Vabariigi Valitsus — 2008. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu*

Muudetud järgmiste korraldustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 6.06.2008 nr 261 (RTL 2008, 48, 670) 6.06.2008 11.09.2008 nr 395 (RTL 2008, 78, 1104) 11.09.2008 30.10.2008 nr 449 (RTL 2008, 89, 1261) 30.10.2008 * Korraldus on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 21.12.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-08373.) «Riikliku statistika seaduse» § 3 lõike 2 alusel Statistikaametil korraldada 2008. aastal järgmised statistilised vaatlused: KESKKONNASTATISTIKA Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatlus­ periood Kogutavad ja kasutatavad andmed 1. Keskkonna­ mõju trendid 10001 aasta Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine: põllumajanduse intensiivsus, taimekaitsevahendite kasutamine, metsaraie pindala, metsakahjustused, kalapüük, võõrliikide levik. Jäätmed: jäätmete ladestamine, ohtlike jäätmete tekkimine, olmejäätmete tekkimine, teisese toorme taaskasutus, jäätmete põletamine. Kliimamuutus: süsinikdioksiidi heitkogus, metaani heitkogus, dilämmastikoksiidi heitkogus, halogeenitud süsivesinike kasutamine. Linnastumine: energia tarbimine, töötlemata olmejäätmed, puhastamata heitvesi, ühistranspordi trendid. Osoonikihi hõrenemine: täielikult halogeenitud CFC-de kasutamine, osaliselt halogeenitud HCFC-de kasutamine, metüülbromiidi, haloonide, tetraklorometaani ja 1,1,1-trikloroetaani kasutamine. Ressursside kasutamine: veevõtt, energia tarbimine, maakasutuse muutused, elektrienergia tootmine fossiilsetest kütustest, maavarade kaevandamine, kalapüük, metsaraie, jahindus. Toksilised kemikaalid: taimekaitsevahendite kasutamine, raskmetalliühendite kasutamine, kemikaalide jäätmed. Vee saastumine ja veevarude vähenemine: heitvee lämmastiku ja fosfori reostuskoormus, puhastamata heitvesi, orgaaniliste reoainete reostuskoormus, väetistega pinnasesse viidud lämmastiku ja fosfori kogus. Õhu saastumine: lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, vääveldioksiidi, tahkete osakeste heitkogused, primaarenergia tarbimine, bensiini ja diislikütuse tarbimine. Kasutatakse riiklike statistiliste vaatluste «Välisõhu saastamine», «Jäätmekäitlus», «Veekasutus», «Energia ja kütus», «Elektrienergia müük», «Tramm-troll», «Liiklusregister», «Põllumajanduskultuuride kasvupind», «Kemikaalide kasutamine», «Bioloogilise mitmekesisuse kaitse», «Taimekasvatus», «Veekogude rikastamine», «Kalapüük», «Metsandus» ning «Kliimamuutust põhjustavate gaaside heitkogus ja sidumine» andmeid. 2. Avaliku sektori kulutused keskkonna­kaitsele 10101 aasta Keskkonnakaitseks tehtud investeeringud tegevusalade ja finantseerimisallikate kaupa. Keskkonna kaitse- ja järelevalvesüsteemide hooldekulud (sisemised jooksevkulud) tegevusalade kaupa. Maksed keskkonnakaitseteenuste eest tegevusalade kaupa. Saastetasud, loodusvara kasutusõiguse tasud ning pakendiaktsiis. Keskkonnakaitse finantseerimiseks makstud ja laekunud subsiidiumid ja toetused keskkonnakaitse tegevusalade kaupa. Keskkonnakaitsetegevusest saadud tulud tegevusalade kaupa: osutatud keskkonnakaitseteenuste eest, keskkonnakaitsetegevuse kõrvalsaaduste müügist. 3. Bioloogilise mitme­kesisuse kaitse 10102 aasta Kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, üksikobjektid, püsielupaigad, kohaliku taseme loodusobjektid, ajutiste piirangutega alad) arv, tüübid ja pindalad. Ohustatud liikide arv punase raamatu ohustatuse kategooria ja kaitsekategooria kaupa ning nende osatähtsus liikide üldarvust (Eestis leiduvate liikide üldarvust vastavalt punasele raamatule). I kategooria kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade (leiukohtade) arv maakondade kaupa. 