Rahandusminister — Üksikisiku tulumaksu seaduse rakendamise juhendi kinnitamise kohta — RT, 1991, 18, 238

EESTI VABARIIGI RAHANDUSMINISTEERIUMI MÄÄRUS Vastavalt Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seaduse paragrahvile 22 (RT 1990, nr 14, art. 151) Eesti Vabariigi Rahandusministeerium määrab: 1. Kinnitada «Üksikisiku tulumaksu seaduse rakendamise juhend» (juhend lisatud). 2. Kehtestada punktis 1 nimetatud juhend alates 1. jaanuarist 1991. a. Eesti Vabariigi rahandusminister R. MILLER Tallinn, 3. juunil 1991. Nr 77. Kinnitatud Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi 1991. a. 3. juuni määrusega nr 77 Üksikisiku tulumaksu seaduse rakendamise juhend*1 I Üldsätted 1. Üksikisiku tulumaksu (edaspidi tulumaks) maksavad üksikisikud oma tulult Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 11. oktoobril 1990. a. vastu võetud Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seaduse alusel. 2. Tulumaksu maksjateks on Eesti Vabariigi kodanikud, välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, olenemata alalise elukoha olemasolust Eesti Vabariigis. 3. Üksikisikutel, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis (s. h. isikutel, kes ajutiselt töötavad väljaspool vabariigi piire), maksustatakse tulumaksuga kogu tulu (nii rahaline kui ka naturaalne), mida nad saavad Eesti Vabariigis ja mujal, kui riikidevahelistes kokkulepetes ei ole ette nähtud teisiti. 4. Üksikisikud, keda maksustamisel vaadeldakse Eesti Vabariigis alalist elukohta omavate tulumaksu subjektidena, peavad olema elanud Eesti Vabariigis üle 183 päeva kalendriaasta jooksul. 5. Üksikisikutel, kelle alaline elukoht pole Eesti Vabariigis, maksustatakse tulumaksuga Eesti Vabariigis saadav tulu, kui riikidevahelistes kokkulepetes ei ole ette nähtud teisiti. 6. Tulumaksust on vabastatud Eesti Vabariigis töötavad: 1) välisriikide diplomaadid; 2) välisriikide kodanikud, kui see on ette nähtud Eesti Vabariigi ja vastava välisriigi vahelises kokkuleppes. 7. tulumaksuga maksustatav üksikisiku tulu on: 1) töölepingu ja liikmelisuse ning nendega võrdsustatud alustel saadud raha- ja naturaaltasu, eraldised ja kingitused; 2) ettevõtlusest saadud tulu; 3) varalt saadud tulu; 4) saadud kindlustusväljamaksed, kui vastavad sissemaksed ei olnud tulumaksuga maksustatud; 5) saadud alimendid; 6) laenude ja loteriide võidud; 7) pensionid, sotsiaalabirahad, toetused ja stipendiumid. 8. Tulumaksuga maksustatavast tulust arvatakse maha: 1) maksumaksja ning tema ülalpeetavate õpetamise eest makstud tasu. Arvesse võetakse õppemaks üld-, kutse-, kesk-eri- ja kõrgkoolides, keeleõpetamisel, erialasel ettevalmistamisel ning täiendusõppel, v. a. ülalpidamiskulud; 2) individuaallaenu eest makstud intressid. Maksustatavast aastatulust mahaarvamise aluseks on haridus-, panga-, side- või muude asutuste poolt väljaantavad kviitungid ja õiendid, kus on ära näidatud makstud summad, nende saajad ja sihtotstarve. 9. Ettevõtlus käesoleva maksustamise mõttes on üksikisiku tegutsemine tulu saamiseks vabariigi seadusandlusega lubatud individuaaltöö (käsitöö, vabakutseline töö jms.) või peretöö (sealhulgas talutöö) vormis, kui seda ei tehta registreeritud ettevõttes. 10. Naturaaltulud ja -kulud arvutatakse rahasse ümber tulude laekumise või kulude kandmise ajal kehtinud hindade järgi. Ümberarvestust võib teha müügi või kokkuostuhindade ja tariifide järgi, nende puudumisel kasutatakse analoogsete toodete, kaupade, põllumajandustoodangu hindasid või teenuste tariife. Tööandjalt tasuta saadud piima, eririietust, erijalatseid ja kaitsevahendeid ei loeta naturaalseteks tuludeks. Mitteriiklik toiduraha kompensatsioon või tasuta toitlustamisest saadud tulu loetakse maksustatavaks tuluks. 11. Välisvaluuta tulu ja kulu arvestatakse tulumaksu arvutamisel Eesti Vabariigi ametlikus valuutas Eesti Panga poolt avaldatud, välisvaluuta laekumise või välisvaluutas sooritatud makse kuupäeval kehtinud kursi järgi. Kuni Eesti Panga poolt valuutakursi kehtestamiseni kasutatakse N. Liidu Riigipanga valuuta erikurssi. 12. Tulumaksuga maksustamise periood on üks kalendriaasta. 