loodavasse tolliliitu või vaba- või eeliskaubandustsooni, c) kolmandatele riikidele mitmepoolsete kokkulepete rakendamisel, millest teine lepingupool osa ei võta. Artikkel 3 (1) Lepingupooled hakkavad oma võimaluste piires vastavalt antud riikides kehtivale seadusandlusele edendama majanduslikku, tööstuslikku, tehnilist ja teaduslik-tehnilist koostööd. (2) Lepingupooled on ühel nõul selles, et järgmistes valdkondades on olemas eriti sobivad koostöövõimalused: – ühisettevõtete loomine ning otsesed investeeringud, – tehnoloogiate ja oskusteabe vahetamine, rakenduslikud uurimused ja tööstusteenused; – põllu- ja metsamajandus, põllu- ja metsamajandustehnika, põllumajandusmasinad ja -seadmed, – põllumajandus- ja toiduainetetööstus; põllumajandustoodete töötlemine ja säilitamine, – olemasolevate seadmete taastamine, moderniseerimine, ümberehitamine ja automatiseerimine, k.a. nende ümberprofileerimine endistes sõjatööstusele spetsialiseerunud ettevõtetes, – tekstiilitööstus, k.a. õmblustööstus, – metsatööstus ja puitu töötlev tööstus, paberi- ja tselluloositööstus, – metalluriga ja metalli töötlev tööstus, koostöö metallurgiakombinaatide ja metallurgiatehnika alal, – keemiatööstus, sealhulgas väetiste ja taimekaitsevahendite valmistamine; kemikaalide tootmine ja turustamine, – mineraalsete toorainete otsimine, kaevandamine, töötlemine ning turustamine, sealhulgas koostöö kolmandate riikide turgudel, – mäeasjandus, – energiaallikate otsimine, saamine, töötlemine, transport ja turustamine, – elektrijaamade- ja kõrgepingeliinidevõrgu väljaehitamine ja uuendamine, energiatarned, – keskkonna-, loodus- ja maastikukaitse, – ehitusmaterjalide tootmine, – tervishoid, meditsiini- ja farmaatsiatööstus, – finants- ja pangandusteenused, – erialane väljaõpe ja juhtide koolitus, – messide, näituste ja seminaride organiseerimine ja läbiviimine, majandusdelegatsioonide ja ekspertide vahetus. (3) Kõikides koostöövaldkondades tuleb projektid ellu viia vastavalt keskkonnatehnoloogia kõige kõrgematele standarditele. Artikkel 4 Olles teadlikud majanduslikult otstarbekate ja ökoloogiliselt lubatavate infrastruktuuri süsteemide realiseerimise hädavajalikkusest, pühendavad lepingupartnerid suurimat tähelepanu koostööle järgmistes valdkondades: – energiamajandus, – teedeehitus, – jäätmete töötlemine ja nende ärakasutamine, – transport, – raudteeliiklus, – õhuliiklus, – laevaliiklus, – side- ja telekommunikatsioonid, – veemajandus. Artikkel 5 Lepingupooled on ühel nõul selles, et turism saab oluliselt kaasa aidata kahepoolsete välismajandussidemete süvendamisele. (1) Vastavalt riigis kehtivale seadusandlusele ning tuginedes ÜRO 1963. a. Rooma turismi ning rahvusvaheliste reiside alase konverentsi soovitustele, samuti 1985. a. Sofia «Turismihartale ja turistidekoodeksile» edendavad mõlemad lepingupooled turismi. (2) Turismiprojektide ning vastava infrastruktuuri väljaehitamise alane majanduslik, tööstuslik, teaduslik-tehniline ja ametialane koostöö peab toimuma keskkonnakaitse ja kvalitatiivse turismi põhimõtete järgi. Artikkel 6 Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi arveldus toimub kooskõlas kummaski riigis parajasti kehtivate õigussätetega vabalt konverteeritavas valuutas. Artikkel 7 (1) Käesoleva lepingu raamides toimuvat kaubavahetust ning majanduslikku, tööstuslikku, tehnilist ja teaduslik-tehnilist koostööd teostatakse kaubanduslikel alustel. (2) Mõlema riigi ettevõtete vaheline kaubandus toimub turuhindades. Artikkel 8 (1) Lepingupooled alustavad konsultatsioone, kui lepingupoolte vahelises kaubanduses tuuakse mõnda kaupa sisse sellistes kogustes, selliste hindadega või sellistel tingimustel, et siseriiklikele sarnaste või otseselt