Rae Vallavolikogu — Rae valla kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtjate arenduskohustus — KO, 162, 2289

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1, «Kaugkütteseaduse» § 5 lõike 6, § 9 lõike 3, § 10, § 14 alusel ning tulenevalt Rae Vallavalitsuse ettepanekust, Rae Vallavolikogu määrab: 1. Määrata Rae valla kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord ja soojusettevõtja arenduskohustus vastavalt lisale 1. 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis, ajalehes Rae Sõnumid ja Rae valla veebilehel. 3. Käesolev määrus jõustub 15. novembril 2008. Volikogu esimees Veigo GUTMANN Lisa 1 Rae Vallavolikogu 11.11.2008 määrusele nr 100 Rae valla kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtjate arenduskohustus § 1. Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord 1.1 Kaugküttepiirkonnas on kaugküttevõrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud punktis 2.3 nimetatud erandjuhtudel. 1.2 Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga, välja arvatud tiheasustusega uusehitisteks planeeritaval maa-alal asuvad isikud. 1.3 Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte on: 1.3.1 ajutised ehitised; 1.3.2 ühel kinnistul paiknevad ehitised, mille summaarne soojuskoormus planeeritava kaugkütte soojustrassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2 kW; 1.3.3 ühel kinnistul paiknevad ehitised, mille summaarne projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 kW; 1.3.4 ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 1.3.5 ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke kütteviise (soojuspump, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, bioenergia). 1.4 Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras. 1.5 Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. 1.6 Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse likvideerimist. 1.7 Soojusvarustuse ajutine katkestamine ja taastamine toimub vastavalt kaugkütteseaduses sätestatule. 1.8 Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1.8.1 võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 1.8.2 ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega võrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 1.8.3 ehitise rekonstrueerimine selliselt, et kinnistul paiknevate ehitiste summaarne soojuskoormus jääb alla 40 kW. 1.9 Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab soojusettevõtjale esitama võrgust eraldumise taotluse. 1.10 Soojusettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul. 1.11 Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 1.11.1 võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest; 1.11.2 võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks. 1.12 Tarbijalt tema eraldumist võrgust kaugküttepiirkonnas võib taotleda soojusettevõtja alljärgnevatel juhtudel: 1.12.1 kui tarbija soojusvõimsus ja -tarbimine on oluliselt vähenenud ning seetõttu muutub tarbija varustamine soojusenergiaga kaugküttevõrgust tehnilis-majanduslikel kaalutlustel ebaotstarbekaks. 1.12.2 kui tarbija ei ole viimase 12 kuu jooksul tarbinud/ostnud soojusenergiat. 1.13 eraldumisega seotud kulud kannab taotleja. § 2 Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded 2.1 Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vastavalt liitumislepingus ja soojuse ostu-müügi lepingus fikseeritud soojusvõimsustele ja muudele tingimustele. 2.2 Kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügi lepingus ja/või soojuse müügi ja jaotusteenuse osutamise tüüptingimustes. Soojusettevõtja lähtub seejuures Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühingu juhendist «Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded». 2.3 Soojusettevõtja võib koostada soojuse müügi ja jaotusteenuse osutamise tüüptingimused, mis on soojuse ostu-müügi lepingu lahutamatuks osaks. Tüüptingimused ja selle muudatused kinnitab Rae Vallavalitsus. § 3 Soojuse piirhinna kooskõlastamine 3.1 Soojusettevõtja, kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, kooskõlastab piirhinna Rae Vallavalitsusega. 3.2 Vallavalitsus teeb otsuse piirhinna kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul alates nõuetekohase ja põhjendatud hinnataotluse esitamisest soojusettevõtja poolt. 3.3 Vallavalitsus võib kaasata soojuse piirhinna kehtestamise kooskõlastamiseks sõltumatu kaugkütte eksperdi. 3.4 Soojusettevõtja võib taotleda vallavalitsuselt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel. Otsuse piirhinna kooskõlastamise taotluse kohta hinnavalemi alusel teeb Rae Vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul, alates nõuetekohase taotluse saamisest. 3.5 Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonna soojuse piirhinna ja müüdava soojuse tegeliku müügihinna vastavalt kehtivale seadusele oma kodulehel ja esitama Rae vallale taotluse uue piirhinna avaldamiseks valla kodulehel. § 4 Soojusettevõtja arenduskohustus 4.1 Soojusettevõtja on kohustatud käitama ja hooldama temale kuuluvaid ehitisi, rajatisi ning seadmeid võimalikult parimal moel ning efektiivselt. 4.2 Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja võrgus olevate tarbijate ning liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine. 4.3 Soojusettevõtjal on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral õigus keelduda liitumistaotlusest kui sellega seatakse ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.