13. Tulumaks laekub üksikisiku elukohajärgse esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Alaliselt väljaspool Eesti Vabariiki elavate, kuid Eesti Vabariigis asuvatelt tööandjatelt tulu saavate üksikisikute tulumaks laekub tuluallika asukoha järgse esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. 14. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide filiaalid, mis asuvad väljaspool Eesti Vabariiki ning ei ole oma asukohas registreeritud juriidilise isikuna, peavad kinni tulumaksu Eesti Vabariigi seadusandluse alusel ning kannavad maksusummad peaettevõtte asukoha järgse esmasandi kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. 15. Tulumaksuga maksustamisel arvesse võetavaid tulusid ja kulusid arvutatakse kassadokumentide alusel. Kassadokumentide puudumisel võetakse arvesse Eesti Vabariigi Riikliku Maksuameti (edaspidi maksuameti)*2 kontrollimiste materjale ja muid tõendeid. 16. Maksustatava tulu üldsumma arvutatakse täisrublades (alla ühe rubla summad jäetakse ära). 17. Maksuameti poolt määratud tulumaksu summa peab üksikisikul olema tasutud maksuteatises näidatud tähtaegadel sularahas pangaasutusse või ülekandega maksja arvelt. 18. Tulumaksuga ei maksustata: 1) tulu kuni 1200 rubla aastas. Kui tulu on saadud vähem kui aasta jooksul, jääb maksuvabaks 100 rubla kalendrikuus. 15 ja enam töötatud päeva kalendrikuus loetakse terveks kuuks; 2) riigilaenude ja -loteriide võite; 3) tööandjalt õnnetusjuhtumi korral saadud materiaalset abi, mis ei ületa 500 rubla aastas. Sellisteks õnnetusjuhtumiteks võivad olla loodusõnnetus, tulekahju, vargus, lähedase inimese surm jms.; 4) väljamakseid lähetuskulude ja isikliku mootorsõiduki ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamiseks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja piirmäärades. Välitasu ja tasu liikuva iseloomuga töö eest kuulub maksustamisele üldistel alusel; 5) riigivõimu- ja kohalike võimuorganite saadikutele saadikutööga seotud kulude katteks makstavaid summasid. Saadikutöö eest saadud töötasu maksustatakse üldistel alustel; 6) summasid, mida vastavalt seadusele makstakse mõne kategooria töötajatele (maakohtades kõrgema- ja keskharidusega haridus-, tervishoiu- ja kultuuritöötajad, velskrid, zootehnikud jt.) tasuta korteri ja kommunaalteenuste andmise asemel; 7) töölt vallandamisel Eesti Vabariigi seaduse järgi makstavat vallandustoetust. Kui töötaja vallandatakse töölt koosseisude koondamise, ettevõtte, asutuse, organisatsiooni reorganiseerimise või likvideerimise tõttu ja talle säilitatakse peale vallandustoetuse maksmise keskmine töötasu tööle asumise perioodiks, siis see maksustatakse üldistel alustel. 8) esimese ja teise grupi nägemis- ning psühhoinvaliididele tööandjate poolt makstavaid summasid. Soodustuse andmise aluseks on pensioni tunnistus või arstliku tööekspertiisi komisjoni tõend, mis esitatakse tööle asumisel. Eesti Vabariigi Pimedate Ühingu poolt tööandjaga töösuhted katkestanud esimese ja teise grupi invaliididele — ühingu liikmetele tasuta antud teenuste ja seadmete (tuusikud, magnetofonid, raadiod, punktkirja kirjutusmasinad, diktofonid jms. ) maksumust ei arvata maksustatava tulu hulka; 9) tulu ettevõtlusest tegevusloa alusel. Tulu ettevõtlusest tegevusloa alusel võetakse arvesse üksikisiku tulumaksuga maksustatava aastatulu ja tulumaksu määra kindlaksmääramisel tegevusloa maksule vastava aastatulu ulatuses tabeli järgi. Näide: üksikisiku kalendriaasta töötasu põhitöökohal on 3600 rubla. Peale selle on ta omandanud tegevusloa taksoteenuste osutamiseks kalendriaasta jooksul. Tegevusloamaks on 480 rubla, sellest vastav aastatulu tabeli järgi on 3000 rubla. Maksustatav tulu on 5400 rubla (3600 + 3000 — 1200). Tulumaks sellelt on 912 rubla (4800-lt 16 % = 768) (600-lt 24% = 144) Tulumaksu määr 16,9 % 912 X 100 5400 Tulumaks palgatulult on 405,60 rubla 16,9 X (3600—1200) 100 Makstud tulumaks 384 rubla (3600—1200) X 16 100 Juurde maksta 21, 60 rubla (405,60 — 384,00); 10) tulu isiklikus tarbimises oleva vara müügist. Tulu, mis saadakse kuni 5 aastat enne müümist omandatud maa ja ehitiste ning vähem kui 2 aastat enne müümist omandatud mootorsõidukite, välismaise audio-, video- ja paljundusaparaatide ning raalitehnika müümisel müügi- ja soetushinna