Puka Vallavolikogu — Aakre Lasteaed-Algkooli arengukava 2008–2012 — KO, 160, 2260

Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse §91 lõike 3 alusel. SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. ÜLDANDMED 2.1. Ajalugu 2.2. Lapsed ja õpilased 2.3. Personal 2.4. Õpitulemused 3. KOOLI- JA LASTEAIAARENDUSE PÕHISUUNAD JA -VALDKONNAD 3.1. Aakre Lasteaed-Algkooli missioon 3.2. Aakre Lasteaed-Algkooli visioon 3.3. Õppe- ja kasvatusprotsess 3.4. Hetkeseis ja arengueeldused 3.4.1. Tugevused 3.4.2. Nõrkused ja ohud 3.4.3. Võimalused 3.5. Kooli- ja klassiväline tegevus 3.6. Õpi- ja kasvukeskkond 3.7. Arengukava valdkonnad 4. ARENGUVALDKONDADE TEGEVUSKAVA 2008-2012 4.1. Koolisisene juhtimine 4.2. Kooli töö planeerimine 4.3. Õppe- ja kasvatustegevus 4.4. Õpi- ja kasvukeskkond 4.5. Klassi- ja kooliväline töö, side lastevanematega 5. ARENGUKAVA UUENDAMISE JA AVALIKUSTAMISE KORD 1. SISSEJUHATUS Aakre Lasteaed-Algkooli arengukava on lasteaia ja kooli tegevuse üldeesmärke ning nende saavutamise teid käsitlev dokument. Arengukava täiendavad kooli ja lasteaia õppekavad ning üldtööplaan. Aakre Lasteaed-Algkooli arengukavas määratakse : • Kooli- ja lasteaiaarenduse põhisuunad ning –valdkonnad; • tegevuskava aastateks 2008-2012; • arengukava uuendamise kord. Aakre Lasteaed-Algkooli arengukava lähtub: • Haridust puudutavatest õigusaktidest; • Aakre Lasteaed-Algkooli põhimäärusest; • Puka valla arengukavast. 2. ÜLDANDMED Aakre Lasteaed-Algkool on Puka valla munitsipaalomandis olev lasteaed ja 6.klassiline üldhariduskool, mis võimaldab alus- ja põhihariduse omandamise. Kooli ja lasteaia teeninduspiirkonnaks on Puka vald. 2.1. Ajalugu Aakre mõisakooli visitatsiooniakt 1731.aastast näitab, et Aakre mõisas õpetati lugemist, kirjutamist ja rehkendamist. Vahepealsetel aastatel töötas kool erinevates kohtades ja erinevate nimedega. 1920.a. põles maha Põhu kooli hoone, kool toodi jälle mõisasse. 1934.a. ehitati här­rastemaja Arnold Matteuse projekti järgi ümber kahekorruseliseks koolimajaks. Kool Aakres suleti 1973.a. Aakre kolhoosi initsiatiivil ja rahaga rekonstrueeriti maja ning 1988.a. 1.septembril avati Aakres lasteaed-algkool. 2.2. Laste ja õpilaste arv Laste ja õpilaste arv lasteaias ja koolis on aastate jooksul muutunud. Avamise aastal 1988 oli koolis 1 klass 12 õpilasega ja 2 lasteaiarühma 40 lapsega. Kool kasvas igal aastal ühe klassi li­samisega kuueklassiliseks. Kõige rohkem õpilasi oli koolis 1997/98õa - 69 õpilast. Koolis õpib 2008/2009 õa 19 õpilast kolmes klassikomplektis, liidetud on 1.+3.klass, 2.+4.klass, 5.+6.klass. Lasteaias on 1 sega­rühm 21 lapsega, vajalik kohtade arv oleks 24. Laste arv lasteaias ja prognoos Õpilaste arv koolis ja prognoos 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012 2012/2013 Lasteaed 21 21/23 20 20 20 20 Kool 21 19 22 23 27 27 2.3. Personal Personali moodustavad aineõpetajad, klassiõpetajad, lasteaiaõpetajad, lasteaiaõpetaja abi ning halduspersonal. Tugiteenust osutab valla logopeed. Lasteaed-Algkoolis töötab 2008/2009.õa 9 õpetajat, neist 2 osalise koormusega. Õpetajaist 4 omavad pedagoogilist kõrgharidust, muu kõrgharidusega on 1 õpetaja, 4-l õpetajal on pedagoogiline keskeriharidus. Halduspersonal tagab asutuse majandusliku toimimise, hoiab korras hooned, territooriumi ja inventari, toitlustab lapsi tervislikult. Kogu põhipersonal osaleb igal aastal asutusesisestel koolitustel ja vastavalt vajadusele muudel täiendkoolitustel. 