Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline lennundusalane kokkulepe — RT II, 1995, 44, 200

Vabariigi Valitsuse 04.07.1995 korraldus nr 619-k kokkuleppega nõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Leedu Vabariigi valitsus, edaspidi nimetatud Lepingupooled, soovides sõlmida kooskõlas 7. detsembril 1944. a. Chicagos allakirjutamiseks avatud «Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga» kokkuleppe regulaarse lennuühenduse loomiseks oma vastavate territooriumide vahel ja väljaspool neid ning tsiviillennundusalase tegevuse reguleerimiseks, leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1. Mõisted (1) Käesolevas Kokkuleppes ja selle lisas, kui kontekst ei nõua teisiti: (a) tähendab termin «konventsioon» rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni, mis avati allakirjutamiseks Chicagos 7. detsembril 1944. a. ning hõlmab kõiki selle konventsiooni lisasid, mis on vastu võetud kooskõlas konventsiooni artikliga 90 ning kõiki konventsiooni ja lisade parandusi kooskõlas konventsiooni artiklitega 90 ja 94, mis on vastu võetud mõlema Lepingupoole poolt; (b) tähendab termin «lennundusvõimud»: - Eesti Vabariigi puhul – Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi ning - Leedu Vabariigi puhul – Leedu Vabariigi Transpordiministeeriumi või - mõlemal juhul ükskõik millist isikut või organit, kes on volitatud täitma neid ülesandeid, mida praegu täidavad ülalnimetatud ametivõimud; (c) tähendab termin «määratud lennuettevõte» lennuettevõtet, mis on määratud ja volitatud kooskõlas käesoleva Kokkuleppe artikliga 3 käitama täpsustatud marsruute, mis on kooskõlas käesoleva Kokkuleppe lisaga; (d) omavad terminid «territoorium», «lennuliin», «rahvusvaheline lennuliin», «lennuettevõte» ja «peatus mittekommertseesmärgil» sellist tähendust, nagu on sätestatud konventsiooni artiklites 2 ja 96; (e) tähendavad terminid «elanikud ja Lepingupoole territooriumil registreeritud juriidilised isikud» ning «seadused ja määrused», kui neid kasutatakse seoses mõistega «Lepingupooled», vastavaid mõisteid seoses riikidega, keda Lepingupooled esindavad; (f) tähendab termin «lisa» käesoleva Kokkuleppe lisa või selle parandusi vastavalt käesoleva Kokkuleppe artikli 16 lõike (2) sätetele. Lisa moodustab käesoleva Kokkuleppe lahutamatu osa ja kui pole sätestatud teisiti, sisaldavad kõik viited Kokkuleppele ka viidet lisale; (g) tähendab termin «tariif»: (i) sõiduhinda, mida nõutakse või hakatakse nõudma lennuettevõtte poolt reisijate ja nende pagasi veo eest regulaarsetel lennuliinidel; (ii) sellisele veole lennuettevõtte poolt osutatavate abiteenuste tingimusi ja hindu; (iii) lasti (välja arvatud posti) veo eest regulaarsetel lennuliinidel lennuettevõtte poolt võetavat või võtma hakatavat tasu; (iv) lennuettevõtte poolt vahendajale reisijate ja nende pagasi veo piletite müügi või regulaarsete lennuliinide saatelehtede täitmise eest makstavat vahendustasu; (v) tingimusi, mis on seotud vastava tariifi kasutamisvõimalusega ja rakendatavusega ning sellega seotud märkimisväärse kasumiga; (h) tähendab termin «kasutustasu» lennuettevõtte poolt makstavaid tasusid, mis on kehtestatud pädevate ametivõimude poolt lennukite, nende meeskondade, reisijate ja lasti tarvis lennujaama ja lennujuhtimisvahendite kasutamise eest; (i) tähendavad terminid «kokkulepitud liinid» ja «täpsustatud marsruudid» rahvusvahelist lennuliini vastavalt käesoleva Kokkuleppe artiklile 2 ja marsruuti, mis on täpsustatud käesoleva Kokkuleppe lisas. (2) Käesoleva Kokkuleppe iga artikli pealkiri on ainult viitava ja abistava iseloomuga ning ei piiritle ega kirjelda mingitel tingimustel käesoleva Kokkuleppe eesmärki ega kavatsust. Artikkel 2. Lennuõigused (1) Kumbki Lepingupool annab teisele