4. Erasektori ettevõtete kulutused keskkonna­kaitsele 10103 aasta Keskkonnakaitseks tehtud investeeringud tegevusalade ja finantseerimisallikate kaupa eraldi keskkonnakaitsevahenditesse ja tootmisprotsessi muutmiseks. Keskkonna kaitse- ja järelevalvesüsteemide hooldekulud (sisemised jooksevkulud) tegevusalade kaupa. Maksed keskkonnakaitseteenuste eest tegevusalade kaupa. Saastetasud, loodusvara kasutusõiguse tasud ning pakendiaktsiis. Keskkonnakaitse finantseerimiseks saadud subsiidiumid ja toetused keskkonnakaitse tegevusalade kaupa. Keskkonnakaitsetegevusest saadud tulud tegevusalade kaupa: osutatud keskkonnakaitseteenuste eest, keskkonnakaitsetegevuse kõrvalsaaduste müügist. 5. Õhu ja vee seire 10201 aasta kuu Kuukeskmine saasteainete — vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, süsinikoksiidi, fenoolide sisaldus õhus; sulfaatide, nitraatide, kloriidide ja ammoniaagi sisaldus sademetes. Sademete happesus (pH). Kuukeskmine sademete hulk, sademetega päevade arv, suhteline õhuniiskus, keskmine, minimaalne ja maksimaalne õhutemperatuur, päikesepaiste kestus tundides. Kuukeskmine ja maksimaalne radioaktiivsus. Aastakeskmised vee kvaliteedi näitajad (lahustunud hapnik, hapnikuga küllastatus, bioloogiline ja keemiline hapnikutarvidus, heljum, kogulämmastik, nitraadid, ammoonium, kogufosfor, ortofosfaat) jõgedes ja järvedes. 6. Maavarade kaevanda­mine 10301 aasta Maavarade kasutamine (kaevandamine/tootmine/ammutamine) ja varu: põlevkivi, turvas (hästi- ja vähelagunenud turvas), lubjakivi (tsemendi-, tehnoloogiline ja ehituslubjakivi), dolomiit (tehnoloogiline, viimistlus- ja ehitusdolomiit), liiv (tehnoloogiline, keraamikatööstuse ja ehitusliiv), kruus, savi (tsemendi-, rasksulav, keramsiidi- ja keraamiline savi), kristalliinne ehituskivi, fosforiit, järvelubi, meremuda, järvemuda. 7. Veekasutus 10302 aasta Veevõtt veeallikate ja veeliikide kaupa, sh põhjaveevõtt veekomplekside kaupa. Vee tarbimine veeliikide ja tegevusalade ning veekasutusviiside järgi. Heitvee hulk ja reostuskoormus reoainete kaupa. Heitvee hulk reostusliikide ning valgalade kaupa. Heitvee puhastusaste ja puhastusviis. Reoveepuhastid, võimsus (BHT, kogus, inimekvivalent). Reoveesette hulk ja käitlusviis. 8. Veekogude rikastamine 10303 aasta Asustusmaterjali päritolu kasvanduse veekogu järgi. Looduslike veekogude rikastamine kala ja jõevähiga liikide kaupa. Looduslike veekogude rikastamine kala ja jõevähiga asustuspaikade järgi. Looduslike veekogude rikastamine kala ja jõevähiga asustusmaterjali vanuse ja koguse järgi. 9. Jäätme­käitlus 10401 aasta Jäätmeteke jäätmeliikide ja majandustegevusalade kaupa. Jäätmete kõrvaldamine, sh ladestamine prügilatesse. Jäätmete taaskasutamine, sh energiakasutus. Jäätmete eksport ja import. 10. Kemikaalide kasutamine 10402 aasta Osoonikihti lagundavate ainete, kasvuhoonegaaside (freoonid ja väävelheksafluoriid) ning teiste enamkasutatavate keskkonnaohtlike kemikaalide (raskmetalliühendid, püsivad orgaanilised ühendid) kasutatud kogus ja bilanss: jääk aasta algul; sissetulek, sh import; väljaminek, sh eksport; jääk aasta lõpul. 11. Kliima­muutust põhjustavate gaaside heitkogus ja sidumine 10403 aasta Süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogus. Freoonide ja väävelheksafluoriidi heitkogus. Süsinikdioksiidi sidumine ökosüsteemide poolt. Andmed freoonide ja heksafluoriidi kohta põhinevad vaatluse «Kemikaalide kasutamine» andmetel. 