Ülemnõukogu Presiidium — Politsei erivahendite ja tulirelvade kasutamise korra kohta — RT, 1991, 8, 123

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS Vastavalt Eesti Vabariigi politseiseaduse paragrahvide 14 ja 15 sätetele otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium: 1. Kehtestada politsei erivahendite ja tulirelvade kasutamise kord vastavalt lisale. 2. Käesoleva seadlusega kehtestatud korra tulirelvi käsitlev osa laieneb ka Eesti Vabariigi Kohtueelse Uurimise Ametile ja Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Valvekoondisele. 3. Kehtestada käesolev seadlus 1991. a. 1. märtsist. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe eest Ü. NUGIS Tallinn, 28. veebruaril 1991. Lisa Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. a. 28. veebruari seadluse juurde Politsei erivahendite ja tulirelvade kasutamise kord I Üldsätted 1. Vastavalt Eesti Vabariigi politseiseadusele kehtestatakse käesolevaga politsei erivahendite liigid ning politsei erivahendite ja tulirelvade kasutamise kord avaliku korra ja liiklusohutuse tagamisel ning kõigi üksikisikute ja juriidiliste isikute seaduslike huvide kaitsmisel kuritegelike rünnete eest. 2. Politseiametnik, kellele väljastatakse erivahendid või tulirelvad või kes neid kasutab: 1) peab tundma erivahendite toimet ja nende kasutamise eeskirju; 2) vastutab isiklikult vastavalt kehtivale seadusandlusele nende kasutamise või kasutamata jätmise tagajärgede eest. 3. Politseiametnikule, kellel pole nõutavaid teadmisi erivahendite ja tulirelvade kasutamise korra ja toime kohta, on keelatud neid väljastada. 4. Politseiametnik on kohustatud arvestama erivahendite ja tulirelvade tehnilisi näitajaid ning järgima nende kasutamise eeskirju, mille kehtestab Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet. 5. Politsei kasutab erivahendeid ja tulirelvi isikute vastu, arvestades õiguserikkumise iseloomu, õiguserikkuja isikut ja konkreetset olukorda. Erivahendite ja tulirelvade kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise, samuti teiste objektide, kelle või mille suhtes neid kasutatakse, kahjustamisest suuremal määral, kui see antud olukorras on hädavajalik. 6. Teenistusülesannete täitmisel otsustavad politseiametnikud iseseisvalt nende käsutuses olevate erivahendite ja tulirelvade kasutamise üle, lähtudes konkreetsest olukorrast, õiguserikkumise iseloomust ning õiguserikkuja isikust, kui nende kasutamine ei ole käesoleva korraga reguleeritud teisiti. 7. Pärast erivahendite või tulirelvade kasutamist peab politseiametnik vajaduse korral võtma tarvitusele abinõud kannatanule esmaabi andmiseks. 8. Tulirelva või aktiivse kaitse vahendi kasutamise kohta esitab politseiametnik oma ülemale kirjaliku ettekande. II Erivahendite liigid 9. Politsei erivahendid jagunevad passiivse ja aktiivse kaitse vahenditeks ning politseioperatsioonide abivahenditeks. 10. Passiivse kaitse vahendid on: 1) kaitsekiivrid; 2) soomus- või muud kuulikindlad vestid; 3) soomus- või muud löögikindlad kilbid; 4) muud kaitsevahendid, mida ei kasutata aktiivseks kaitseks, kaasa arvatud tulekindel eririietus ja sööbivate ainete eest kaitsev näokate. 11. Aktiivse kaitse vahendid on: 1) kumminui; 2) rahustussärk või -tool; 3) pisargaas, sealhulgas gaasipüstol; 4) elektri�okirelv; 5) käerauad; 6) teenistusloomad; 7) muud vahendid, mis pole vastuolus 1984. a. rahvusvahelise konventsiooniga «Tavaliste relvade konkreetsete liikide kasutamise keelamise või piiramise kohta, mida võidakse lugeda ülisuuri vigastusi tekitavaks või valikuta toimet omavaks»; 8) füüsilise jõu kasutamine õiguserikkuja suhtes. 12. Politseioperatsioonide abivahendid on: 1) valgus- ja heliseadmed; 2) eriotstarbelised värvimis- ja märgistusvahendid; 3) pisargaasi- ja suitsugranaadid (-seadmed); 4) eriotstarbelised lõhkamisseadeldised, mida ei kasutata inimeste vastu; 5) sõidukite sundpeatamise vahendid; 6) politsei soomus- või muud eriotstarbelised sõidukid, samuti õhusõidukid. 13. Tsiviilotstarbelised esemed ja vahendid on politsei erivahenditeks vaid juhul, kui neid kasutatakse politseioperatsioonides. III Erivahendite kasutamise kord 14. Erivahendile väljastamise või kasutamise loa või korralduse annavad: 1) Eesti Vabariigi siseminister või Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti peadirektor või neid kehtestatud korras asendavad ametiisikud: a) tuletõrjeautode, helikopterite ja politsei soomussõidukite kasutamiseks; b) kõigi teiste erivahendite kasutamiseks avaliku korra grupiviisiliste rikkumiste tõkestamisel, samuti Eesti Vabariigi politseiseaduse paragrahvi 12 lõikes 2 sätestatud juhtudel ning muude erakorraliste sündmuste korral, mis tingivad erivahendite kasutamise; 2) politseiprefekt või abiprefekt või komissar või sündmuskohal viibiv ametiastmelt kõrgeim politseiametnik kõigi erivahendite kasutamiseks, mis on loetletud käesoleva korra punktides 10 ja 11 ning punkti 12 alapunktides 1—5. 