2.4. Õpitulemused Kõik lasteaialapsed on läbinud lasteaia õppekava ja saanud sellekohase tunnistuse. Õpilaste õpitulemuste aluseks on võetud kolmandate ja kuuendate klasside riiklikud tasemetööd, mis näitavad riikliku õppekava täitmist esimese ja teise kooliastme lõpuks. Edukus % Keskmine hinne Aakre Valgamaa Aakre Valgamaa 3.klass Eesti keel 2005/2006 100 98,4 3,75 4,22 Matemaatika 2005/2006 100 99,47 4,5 4,43 Eesti keel 2006/2007 100 98,6 4,7 4,2 Matemaatika 2006/2007 100 99,3 4,75 4,4 Eesti keel 2007/2008 100 99,4 3,7 4,3 Matemaatika 2007/2008 100 98,8 4,7 4,31 6.klass Eesti keel 2005/2006 100 98,6 4,33 4,01 Matemaatika 2005/2006 100 88,55 4,33 3,61 Eesti keel 2006/2007 100 98,5 3,9 3,8 Matemaatika 2006/2007 100 91,4 4,7 3,8 Muusikaõpetus 2006/2007 100 99 3,4 3,9 Eesti keel 2007/2008 100 98,9 3,8 3,62 Matemaatika 2007/2008 100 87,9 3,8 3,39 Ajalugu 2007/2008 100 91,4 3,8 3,6 3. ARENGU PÕHISUUNAD 3.1. Aakre Lasteaed-Algkooli missioon • Laste ja õpilaste arengut toetava positiivse kasvatus- ja õpikeskkonna loomine, kus lapsed, õpilased ja õpetajad töötavad koos eesmärkide seadmisel ja saavutamisel. • Alus-ja põhihariduse andmine, et aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime kiirelt muutuvas ühiskonnas, orienteerub infotulvas, on suuteline tegema õigeid otsuseid oma haridustee jätkamiseks ning on valmis pidevõppeks. • Antud eesmärkide saavutamiseks vajalike tingimuste loomine. 3.2. Aakre Lasteaed-Algkooli visioon Loovust, arengut, edukust soodustav kasvatus- ja õpikeskkond, kus toimivad koostöö­suhted: laps, õpilane, õpetaja, lapsevanem, kooli hoolekogu, kohalik omavalitsus. 3.3. Õppe- ja kasvatusprotsess. Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes sätestavad koolieelse lasteasutuse ja põhikooli hindamiskriteeriumid. Aakre Lasteaed-Algkoolis toimub õppe- ja kasvatustöö lasteaia ja kooli õppekava järgi, mis vastavad alushariduse õppekavale ning põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale. Logopeedilist abi nii lasteaias kui koolis saavad abivajajad valla logopeedilt, Erivajadustega õpilastele parandusõpet pakuvad vastava koolituse ja kutsega klassiõpetajad. Kõik õpilased saavad haiguse või õpiraskuste korral abi oma klassi- ja aineõpetajatelt. Peale tunde on õpilastel võimalus viibida pikapäevarühmas. Lasteaed-algkooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramiseks, analüüsimiseks ja hinda­miseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks töötab asutuses õppenõukogu, mille liikmed on kõik pedagoogid. Õppe-metoodilise töö korraldamiseks töötab koolis metoodikakomisjon. Tihe on koostöö lastevanemate ja hoolekoguga. Lastevanematega on välja kujunenud tuge­vad partnerlussidemed, kus mõlemad pooled saavad aru ühise koostöö vajadusest ja kasulikkusest. Lastevanemate üldkoosolekud toimuvad regulaarselt kaks korda aastas. Pidev koostöö toimub lasteaed-algkooli hoolekoguga, kuhu kuuluvad õpetajate, vallavolikogu, nii kooli kui lasteaia lastevanemate esindajad. Hoolekogu käib koos keskmiselt üks kord kvartalis. 3.4. Hetkeseis, arengueeldused Käesoleva arengukava väljatöötamisel on aluseks võetud lastevanemate ja kogu personali ar­va­mu­sed ja ettepanekud. Kogu arendustöö kestis 2008.a. märtsist maini. Esimeses etapis oli kõigil võimalus anda omapoolne hinnang asutuse tegevuse tugevuste, nõrkuste ja võimaluste kohta. Laekunud hinnangud ja ettepanekud rühmitati, süstematiseeriti. Järgmises etapis mää­ra­sid lapsevanemad ja töötajad igaüks oma prioriteedi. Kogutud vastused summeeriti ja nii tek­kiski lõplik pingerida. 