Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja teiste olulise tähtsusega kuritegude vastu võitlemise alase koostöö kokkulepe — RT II, 1996, 13, 38

Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 1994. a korraldus nr 79-k Eesti Vabariigi valitsus ja Saksamaa Liitvabariigi valitsus, kavatsedes anda olulist panust kahepoolsete sidemete arengusse lähtudes Ühisavaldusest 29. aprillist 1993 Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheliste suhete alustest, veendumuses, et koostöö organiseeritud kuritegevuse, eelkõige narkootikumidega seotud kuritegevuse ja isikute ebaseadusliku maaletoimetamise ning terrorismi efektiivsel tõkestamisel ning selle vastu võitlemisel on olulise tähtsusega, silmas pidades – 30. märtsi 1961. aasta ühiskonventsiooni narkootikumide kohta selle 25. märtsi 1972. aasta protokolliga muudetud redaktsioonis, – 21. veebruari 1971. aasta konventsiooni psühhotroopsete ainete kohta, – 20. detsembri 1988. aasta konventsiooni narkootikumide ja psühhotroopsete ainetega ebaseadusliku kaubitsemise vastu võitlemise kohta, mis kõik on välja töötatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames, olles mures kogu maailmas järjest kasvava narkootikumide ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ning nendega ebaseadusliku kaubitsemise pärast, ühises soovis võidelda efektiivselt terrorismi vastu, silmas pidades – 14. septembri 1963. aasta kokkulepet kuritegude ja teatud teiste õhusõiduki pardal toimepandud tegude kohta, – 16. detsembri 1970. aasta konventsiooni võitlusest õhusõidukite ebaseadusliku hõivamise vastu, – 23. septembri 1971. aasta konventsiooni võitlusest tsiviillennuliikluse ohutuse vastu suunatud õigusvastaste tegudega, – 14. detsembri 1973. aasta konventsiooni rahvusvahelise õigusega kaitstud isikute, kaasa arvatud diplomaatide vastu suunatud kuritegude ärahoidmise, juurdlemise ja karistamise kohta, – 18. detsembri 1979. aasta rahvusvahelist konventsiooni pantvangiks võtmise vastu, – 24. veebruari 1988. aasta protokolli võitlusest ebaseaduslike vägivallaaktidega rahvusvahelist tsiviillennuliiklust teenindavates lennujaamades, – 10. märtsi 1988. aasta konventsiooni võitlusest meresõidu ohutuse vastu suunatud õigusvastaste tegudega, – 10. märtsi 1988. aasta protokolli võitlusest mandrilaval asuvate püsiplatvormide ohutuse vastu suunatud õigusvastaste tegudega, veendumuses, et võitlust isikute ebaseadusliku maaletoimetamise vastu õhuteed mööda tuleb teostada eelkõige neis lennujaamades, kust lendu alustatakse, ning transiitlennujaamades, sest ainult seal saab efektiivselt takistada selliste isikute edasitoimetamist lennukompaniide poolt, kavatsedes rakendada mõjusaid abinõusid piiriületamisel valedokumentide, võltsitud või kuritegelikel eesmärkidel kasutatud dokumentide kasutamise tõkestamiseks ning inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate kriminaalsete organisatsioonide vastu võitlemiseks – leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1 Pooled teevad oma riigi seaduste raames ja artikkel 9 sätteid silmas pidades koostööd olulise tähtsusega kuritegude, eeskätt organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, sealhulgas nende ärahoidmisel ja juurdlemisel. Artikkel 2 (1) Koostöö puudutab alljärgnevaid õiguserikkumiste valdkondi juhul, kui kuriteo toimepanemisel ilmneb selle struktuuriüksuste organiseeritus: – narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik kasvatamine, valmistamine, tootmine, sisse-, läbi- ja väljavedu ning