vahena, maksustatakse üldistel alustel (see ei laiene päritud vara müümisel); 11) riiklikke pensione, riiklikke sotsiaalabirahasid ja riiklikke kompensatsioone, riiklikke toetusi, riiklikke stipendiume, samuti Eesti Vabariigi Valitsuses registreeritud välismaal õppijatele Eesti Vabariigi ja välisriikide ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ning üksikisikute poolt makstavaid stipendiume. Lisapensionikindlustuse järgi väljamakstavaid lisapensione ei maksustata. Riiklikud sotsiaalabirahad ja riiklikud toetused on riigi poolt makstavad toetused lapse sündimise puhul ja tema hooldamisel poolteise aasta vanuseni, vallasematoetused, matusetoetused, lastetoetused vähekindlustatud perekondadele, toetused invaliididele lapseeast, toetused ajateenijate lastele, toetused lapsi omavatele leskedele, kes ei saa toitjakaotuspensioni, toetused alaealistele nende vanema(te) kohtuliku tagaotsimise ajaks, kes hoiduvad kõrvale alimentide maksmisest jms. Ajutise töövõimetuse, haige lapse, ema haiguse ajal terve lapse, vanuri hooldamise jms. toetused maksustatakse üldistel alustel. Riiklikud stipendiumid on kõrgemate õppeasutuste, kesk-eri- ja kutsekoolide poolt või Eesti Vabariigis registreeritud fondidest väljamakstavad nimelised stipendiumid. Riigilt, ametiühingult, tööandjalt või mujalt saadud turismi-, puhkekodu-, sanatooriumi-, ravi- jt. tuusikute maksumus loetakse maksustatavaks tuluks. Tuusiku maksumuse osalisel tasumisel on maksustatavaks tuluks see osa tuusiku maksumusest, mille on tasunud tuusiku andja; 12) alimentidena väljamakstavaid summasid; 13) kindlustushüvitisi (varakindlustuslepingute alusel kindlustusjuhtumi puhul väljamakstavaid summasid) ja kompensatsioone (väljamakseid elukindlustuslepingute alusel kindlustusjuhtumi puhul); 14) tulu kartuli, tera-, juur-, köögi- ja puuvilja, nende kultuuride seemnete, marjade, piima, liha, munade ja mee tootmisest, kui need müüdi Eesti Vabariigis. Põllumajanduslike elusloomade, mesilasperede, köögiviljataimede, puuvilja- ja marjaistikute, ravimtaimede müügist saadavat tulu ei maksustata. Muu põllumajandusliku toodangu (s. h. lillede, lilletaimede, -seemnete, nahkade, villa) müügist saadud tulu maksustatakse üldistel alustel. 19. Tulumaksuga maksustatav aastatulu on üksikisiku tulu, mille hulka ei kuulu käesoleva juhendi punktis 18 loetletud tulud ning millest on maha arvatud käesoleva juhendi punktis 34 loetletud kulud. 20. Tulumaksuga maksustatav aastatulu maksustatakse järgmiselt: Maksustatav aastatulu Tulumaksumäär kuni 4800 rubla 16% 4801—12 000 rubla 768 rubla + 24 % summast üle 4800 rubla 12 001 rubla ja rohkem 2496 rubla + 33 % summast üle 12 000 rubla 21. Tööandja kohustused: 1) tööandja või muu juriidiline isik on kohustatud kinni pidama tulumaksu töövõtjate või muude üksikisikute kasuks tehtavatelt väljamaksetelt, naturaaltasudelt ja eraldistelt vastavalt üksikisiku tulumaksu seadusele ja käesolevale juhendile ning kandma selle samaaegselt pangast raha saamisega asukohajärgsesse kohalikku eelarvesse; 2) tulumaksu maksmine tööandja või muu juriidilise isiku arvel on keelatud; 3) ühekordse töö eest makstavalt tasult peab tööandja või muu juriidiline isik tulumaksu kinni 25 % ning teatab sellest asukohajärgsele maksuametile. Nendelt tuludelt kinnipeetud tulumaksu tasaarveldus toimub aasta tuludeklaratsiooni alusel; 4) tööandja või muu juriidiline isik on kohustatud andma töövõtjale või muule üksikisikule kõigi tema kasuks tehtud väljamaksete ning temalt kinnipeetud tulumaksu kohta õiendi. Tasu väljastamisel posti teel näidatakse rahakaardi pöördel arvutatud tulu ja kinnipeetud tulumaks. 22. Selle haldusüksuse kohalikul omavalitsusel, mille eelarvesse tulumaks laekub, on õigus anda üksikutele maksukohuslastele ja nende gruppidele tulumaksusoodustusi või neid tulumaksust vabastada. 23. Juhul kui üksikisik sai maksustataval kalendriaastal tulu mitme eelmise kalendriaasta jooksul tehtud töö või muu tegevuse eest, jaotab maksuamet selle maksumaksja põhjendatud nõudmisel kuni kolmele viimasele kalendriaastale (sealhulgas maksustatavale aastale) koos nende aastate tulumaksu ümberarvutamise ning tasaarveldamisega tagasiarvestuses kuni 1991. aastani. II Tuludeklaratsioon 24. Tulu saav teovõimeline üksikisik on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni tulude kohta elukohajärgsele maksuametile järgmise aasta 15. veebruariks. 