Rahandusminister — Juriidiliste isikute maamaksuga maksustamise korra rakendamise juhendi kinnitamise kohta 1991. aastaks — RT, 1991, 20, 256

EESTI VABARIIGI RAHANDUSMINISTEERIUMI MÄÄRUS Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 1990. a. määrusega nr 261 kinnitatud juriidiliste isikute maamaksuga maksustamise korra (RT 1991, nr 1, art. 9) p 13 Eesti Vabariigi Rahandusministeerium määrab: 1. Kinnitada juriidiliste isikute maamaksuga maksustamise korra rakendamise juhend 1991. aastaks (juhend lisatud). 2. Lugeda punktis 1 nimetatud juhend kehtivaks alates 1. jaanuarist 1991. a. Eesti Vabariigi rahandusminister R. MILLER Tallinn, 8. jaanuaril 1991 Nr 2. Kinnitatud Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi 8. jaanuari 1991. a. määrusega nr 2 Juriidiliste isikute maamaksuga maksustamise korra rakendamise juhend 1991. aastaks I Üldsätted 1. Juriidiliste isikute maamaksu makstakse Eesti Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 1990. a. määrusega nr 261 kinnitatud juriidiliste isikute 1991. a. maamaksuga maksustamise korra alusel. 2. Juriidilised isikud maksavad maamaksu 1991. a. 1. jaanuari seisuga kasutada olevalt maalt olenemata sellest, kas maad tegelikult kasutatakse või mitte. 3. Juriidilised isikud ei maksa maamaksu maatükkidelt, mis on antud kasutamiseks üksikisikutele õue-aiamaaks ja ametimaaks. Teistele juriidilistele isikutele kasutamiseks antud maa eest maksab maamaksu juriidiline isik, kellele maa on antud esmaseks kasutamiseks. 4. Maamaksuga maksustatakse ka maad, mis on kasutamiseks antud usuühingutele või usklike gruppidele ja kloostritele, kes on Eesti Vabariigi Valitsuse juures asuvas Usuasjade Talituses registreeritud kui tegutsevad. 5. Aasta kestel eraldatud maalt maksavad maamaksu: a) põllumajandusliku tootmisega tegelevad juriidilised isikud üldjuhul — alates maa eraldamisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad juriidilised isikud maksavad aasta kestel eraldatud maatükkidelt maamaksu juhul, kui nad said antud aastal sellelt maalt saaki; b) teised juriidilised isikud — alates maa saamisele (maa looduses eraldamisele) järgnevast kuust. 6. Juriidilistelt isikutelt maa äravõtmisel või vähendamisel lõpetatakse sellelt maamaksu võtmine või vähendatakse seda alates kuust, mil maa ära võeti või seda vähendati. Kui äravõetud (vähendatud) maalt sai põllumajandusliku tootmisega tegelev juriidiline isik antud aastal saaki, siis maksu ümber ei arvutata. Maamaksu maksmise küsimuse otsustab igal konkreetsel juhul kohalik maksuamet. 7. Maamaks laekub maksustatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. 8. Juriidilised isikud maksavad 1991. aasta maamaksu võrdsetes osades järgmisteks tähtaegadeks: 31. märtsiks 15. maiks, 15. augustiks, 15. novembriks. II Soodustused 9. Maamaksu maksmisest vabastatakse: a) riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvelised asutused; b) maakasutajateks olevad riiklike loodus- ja teiste kaitsealade valdajad; c) muud maksukohustuslased seadusandluses ettenähtud juhtudel. 10. Kohalikel omavalitsustel on õigus anda maksusoodustusi nendele maakasutajatele, kellelt maamaks vastavalt käesoleva juhendi punktile 7 laekub nende eelarvesse, kaasa arvatud maatükkide puhul, kus looduskaitsealaste kaitserežiimide täitmine toob kaasa maakasutuse piirangud. Soodustuste andmise põhjusteks võivad olla ka maatükil teostatavad geoloogilised uurimistööd ja maaparandustööd, maatüki kasutamine katsemaatükkidena jt. põhjused. 