Vabariigi President — Vabariigi Presidendi 17. juuni 1994. a. otsus nr. 351 — RT I, 1994, 46, 771
Statutory Text (1 Articles)
Jätan välja kuulutamata Riigikogus 1. juunil 1994. a. vastu võetud «Rahuaja riigikaitse seaduse». Seaduse 14. paragrahvi punkt 12 ja 20. paragrahvi 2. lõike punkt 14 on vastuolus põhiseaduse 104. ja 128. paragrahviga. Seaduses nimetatud paragrahvide järgi saab kaitsejõudude operatiivset või sõjalist kasutamist ja selleks korralduse andmist reguleerida üksnes sõjaaja riigikaitse seadusega, mitte aga rahuaja riigikaitse seadusega nagu seda on käesoleval juhul tehtud. Vastavalt põhiseaduse 128. paragrahvile kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni Eesti vastu suunatud agressiooni korral. Sellest järeldub, et rakendub sõjaaja riigikaitse seadus ning rahuaja riigikaitse seadusega ei saa reguleerida sõjaaja riigikaitse seaduses sätestamist vajavaid käitumisreegleid. Ühtlasi on seaduses jäetud avamata mõisted «kaitsejõudude operatiivne ja sõjaline kasutamine». Samuti on seaduse 14. paragrahvi punkt 12 ja 20. paragrahvi 2. lõike punkt 14 vastuolus põhiseaduse 127. paragrahviga, mille kohaselt juhib rahuajal Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone kaitseväe juhataja. Ka ei anna põhiseadus ja muud seadused Vabariigi Valitsusele õigust anda kaitseväe juhatajale korraldusi kaitsejõudude operatiivseks või sõjaliseks kasutamiseks. Selline õigus on põhiseaduse 78. paragrahvi punkti 16 ja 127. paragrahvi alusel Vabariigi Presidendil kui riigikaitse kõrgeimal juhil. Seaduse 12. paragrahvi 5. lõike sõnastus on vastuolus põhiseaduse 83. paragrahviga. Seaduse kohaselt võib Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi äraolekul omal algatusel kokku kutsuda Riigikaitse Nõukogu istungi. Põhiseadus ei näe ette Vabariigi Presidendi asendamist tema «äraolekul». Põhiseaduse 83. paragrahvis on sätestatud, et Riigikogu esimees asendab Vabariigi Presidenti juhul, kui ta ei saa oma ülesandeid täita. «Äraolek» ei võta presidendilt võimalust põhiseaduslikke ülesandeid realiseerida. Eeltoodu põhjal pean vajalikuks «Rahuaja riigikaitse seadust» Riigikogus uuesti arutada ja viia see kooskõlla põhiseadusega. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107. LENNART MERI