konkureerivate kaupade tootjatele tekitatakse või ähvardatakse tekitada tõsist kahju. (2) Kui lepingupooled jõuavad konsultatsioonide käigus üksmeelsele otsusele, et tegemist on lõigus 1 nimetatud olukorraga, siis piiratakse eksporti või võetakse tarvitusele muud abinõud kahju ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks. (3) Kui lepingupooled ei saavuta üksmeelt, siis võib konsultatsioone taotlenud lepingupool antud kaupade importi nii palju ja nii kaua piirata, kui on vajalik kahju ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks. Teisel lepingupoolel on vastavalt õigus oma kohustustest esimese lepingupoole suhtes võrdväärse kaubandusliku mahu võrra kõrvale kalduda. (4) Juhul kui viivitus põhjustaks tõsist kahju, võib ajutised abinõud tarvitusele võtta ilma eelnevate konsultatsioonideta. Sellisel juhul teatab esialgsed abinõud tarvitusele võtnud lepingupool sellest viivitamatult kirjalikult teisele lepingupoolele. Seejärel tuleb koheselt alustada konsultatsioonidega. (5) Käesoleva artikliga kooskõlas olevate abinõude valikul eelistavad lepingupooled abinõusid, mis käesoleva lepingu edasikehtimist kõige vähem kitsendavad. Artikkel 9 Lepingupooled mõistavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suurema osavõtu kasulikkust ja vajalikkust kahepoolsetes välismajandussuhetes. Artikkel 10 (1) Lepingupooled soovitavad ettevõtetele vaidluste lahendamiseks üksmeelseid sõbralikke lahendusi. (2) Mõlemas riigis kehtiva seadusandluse raames ning tulenevalt lepingulistest kokkulepetest ettevõtete vahel soodustavad: a) lepingupooled kaubandus- ja koostöötehingutega, samuti ühisettevõtete asutamisega ning lepingupoolte ettevõtete vaheliste otseinvesteeringutega seotud vaidlusküsimuste lahendamist vahekohtute kaudu, b) ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) poolt väljatöötatud vahekohtureeglite kasutamist ning sellise riigi vahekohtu kaasamist, kes on alla kirjutanud 1958. a New Yorgis sõlmitud välismaiste kohtuotsuste tunnustamise ja täideviimise kokkuleppele. Artikkel 11 Käesoleva lepingu lõppemine või muutmine ei mõjuta tema kehtimise ajal mõlema riigi ettevõtjate poolt endale võetud õiguslikke kohustusi. Artikkel 12 Lähtudes ühe või teise lepingupoole soovist, kutsutakse kas Eestis või Austrias kokku vastav segakomisjon, kes uurib kahepoolseid välismajandussuhteid, toob välja nende edasiarenemisvõimalused ning teeb ettepanekuid käesoleva lepinguga seotud aktuaalsete küsimuste lahendamiseks. Artikkel 13 (1) Ühe või mõlema lepingupoole osaledes Euroopa Majandusruumis (EMR) või liitudes Euroopa Ühendustega (EÜ) või mõne nendest lähtuva organisatsiooniga, ei ole lepingupooled käesoleva lepinguga seotud sedavõrd, kuivõrd ta on kokkusobitamatu uuest ühendusest tuleneva õigusliku seisundiga. (2) Sellisel juhul määravad lepingupooled ühiselt ära käesoleva lepingu kehtima jäävad sätted. Artikkel 14 (1) Käesolev leping sõlmitakse üheks aastaks ja see pikeneb taas ühe aasta võrra, kui ükski lepingupooltest pole kolm kuud enne selle kehtivuse tähtaja lõppemist diplomaatilisi kanaleid kaudu seda kirjalikult tühistanud. (2) Käesolev leping jõustub kolmanda kuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, mil lepingupooled teineteisele on teatanud, et nende vastavad siseriik-likud eeldused selle lepingu jõustumiseks on täidetud. (3) Käesoleva lepingu jõustumisega kaotab «Kaubandusleping Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahel» 11. detsembrist 1928. a., kaasa arvatud «Lõpp-protokoll», oma kehtivuse. Sõlmitud 26. aprillil 1993 kahes originaalis eesti ja saksa keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Eesti Vabariigi nimel Austria Vabariigi nimel [Allkiri] [Allkiri]