11. Kui juriidilisele isikule antakse maksusoodustusi aasta kestel, vabastatakse ta maamaksu maksmisest või vähendatakse seda alates soodustuse andmise kuust. Õiguse kaotamisel soodustusele aasta kestel arvutatakse maamaksu või suurendatakse seda alates nimetatud õiguse kaotamisele järgnevast kuust. III Põllumajandusliku tootmisega tegelevate juriidiliste isikute maksustamine 12. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad juriidilised isikud — maamaksu maksjad — on: riiklikud majandid, kooperatiivsed majandid, ühistud, aktsiaseltsid ja teised põllumajanduslikud tootjad. 13. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad juriidilised isikud maksavad maamaksu kahes osas: maa üldpindala maksumäära ja haritava maa pindala maksumäärade järgi. Maa üldpindala 1 hektari eest on kehtestatud ühtne maksumäär 5 rubla aastas. Haritava maa pindala 1 hektari eest aastas on kehtestatud täiendavad keskmised maksumäärad maakondade lõikes alljärgnevalt: Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 16,7 rubla 1,1 rubla 17,0 rubla 29,4 rubla 31,6 rubla 10,0 rubla 27,4 rubla 11,5 rubla 11,4 rubla 19,6 rubla 6,1 rubla 24,0 rubla 14,2 rubla 23,3 rubla 7,1 rubla 14. Nimetatud maksumäärasid võib maakonna- või linnavalitsus suurendada või vähendada maakasutajate lõikes, lähtudes maa kvaliteedist ning asukohast. 15. Linnas asuva põllumajandusliku tootmisega tegeleva juriidilise isiku maamaksuga maksustamisel rakendatakse piirneva maakonna maksumäära. IV Teiste juriidiliste isikule maksustamine 16. Teisteks juriidilisteks isikuteks maamaksuga maksustamise seisukohalt on põllumajandusliku tootmisega mittetegelevad maakasutajad: ettevõtted, kooperatiivid, aktsiaseltsid, ühingud jt. asutused ja organisatsioonid. 17. Teised juriidilised isikud maksavad maamaksu maa üldpindala järgi, millest on välja jäetud registreeritud riiklike ja kohalike maanteede, riigi raudtee ja lennuväljade ning turbabriketi tootmiseks kasutatavate turbaväljade all olev maa. 18. Teised juriidilised isikud maksavad maamaksu maa ühe ruutmeetri eest aastas, sõltuvalt asula klassist, alljärgnevalt: I klass II klass III klass IV klass V klass 30,0 kopikat 6,0 kopikat 5,0 kopikat 4,0 kopikat 3,0 kopikat 19. Linnade ja alevite valitsustel on õigus oma haldusterritooriumil suurendada teatud piiritletud territooriumidele (asula tsoonidele) ülaltoodud maksumäärasid kuni 10 korda, lähtudes maa asukohast ja muudest kriteeriumidest. 20. Eesti Vabariigi linnad, alevid ja muud haldusüksused jaotatakse maamaksuga maksustamisel järgmistesse klassidesse: I klass — Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu ja Sillamäe linn; II klass — Haapsalu, Jõgeva, Kuressaare, Kärdla, Maardu, Paide, Rakvere, Valga, Viljandi ja Võru linn ning Põlva ja Rapla alev; III klass — Elva, Keila, Kiviõli, Kunda, Otepää, Paldiski, Sindi, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi linn ning Aegviidu Kehra, Loksa, Narva-Jõesuu, Saue ja Võsu alev; IV klass — teised linnad ja alevid; V klass — maa-asulad ja teised nimetamata territooriumid. V Maksustamise täiendav läbivaatamine 21. Maamaksuga õigeaegselt maksustamata jäänud juriidilised isikud maksustatakse mitte rohkem kui kolme viimase aasta eest. Ebaõige maksustamise läbivaatamine on lubatud samuti mitte rohkem kui kolme viimase aasta eest. Neil juhtudel täiendavalt arvutatud maamaksu summad makstakse järgmisteks tähtaegadeks: — jooksva aasta eest täiendavale tasumisele kuuluvad summad makstakse võrdsetes osades aasta lõpuni järele jäävateks käesoleva juhendi p 8 nimetatud tähtaegadeks, kuid selliselt, et esimese täiendava summa tasumiseks oleks aega vähemalt 15 päeva; — eelnenud aastate eest täiendavalt tasumisele kuuluvad summad makstakse maksuameti poolt kindlaksmääratud tähtajaks. Viimati nimetatud korda rakendatakse ka neil juhtudel, kui maksuteate jooksva aasta eest täiendavate maksusummade määramise kohta saab juriidiline isik kätte pärast kõigi tasumistähtaegade möödumist. 