nende ainetega kauplemine; – rahapesu (katse legaliseerida ebaseaduslikult saadud raha, varjata tema päritolu); – terrorism; – inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine; – ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainega; – sutenöörlus ja kauplemine inimestega; – pettusel põhinevad mängud ja ebaseaduslikud hasartmängud; – väljapressimine; – valeraha valmistamine ja selle levitamine; – omandi- ja varavastased kuriteod; – dokumentide, tšekkide ja krediitkaartide ning väärtpaberite võltsimine; – keskkonnavastased kuriteod; – ebaseaduslik kauplemine strateegiliste või nukleaarmaterjalidega, strateegilise tähtsusega kaupade ja tehnoloogiaga ning teiste relvastuse hulka kuuluvate artiklitega; – ebaseaduslik kauplemine kultuurivaradega ja nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu. (2) Eeldades, et organiseeritud kuritegelike ühenduste tegevus hõlmab ka teisi õiguserikkumiste valdkondi, võib koostöö laieneda eelpool mittenimetatud valdkondadele. Artikkel 3 Narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku kasvatamise, valmistamise, tootmise, sisse-, läbi- ja väljaveo ning nende ainetega kauplemise vastu võitlemise eesmärgil Pooled oma riigi seaduste raames ja artikkel 9 sätteid silmas pidades: 1. avaldavad vastastikku andmeid isikute kohta, kes võtavad osa narkootikumide valmistamisest, nende salakaubana vedamisest või nendega kauplemisest, narkootikumide ja psühhotroopsete ainete peidikute, transportimise marsruutide ja vahendite, päritolu- ja sihtkoha ning ebaseadusliku üle piiri toimetamise tavapäraste meetodite kohta, tegutsemisviiside kohta, samuti annavad konkreetse juhtumi puhul teada erilistest üksikasjadest, kuivõrd see on vajalik olulise tähtsusega kuriteo avastamiseks ja juurdlemiseks või üksikjuhtumi korral avalikku korda ähvardava märkimisväärse ohu kõrvaldamiseks; 2. annavad teineteise käsutusse näidised uute narkootikumide ning teiste, nii taimsete kui ka sünteetilise päritoluga ohtlike ainete kohta, mida kuritarvitatakse; 3. vahetavad narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ning nende ebaseaduslikuks valmistamiseks vajalike toorainete ja lähtematerjalide legaalse transpordi üle teostatava järelevalve alaseid kogemusi, pidades silmas võimalikke kõrvalekaldumisi legaalsest transpordist; 4. võtavad ühiselt tarvitusele abinõusid, mis takistaksid kõrvalekaldumisi nende ainete legaalsest transpordist ning mis väljuvad kehtivate narkootikumikonventsioonide alusel Pooltel lasuvate kohustuste raamidest; 5. võtavad ühiselt tarvitusele abinõud võitluseks narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku valmistamise vastu. Artikkel 4 Terrorismi vastu võitlemise eesmärgil vahetavad Pooled oma riigi seaduste raames ja artikkel 9 sätteid silmas pidades eeskätt informatsiooni kavandatud ja toime pandud terroriaktide ning nende toimepanemise viiside kohta, samuti terroristlike gruppide kohta, kes kavandavad, panevad toime või on toime pannud kuritegusid ühe Poole territooriumil teise Poole huvide vastu. Informatsiooni vahetatakse niivõrd, kuivõrd see on vajalik terroristlike kuritegude vastu võitlemiseks või üksikjuhtumi korral avalikku korda ähvardava märkimisväärse ohu kõrvaldamiseks. Artikkel 5 Isikute ebaseadusliku maaletoimetamise vastu võitlemise eesmärgil Pooled oma riigi seaduste raames ja artikkel 9 sätteid silmas pidades: 1. moodustavad töögrupi isikute ebaseadusliku maaletoimetamise vastu võitlemisega seotud probleemide ühiseks analüüsimiseks ning sobivate