Lepingupoolele teise Lepingupoole poolt määratud lennuettevõtte tarvis rahvusvaheliste lennuliinide käitamisel järgmised õigused: (a) õigus lennata üle teise Lepingupoole territooriumi ilma maandumiseta; (b) õigus maanduda teise Lepingupoole territooriumil mittekommertseesmärkidel; (c) õigus maanduda teise Lepingupoole territooriumil käesoleva Kokkuleppe lisas täpsustatud punktides rahvusvaheliseks reisijate, lasti ja posti peale- ning mahalaadimiseks eraldi või kombineeritult. (2) Kummagi Lepingupoole lennuettevõtted, mis ei ole määratud kooskõlas käesoleva Kokkuleppe artikliga 3, omavad samuti käesoleva artikli lõigetes (1)(a) ja (b) nimetatud õigusi. (3) Mitte midagi käesolevas artiklis ei vaadelda kui ühe Lepingupoole määratud lennuettevõttele antud õigust võtta teise Lepingupoole territooriumil peale reisijaid, lasti ja posti nende veoks tasu või rendise eest teise punkti sama Lepingupoole territooriumil. Artikkel 3. Lennuettevõtte määramine (1) Mõlemal Lepingupoolel on õigus määrata lennuettevõte või -ettevõtted käitamaks kokkulepitud liine täpsustatud marsruutidel, teatades sellest kirjalikult teisele Lepingupoolele. Kumbki Lepingupool võib siiski ükskõik millisel üksikul marsruudil, mis on täpsustatud käesoleva Kokkuleppe lisa vastavas osas, määrata käitajaks ainult ühe lennuettevõtte. (2) Mõlemal Lepingupoolel on õigus tühistada või muuta selliseid määramisi. (3) Pärast sellise kirjaliku määramise kättesaamist annavad teise Lepingupoole lennundusvõimud määratud lennuettevõttele vastavalt käesoleva artikli lõigetele (4) ja (5) viivitamatult asjakohase käitamisloa. (4) Ühe Lepingupoole lennundusvõimud võivad enne käitamisloa andmist nõuda teise Lepingupoole määratud lennuettevõttelt tõendeid selle kohta, et ta on võimeline täitma nende ametivõimude poolt rahvusvaheliste lennuliinide käitamisele kooskõlas konventsiooni sätetega tavaliselt ja põhjendatult kohaldatavates seadustes ja määrustes ettenähtud tingimusi. (5) Mõlemal Lepingupoolel on igal juhul õigus, kui ei ole tõendatud, et antud lennuettevõtte sisuline omandiõigus ja tegelik kontroll selle üle kuulub selle lennuettevõtte määranud Lepingupoolele või tema elanikele ja tema territooriumil registreeritud juriidilistele isikutele, keelduda käesoleva artikli lõikes (3) nimetatud käitamisloa andmisest või seada määratud lennuettevõtte poolt käesoleva Kokkuleppe artiklis 2 nimetatud õiguste teostamisele niisugused tingimused, mida ta peab vajalikuks. (6) Sellisel viisil määratud ja volitatud lennuettevõte võib igal ajal alustada kokkulepitud liinide käitamist tingimusel, et lennuettevõte peab kinni kõigist käesoleva Kokkuleppe kohalduvatest sätetest, sealhulgas nende liinide suhtes kehtivatest tariifidest, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva Kokkuleppe artikliga 9. Artikkel 4. Tingimuste tühistamine, peatamine ja kehtestamine (1) Mõlemal Lepingupoolel on õigus mitte anda või tühistada käitamisluba või peatada käesoleva Kokkuleppe artiklis 2 nimetatud õiguste teostamine teise Lepingupoole määratud lennuettevõtte poolt või seada nende õiguste kasutamisele sellised tingimused, nagu ta peab vajalikuks: (a) juhul, kui see lennuettevõte ei järgi need õigused andnud Lepingupoole seadusi ja määrusi; (b) juhul, kui see lennuettevõte mingil muul viisil ei käita liini kooskõlas käesolevas Kokkuleppes ettenähtud tingimustega; (c) igal juhul, kui ei ole tõendatud, et sisuline omandiõigus ja tegelik kontroll lennuettevõtte üle kuulub selle lennuettevõtte määranud Lepingupoolele või tema elanikele ja tema territooriumil registreeritud juriidilistele isikutele või mõlemile. (2) Kui käesoleva artikli lõikes (1) märgitud käitamisloa viivitamatu tühistamine, peatamine või tingimuste seadmine on vajalik seaduste