22. Jooksva aasta eest määratud maksusummade vähendamise korral kehtib sama maksustamise kord, mis täiendava maksu määramiselgi. Kui esialgselt arvutatud summade vähendamise ajaks on kõik tasumistähtajad möödunud ja maks täielikult tasutud, siis enammaks tagastatakse maksjale. Kui juriidilisel isikul on võlgu teiste maksude osas, võidakse maksja soovil arvutada enammaks teiste maksude võla katteks. Kui maksude tasumisel on makstud viivist, siis vähendatakse viivise summat sama osa võrra, mille võrra vähendati esialgset maksusummat. Liigselt tasutud viivis võidakse arvata järgmise tähtaja maksu katteks või, kui kõik maksutähtajad on möödunud, tagastatakse juriidilisele isikule. VI Maksuarvutluste koostamine ja kontrollimine 23. Juriidilised isikud esitavad maksuarvutlused 15. märtsiks maatüki asukohajärgsele linna või maakonna maksuametile. 24. Põllumajandusliku tootmisega mittetegelevad juriidilised isikud, kellele maad on eraldatud või suurendatud aasta kestel, on kohustatud esitama maksuarvutluse hiljemalt 1 kuu jooksul pärast maatüki looduses eraldamist. 25. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad juriidilised isikud, kellele maad on eraldatud või suurendatud aasta kestel, esitavad maksu arvutluse käesoleva juhendi p 24 toodud tähtajaks juhul, kui nendelt maatükkidelt on võimalik saada antud aastal saaki. Kui saaki ei ole võimalik saada, teatavad nad maaeraldusest maksuametile kirjalikult hiljemalt 1 kuu jooksul pärast maatüki looduses eraldamist. 26. Maatüki äravõtmisel või vähendamisel aasta kestel teatavad maakasutajad sellest maksuametile kirjalikult hiljemalt 1 kuu jooksul pärast maatüki äravõtmist või vähendamist. Maksuamet arvutab maamaksu ümber ning jagab vähendamisele kuuluva summa võrdselt järelejäänud maksutähtaegadele. Kui äravõetud või vähendatud maatükkidelt sai põllumajandusliku tootmisega tegelev maakasutaja antud aastal saaki, siis maksu ümber ei arvutata. 27. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad juriidilised isikud koostavad maksuarvutluse käesoleva juhendi lisas 1 toodud vormi kohaselt. Teised juriidilised isikud koostavad maksuarvutluse käesoleva juhendi lisas 2 toodud vormi kohaselt. 28. Maksumaksja lülitab maksuarvutlusse kõik tema kasutusse antud maatükid. Arvutatud maksusumma jagatakse võrdselt maksutähtaegadele. Maksusumma ümardatakse täisrubladeks. Maksumaksja näitab maksuarvutluses eraldi real maa suuruse, mis ei kuulu maamaksuga maksustamisele. 29. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad juriidilised isikud näitavad maksuarvutluses maksustatava maa suuruse 0, 1 ha täpsusega, teised juriidilised isikud — ümardatult täisruutmeetrites. 30. Kohalikud maa-ametid esitavad 1. aprilliks 1991. a. kohalikele maksuametitele maksustatava maa suuruse maakasutajate lõikes, lähtudes riiklikust maakatastrist. 