25. Kuni 15 aasta vanuste alaealiste tulusid deklareerivad nende vanemad (lapsendajad) või eestkostjad oma tulude koosseisus, 15 aasta kuni 18 aasia vanused alaealised deklareerivad oma tulusid iseseisvalt. 26. Tuludeklaratsiooni esitamisest on vabastatud üksikisikud, kellel pole muid tulusid peale käesoleva juhendi punktis 18 loetletute, ja üksikisikud, kes on saanud tulu ainult ühelt tööandjalt ning elanud ja töötanud kogu maksustamisperioodi jooksul ühe ja sama esmatasandi kohaliku omavalitsuse territooriumil. 27. Tulu saav üksikisik, kes pole vabastatud tuludeklaratsiooni esitamisest, on kohustatud pidama tulude arvestust. Ettevõtlusega tegeleval üksikisikul on vajalik pidada tulude saamiseks tehtud kulude arvestust. 28. Eesti Vabariigis alalist elukohta omavad alaliselt koos elavad abikaasad, kelle puhul nimetatud tingimused on täidetud makseperioodi alguseks ja säilivad selle jooksul kuni perioodi lõpuni, võivad maksta tulumaksu ühise tuludeklaratsiooni alusel. Maksustatav tulu jagatakse seejuures abikaasade vahel võrdselt. Aasia jooksul kokku rohkem makstud tulumaks tagastatakse abikaasale, kellel ümberarvestuse tagajärjel ilmneb ülemaks. Näide: Maksustatav aastatulu on naisel 2400 rubla, mehel 15 000 rubla. Tulumaks arvutatakse: Maksustatav tulu ühe abikaasa kohta on 8700 rubla. Abikaasa tulumaks on 1704 rubla. Ühise tuludeklaratsiooni alusel makstakse tulumaksu 3408 rubla (1704 + 1704). Aasta jooksul on naine tasunud tulumaksu 384 rubla ja mees 3486 rubla, kokku 3870 rubla. Mehele kuulub tagastamisele 462 rubla (3870 — 3408). 29. Tulumaksu seadusega ettenähtud juhtudel esitab maksumaksja tuludeklaratsiooni elukohajärgsele maksuametile isiklikult või saadab tähitult postiga. Tuludeklaratsiooni esitamise päevaks loetakse maksuameti poolt tuludeklaratsiooni vastuvõtmise või postitemplil olev kuupäev. 30. Maksumaksja on kohustatud maksuameti nõudmisel esitama täiendavaid dokumente ja andmeid tuludeklaratsioonis toodud andmete õigsuse kontrollimiseks. 31. Tuludeklaratsiooni andmete alusel, lähtudes tegelikult saadud aastatuludest, teeb maksuamet ümberarvestuse. Täiendavalt juurde arvutatud tulumaksu sissenõudmiseks väljastab maksuamet oma järeldusotsuse rahandusorganile, kes tagastab selle hiljemalt 1. juuniks. ümberarvestuse tulemusel eelarvest tulumaksu tagastamisel esitab maksuamet oma järeldusotsuse rahandusorganile, kes teostab tagastamise hiljemalt 1. juuniks. III Ettevõtlusest saadavate tulude maksustamine 32. üksikisiku ettevõtlusest saadav tulu on: 1) tulu iseseisvast ettevõtlusest käsitöönduse, vabakutselise töö, rahvakunsti esemete valmistamise, toidu- ja rahvatarbekaupade tootmise, kaubanduslike, elukondlike ja teiste teenuste osutamise jms. alal; 2) üksikisiku kui majandusühingu*3 osaniku osaniktulu (dividendid), mida makstakse välja ühingu tegevusest saadud kasumi jaotamisel. Tagastatavaid osamakseid ei maksustata. 33. Ettevõtlusega tegeleva üksikisiku maksustatavaks tuluks on kogu saadud tulu (nii rahaline kui naturaalne) ja selle tulu saamiseks tehtud dokumentaalselt tõestatud kulude vahe. 34. Ettevõtluse kulude hulka kuuluvad kulutused materjalidele, komplekteeritavatele toodetele, transpordile ja teistele teenustele, energiale, kütusele, allhanketöödele, töötasudele, lähetustele, reklaamile, amortisatsioonieraldistele, rendile, muud käesoleva juhendi rakendamise korras ettenähtud kulud, kulutused maksudele peale käesoleva maksu, kahjud põhjendatud materiaalsete väärtuste mahakandmisest, makstud intressid, viivised ning sissemaksed kindlustusfondidesse. Maksukorralduse seaduse rikkumise eest võetud viivised, makstud trahvid ja tulude varjamise või vähemnäitamise korral kolmekordselt sissenõutud summad ei kuulu tuludest mahaarvamisele. 35. Ettevõtlusega tegeleva üksikisiku maksustatavast tulust ei arvata maha: 1) rahatrahve ja kohtuotsuse põhjal sissenõutud summasid; 2) kulutusi parteidele, ühiskondlikele liikumistele ja poliitilistele üritustele; 3) materiaalse abi väljamakseid; 4) kulutusi isikutele ja nende gruppidele kingituste tegemiseks, reiside, vastuvõttude ja meelelahutuste (jahipidamine, kalapüük, lõbusõit jms. ) korraldamiseks. 