ja määruste edasiste rikkumiste vältimiseks, teostatakse sellist õigust ainult pärast konsultatsioone teise Lepingupoolega. Sellisel juhul algavad konsultatsioonid kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates sellekohase kirjaliku taotluse kättesaamisest. Artikkel 5. Kasutustasud Kummagi Lepingupoole territooriumil kehtestatud tasud lennujaamade ja teiste lennundusalaste vahendite kasutamise eest teise Lepingupoole määratud lennuettevõtte õhusõidukite poolt, ei tohi olla kõrgemad kui kodumaise lennuettevõtte samasugustel rahvusvahelistel lennuliinidel lendavatelt õhusõidukitelt võetavad tasud. Artikkel 6. Tollimaksud (1) Kummagi Lepingupoole määratud lennuettevõtte poolt rahvusvahelistel lennuliinidel kasutatav õhusõiduk, samuti selle pardal asuvad tavapärased seadmed, kütuse- ja määrdeõlide varud ja õhusõiduki varud (kaasa arvatud toit, joogid ja tubakatooted) vabastatakse saabumisel teise Lepingupoole territooriumile kõigist tollimaksudest, inspektsioonitasudest ja muudest sarnastest lõivudest ja maksudest tingimusel, et nimetatud seadmed ja varud jäävad õhusõiduki pardale kuni nende re-eksportimiseni. (2) Käesoleva artikli lõikes (1) nimetatud maksudest, tasudest ja lõivudest, välja arvatud osutatud teenuste hinnal põhinevatest tasudest, vabastatakse ka: (a) õhusõiduki varud (kaasa arvatud toit, joogid ja tubakatooted), mis on toodud ühe Lepingupoole territooriumile või varutud sellel territooriumil ja on võetud pardale põhjendatud koguses kasutamiseks rahvusvahelisel lennuliinil lendava teise Lepingupoole määratud lennuettevõtte väljalendavas õhusõidukis; (b) Lepingupoole territooriumile sissetoodud varuosad, kaasa arvatud mootorid, mis on mõeldud teise Lepingupoole määratud lennuettevõtte poolt rahvusvahelisel lennuliinil kasutatava õhusõiduki hoolduseks või remondiks; (c) Lepingupoole territooriumile sissetoodud kütus, määrdeained ja äratarvitatavad tehnilised varud teise Lepingupoole määratud lennuettevõtte poolt rahvusvahelisel lennuliinil kasutatava õhusõiduki tarvis, isegi kui neid varusid kasutatakse marsruudi mingil osal selle Lepingupoole territooriumi kohal, kus need pardale võeti. (3) Käesoleva artikli lõikes (2) nimetatud seadmete ja varude puhul võib nõuda nende hoidmist tolli- ja muude vastavate ametivõimude järelevalve ja kontrolli all. (4) Reklaami- ja informatsioonitarbed ning büroovarustus, mida kasutatakse määratud lennuettevõtte esindustes, vabastatakse kõikidest tollimaksudest ja maksudest vastavalt Lepingupoolte seadustele ja määrustele. (5) Õhu kaudu transporditavaid tavapäraseid seadmeid, samuti materjale ja varusid, mida hoitakse kummagi Lepingupoole lennuettevõtte õhusõiduki pardal, võidakse Lepingupoole territooriumil maha laadida ainult selle territooriumi tollivõimude heakskiidul. Sellisel juhul võidakse need paigutada nimetatud ametivõimude järelevalve alla kuni ajani, mil nad re-eksporditakse või kõrvaldatakse muul moel kooskõlas tollieeskirjadega. (6) Pagas ja last vabastatakse Lepingupoole territooriumi transiidina läbimisel tollimaksudest, aktsiisimaksudest ja sarnastest tasudest ja lõivudest, mis ei põhine saabumisel osutatud teenuste hinnal. Artikkel 7. Seaduste ja määruste kohaldamine (1) Ühe Lepingupoole seadused ja määrused, mis puudutavad õhusõidukite käitamist ja navigeerimist, kuuluvad järgimisele selle Lepingupoole territooriumile sisenemisel, seal viibimisel ja sealt lahkumisel teise Lepingupoole lennuettevõtete poolt. (2) Ühe Lepingupoole seadused ja määrused, mis käsitlevad sisenemist, lubade andmist, transiiti, immigratsiooni, passe, tolli ja karantiini, kuuluvad järgimisele teise Lepingupoole määratud lennuettevõtte poolt ja selle meeskonna, reisijate, lasti ja posti poolt ning suhtes, transiidil läbi