3.4.1. Tugevused 1. Õpetajad/lasteaiaõpetajad on väga toredad, abivalmid, vastutulelikud, haritud, õpihuvilised, elukestva õppe parimad näited; püsiv, tasemel, pühendunud kaader, mõnus kollektiiv. 2. Laps saab käia oma kodu lähedal koolis. 3. Väike maakool, väikesed klassid, lapsi vähe, midagi ei saa varjatuks jääda, lapsele suurem tähelepanu, lapse märkamine. 4. Aktiivne koostöö vanemate ja õpetajate/lasteaiaõpetajate vahel, lapsevanemaid tea­vitatakse alati koolis /lasteaias toimuvatest üritustest. 5. Turvaline õpi- ja töökeskkond, kõik töötajad hoolitsevad laste turvalisuse ja heaolu eest. 6. Kool ja lasteaed on küla hing. 7. Kooliks ja eluks väga hea ettevalmistus; lapsed saavad head õpetust, kui nad seda vastu võtavad. 8. Toredad, koolis/lasteaias käia tahtvad lapsed. 9. Hea õppimisvõimalus, õppetöö stabiilsus, piisav metoodilise materjali ja õppevahendite kogu. 10. Vaba aja sisustamiseks ja õppe-eesmärgil korraldatakse erinevaid üritusi, piisavalt teatrikülastusi/ekskursioone; lapsel on võimalus näidata oma oskusi erinevatel üritustel, võistlustel. 11. Lapsed saavad osaleda kõigis kooli poolt pakutavates ringides. 12. Kool ja lasteaed samas majas, hea koostöö kooli ja lasteaia vahel. 13. Süsteemne töö erivajadustega lastega, mõjusad tugisüsteemid. 14. Ilusa loodusega, väärika ajalooga mõisakool. 15. Ürituste kajastamine Otepää Teatajas. 3.4.2. Nõrkused ja ohud. 1. Kodukorra reeglid täpsemalt paika (sanktsioonid nende mittetäitmise puhul), parendada kooli sisekorda, et tublidel õpilastel oleks võimalik paremini õppida; õpilase käitumisprobleemide ilmnemisel ei ole võimalik probleemi lahendamiseks kaasata psühholoogi. 2. Osade lastevanemate vähene huvi lapse käekäigu suhtes, osade lastevanemate enese elu probleemid, kõik vanemad pole valmis kooliga koostööd tegema. 3. Väike kool, laste vähesus, õpilaste arvu pidev vähenemine. 4. Lapsed peaksid rohkem harjuma oma tegevuste eest vastutust kandma (hinded, halb käitumine) 5. Palju õpiraskustega õpilasi. 3.4.3. Võimalused. 1. Kasutada rohkem ära looduspotentsiaali (park), muuta kooli ümbrus kodusemaks, kaasates lapsi, lapsevanemaid, kooli töötajaid; lapsi võiks rohkem kaasata heakorratöödel, viia läbi ühiseid koristuspäevi, iga klass võiks rajada oma lillepeenra. 2. Korraldada süvaõpet ehk kooli tõmbenumber välja mõelda (nt loodusõpetus). 3. Kord nädalas võiks koolis käia sotsiaalpedagoog, tugisüsteemi võiks kaasata valla sot­siaaltöötajat, luua valda psühholoogi ametikoht. 4. Korraldada rohkem ühisüritusi (väljasõidud), mis liidaksid kollektiivi. 3.5. Kooli- ja klassiväline tegevus 3.5.1. Ringide töö Tegutsevad järgmised huvi- ja aineringid: plaatpillimänguring, ansambel, solistid, spordiring (1.-6.klass), kunstiring (1.-3.klass), arvutiringid (1.-3.klass, 4.-5.klass), loodusring (1.-6.klass), näitering. Huviringe juhendavad oma kooli vastava eriala spetsialistid. 3.5.2. Lasteaed-algkooli traditsioonilised üritused Aakre Lasteaed – Algkoolis on välja kujunenud kindlad traditsioonid. Õppeaastat alustame piduliku aktusega. Igal aastal tähistame õpetajate päeva, isade- ja emadepäeva, vastlapäeva, sõbrapäeva, keelepäeva. Lasteaed ja kool koos käivad jõulukuul Jõulumaal. Jõulupidudel saavad lasteaialapsed ja õpilased näidata oma oskusi kaunites kunstides. Paljud pered osalevad igakevadisel perepäeval. Võimalusel korraldame ühiskülastusi lasteetendustele. Õppeaasta lõpetab lasteaia lõpupidu ja kooli kevadpidu. Maikuus toimub koolieelikute ja õpilaste ühisekskursioon Eestimaa kaunitesse paikadesse. 6.klassi saadame teele piduliku aktusega. 