36. Saadud dividendide maksustamisel tulumaksuga vähendatakse arvutatud tulumaksu ettevõtte poolt dividendidelt makstud ettevõtte tulumaksu võrra. Üksikisiku poolt tööandjalt saadud dividendid maksustatakse koos teiste sama kuu väljamaksetega. Mitte oma tööandjalt saadud dividendidelt peab tulumaksu kinni dividendide väljamaksja vastavalt käesoleva juhendi lisale 2, kohaldamata aasta jooksul maksuvaba miinimumi. Kalendriaasta jooksul dividende saanud üksikisikud esitavad kohalikule maksuametile tuludeklaratsiooni üldistel alustes. Tulumaksu tasaarvelduse tegemisel tuleb arvutatud tulumaksust maha arvata ettevõtte poolt üksikisiku dividendidelt makstud ettevõtte tulumaksu summa, kuid mitte rohkem kui üksikisiku tulumaks nendelt dividendidelt. 37. Ettevõtluses kasutatava vara müügist saadavaks tuluks loetakse selle vara müügi- ja soetushinna vahe, kusjuures soetushinnast arvatakse maha amortisatsioonieraldised ja müügihinnast vara müügiga seotud kulud. Väärtpaberite müügist saadud summasid ei arvata maksustatava tulu hulka. 38. Ettevõtluses ja isiklikuks tarbimiseks kasutatava vara müügist saadud tulu arvutatakse tulumaksuga maksustamisel proportsionaalselt selle vara kasutamisega ettevõtluses. Proportsiooni määrab maksumaksja kokkuleppel maksuametiga. 39. Päritud vara müümisel loetakse selle soetushinnaks pärandatud vara maksumuse ja pärija poolt makstud riigilõivu summa. Maksustamisele kuulub ettevõtluses kasutatava päritud vara müügist saadud tulu. 40. Ettevõtlusega tegelev üksikisik on kohustatud kalendriaasta jooksul tasuma tulumaksu avansiliste maksetena järgmistel tähtaegadel: 15. märtsiks, 15. maiks, 15. augustiks ja 15. novembriks (kaasa arvatud nimetatud kuupäevad). Avansiliste maksete suuruse arvutamise aluseks võetakse eelmise aasta tegelikud tulud. Maksuvaba miinimumi ei rakendata, kui ettevõtlusega tegelev üksikisik töötab põhikohaga mujal. Avansiliste maksete suurus määratakse kokkuleppel maksuametiga, kui tuluallikas tekkis aasta kestel või esmakordselt. IV Töölepingu ja liikmelisuse alusel töötamisest saadud tulude maksustamine 41. Tulud, mida saadakse põhitöökohal väljaspool töökohustuste täitmist ühekordsete jt. alltöövõtu korras tehtavate tööde eest, eraldised ja kingitused maksustatakse koos põhitöötasuga. 42. Üksikisikud, kes on töölepingu katkestanud ja saavad hiljem tulu ettevõtte, asutuse, organisatsiooni kasumi (tulu) jaotamisest või muid tulusid, maksustatakse tulu väljamaksja poolt 25 % määraga. 43. Tulumaks peetakse kinni tulude saamisel jooksva kalendrikuu eest järgmiselt: 1) kui töötasu makstakse välja üks kord kuus, siis selle väljamaksmisel antud kuu eest; 2) kui töötasu makstakse välja kaks korda kuus, siis selle väljamaksmisel antud kuu teise poole eest; 3) muud väljamaksed, nagu kuu-, kvartali-, aastapreemiad, aastahüvitused, tasu väljateenitud aastate eest, puhkuse kompensatsioon, toetused jms. maksustatakse nende väljamaksmisel koos kuu töötasuga; 4) haigus- ja puhkuserahad maksustatakse sellel kuul, millise kuu eest on nad arvutatud; 5) põhitöökohal tulumaksu kinni ei peeta, kui töötasu ja muud väljamaksed kuus on väiksemad kui 100 rubla; 6) kõik pärast 1. jaanuari 1991. a. tehtavad väljamaksed maksustatakse käesoleva juhendi kohaselt, v. a. jaanuaris 1991. a. välja makstud 1990. a. detsembrikuu töötasu ja ajutise töövõimetuse toetus. 1990. a. detsembrikuus peetakse tulumaks kinni novembri- ja detsembrikuu eest juhul, kui tulumaksu ei peetud kinni jooksva kuu eest. 44. Tulumaks nii rahaliselt kui naturaalselt töötasult ja muudelt tuludelt arvutatakse ja peetakse kinni tasustamist ja väljamakseid teostavate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt, kes ühtlasi vastutavad tulumaksu õige arvutamise ja kinnipidamise ning eelarvesse täieliku ja õigeaegse ülekandmise eest. Tulumaks arvutatakse vastavalt käesoleva juhendi lisale 1. 