selle Lepingupoole territooriumi, saabumisel selle Lepingupoole territooriumile, lahkumisel selle Lepingupoole territooriumilt ja viibimisel selle Lepingupoole territooriumil. (3) Kummagi Lepingupoole territooriumi transiidina läbivad reisijad, kui nad ei lahku selleks kohaldatud lennuvälja territooriumilt, allutatakse vaid lihtsustatud tolli- ja immigratsioonikontrollile, välja arvatud vägivalla- ja õhupiraatlusevastastest julgeolekuabinõudest tulenevale kontrollile. Artikkel 8. Vedude mahu sätted (1) Lepingupoolte määratud lennuettevõtetel on õiglane ja võrdne võimalus käitada lennuliine ükskõik millisel käesoleva Kokkuleppe lisas täpsustatud marsruudil. (2) Käesoleva Kokkuleppe lisas täpsustatud marsruutidel kokkulepitud liinide käitamisel võtavad kummagi Lepingupoole määratud lennuettevõtted arvesse teise Lepingupoole määratud lennuettevõtete huve, et mitte liigselt kahjustada viimaste poolt käitatavaid lennuliine. (3) Määratud lennuettevõtte kokkulepitud liinide puhul seatakse esmaseks eesmärgiks jooksvate ja põhjendatult ettearvestatud reisijate, posti ja lasti, mis saabuvad lennuettevõtte määranud Lepingupoole territooriumilt või saadetakse sellele territooriumile, veo vajadustele vastava mahu tagamine. (4) Täpsustatud marsruutidel kasutatav maht määratakse vajaduse korral ühiselt kooskõlas käesoleva Kokkuleppe artikli 15 sätetega. Artikkel 9. Tariifid (1) Ühe Lepingupoole lennuettevõtte poolt võetavad tariifid vedudelt teise Lepingupoole territooriumile või territooriumilt kehtestatakse põhjendatud tasemel, kusjuures vajalikku tähelepanu pööratakse kõigile olulistele teguritele, kaasa arvatud käitamise kuludele, mõõdukale kasumile ja teiste lennuettevõtete tariifidele. (2) Käesoleva artikli lõikes (1) nimetatud tariifide osas võidakse kokku leppida Lepingupoolte määratud lennuettevõtete vahel. Määratud lennuettevõtted võivad enne selliste tariifide esitamist konsulteerida teiste lennuettevõtetega, kes tegutsevad sama marsruudi kogu ulatuses või ühel osal sellest. Sellele vaatamata ei välista asjaolud, et see lennuettevõte ei ole suutnud tariifides kokku leppida teiste määratud lennuettevõtetega või et teised määratud lennuettevõtted ei tegutse samal marsruudil, ükskõik milliste tariifide esitamist määratud lennuettevõtte poolt ega nende kinnitamist lennundusvõimude poolt. (3) Iga ettepandud tariif esitatakse vähemalt nelikümmend viis (45) päeva (või sellise lühema aja jooksul, milles Lepingupoolte lennundusvõimud on kokku leppinud) enne ettepandud kehtimahakkamise päeva. Ettepandud tariif loetakse esitatuks Lepingupoole lennundusvõimudele kuupäeval, mil need lennundusvõimud selle kätte saavad. (4) Iga ettepandud tariif, kui see on esitatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega (3), kinnitatakse või lükatakse tagasi ühe Lepingupoole lennundusvõimude poolt kirjaliku teatisega teise Lepingupoole lennundusvõimudele. Kui teatist ei ole antud kolmekümne (30) päeva jooksul, loetakse ettepandud tariif kinnitatuks. (5) Kui antakse teatis tagasilükkamise kohta kooskõlas käesoleva artikli lõikega (4), võivad Lepingupoolte lennundusvõimud määrata tariifi ühiselt. Sellisel juhul võivad ühe Lepingupoole lennundusvõimud kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates tagasilükkamise teatise saamisest, taotleda konsultatsioonide pidamist Lepingupoolte lennundusvõimude vahel. Konsultatsioonid toimuvad kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates sellise kirjaliku taotluse saamisest teise Lepingupoole lennundusvõimude poolt. (6) Juba kehtestatud tariif jääb jõusse uue tariifi kehtestamiseni kooskõlas käesoleva artikli sätetega. Sellele vaatamata ei pikendata tariifi käesoleva lõike alusel enam kui kaheteistkümneks (12) kuuks, arvates päevast, mil