vastuabinõude väljatöötamiseks; 2. edastavad informatsiooni, mis on teise Poole jaoks vajalik olulise tähtsusega kuritegude ärahoidmiseks, samuti avastamiseks ja juurdlemiseks ning isikute ebaseadusliku maaletoimetamise vastu võitlemiseks. Artikkel 6 Koostöö eesmärgil Pooled: 1. moodustavad mõlema Poole kompetentsete ministeeriumide, eelkõige siseministeeriumide juhtivatest ametnikest koosneva segakomisjoni, mille töös osalevad vastastikku nimetatavad spetsialistid ning mis tuleb kokku vastavalt vajadusele; 2. vahetavad spetsialiste andmaks informatsiooni kuritegevuse vastu võitlemise tehnika ja meetodite kohta ning kuritegevuse vastu võitlemise ja kriminaaltehnika spetsiifiliste vormide kohta; 3. annavad teineteisele oma seaduste raames ja artikkel 9 sätteid silmas pidades andmeid organiseeritud kuritegevuses osalejate kohta, eeskätt ka kuriteole kihutajate ja kuriteo organisaatorite kohta, samuti informatsiooni kurjategijate vaheliste sidemete, kuritegelike gruppide ja ühenduste struktuuride kohta, kurjategijate ja kuritegelike gruppide tüüpiliste tegutsemisviiside kohta, kuriteo koosseisu, eelkõige kuriteo toimepanemise aja, koha, kuriteo sooritamise viisi, kuriteo objektide ja eripära kohta, samuti rikutud seaduste ja rakendatud abinõude kohta, niivõrd kuivõrd see on vajalik organiseeritud kuritegevuse avastamiseks ja juurdlemiseks või üksikjuhtumil avalikku korda ähvardava märkimisväärse ohu kõrvaldamiseks; 4. rakendavad taotlusel taotluse saanud Poole seadustega lubatud abinõusid; 5. teevad uurimise käigus operatiivselt koostööd, toetudes politsei poolt rakendatavatele omavahel kooskõlastatud meetmetele ja vastastikusele personaalsele, materiaalsele ja organisatsioonilisele abile; 6. vahetavad kogemusi ja informatsiooni eeskätt riigipiire ületava kuritegevuse tavapäraste meetodite ning kuritegude toimepanemise uute eriliste vormide osas; 7. vahetavad kriminalistika- ja kriminoloogiaalaseid uurimistulemusi; 8. annavad teineteise käsutusse näidiseid esemetest, mis on saadud kuritegelikul teel või mida on kasutatud kuritegude toimepanemisel või mis leiavad kuritegelikku kasutamist; 9. korraldavad spetsialistide vahetust ühise või vastastikuse täiendõppe läbiviimiseks ning annavad töötajatele õppimisvõimalusi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise alase kvalifikatsiooni tõstmiseks; 10. peavad konkreetsete uurimistoimingute raames vastavalt vajadusele töökohtumisi ühiste abinõude ettevalmistamiseks ja rakendamiseks. Artikkel 7 Kui üks Pooltest on arvamusel, et teise Poole taotluse täitmine või koostööabinõu rakendamine piirab tema õigusi riigivõimu teostamisel, kahjustab tema riiklikku julgeolekut või teisi olulisi huve või on vastuolus tema seadustega, siis võib ta abist või koostööabinõu rakendamisest kas täielikult või osaliselt keelduda või teha see sõltuvaks teatud tingimustest või kohustustest. Artikkel 8 Kuivõrd käesoleva kokkuleppe kohaselt vastavalt siseriiklikule õigusele edastatakse andmed isikute kohta, kehtivad kummagi Poole jaoks kehtivaid õigusnorme arvestades alljärgnevad eeskirjad: 1. Informatsiooni saaja annab informatsiooni edastanud Poolele viimase taotluse korral teada, kuidas edastatud andmeid kasutatakse ning milliste tulemusteni on nende kaudu jõutud. 2. Informatsiooni saaja võib andmeid kasutada vaid selleks ettenähtud eesmärgil ning neid edastanud Poole poolt ettekirjutatud tingimustel. 