45. Iga töötaja kohta, kes on töötanud kogu kalendriaasta ühes ettevõttes, asutuses või organisatsioonis, tehakse tulumaksu ümberarvestus, vähem kinnipeetud tulumaks nõutakse sisse ja rohkem kinnipeetud tulumaks tagastatakse. Pärast detsembrikuu palga väljamaksmist antakse igale töötajale õiend tema aasta jooksul saadud tulude ja kinnipeetud tulumaksu kohta. Töölt lahkumisel kalendriaasta kestel antakse töötajale õiend tema jooksva aasta tulude ja kinnipeetud maksude kohta. Näide: Tulumaksuarvutlus Kuud Väljamaksed (rbl. ) Kinnipeetud tulumaks (rbl. ) I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII 300 600 400 600 300 300 700 400 300 300 300 600 32 88 48 88 32 32 112 48 32 32 32 rbl. 5100. — — 1200. — maksustatav tulu rbl. 3900. — tulumaks rbl. 624. — kinni peetud rbl. 576. — detsembrikuu eest kinni pidada rbl. 48. — 46. Üksikisikud, kes vahetavad kalendriaasta jooksul töökohta ja kelle tulud kuuluvad maksustamisele, esitavad maksuametile tuludeklaratsiooni üldistel alustel. 47. Mitte põhitöökohal kohakaasluse alusel töötamise eest saadava tulu maksustab tööandja vastavalt käesoleva juhendi lisale 2, rakendamata aasta jooksul maksuvaba miinimumi. Sellisel juhul esitab üksikisik kohalikule maksuametile tasaarvelduse tegemiseks tuludeklaratsiooni üldistel alustel. 48. Ettevõtted, asutused ja organisatsioonid esitavad pangaasutustele samaaegselt t�ekiga palgamaksmiseks vajalike vahendite saamiseks maksekorralduse kinnipeetud tulumaksu ülekandmiseks eelarvesse. Kinnipeetud tulumaks tasutakse pangaasutusse töötasu väljamaksmise päeval, kui pangas ei ole iseseisvat arvet või töötasu makstakse välja päeva sissetulekutest. 49. Kinnipeetud tulumaks kantakse eelarvesse üle täisrublades, kui tulumaksu üldsumma on vähemalt 10 rubla. 10 rublast väiksem maksusumma summeeritakse järgmise kuu eelarvesse tasumisele kuuluva tulumaksuga. Olenemata summast (koos kopikatega) kantakse kinnipeetud, kuid eelarvesse maksmata tulumaks üle detsembrikuu lõpul. 50. Maksukorraldusi tulumaksu ülekandmiseks eelarvesse ei esitata, kui panka esitatakse t�ekk vahendite saamiseks (töö)tasude väljamaksmiseks üksikutele töötajatele seoses puhkusele minekuga, töölt vabastamisega jms. palgapäevade vahelisel ajal. Sel juhul kantakse tulumaks eelarvesse üle konkreetsele ettevõttele, asutusele, organisatsioonile kehtestatud tähtajal. 51. Vahendite vähesuse korral ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide arvetel töötasude väljamaksmiseks ja samaaegselt kinnipeetud tulumaksu eelarvesse ülekandmiseks kantakse tulumaks üle proportsionaalselt arvel olevate vahendite jäägile, mille kohta tehakse märge maksukorraldusele. Näide: Ettevõte, asutus, organisatsioon peab töötajatele välja maksma töötasu 5000 rubla ja üle kandma tulumaksu 400 rubla. Arveldusarvel on vahendeid 2700 rubla, mis moodustab vajalikust summast 50 % 2700 X 100 5400 T�ekk vahendite saamiseks töötasude väljamaksmiseks koostatakse 2500 rubla ja maksukorraldus tulumaksu ülekandmise kohta 200 rubla peale. Ülejäänud tulumaksusumma (200 rubla) kantakse üle samaaegselt väljamaksmata töötasude vahendite (2500 rubla) saamisega. V Ühekordsete ja tööettevõtulepingu alusel tehtud tööde eest saadud tulude maksustamine 52. Ühekordsete ja tööettevõtulepingu alusel tehtud tööde eest saadud tulude maksustamise alla kuuluvad: 1) töötasud, honorarid ja muud tulud rahalises ja naturaalses vormis, mida saadakse üksikisikute tehtud ühekordsete tööde eest; 2) töötasu ja muud tulud rahalises ja naturaalses vormis tööettevõtulepingu alusel tehtavate tööde eest; 3) väljamakstavad materiaalse abi summad, pensionilisandid, eraldised, kingitused jms. töölepinguid mitteomavatele üksikisikutele ühekordsete teenuste eest. 53. Maksustamisel arvatakse ühekordsete tööde hulka lühiajalised, ühekordse tasustamisega tööd, olenemata nende tööde arvust aastas. Tööettevõtulepingu järgi tehtavad tööd võivad olla süstemaatilise või pikemaajalise iseloomuga. Eespool toodud töödega võrdsustatakse: 1) tehnilise, meditsiinilise, raamatupidamise jt. ekspertiiside teostamine ühekordse tasustamisega, olenemata selliste ekspertiiside arvust ja kestusest; 2) teaduslikes uurimisasutustes ja kõrgkoolides aspirantide juhendamine teaduslike töötajate ja spetsialistide poolt, kes ei ole nende asutuste koosseisus; 3) teaduslike uurimisasutuste