see oleks muul moel lõppenud. (7) Kui Lepingupoole lennundusvõimud on tariifi tagasi lükanud ja kui Lepingupoolte lennundusvõimud ei ole suutnud tariifi ühiselt määrata kooskõlas käesoleva artikli lõikega (5), lahendatakse vaidlus kooskõlas käesoleva Kokkuleppe artikli 17 sätetega. (8) Kummagi Lepingupoole lennundusvõimud annavad oma parima, tagamaks määratud lennuettevõtete poolt Lepingupoolte lennundusvõimudele esitatud tariifidest kinnipidamist ja seda, et ükski lennuettevõte ebaseaduslikult ei vähendaks mingil moel ei otseselt ega kaudselt selliste tariifide ühtegi osa. Artikkel 10. Äri- ja rahandussätted (1) Kumbki Lepingupool annab vastastikkuse alusel teise Lepingupoole määratud lennuettevõttele õiguse pidada oma territooriumil kontoreid ja esindusi, kaasa arvatud administratiiv-, kommerts- ja tehnilist personali, vastavalt määratud lennuettevõtte vajadustele. (2) Kummagi Lepingupoole määratud lennuettevõttel on õigus tegeleda otse või läbi vahendajate õhutransporditeenuste müügiga teise Lepingupoole territooriumil. Lepingupooled ei piira kummagi Lepingupoole määratud lennuettevõtete õigust müüa ja ükskõik millise isiku õigust osta sellist transporditeenust tingimusel, et peetakse kinni vastastikkuse põhimõttest. (3) Ülalmainitud tegevus peab toimuma kooskõlas teise Lepingupoole seaduste ja määrustega. (4) Arved ja maksed määratud lennuettevõtete vahel õiendatakse kooskõlas kahe riigi vahel jõus olevate makselepingutega. Vastavate makselepingu sätete puudumisel õiendatakse ülalmainitud arved ja maksed kooskõlas nende vastavatel territooriumidel kehtivate rahanduseeskirjadega. (5) Lepingupoolte lennuettevõtted võivad müügiterritooriumilt vabalt üle kanda oma asukohamaa territooriumile müügiterritooriumil tehtud kulutusi ületavate kasumite ülejäägi. Sellise puhta ülekande hulka kuuluvad õhutransporditeenuste ja abi- või lisateenuste otse või vahendajate kaudu sooritatud müügi eest saadav kasum ja normaalne kaubanduslik intress, mis on saadud selliselt kasumilt selle hoiustamisel kuni ülekande teostamiseni. (6) Niisuguse kasumi konverteerimine ja ülekandmine toimub jooksva tehingu suhtes kohaldatava vahetuskursi alusel, mis kehtib ajal, mil kasum esitatakse konverteerimiseks ja ülekandmiseks ja selle eest ei võeta mingisugust tasu, välja arvatud tasu, mida pangad tavaliselt võtavad selliste konverteerimiste ja ülekannete eest. Artikkel 11. Sõiduplaanide kinnitamine (1) Määratud lennuettevõte esitab oma vedude plaanid (suve- ja talveperioodiks) kinnitamiseks teise Lepingupoole lennundusvõimudele vähemalt nelikümmend viis (45) päeva enne käitamise algust. Plaan sisaldab eelkõige ajakava, lendude sagedust, kasutatavate lennukite tüüpe ja olemasolevate istekohtade arvu. Vedude plaan loetakse Lepingupoole lennundusvõimudele esitatuks kuupäeval, mil need lennundusvõimud selle kätte saavad. (2) Teise Lepingupoole lennundusvõimud teatavad esitatud vedude plaani kinnitamisest või tagasilükkamisest kolmekümne (30) päeva jooksul määratud lennuettevõttele. Kui teatist ei ole antud kolmekümne (30) päeva jooksul, loetakse vedude plaan kinnitatuks. (3) Kõik hilisemad muudatused ja taotlused täiendavate lendude käitamiseks esitatakse samuti kinnitamiseks teise Lepingupoole lennundusvõimudele. Artikkel 12. Statistiliste andmete vahetamine Kummagi Lepingupoole lennundusvõimud varustavad teise Lepingupoole lennundusvõime vastava taotluse esitamisel perioodiliste või muude statistiliste andmetega, mida võidakse põhjendatult vajada määratud lennuettevõtte vedude mahu hindamiseks kokkulepitud liinil. Artikkel 13. Lennuohutus (1) Kumbki Lepingupool tunnustab kehtivatena lennukõlblikkuse tunnistusi, kompetentsustunnistusi ja tegevuslubasid, mis on välja antud või kehtivaks tunnistatud