3.5.3. Maakondlikest ja muudest üritustest osavõtt Oleme osa võtnud mitmetest spordivõistlustest, kus on saavutatud häid tulemusi (kergejõustik, rahvastepall). Pikaajaline traditsioon on edukas esinemine pranglimise peastarvutamise võistlustel, kus on saavutatud silmapaistvaid tulemusi. Osaleme joonistusvõistlustel, loodus­viktoriinidel ja maakondlikel olümpiaadidel. 6.klassi õpilased osalevad edukalt Kevadlille müügikampaanias. Kogutud raha eest on ostetud spordi- ja vaba aja sisustamiseks vahendeid, kõikidesse klassidesse tahvlivalgustid. 3.6. Õpi- ja kasvukeskkond Õppe-ja kasvatustöö läbiviimiseks on kasutada 1988.a. rekonstrueeritud koolimaja ja spordisaal. Hooneid on püütud jõudumööda korras hoida. Väga suure töökoormuse lisab hooneid ümbritsev suur park, mis korrashoituna ja koos hoonetega leiab suvel palju külastajaid. Omapära on see, et asutus on muinsuskaitse all olev mõisakool ning see seab kõikidele plaanidele ja ümberkorraldustele omad raamid. Kooli kasutada on viis klassiruumi. Igal liitklassil on oma koduklass, kus viiakse läbi enamus tundidest. Eraldi klassiruumis viiakse läbi kunsti- ja tööõpetuse tunnid, sama klass koos saaliga on peale koolitunde pikapäevarühma kasutuses. Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad spordisaalis, hea ilmaga spordiplatsil ja jalgpalliväljakul. Kokkuleppel Puka Keskkooliga toimuvad poiste tööõpetuse tunnid Puka Keskkooli õppetöökodades. Kuna koolis on suur ruumipuudus, siis viienda klassiruumi sisustasime 2001.a. arvutiklassiks, raamatukoguks ja logopeedi tööruumiks. See on koolis muutunud tõeliselt aktiivselt kasutatavaks õpikeskuseks. Õpilaste käsutuses on neli (+ üks mängudeks) arvutit, skänner ja printerid. Samas ruumis on võimalik nii koolil kui lasteaial vaadata videot ja DVD-d. Õpetajate käsutada on 2 väga head lauaarvutit, printerid, kaks koopiamasinat, videoprojektorid ja digitaalne fotoaparaat. Võimaluse korral on soetatud juurde uusi õppevahendeid, õppe- ja teabekirjandust, eriti palju ostetud loodusteaduslikke teabeteoseid. Koolil on olemas arvestatav kogu vajalikke materjale tööks õpiraskustega õpilastega. Lasteaia kasutada on mängu- ja söögituba ning magamistuba II korrusel, kooliklass ja mängusaal I korrusel, liikumistunnid viiakse läbi spordisaalis. Õues on lasteaia kasutuses kaks mängumaja koos liivakastidega, ronimisredelid, kiiged ja liumägi. 3.7. Arengukava valdkonnad 1. Koolisisene juhtimine. 2. Kooli töö planeerimine. 3. Õppe- ja kasvatustegevus. 4. Õpi- ja kasvukeskkond. 5. Klassi- ja kooliväline töö, side lastevanematega. 4. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2008-2012 4.1. Koolisisene juhtimine 1. Põhimääruse kooskõlla viimine seadusandluse muudatustega. 2. Üldtööplaani koostamine, üldtööplaani täitmise hindamine. 3. Sisehindamisjuhendi täiustamine, sisehindamise läbiviimine. 4. Kooli asjaajamise korra täiustamine. 5. Koostöö hoolekoguga. 6. Õppenõukogu töö vastavusse viimine seadusandluse muudatustega. 7. Metoodikakomisjoni töö tõhustamine. 8. Kooli kodukorra täiustamine. 9. Lasteaia ja kooli koostöö tõhustamine. 10. Sidemete tugevdamine kooli vilistlastega, vilistlasnõukogu töölerakendamine. 11. Koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine. 12. Koolituse tulemuslikkuse hindamise, teadmiste ja kogemuste jagamine. 13. Rahuloluuuringute läbiviimine personalile. 14. Personali motiveerimis- ja tunnustamissüsteemi täiustamine. 15. Töötajatega arenguvestluse korraldamine kord aastas. 16. Ühistegevuse korraldamine. 17. Kooli logo ja sümboolika väljatöötamine. 