ja õppeasutuste kateedrite uurimistööde juhendamine; 4) teaduslike uurimisasutuste teaduslike töötajate, kõrgemate õppeasutuste õppejõudude ja spetsialistide poolt läbiviidavad konsultatsioonid tunnitasu alusel; 5) pedagoogiline töö tunnitasu alusel; 6) teaduslike, pedagoogiliste jt. töötajate, praktikute lepingujärgne töö kaadri lühiajalisel väljaõpetamisel; 7) ekskursioonide organiseerimine ja korraldamine, turismigruppide saatmine jms. 54. Ühekordsete väljamaksetena ja tööettevõtulepingu alusel saadava tulu maksustab ja tulumaksu peab kinni tööandja 25 % määraga rakendamata aasta jooksul maksuvaba miinimumi. Väljamakstud tasu ja kinnipeetud tulumaksu kohta esitab tööandja pärast väljamakseid andmed tulusaajale ja asukohajärgsele maksuametile. Tulumaksu tasaarvelduse tegemiseks esitab üksikisik maksuametile aasta tuludeklaratsiooni üldistel alustel. VI Üksikisiku varalt saadavate tulude maksustamine 55. Isiklikus tarbimises olevaks varaks käesoleva maksustamise mõttes on üksikisikule kuuluv vara, mida ei kasutata ettevõtluses. 56. Üksikisiku varalt saadava muu tulu hulka arvatakse tulumaksuga maksustamisel: 1) renditasu maa, veekogude, hoonete, ehitiste, ruumide, mootorsõidukite ning muu kinnis- ja vallasvara rentimisest;*4 2) intressid pangahoiustelt ja laenudelt; 3) tulu, mis saadakse kuni 5 aastat enne müümist omandatud maa ja ehitiste ning kuni 2 aastat enne müümist omandatud mootorsõidukite, välismaise audio-, video- ja paljundusaparaatide ning raalitehnika müümisel müügi- ja soetushinna vahena. Käesolev säte ei laiene päritud vara müügile. 57. Üksikisiku varalt saadavat muud tulu välja maksvad juriidilised isikud on kohustatud kinni pidama tulumaksu seaduses ettenähtud määradest vastavalt käesoleva juhendi lisale 2, rakendamata aasta jooksul maksuvaba miinimumi, ning esitama pärast väljamakseid tulusaajale ja asukohajärgsele maksuametile andmed väljamakstud summade ja kinnipeetud tulumaksu kohta. Andmed saanud maksuamet saadab need edasi üksikisiku elukohajärgsele maksuametile. 58. Üksikisiku varalt saadav muu tulu maksustatakse aasta jooksul maksuameti poolt juhtudel, kui seda tulu saadakse kodanikelt või väljastpoolt Eesti Vabariiki. Tulumaks määratakse seaduses ettenähtud määradega, rakendamata aasta jooksul maksuvaba miinimumi. Avansiliste maksete suurus määratakse eelmise kalendriaasta tegelike andmete alusel, tuluallika tekkimisel aasta kestel üksikisiku ja maksuameti vahelisel kokkuleppel. Avansilised maksed tasub üksikisik pärast maksuteate kättesaamist. 59. Käesoleva juhendi punkti 56 alapunktis 1 näidatud juhtudel tuluallika tekkimisel aasta jooksul on üksikisik kohustatud teatama sellest maksuametile 5 päeva jooksul pärast kuu möödumist tuluallika tekkimisest. Tuluallika lõppemisel aasta kestel teatatakse sellest 5 päeva jooksul lõppemise päevast arvates. 60. Tulumaksu tasaarvelduse tegemiseks isiklikult varalt muud tulu saav üksikisik esitata maksuametile aasta tuludeklaratsiooni üldistel alustel. VII Üksikisiku muudest allikatest saadud tulude maksustamine 61. Muudest allikatest saadud tulumaksuga maksustatav üksikisiku tulu on: 1) saadud kindlustusväljamaksed, kui vastavad sissemaksed ei olnud tulumaksuga maksustatud. Vaatamata kindlustusliigile ei kuulu kindlustussissemaksed maksustatavast tuust mahaarvamisele ja kindlustusväljamaksed maksustamisele; 2) saadud alimendid; 3) mitteriiklike laenude ja -loteriide võidud; 4) mitteriiklikud pensionid, sotsiaalabirahad, toetused ja stipendiumid. 62. Käesoleva juhendi punkti 61 alapunktides 1, 3 ja 4 toodud juhtudel peavad tulumaksu kinni väljamaksjad vastavalt käesoleva juhendi lisale 2, rakendamata aasta jooksul maksuvaba miinimumi. Alapunktis 2 toodud juhtudel deklareerita alimentide saaja saadud alimendid aasta tuludeklaratsioonis. 