teise Lepingupoole poolt ja mille kehtivusaeg ei ole lõppenud, tingimusel, et nendes tunnistustes või lubades esitatavad nõuded on vähemalt võrdsed minimaalsete standarditega, mida võib kehtestada vastavalt konventsioonile. Siiski on kummalgi Lepingupoolel õigus keelduda tema elanikele ja tema territooriumil registreeritud juriidilistele isikutele teise Lepingupoole poolt välja antud või kehtivaks tunnistatud kompetentsustunnistuste ja tegevuslubade tunnustamisest kehtivatena lendudel üle tema territooriumi. (2) Kumbki Lepingupool võib paluda konsultatsioone teise Lepingupoole poolt lennundusalaste vahendite, meeskonna ja õhusõidukite suhtes rakendatavate lennuohutusnõuete kohta või määratud lennuettevõtte turvalise käitamise tingimuste kohta. Kui niisuguste konsultatsioonide järel üks Lepingupool leiab, et teine Lepingupool ei rakenda ega kohalda tõhusalt nendel aladel lennuohutusnõudeid ega tingimusi, mis oleksid vähemalt võrdsed konventsioonist tulenevate minimaalsete nõuetega, teatab ta teisele Lepingupoolele niisugustest tähelepanekutest ja meetmetest, mida peetakse vajalikuks vastavuse saavutamiseks nende minimaalsete nõuetega, ning teine Lepingupool võtab tarvitusele vastavad parandavad abinõud. Kummalgi Lepingupoolel on õigus jätta teise Lepingupoole määratud lennuettevõttele tegevusluba välja andmata, tegevusluba tühistada, peatada või piirata juhul, kui teine Lepingupool mõistliku ajavahemiku jooksul ei rakenda vastavaid abinõusid. Artikkel 14. Lennunduse turvalisus (1) Kumbki Lepingupool kinnitab, et tema kohustus teise Lepingupoole ees kaitsta tsiviillennunduse turvalisust ebaseaduslike sekkumiste eest moodustab käesoleva Kokkuleppe lahutamatu osa. (2) Kumbki Lepingupool tegutseb eelkõige kooskõlas Tokyos 14. septembril 1963. a. alla kirjutatud konventsiooni kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal, Haagis 16. detsembril 1970. a. alla kirjutatud õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsiooni, Montrealis 23. septembril 1971. a. alla kirjutatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni ning Montrealis 23. septembril 1971. a. koostatud ja samas 24. veebruaril 1988. a. alla kirjutatud lisaprotokolli ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades, mis on lisaks Montrealis 23. septembril 1971. a. koostatud ja samas 24. veebruaril 1988. a. alla kirjutatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsioonile, sätetega lennunduse turvalisuse kohta. (3) Kumbki Lepingupool saab teiselt Lepingupoolelt vastava taotluse korral kõikvõimalikku vajalikku abi selleks, et vältida tsiviilõhusõidukite ebaseaduslikke hõivamisi või teisi ebaseaduslikke tegusid, mis on suunatud niisuguse õhusõiduki, selle reisijate või meeskonna, lennujaamade või lennujuhtimise vahendite vastu, samuti igasugust muud tsiviillennunduse turvalisust ähvardavat ohtu. (4) Oma vastastikustes suhetes tegutsevad Lepingupooled kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt kehtestatud lennunduse turvalisuse sätetega, mis on esitatud konventsiooni lisades. Kumbki Lepingupool nõuab, et tema registritesse kantud õhusõiduki käitajad või käitajad, kelle äritegevuse põhiline asukoht või kelle alaline asukoht on tema territooriumil, või tema territooriumil asuvate lennujaamade käitajad, tegutseksid kooskõlas niisuguste lennunduse turvalisuse sätetega. (5) Kumbki Lepingupool nõustub, et teine Lepingupool võib nõuda õhusõidukite käitajailt käesoleva artikli lõikes (3) nimetatud lennunduse turvalisuse sätete järgimist teise Lepingupoole territoorimile sisenemisel, sealt lahkumisel või seal viibimisel. Kumbki Lepingupool tagab, et tema territooriumil võetakse tõhusalt tarvitusele küllaldased abinõud, kaitsmaks õhusõidukit ning inspekteerimaks