12. Välisõhu saastamine 10405 aasta Paikse saasteallika asukoha aadress. Saasteallikast tekkinud ja tegelikult õhku paisatud saasteainete kogus. Põletusseadmed: liik, arv, parameetrid. Kasutatud kütuse kogus, selle väävlisisaldus. Gaasi- ja tolmupuhastusseadmed: tüüp, arv, parameetrid. Kasutatud lahustite ja lahusteid sisaldavate valmististe kogused. Mobiilsete saasteallikate poolt õhku paisatud saasteainete kogus. Andmed mobiilsete saasteallikate kohta põhinevad vaatluste «Energia ja kütus», «Maanteetransport» ja «Liiklusregister» andmetel. MAJANDUSSTATISTIKA Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatlus­ periood Kogutavad ja kasutatavad andmed 13. Kasumi­taotluseta organisat­sioonid 20001 aasta Tulud: sisseastumis- ja liikmemaksud; toetused, sh riigieelarvelistelt asutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, valitsemissektori fondidelt ja sihtasutustelt; vabatahtlikud annetused, sh residendist eraisikutelt, residendist juriidilistelt isikutelt, mitteresidentidelt, sh humanitaarabikaupadena; tulu varalt, sh kasum põhivara müügist, renditulu, sh maarent, ruumide, masinate, seadmete jms rent; finantstulud, sh intressid, dividendid, muud; muud tulud, sh kaupade müük, teenuste osutamine (sh eraisikutele), muud; laenud, sh antud laenude tagasimaksed. Korteriühistute, garaaži-, aiandus-, vee-, majaomanike ühistute tulud: sisseastumis- ja liikmemaksud; sihtlaekumised; hooldustasud (sh ühistu ülalpidamiseks); tulu varalt (sh kasum põhivara müügist, renditulu, sh maarent, ruumide, masinate jms rent); finantstulud (sh intressid, dividendid), muud tulud; laenud (sh antud laenude tagasimaksed). Kulud: palk; sotsiaalmaks; töötuskindlustusmakse; majanduskulud, sh elekter, küte, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, rent, mootorsõidukite ülalpidamiskulud (sh mootorikütus, sõidukite rendikulud, sõidukite hooldus ja remont, kompensatsioon isikliku auto kasutamise eest), lähetused, paber, trükised, posti- ja sideteenused, kontorimasinad, arvutid ja arvutiteenindus, mööbel, tooted ja materjalid (sh toiduained, ehitusmaterjal), edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad, tööd ja teenused (sh raamatupidamisteenus, juriidilised teenused, notaritasud, reklaamikulud, pangateenused, kindlustus, transporditeenused, turva- ja valveteenused, ruumide ja territooriumide hooldus, jooksva remondi teenused, muud teenused), koolituskulud, muud majanduskulud; riigilõiv; maksud, sh maamaks; põhivara kulum; finantskulud, sh intressid, muud finantskulud; toetused ja stipendiumid, sh antud toetused põhivara soetuseks, antud tegevustoetused, stipendiumid jm sotsiaaltoetused; humanitaarabi üleandmine; liikmemaksud; muud ülekanded; aruandeaasta tulem; laenud, sh võetud laenude tagasimaksed. Korteriühistute kulud: palk; sotsiaalmaks; töötuskindlustusmakse; majanduskulud, sh rent, mootorsõidukite ülalpidamiskulud (sh mootorikütus, sõidukite rendikulud, sõidukite hooldus- ja remonditeenused, kompensatsioon isikliku auto kasutamise eest), lähetused, koolituskulud, paber, trükised, kantseleikaubad, posti- ja sideteenused, kontorimasinad, arvutid ja arvutiteenindus, tööd ja teenused (sh raamatupidamisteenus, juriidilised teenused, notaritasud, reklaamikulud, pangateenused, transporditeenused, haldusteenus), muud majanduskulud; sihtotstarbelised otsekulud, sh remondikulud; põhivara kulum; finantskulud, sh intress; Korteriühistute Liidu liikmemaks; muud ülekanded; laenud, sh võetud laenude tagasimaksed. Garaaži-, aiandus-, vee-, majaomanike ühistu kulud: palk; sotsiaalmaks; töötuskindlustusmakse; majanduskulud, sh rent, mootorsõidukite ülalpidamiskulud (sh mootorikütus, sõidukite rendikulud, sõidukite hooldus- ja remonditeenused, kompensatsioon isikliku auto kasutamise eest), lähetused, koolituskulud, paber, trükised, kantseleikaubad, posti- ja sideteenused, kontorimasinad, arvutid ja arvutiteenindus, ehitusmaterjal, tööd ja teenused (sh raamatupidamisteenus, juriidilised teenused, notaritasud, reklaamikulud, pangateenused, transporditeenused, jooksva remondi