4.2. Kooli töö planeerimine 1. Personali täienduskoolituse planeerimine. 2. Üldtööplaani koostamisel arengukavas püstitatud töösuundade arvestamine. 2009.a. • Lasteaia uue õppekava väljatöötamine ja rakendamine. 2010.a. • Kooli uue õppekava üldosa ja ainekavade väljatöötamine ning nende rakendamine 1. ja 4.klas­sis. 2011.a. • Kooli uue õppekava ainekavade rakendamine 2. ja 5.klassis. 2012.a. • Kooli õppekava rakendamine 3. ja 6.klassis. 4.3. Õppe- ja kasvatustegevus 2008.-2012.a. 1. Andekatele õpilastele senisest laiema ainealase tegevuse võimaldamine. 2. Õuesõppimise võimaluste ja metoodika laiendamine. 3. Hariduslike erivajadustega laste väljaselgitamine, tugisüsteemide arendamine. 4. Logopeedilise abi andmine nii koolis kui lasteaias. 5. Parandusõpperühma töö korraldamine. 6. Pikapäevarühma tegevuse korraldamine, vaba aja sisustamise mitmekesistamine. 7. Õppekava toetavate ainealaste ürituste ja tegevuste korraldamine koolis ning lasteaias. 8. Ainepäevade korraldamine kõigis õppeainetes. 9. Turvalise õpikeskkonna tagamine. 10. Laste rahuloluuuringute läbiviimine. 4.4. Õpi- ja kasvukeskkond 2008.- 2012.a. • Uutele õppekavadele vastavate õpikute ja õppematerjalide valimine ja tellimine; • õppevahendite ja mänguasjade kogu täiendamine lasteaias; • õppevahendite kogu täiendamine koolis; • IT vahendite uuendamine ja täiustamine vastavalt vajadusele (sülearvuti õpetajatele jm); • kõikide puitpõrandate lakkimine igal aastal; • õueala korrastamise jätkamine, spordiväljaku ja jooksuraja katte parandamine; • lasteaia õueala ja liivakastide korrastamine; • muru parandamine ja uuendamine; • pargi järk-järguline korrastamine ja looduse õpperaja kujundamine; • pargialale põõsaste istutamine. 2009.a. • Veterinaar- jaToiduameti ettekirjutuste täitmine(koolisöögisaali ja toidulao re­mont); • Tervisekaitseinspektsiooni ettekirjutuste täitmine (lasteaia magamistoa remont). Eelarveliste vahendite olemasolul (2009.-2012.a.); • Uute peaväravate paigaldamine, piirdeaia korrastamine ja juurdeehitamine; • koolihoone remondiks täisprojekti tellimine; • koolihoone osalise remondi alustamine (hüdroisolatsiooni paigaldamine jm); • järk-järgult ja vastavalt võimalustele tingimuste vastavusse viimine tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetega, valvesignalisatsiooni paigaldamine spordihoonesse. 4.5. Klassi- ja kooliväline töö, side lastevanematega. 2008.-2012.a. • Huvi- ja klassivälise tegevuse sidumine kooli õppekavaga; • huvi- ja aineringide tegevuse jätkamine, osa võtmine erinevate ametkondade poolt korraldatavatest võistlustest ja projektidest; • huviringide tegevuse analüüs; • kooli traditsiooniliste ürituste korraldamise jätkamine; • lastevanemate üldkoosolekute korraldamine; • rahuloluuuringute läbiviimine lastevanematele; • arenguvestluste läbiviimine laste ja lastevanematega; • perepäeva korraldamine. 5. ARENGUKAVA UUENDAMISE JA AVALIKUSTAMISE KORD • Kehtiva arengukava täitmist analüüsitakse koos õppenõukogu ja hoolekoguga igal õppeaastal (mai-juuni); • arengukava muudetakse seoses seadusandluse muudatustega, õppekava muudatustega, õppenõukogu, hoolekogu ja vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekutega; • arengukava muudatused esitab lasteaed-algkooli juhataja vallavalitsusele igal aastal hiljemalt 1.novembriks; • arengukava ja selle muudatused kinnitab Puka Vallavolikogu; • arengukava avalikustatakse Aakre LA-AK kodulehel. 6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub 3. novembrist 2008. Volikogu esimees Heldur VAHT