31. Linnade ja maakondade maksuametid kontrollivad maksumaksjate esitatud maksuarvutlusi. Kui maksumaksja esitab maksuarvutluse mitmele kohalikule maksuametile, kontrollib vajaduse korral arvutlust põhiasukoha järgne maksuamet. Esitatud maksuarvutlustes võimalike vigade väljaselgitamiseks tuleb kontrollida, kas maatükkide pindala on võrreldes riikliku maakatastri andmetega näidatud õigesti, kas ei olnud muudatusi maaeralduses, kas on õigesti kohaldatud maksumäärasid ja kas maksed on õigesti arvutatud ning summad tasumistähtaegadele õigesti jaotatud. Kui avastatakse maksumäärade ebaõiget kohaldamist või aritmeetilisi vigu maksete arvutamisel ja tasumistähtaegadele jaotamisel, teeb maksuameti töötaja arvutlusse vastavad parandused. Kui maksustatavate pindade osas lahkuminekuid ei esine, siis maksuarvutlust kohapeal, vahetult maksumaksja juures ei kontrollita. Kui esitatud arvutluses maatüki pindala on näidatud suuremana või väiksemana või kui see ei lähe kokku kohaliku omavalitsuse andmetega muudatuste kohta maaeraldustes, siis maksumaksja põhiasukoha järgne maksuamet selgitab välja lahkumineku põhjused ning vajaduse korral teeb maksuarvutluses parandused. Maksuarvutluse kontrollimise eesmärgiks vahetult maksumaksja juures on kindlaks teha, kas kõik maatükid on arvutlusse lülitatud ning kas üldpindalast välja jäetav maa on õigesti arvesse võetud. Maksuametitel on õigus nõuda kontrollimise eesmärgil juriidilistelt isikutelt vajalike dokumentide esitamist, milles kajastuvad andmed maatükkide pindala kohta (maaeraldusaktid, lepingud, otsused jm.). Kõik arvutluses tehtud parandused kirjutatakse alla maksuameti vastava töötaja poolt ja tehakse teatavaks maksuarvutluse esitanud maakasutajale. 32. Pärast kohapeal kontrollimist koostatakse akt, milles näidatakse kõik kontrollimise käigus välja selgitatud vead ja tehakse täiendavate või kustutatud maksusummade arvutlus, näidates ära nende tasumise tähtajad. Akti ärakiri antakse juriidilisele isikule, kus kontrollimine toimus. 33. Kohalikud maksuametid lõpetavad maksuarvutluste kontrollimise hiljemalt 1. detsembriks 1991. a. 34. Kohalik omavalitsus esitab maksuametile aasta jooksul: a) andmed uute maatükkide looduses eraldamise ja nende registreerimise ning maatükkide suurendamise ja vähendamise kohta; b) nimekirja nende maksumaksjate kohta, kellele vastavalt käesoleva juhendi p 9 ja 10 on antud maksusoodustusi või on vabastatud maamaksu maksmisest; c) andmed maksumäärade suurendamisest üksikutele maksumaksjatele ja maksumäärade kõrgendamise piirkondade (tsoonide) kehtestamisest, vastavalt käesoleva juhendi p 14 ja 19. VII Maksumaksjate vastutus ja kaebuste läbivaatamine 35. Kehtestatud maksutähtaegadest mittekinnipidamise eest on maksumaksja kohustatud tasuma viivist 0,5 % maksuvõla summast iga viivitatud päeva eest. 36. Juriidilise isiku poolt maksmisele kuuluva maamaksu tasumisest kõrvalehoidumise või maksu vähendamise korral nõuab maksuamet maksuvõla vastuvaidlematus korras sisse kolmekordses ulatuses, aegumistähtaega kohaldamata. Maksuameti ettekirjutust saab vaidlustada ainult kohtu korras, mis ei peata ettekirjutuse täitmist. 37. Maamaksu rakendamise korra rikkumise eest võidakse juriidiliste isikute ja nende allüksuste juhte, kes vastutavad maamaksu objektide esitamise, maksu õige arvutamise ning ülekandmise tähtaegadest kinnipidamise eest, võtta distsiplinaar-, administratiiv- või kriminaalvastutusele. 38. Kaebused maksuameti ametiisikute ebaõige tegevuse peale maamaksu arvutamisel ja sissenõudmisel esitatakse nende linnade ja maakondade maksuametitele, kus nimetatud ametiisikud töötavad. Juriidiliste isikute esitatud avaldused ja kaebused vaadatakse läbi ja tehakse otsus 15 päeva jooksul kaebuse esitamise päevast arvates. Kaebuste ja avalduste lahendamise tulemustega mittenõustumisel võib ühe kuu jooksul pöörduda Eesti Vabariigi Riikliku Maksuameti poole. Kaebuste esitamine ei peata maksu tasumist, kuid kaebust läbi vaataval organil on õigus peatada tasumisele kuuluva summa sissenõudmist kuni kaebuse lahendamiseni.