teenused, muud teenused), muud majanduskulud; maamaks; põhivara kulum; finantskulud, sh intressid, muud finantskulud; muud ülekanded; laenud, sh võetud laenude tagasimaksed. Põhivara seis aasta algul soetusmaksumuses; sissetulek, sh uued; väljaminek, sh müük, likvideeritud; aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses: maa; hooned ja rajatised, sh eluruumid; masinad, seadmed, majandusinventar, sh arvutustehnika; transpordivahendid; kinnisvarainvesteeringud; immateriaalne põhivara. Liikmete arv, sh eraisikud, aastakeskmine töötajate arv, vabatahtliku töö tundide arv: aruandeaastal ja eelmisel aastal. Arvutite arv; internetiga ühendatud arvutite arv. Korteriühistute kohta: korterite arv, korterite pind m2. Maksu- ja Tolliametilt sotsiaalmaks ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed EMTAKi järgi. 14. Kaubandus-, majutus-, toitlustus- ja turismi­ettevõtete majandus­tegevus 20002 kvartal Müügitulu kokku, sh jaotus tegevusalati: mootorsõidukite müügi, hoolduse ja remondi ning mootorikütuse jaemüügi ettevõtted — kaupade jaemüük kaubagrupiti (mootorsõidukid, nende varuosad, mootorikütus; muud kaubad); kaupade hulgimüük ja vahendus; mootorsõidukite hooldus ja remont; muud müügitulud; hulgikaubandusettevõtted — kaupade hulgimüük ja vahendus; kaupade jaemüük; muud müügitulud; jaekaubandusettevõtted — kaupade jaemüük kaubagrupiti (toiduained; alkohoolsed joogid; tubakatooted; valmisriided, kangad, jalatsid; muud tööstuskaubad); kaupade hulgimüük ja vahendus; muud müügitulud; majutus- ja toitlustusettevõtted — majutusteenuste müük; toitlustusteenuste müük; muud müügitulud; turismiettevõtted — turismiteenuste müük; muud müügitulud. Kulud kokku, sh jaotus tegevusalati: kaubandus- ja turismiettevõtted — edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused, palk, sotsiaalmaksud ja muud kulud; majutus ja toitlustusettevõtted — edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused, palk ja sotsiaalmaksud. Varud liigiti aruandekvartali algul ja lõpul (tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; ostetud kaubad müügiks; ettemaksed hankijatele). Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringud: hooned ja rajatised; hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar; maa. Materiaalse põhivara ja kinnisvara­investeeringute müük kokku. Kapitalirent kokku, sh transpordivahendid, arvutid ja arvutisüsteemid. Hõivatute kvartalikeskmine arv. Töötatud tunnid. Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse isikute lõikes (vormi TSD lisa 1), mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes (vormi TSD lisa 2). 15. Põllu­majandus-, metsa­majandus- ja kalandus­ettevõtete majandus­näitajad 20003 aasta Vara, kohustused ja omakapital 2007. ja 2006. aasta 31. detsembril: Vara. Käibevara: raha ja pangakontod; aktsiad ja osad; muud lühiajalised finantsinvesteeringud (välja arvatud aktsiad ja osad); nõuded ostjate vastu; muud nõuded ja ettemaksed; varud (sh tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest); bioloogiline vara; müügiootel põhivara; käibevara kokku. Põhivara: finantsvara (pikaajalised finantsinvesteeringud) kokku (sh aktsiad ja osad; muud väärtpaberid); kinnisvarainvesteeringud; materiaalne põhivara kokku jääkmaksumuses; bioloogiline vara kokku jääkmaksumuses; immateriaalne põhivara kokku jääkmaksumuses; põhivara kokku. Vara kokku. Kohustused ja omakapital. Kohustused: lühiajalised kohustused kokku: (sh laenukohustused; lühiajalised eraldised; võlad tarnijatele; saadud ettemaksed; võlad ja ettemaksed; sihtfinantseerimine); pikaajalised kohustused (sh pikaajalised laenukohustused; muud pikaajalised võlad; pikaajalised eraldised; sihtfinantseerimine); kohustused kokku. Omakapital: aktsia- või