reisijaid, meeskonda, kaasavõetavaid esemeid, pagasit, lasti, posti ja õhusõiduki varusid pardalemineku ja laadimise eel ja ajal. Kumbki Lepingupool kaalub tähelepanelikult teise Lepingupoole iga taotlust spetsiaalsete põhjendatud turvameetmete rakendamiseks erilise ohu korral. (6) Kui leiab aset tsiviilõhusõiduki ebaseaduslik hõivamine või muu niisuguse õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennujaama või lennujuhtimisvahendite turvalisust ohustav tegu või tekib niisuguse hõivamise või teo oht, abistab kumbki Lepingupool teist Lepingupoolt, võimaldades sidepidamist ja teisi asjakohaseid meetmeid, mis on mõeldud niisuguse teo või selle ohu kiireks ja ohutuks kõrvaldamiseks. Artikkel 15. Konsultatsioonid (1) Tiheda koostöö vaimus konsulteerivad Lepingupoolte lennundusvõimud teineteisega aeg-ajalt, eesmärgiga kindlustada käesoleva Kokkuleppe rakendamist piisavas kooskõlas käesoleva Kokkuleppe ning selle lisade sätetega. (2) Kumbki Lepingupool võib taotleda suulisi või kirjalikke konsultatsioone, mis algavad kolmekümne (30) päeva jooksul pärast vastava taotluse saamist, kui Lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Artikkel 16. Parandused (1) Kui üks Lepingupooltest peab käesoleva Kokkuleppe mõne sätte muutmist soovitavaks, võib ta taotleda konsultatsiooni teise Lepingupoolega; selline konsultatsioon, mis võib toimuda lennundusvõimude vahel suuliselt või kirjalikult, algab kuuekümne (60) -päevase ajavahemiku jooksul, arvates taotluse saamise kuupäevast, kui Lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik ülalkirjeldatud viisil kokku lepitud muudatused jõustuvad, kui need on heaks kiidetud vastavalt kummagi Lepingupoole siseriikliku seadusandluse nõuetele ja see on kinnitatud diplomaatiliste nootide vahetamisega. (2) Käesoleva Kokkuleppe lisade osas võib muudatusi teha Lepingupoolte lennundusvõimude vahelise otsekokkuleppega ning need muudatused jõustuvad pärast vastavasisuliste kirjade vahetamist. Artikkel 17. Vaidluste lahendamine (1) Kui Lepingupoolte vahel tekib ükskõik milline vaidlus käesoleva Kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamise osas, püüavad Lepingupooled seda ennekõike lahendada läbirääkimiste teel. (2) Kui Lepingupooltel ei õnnestu vaidlust lahendada läbirääkimiste teel, võivad nad kokku leppida vaidluse esitamises mõnele isikule või organile lahendamiseks või vaidluse võib esitada kummagi Lepinupoole taotlusel vahekohtule, mis koosneb kolmest vahekohtunikust, kellest ühe nimetab kumbki Lepingupool ja kolmanda määravad kaks sel teel nimetatut. Kumbki Lepingupool nimetab vahekohtuniku kuuekümne (60) päeva jooksul, arvates teise Lepingupoole taotluse vaidluse arutamiseks vahekohtus kättesaamisest diplomaatiliste kanalite kaudu ning kolmas vahekohtunik määratakse järgneva kuuekümne(60)-päevase ajavahemiku jooksul. Kui kumbki Lepingupooltest ei suuda nimetatud ajavahemiku jooksul vahekohtunikku nimetada, või kui nimetatud ajavahemiku jooksul ei ole määratud kolmandat vahekohtunikku, võib kumbki Lepingupool taotleda vahekohtuniku määramist vastavalt vajadusele Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni Nõukogu presidendi poolt. Kolmas vahekohtunik, kes tegutseb vahekohtu eesistujana ning määrab koha, kus vahekohtu istung toimub, peab igal juhul olema kolmanda riigi kodanik. Oma töökorra määrab vahekohus ise. (3) Kumbki Lepingupool kannab enese määratud vahekohtuniku kulud. Muud vahekohtu kulud kannavad Lepingupooled võrdselt. (4) Lepingupooled kohustuvad järgima käesoleva artikli lõike (2) kohaselt tehtud otsust. (5) Kui ja niikaua kui üks Lepingupooltest ei täida käesoleva artikli lõike (2) kohaselt tehtud otsust, on teisel Lepingupoolel õigus piirata, jätta andmata või tühistada ükskõik milliseid õigusi