3. Isikuid puudutavaid andmeid tohib edastada üksnes politsei- ja kohtuasutustele ning muudele kuritegude ärahoidmise ja uurimise alal kompetentsetele riiklikele asutustele. Andmete edasine edastamine võib toimuda ainult informatsiooni edastava asutuse eelneval nõusolekul. 4. Informatsiooni edastav asutus on kohustatud kontrollima edastatavate andmete õigsust, samuti nende vajalikkust ja vastavust edastamisega taotletava eesmärgi suhtes. Seejuures tuleb järgida kehtivas siseriiklikus seadusandluses sätestatud andmete edastamist puudutavaid keelde. Isikuid puudutavat informatsiooni ei edastata, kui on alust oletada, et seeläbi siseriiklikku seadust rikutaks või asjasse puutuva isiku kaitsmisväärseid huve kahjustataks. Kui selgub, et edastatud on ebaõigeid andmeid või andmeid, mida ei oleks tohtinud edastada, tuleb sellest andmete saajale viivitamatult teatada. Saaja on kohustatud tegema vastavad parandused või hävitama saadud andmed. 5. Asjasse puutuvale isikule tuleb temapoolse avalduse esitamisel anda informatsiooni tema kohta olemasolevatest andmetest ning nende kasutamise eesmärgist. Informatsiooni andmise kohustust ei ole, kui asjaolude uurimisel selgub, et avalik huvi informatsiooni mitte anda kaalub üles nimetatud üksikisiku huvi informatsiooni saada. Informatsiooni andmise õigus põhineb üldjuhul siseriiklikul õigusel. 6. Informatsiooni edastav asutus juhib tähelepanu oma riigi seadusandluses kehtivatele andmete kustutamise tähtaegadele. 7. Mõlemad Pooled kannavad isikuid puudutavate andmete edastamise ja kättesaamise oma aktidesse. 8. Mõlemad Pooled kaitsevad isikuid puudutavaid edastatud andmeid neile ebaseadusliku juurdepääsu, nende ebaseadusliku muutmise ja teatavakstegemise eest. Artikkel 9 Sätted õigusemõistmist puudutava õigusabi kohta kriminaalasjades ning ametkondliku abi ja õigusabi kohta maksuasjades jäävad puutumata. Artikkel 10 Käesoleva kokkuleppe elluviimise eesmärgil toimuvad kõik kontaktid vahetult antud juhtumil kompetentsete keskasutuste ja -ametkondade ning nende poolt nimetatud ekspertide vahel. Nendeks keskasutusteks ja -amekondadeks on: Eesti Vabariigi poolt – Siseministeerium, – Politseiamet, – Piirivalveamet, – Tolliamet, – Kaitsepolitseiamet; Saksamaa Liitvabariigi poolt – SLV Siseministeerium (das Bundesministerium des Innern), – SLV Tervishoiuministeerium (das Bundesministerium für Gesundheit), – Piirivalvedirektsioon, – SLV Kriminaalamet (das Bundeskriminalamt), – Tollikriminaalamet. Artikkel 11 Pooled võivad artiklites 1 kuni 6 kokkulepitud koostöö edasised üksikasjad kindlaks määrata eraldi kokkulepetega. Artikkel 12 Käesolev kokkulepe ei puuduta Poolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad teistest kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest. Artikkel 13 Käesolev kokkulepe jõustub peale seda, kui Pooled on teineteisele kirjalikult diplomaatilisel teel teatanud kokkuleppe jõustumiseks vajalike siseriiklike tingimuste täitmisest. Kokkuleppe jõustumise päevaks loetakse viimase teadaande saamise päev. Artikkel 14 Käesolev kokkulepe sõlmitakse kümneks aastaks. Seejärel pikeneb kokkuleppe kehtivus kümneaastaste perioodide kaupa, niikaua kui üks Pooltest ei ole seda diplomaatilisel teel kirjaliku teatega tühistanud. Kokkulepe kaotab kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui teine Pool sai kätte kirjaliku teate soovist leping tühistada. Leping on sõlmitud Bonnis 7. märtsil 1994 kahes eksemplaris, kumbki eesti ja saksa keeles, kusjuures kumbki tekst omab võrdset jõudu. Eesti Vabariigi valitsuse poolt Saksamaa Liitvabariigi valitsuse poolt H. ARIKE [Allkirjad]