osakapital (sh väliskapital); registreerimata aktsia- või osakapital; ülekurss; kohustuslik reservkapital; muud reservid; eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum; aruandeaasta puhaskasum või -kahjum; oma osad või aktsiad; omakapital kokku. Kohustused ja omakapital kokku. Varude soetusmaksumuse arvestusmeetodid: individuaalmaksumuse meetod; FIFO meetod; kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod. Soetusmaksumuse kaalutud keskmist arvutatakse ümber: iga uue partii saabumise järel; üks kord nädala, kuu, kvartali lõpul. Põhivara liikumine: aasta algul soetusmaksumuses; sissetulek (uued; muud); väljaminek (müük; mahakantud; muud); aasta lõpul (soetusmaksumuses; jääkmaksumuses); müük müügihinnas; vara sihtfinantseerimisena saadud toetus. Materiaalne põhivara kokku (sh hooned ja rajatised; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; masinad ja seadmed; maa; lõpetamata ehitus; ettemaksed materiaalse põhivara eest; muu materiaalne põhivara); bioloogiline vara (istandikud; rohumaad; kasvav mets; põhikarja loomad). Kinnisvarainvesteeringud, sh hooned, rajatised, maa. Immateriaalne põhivara kokku. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatav arvestuspõhimõte: brutomeetod, netomeetod. Põhivara arvelevõtmise alampiir; aasta jooksul tagastatud sihtfinantseerimise summa. Ostetud, müüdud, rendile võetud ja antud maade pindala ja maksumus, sellest põllumajandusmaad. Müük: kogus, maksumus. Omatoodetud saaduste ja teenuste müük: nisu; rukis; oder; kaer; tatar; kaunvili; segavili; tritik; rapsiseeme; suhkrupeet töötlemiseks; linaseeme; leotatud linavarred; leotamata linavarred; kartul; kapsas; lillkapsas; kurk; tomat; söögipeet; porgand; mugulsibul; küüslauk; roheline hernes; kaalikas; muu köögivili; õunad ja pirnid; ploomid; kirsid; punane ja valge sõstar; must sõstar; karusmari; vaarikas; aedmaasikas; mustikas; jõhvikas; astelpaju; muud puuviljad ja marjad; hein; rohujahu, ‑graanulid, -briketid; heintaimede seemned; põhk; haljasmass silota; silo; söödajuurvili; viljapuude istikud, tuhat tk; marjapõõsaste istikud, tuhat tk; lilled ja lilletaimed, maksumus; muud taimekasvatussaadused, maksumus; loomade müük tapaks (veised vasikateta; vasikad; sead; lambad ja kitsed; linnud; hobused; muud loomad); loomade müük üleskasvatamiseks eluskaalus (veised vasikateta; vasikad; sead; lambad ja kitsed; linnud; hobused; muud loomad); piim; munad, tuhat tk; mesi; karusloomakasvatussaadused, maksumus; vill, pesemata villa kaalus; mesilaspered, perede arv; vaha; sõnnik; muud loomakasvatussaadused, maksumus; ettevõttes või mujal teenustööna töödeldud teraviljasaadused, maksumus; ettevõttes või mujal teenustööna töödeldud köögiviljasaadused, maksumus; ettevõttes või mujal teenustööna töödeldud puuviljasaadused, maksumus; ettevõttes või mujal teenustööna töödeldud muud taimekasvatussaadused, maksumus; ettevõttes või mujal teenustööna tapetud loomade liha, lihasaadused, lihakaalus ilma rupsideta, v.a ulukiliha; ettevõttes või mujal teenustööna toodetud või, juust, koor, kohupiim jm, piimasaaduste tootmiseks kasutatud piim naturaalkaalus; muud töödeldud loomakasvatussaadused, maksumus; pikad okaspuupalgid, tm; okaspuupakud ja okaspuutarbepuit, tm; pikad lehtpuupalgid, tm; lehtpuupakud ja lehtpuutarbepuit, tm; okas- ja lehtpuuküttepuit, tm; kasvava metsa müük raieks, tm; saepuru, hakkepuit, puidujäätmed, maksumus; saematerjal, tm; puidust ehitusdetailid, maksumus; mööbel, maksumus; oma puukooli metsataimed, tuhat tk; puuseemned, kg; metsast korjatud metsamarjad, kg; kasemahl, kg; luuad, tuh tk; saunavihad, tuh tk; jõulukuused, tuh tk;värske kala; külmutatud kala; värsked ja külmutatud krevetid, krabid ning muud vähilaadsed;ettevõttes või