või soodustusi, mille ta on andnud käesoleva Kokkuleppe põhjal kohustusi mittetäitnud Lepingupoolele või kohustusi mittetäitnud määratud lennuettevõttele. Artikkel 18. Lõpetamine (1) Kumbki Lepingupool võib igal ajal kirjalikult teatada teisele Lepingupoolele oma otsusest käesolev Kokkulepe lõpetada; niisugune teade tuleb samaaegselt edastada ka Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organistasioonile. Sellisel juhul lõpeb käesolev Kokkulepe kaksteist (12) kuud pärast teate kättesaamist teise Lepingupoole poolt juhul, kui lõpetamise otsust ei ole kokkuleppeliselt tagasi võetud enne selle ajavahemiku möödumist. (2) Kui teine Lepingupool ei ole teatanud kirjaliku teate kättesaamisest, loetakse teade kättesaaduks neliteist (14) päeva pärast teate laekumist Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organistasioonile. Artikkel 19. Vastavus mitmepoolsetele konventsioonidele (1) Kui jõustub mõni üldine mitmepoolne konventsioon, mis puudutab ükskõik missugust käesoleva Kokkuleppega kaetud valdkonda ning mida on tunnustanud mõlemad Lepingupooled, siis prevaleerivad selle konventsiooni sätted. (2) Kooskõlas käesoleva Kokkuleppe artikliga 15 võidakse pidada konsultatsioone eesmärgiga määratleda, missuguses ulatuses mitmepoolse konventsiooni sätted mõjutavad käesolevat Kokkulepet. Artikkel 20. Registreerimine Käesolev Kokkulepe ja kõik selle hilisemad muudatused registreeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organistasioonis. Artikkel 21. Jõustumine (1) Käesolev Kokkulepe kehtib viis (5) aastat. Juhul, kui kumbki Lepingupool ei ole teatanud oma soovist Kokkulepe lõpetada kaksteist (12) kuud enne nimetatud viieaastase ajavahemiku lõppemise kuupäeva, pikeneb Kokkuleppe kehtivus määramata tähtajaks. (2) Käesolevat Kokkulepet hakatakse ajutiselt rakendama allakirjutamise kuupäevast ning Kokkulepe jõustub lõplikult pärast seda, kui Lepingupooled on diplomaatiliste nootide vahetamise teel teatanud teineteisele, et käesoleva Kokkuleppe jõustumiseks vajalikud siseriikliku seadusandluse nõuded on täidetud. Ülaltoodu kinnituseks allakirjutanud, kel on vastavate valitsuste täielikud volitused, on käesolevale Kokkuleppele alla kirjutanud. Koostatud kahes eksemplaris 7. juulil 1995. a. eesti, leedu ja inglise keeles, kusjuures kõik eksemplarid on võrdselt autentsed. Lahknevuste korral teksti tõlgendamisel võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Eesti Vabariigi valitsuse nimel K. KALLO Leedu Vabariigi valitsuse nimel [Allkiri] Lisa Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lennundusalase kokkuleppe juurde 1. Marsruudid, millel määratud Eesti lennuettevõte võib käitada lennuliiklust: Väljumispunktid Vahepunktid Punktid Leedus Punktid väljaspool Leedut Punktid Eestis Eesti poolt valitavad punktid kolmandates riikides Vilnius ja/või teised punktid Leedus Eesti poolt valitavad punktid kolmandates riikides Mis tahes punkti või punkte täpsustatud marsruudil võib määratud lennuettevõtte valikul mõnel või kõikidel lendudel ära jätta tingimusel, et kõik liinid kas algavad või lõpevad Eestis. 2. Marsruudid, millel määratud Leedu lennuettevõte võib käitada lennuliiklust: Väljumispunktid Vahepunktid Punktid Eestis Punktid väljaspool Eestit Punktid Leedus Leedu poolt valitavad punktid kolmandates riikides Tallinn ja/või teised punktid Leedu poolt valitavad punktid kolmandates riikides Mis tahes punkti või punkte täpsustatud marsruudil võib määratud lennuettevõtte valikul mõnel või kõikidel lendudel ära jätta tingimusel, et kõik liinid kas algavad või lõpevad Leedus. 3. Viiendat õigust vedudel vahe- ja väljaspool asuvatesse punktidesse või punktidest võib rakendada vaid juhul, kui Lepingupoolte lennundusvõimude vahel on sõlmitud vastav kokkuleppe.