63. Muudest allikatest maksustatavat tulu saavad üksikisikud on kohustatud esitama elukohajärgsele maksuametile aasta tuludeklaratsiooni üldistel alustel. VIII Maksumaksja ja tulumaksu kinnipidaja vastutus 64. Maksumaksja on kohustatud: 1) esitama maksuametile seaduses ja käesolevas juhendis ettenähtud tähtaegadel ja juhtudel eelmisel kalendriaastal saadud tulude ja nende tulude saamiseks tehtud kulude kohta tuludeklaratsiooni; 2) maksuameti nõudmisel esitama täiendavaid andmeid, õiendeid, dokumente ja nende koopiaid tuludeklaratsioonis toodud andmete õigsuse kontrollimiseks; 3) soodustus(t)e õiguse olemasolul esitama maksuametile või tulumaksu kinnipidajale soodustus(t)e kasutamise õigust tõendavad dokumendid; 4) õigeaegselt ja täies ulatuses tasuma eelarvesse maksuameti poolt määratud tulumaksu summad; 5) seaduses ettenähtud korras lubama maksuameti töötajatel takistamatult siseneda ruumidesse, mida kasutatakse tulude saamise eesmärgil; 6) tähtajaks tasumata maksu eest tasuma iga viivitatud päeva eest 0, 5 % viivist maksuvõla summast. 65. Üksikisiku tulumaksu maksmisest kõrvalehoidmise ja maksustamisele kuuluva tulu varjamise või vähendamise korral, kui selle tagajärjel makstakse vähem maksu, esitab maksuamet tähtajalise korralduse maksu maksmiseks kolmekordses ulatuses. Selle korralduse täitmata jätmisel nõutakse maksmata maks sisse kohtu korras kolmekordses ulatuses. 66. Üksikisiku poolt maksmata tulumaks nõutakse sisse ja enammakstud maksusummad tagastatakse kuni kolme viimase kalendriaasta (sealhulgas maksustatava aasta) eest. 67. Tööandjad ja muud juriidilised isikud vastutavad tulumaksu õige arvutamise, kinnipidamise ning õigeaegse ja täieliku eelarvesse kandmise eest Eesti Vabariigi normatiivaktides ettenähtud korras. 68. Tööandjate ja muude juriidiliste isikute poolt kinnipidamata tulumaks kuulub nendelt sissenõudmisele vaieldamatus korras. 69. Tööandjate ja muude juriidiliste isikute poolt kinnipidamata või kinnipeetud, kuid õigeaegselt eelarvesse kandmata tulumaks nõutakse sisse vaieldamatus korras koos viivisega 0, 5% iga ülekandmisega viivitatud päeva eest. 70. Tulumaksu seaduse rakendamise korra rikkumise eest võetakse: 1) üksikisikud administratiiv- või materiaalsele vastutusele; 2) juriidiliste isikute ja nende vastavate allüksuste juhid, kes vastutavad maksude ning maksuobjektide õige esitamise ja arvestuse, maksude ülekandmise tähtaegadest kinnipidamise ja kehtestatud maksudokumentide õigeaegse esitamise eest kriminaal-, administratiiv- või distsiplinaarvastutusele. IX Maksuameti tegevuse vaidlustamine 71. Tulumaksu arvutamist ja maksmist kontrollib Eesti Maksuamet. 72. Avaldused ja kaebused maksuameti ametiisikute tegevuse ja korralduste peale esitatakse sellele organile, kelle otseses alluvuses ametiisik töötab või kelle korraldusel toimub tulumaksu sissenõudmine. 73. Juriidiliste isikute poolt esitatud avaldused ja kaebused lahendatakse 15 päeva jooksul. Üksikisikute poolt esitatud avaldused ja kaebused lahendatakse ühe kuu jooksul. 74. Avalduste ja kaebuste lahendamise tulemusega mittenõustumisel võib ühe kuu jooksul pöörduda kõrgema astme maksuameti poole. 75. Avaldust või kaebust läbivaataval maksuametil on õigus peatada maksumaksjalt tulumaksu sissenõudmine kuni avalduse või kaebuse lahendamiseni. 76. Vaidlused Eesti Maksuametiga tulumaksu arvutamise ja sissenõudmise üle lahendab kohus. Hagi esitamine ei peata maksu sissenõudmist, kui seda ei peata asja läbivaatava kohtu otsus. ____________________ 1 Avaldatakse ilma lisadeta. 2 Üksikisiku elukoha järgne maakonna või vabariikliku alluvusega linna maksuamet. 3 Eesti Vabariigi Valitsuse 13. juuni 1990. a. määruse nr 122 «Eesti Vabariigi majandusühingute põhimääruse kinnitamise kohta» (EV Teataja 1990, nr 19, art. 297). P. 4. Täisühing koosneb vähemalt kahest osanikust, kes vastutavad ühingu kohustuste eest nii oma osamaksuga ühingu põhikapitalisse kui kogu isikliku varaga solidaarselt, s. t. kõik ühiselt ja iga osanik eraldi. P. 5. Usaldusühing ehk komandiitühing koosneb ühest või mitmest täisosanikust, kes vastutavad ühingu kohustuste eest nii oma osamaksuga ühingu põhikapitalisse kui isikliku rahaga, ning ühest või mitmest usaldusosanikust, kes usaldavad täisosanike käsutusse oma osamaksu ja vastutavad ühingu kohustuste eest üksnes oma osamaksuga ühingu põhikapitalisse. 4 Kinnisvara on liikumatu (inmobiilne) vara, mis seotud maaga ja asub kindlalt kohal. Vallasvara on liikuv (mobiilne) vara, mis koosneb esemetest, asjadest, mida saab ümber paigutada, kuid mille kuju peab jaama muutumatuks.