mujal teenustööna töödeldud (peale külmutamise) kalasaadused, maksumus; veondusteenused ja laondus, maksumus; kinnisvara haldus ja rent, maksumus; masinate ja seadmete kasutusrent, maksumus; transpordivahendite kasutusrent, maksumus; veterinaarteenused, maksumus; põllumajanduslikud teenused, maksumus; maastikukujundus, maksumus; metsamajanduslikud teenused, maksumus; kalandusega seotud teenused, maksumus; jahindussaadused (ulukiliha, ulukinahad), maksumus; kaupade vahendusmüügi teenused, maksumus; kinnisvara müügi teenused, maksumus; masinate, transpordivahendite ja seadmete remont ning hooldus, maksumus; muud teenused, maksumus; muud mittepõllumajanduslikud kaubad, maksumus. Edasimüügiks ostetud kaupade ja teenuste müük, maksumus: ostetud põllumajandussaaduste edasimüük; ostetud metsamajandussaaduste edasimüük; ostetud värske ja külmutatud kala edasimüük; ostetud muude toodete (kaupade) edasimüük; ostetud teenuste ja kinnisvara edasimüük. Kokku müüdud (müügitulu), maksumus; sellest eksport ja Euroopa Liidu liikmesriikidesse lähetatud, maksumus. Tulud, kulud ja kasum. Müügitulu; toetused toodetele ja tootmisele; muud toetused; põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku lõpetamata ning valmistoodangu varude muutus; oma tarbeks valmistatud põhivara; kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt. Kulud: edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad (sh loomad, kasvav mets raieks); edasimüügi eesmärgil ostetud teenused ja kinnisvara; seemned ja taimed; väetised ja pinnase paranduse vahendid; taimekaitsevahendid; veterinaartooted; loomasöödad; masinate ja seadmete remondimaterjal; ehitiste remondimaterjal; ostetud põllumajanduslikud teenused; ostetud mittepõllumajandusliku tootmisega seotud teenused; veterinaarteenused; muu materjal, tooted, tarbed, taara; elekter; kütus ja määrdeained (sh mootorikütus); soojusenergia; kaubad, materjal, ostetud tooted ja teenused kokku; maksud toodetele; maksud tootmisele (sh maamaks); riigilõiv (autode, traktorite registreerimine; riiklike tegevuslubade, litsentside väljastamine); maksud ja maksed; kasutusrendi maksed; maarendimaksed; maavarade rent; kindlustusmaksed; muud teenused; muud tegevuskulud; mitmesugused tegevuskulud kokku; palk; sotsiaalmaksud; tööjõukulud kokku; põhi- ja bioloogilise vara kulum (sh masinatel ja seadmetel; ehitistel; istandikel, rohumaadel; muul põhivaral); põhivara väärtuse langus; kulum kokku. Kulud kokku (sh arendus- ja uurimiskulud). Muud äritulud (sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning bioloogilise vara müügist; sihtfinantseerimise tulu; erakorralised tulud). Muud ärikulud (sh kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning bioloogilise vara müügist; sihtfinantseerimise kulu; erakorralised kulud). Finantstulud (sh kapitalirendi intressitulu; muu intressitulu). Finantskulud (sh kapitalirendi intressikulu; muu intressikulu). Kasum (kahjum) enne maksustamist. Tulumaks. Puhaskasum (-kahjum). Puhaskasumi jaotus. Investeeringud. Investeeringud põhivarasse: investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringud kokku (sh põllumajandusmaa; muu maa; hoonete ja rajatiste soetamine; hoonete ja rajatiste ehitamine; hoonete ja rajatiste rekonstrueerimine (sellest omal jõul ehitamine ja rekonstrueerimine; põllumajanduslike hoonete ja rajatiste soetamine, ehitamine ning rekonstrueerimine); transpordivahendid; traktorid; mullaharimismasinad; saagikoristusmasinad; masinad ja seadmed taimekasvatuses peale mullaharimis- ja saagikoristusmasinate; masinad ja seadmed loomakasvatuses; laevad ja muud ujuvvahendid; muud masinad ja seadmed; arvutid ja arvutisüsteemid; maaparandus; väärisesemed); investeeringud bioloogilistesse varadesse