15. Pärast pisargaasi õiguserikkuja vastu kasutamist kinnises ruumis, kui seal viibisid ka kõrvalised isikud, keda polnud võimalik sealt eelnevalt välja toimetada, on politseiametnik kohustatud sellest kohe teatama oma ülemale. 16. Erivahendeid kasutatakse: 1) kuritegelike rünnete tõrjumisel ning pantvangide vabastamisel; 2) massiliste korratuste ja avaliku korra grupiviisiliste rikkumiste tõkestamisel; 3) seadusevastaselt hõivatud maa-alade, hoonete, ruumide ja sõidukite vabastamiseks; 4) mootorsõidukit kasutava õiguserikkuja kinnipidamiseks, kui ta ei allu politseiametniku seaduslikule korraldusele peatuda või põgeneb sündmuskohalt või tekitab muu tegevusega olukorra, mis seab ohtu teised sõidukijuhid, sõitjad või jalakäijad; 5) õiguserikkuja kinnipidamisel, tema toimetamisel politseiasutusse või teenistusruumi, kuriteo toimepanemises kahtlustatava või süüdistatava konvoeerimisel ja kaitsmisel ning administratiivkorras kinnipeetud või vahi aha võetud, kahtlustatavana kinnipeetud või vahi alla võetud isiku suhtes, kui ta ei allu korraldustele või osutab vastupanu politseiametnikule või teistele isikutele, kes täidavad ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel ja võitluses kuritegevuse vastu, või kui on küllaldaselt alust arvata, et ta tahab põgeneda, tekitada kahju teisele isikule, ümbruskonnale või iseendale; 6) isiku suhtes, kes ei allu politseiametniku korraldusele lõpetada õiguserikkumine või kes tarvitab füüsilist vägivalda teise isiku või politseiametniku enda suhtes. 17. Politseiametnikud võivad kasutada füüsilist jõudu: 1) relvastatud või relvastamata õiguserikkuja ründe tõkestamiseks või tõrjumiseks, seaduserikkuja relvitustamiseks või tema tegevusvõime halvamiseks; 2) isikute suhtes, kes ei allu politseiametniku korraldustele ja jätkavad õiguserikkumist, või õiguserikkuja toimetamisel politseiasutusse. 18. Politsei soomussõidukeid või muid eriotstarbelisi sõidukeid kasutatakse ainult massiliste korratuste tõkestamisel või relvastatud kurjategija või relvastatud kurjategijate grupi kinnipidamisel. IV Tulirelva kasutamise kord 19. Tulirelva kasutamiseks peetakse tulirelvast tulistamist objekti pihta. 20. Tulirelva võib kasutada: 1) kuritegelike rünnete tõkestamisel, kui on ohus teise isiku või politseiametniku enda elu; 2) pantvangide vabastamisel; 3) relvastatud kurjategijate relvitustamisel ja kinnipidamisel; 4) grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu; 5) konvoile või konvoeeritavale isikule toimepandud kallaletungi tõkestamisel; 6) raske kuriteo toimepannud isiku või vahi alt põgenenud relvastatud kurjategija kinnipidamisel; 7) inimest ründava või teda ohustava haige looma kahjutuks tegemiseks või vigastada saanud looma hukkamiseks. 21. Politseiasutus teatab prokurörile igast tulirelva kasutamise juhust. V Tulirelvade ja erivahendite kasutamise keeld 22. Tulirelvi, politseioperatsioonide abivahendeid ja aktiivse kaitse vahendeid on keelatud kasutada: 1) laste, vanurite ja ilmsete raseduse tunnustega naiste vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks; 2) välisriikide diplomaatilistes või konsulaaresindustes ja rahvusvaheliste lepete alusel puutumatust omavate esinduste hoonetes, ruumides ja territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omavate sõidukite suhtes, välja arvatud nende esinduste juhtide nõusolekul või teiste rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud juhtudel; 3) hoonetes ja ruumides, kus toodetakse või hoitakse kergesti süttivaid või mürgiseid või lõhkeaineid või aineid, mis aktiivse kaitse vahendi mõjul võivad ohustada inimeste elu või tervist. Lubatud on kasutada sellist toimet mitteavaldavaid aktiivse kaitse vahendeid. Tulirelvadest on lubatud kasutada täpsustulirelva ja ainult väljastpoolt. VI Üksikisikute ning juriidiliste isikute õigused erivahendite ja tulirelvade kasutamise korral 23. Politseiametniku poolt erivahendite või tulirelvade ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju hüvitamine ning nimetatud vahendeid ebaseaduslikult kasutanud politseiametniku vastutusele võtmine ja karistamine toimub Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega kehtestatud alustel ja korras.