Ülemnõukogu — Suhetest NSV Liidu relvajõududega üleminekuperioodil — RT, 1991, 4, 63

Lähtudes Eesti rahva vääramatust püüdest riiklikule iseseisvusele, toetudes Eesti NSV Ülemnõukogu poolt 1990. a. 30. märtsil vastuvõetud otsusele «Eesti riiklikust staatusest», 1990. a. 15. märtsil vastuvõetud seadusele «Tööteenistusest Eesti NSV-s», 1990. a. 11. aprillil vastuvõetud seadusele «Eesti NSV elanike teenistusest NSV Liidu relvajõududes üleminekuperioodil» ja 1990. a. 7. augustil vastuvõetud seadusele «Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhete kohta», arvestades, et on määratlemata NSV Liidu relvajõudude staatus Eesti Vabariigi territooriumil ning soovides tagada rahumeelset ja stabiilset arengut Eestis, otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu: 1. Teha Eesti Vabariigi delegatsioonile ülesandeks läbirääkimistel NSV Liiduga: 1.1. Määrata Eesti Vabariigi territooriumil paiknevate NSV Liidu relvajõudude staatus kuni nende väljaviimiseni lepingulisel alusel. 1.2. Nõuda NSV Liidu presidendi 1991. a. 29. jaanuari seadluse «Miilitsa ja NSV Liidu relvajõudude üksuste koostööst õiguskorra tagamisel ja kuritegevusega võitlemisel» täitmise peatamist Eesti Vabariigi territooriumil, sest sõjaväelaste ja miilitsatöötajate ühine relvastatud patrulleerimine rikub Eesti Vabariigi suveräänsust ning pingestab poliitilist olukorda Eestis. 2. Anda kõigile kutsealustele Eestist võimalus teha vabatahtlikkuse alusel läbi tegevteenistus Nõukogude Liidu relvajõududes. 3. Teha ülesandeks Eesti Vabariigi Valitsusele: 3.1. Jätkata suhtlemisel Nõukogude Liidu relvajõududega suunda, mis kindlustab Eesti rahumeelse poliitilise arengu. 3.2. Arvestades Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Valitsuse esindajate 14. jaanuaril 1991. a. NSV Liidu Kaitseministeeriumi esindajatega toimunud läbirääkimistel viimaste poolt esitatud kompromissettepanekuid ning nende alusel vastuvõetud NSV Liidu kaitseministri direktiivi Eesti Vabariigi elanike 1990. a. Nõukogude Liidu relvajõududesse tegevteenistusse kutsumise korraldamise osas, informeerida omavainsusorganeid ja kutsealuseid NSV Liidu kaitseministri vastavasisulisest direktiivist, samuti väeosadest omavoliliselt lahkunud isikuid sellest, et Nõukogude Liidu relvajõudude kindralstaabi delegatsiooni kinnituse kohaselt võimaldatakse neil ajateenistus lõpetada Eesti Vabariigi territooriumil asuvates väeosades neid karistamata. 3.3. Teha NSV Liidu Kaitseministeeriumile järgmised ettepanekud: — jätkata läbirääkimisi lepinguliste tagatiste vormistamiseks NSV Liidu kaitseministri direktiivis sisalduvate ettepanekute osas; — garanteerida kutsealustele Eestist nende soovil teenimine kogu ajateenistuse vältel Eesti Vabariigi territooriumil, välja arvatud spetsialistide ettevalmistamise aeg Läti Vabariigi territooriumil asuvates õppekeskustes; — suunata Eestist Nõukogude Liidu relvajõudude tegevteenistusse kutsutud isikud vastavalt nende soovile teenistuse jätkamiseks Eesti Vabariiki; — tagada Eesti Vabariigi riigivõimu- ja -valitsemisorganite eelnev informeerimine väeosade liikumisest ja ümberpaigutamisest, samuti sõjaväemanöövritest ja väeosade paiknemiskohtadest väljumisega seotud õppustest. 3.4. Esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule ühe kuu jooksul ettepanekud tööteenistust reguleeriva seadusandluse täiustamiseks, arvestades omavalitsusorganite ettepanekuid. 3.5. Taotleda NSV Liidu Ministrite Kabinetilt Eesti Vabariigis korraldatava tööteenistuse tunnistamist sõjaväekohustuse täitmisena. 3.6. Koos omavalitsusorganitega tagada sõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete olmevajaduste rahuldamine, sealhulgas kaasaabi elamuehituses, vastavuses Eesti Vabariigi seadusandlusega ning arvestades sõjaväeorganite materiaalset ja organisatsioonilist panust. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 31. jaanuaril 1991