kokku (sh istandikud; rohumaad; kasvav mets; põhikarja loomad); investeeringud immateriaalsesse põhivarasse (sh arvutitarkvara; muud). Kapitalirent: maa; hooned ja rajatised; transpordivahendid; muud masinad ja seadmed; arvutid ja arvutisüsteemid; laevad ja muud ujuvvahendid; muu materiaalne põhivara. Tööhõive, töötunnid. Aastakeskmine tööga hõivatud isikute arv; aastakeskmine töötajate arv; sh osatööajatöötajate arv; töötatud tundide arv. Toimlate (muu tegevusalaga ettevõtete majandusüksused, kes tegelevad põllumajanduse, metsanduse või kalandusega) müügitulu kokku, sh sisekäive; kulud kokku, sh edasimüügi eesmärgil ostetud kaupade ja teenuste müük; palgakulu, sotsiaalmaks; aastakeskmine tööga hõivatud isikute arv; töötatud tundide arv; investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja bioloogilistesse varadesse, sh kinnisvarainvesteeringud (v.a kapitalirent); valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus; oma tarbeks valmistatud põhivara; muud äritulud. Põllumajandusettevõttes valmistatud tooted koguse ja maksumuse järgi (toodetud; müüdud; müüdud toodangu maksumus aruandeaastal). Nisupüül; nisulihtjahu; rukkipüül; rukkilihtjahu; odralihtjahu; kruubid, tangud kokku (sh manna, odratangud, odrakruubid, nisutangud, kaerahelbed); purustatud teravili, söödajahu, kliid loomasöödaks; tööstuslikult toodetud segasööt (sh veistele; sigadele; kodulindudele; lammastele); juust; kohupiim; hapukoor; jogurt; liha, k.a I kategooria toidurupskid, v.a hädatapmine (sh linnuliha; sealiha; veise- ja vasikaliha; lambaliha); keeduvorst; poolsuitsuvorst; täissuitsuvorst; viinerid; sardellid; muud vorsttooted; suitsutatud sealiha; suitsutatud linnuliha; suitsutatud veise- ja vasikaliha; suitsutatud lambaliha; lihakonservid (sh sealihast; linnulihast); termiliselt töödeldud lihatooted (s.t kotletid, pihvid, sült jms tooted) (sh linnulihast; lambalihast); termiliselt töötlemata naturaalsed pooltooted (s.t hakkliha, tükktooted jms) (sh linnulihast; lambalihast); saematerjal (sh okaspuusaematerjal); puidust ehitusdetailid (s.t uksed, aknad, nende raamid, lävepakud jms tooted); turvas; muud tööstuslikult toodetud tooted. 16. Põllu­majandus-, metsa­majandus- ja kalandus­ettevõtete majandus­näitajad 20004 kvartal Müük: kogus, maksumus. Omatoodetud saaduste ja teenuste müük: tera- ja kaunvili; rapsiseeme; kartul; köögivili; puuvili ja marjad; muud taimekasvatussaadused, maksumus; loomade müük tapaks (veised; sead; linnud); loomade müük üleskasvatamiseks eluskaalus (veised vasikateta; vasikad); piim; munad, tuhat tk; muud loomakasvatussaadused, maksumus; ettevõttes või teenustööna mujal tapetud loomade liha, lihasaadused; ettevõttes või teenustööna mujal toodetud piimasaadused; palgid, pakud ja muu tarbepuit, tm; küttepuud, tm; kasvava metsa müük raieks, tm; värske ja külmutatud kala; muud töödeldud põllumajandus-, jahindus-, metsamajandus- ja kalasaadused, teenused ja muud kaubad, maksumus. Edasimüügiks ostetud kaupade ja teenuste müük, maksumus. Kokku müük (müügitulu). Kulud. Kulud kokku; edasimüügi eesmärgil ostetud kaupade ja teenuste maksumus; materjal, ostetud tooted ja teenused; tööjõukulud (sh palk; sotsiaalmaks); kulum. Varud perioodi lõpul, perioodi algul. Varud kokku; tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; ostetud kaubad müügiks; ettemaksed tarnijatele; bioloogiline (tootev, tarbitav) vara. Investeeringud. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringud kokku (maa; hoonete ja rajatiste soetamine; hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid; muud masinad ja seadmed; arvutid ja arvutisüsteemid; muu materiaalne põhivara; maaparandus; väärisesemed); investeeringud bioloogilistesse varadesse (istandikud ja rohumaad; kasvav mets; põhikarja loomad).Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müük. Bioloogilise (tootva) vara müük. Kapitalirent kokku; maa; hooned ja rajatised; transpordivahendid; muud masinad ja seadmed; arvutid ja arvutisüsteemid; muu materiaalne põhivara. Tööhõive, töötunnid. Tööga hõivatud isikute kvartalikeskmine arv; töötatud tunnid. 17. Teenindus­ettevõtete majandus­tegevus 20005 kvartal Müügitulu, sh jaotus tegevusalati: transpordi abitegevused, postiteenused, telekommunikatsiooniteenused, kinnisvaraga seotud teenused, masinate ja seadmete rendi- ja üürimisteenused, arvutiteenused, teadus- ja arendusteenused, muud äriteenused, haridus, tervishoid ja sotsiaaltöö, kommunaalteenused, meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused, isikuteenused, koduteenindus, muud müügitulud, sh kaupade müük. Dotatsioon. Kulud kokku, sh edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused, tööjõukulud (palk ja sotsiaalmaksud). Varud liigiti aruandekvartali algul ja lõpul: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele varude eest. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringud: hooned ja rajatised; hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar; maa. Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müük kokku. Kapitalirent kokku, sh transpordivahendid, arvutid ja arvutisüsteemid. Hõivatute kvartalikeskmine arv. Töötatud tunnid. Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse isikute lõikes (vormi TSD lisa 1), mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes (vormi TSD lisa 2). 18. Tööstus-, energeetika- ja vee­varustus­ettevõtete majandus­tegevus 20006 kvartal Müügitulu, sh tööstustoodangu ja -teenuste müük. Kulud kokku, sh tööjõukulud (palk, sotsiaalmaksud), edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused. Varud, sh tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringud: hooned ja rajatised; hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar, maa. Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müük kokku. Kapitalirent kokku, sh transpordivahendid, arvutid ja arvutisüsteemid. Hõivatute kvartalikeskmine arv. Töötatud tunnid. Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse isikute lõikes (vormi TSD lisa 1), mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes (vormi TSD lisa 2). 19. Ehitus­ettevõtete majandus­tegevus 20101 kvartal Müügitulu. Ehitustööd Eestis ja välisriikides, sh hoonete uusehitus ning remondi- ja rekonstrueerimistööd, rajatiste uusehitus ning remondi- ja rekonstrueerimistööd. Muud müügitulud. Kulud kokku; maksed alltöövõtjatele, sh hoonete ehitamiseks, ehitamiseks välisriikides; edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused; tööjõukulud, sh palk, sotsiaalmaks. Oma tarbeks tehtud ehitustööd, sh remonditööd ja rekonstrueerimistööd. Varud kokku, sh tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringud: hooned ja rajatised; hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar; maa. Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müük kokku. Kapitalirent kokku, sh transpordivahendid, arvutid ja arvutisüsteemid. Uued tellimused, sh välisriikides: hoonete ehitamine, rajatiste ehitamine. Hõivatute kvartalikeskmine arv. Töötatud tunnid. Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse isikute lõikes (vormi TSD lisa 1), mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes (vormi TSD lisa 2). 20. Eluruumide ja mitte­eluhoonete ehitus 20102 aasta kvartal Ehituslubade väljastamine: eluruumide arv ja pind maakondade kaupa; mitteeluhoonete arv, pind ja kubatuur maakondade kaupa ning hoonete liikide kaupa. Kasutusse lubatud eluruumide arv ja pind tubade arvu järgi*, eluruumide arv ja pind elamu tüübi järgi: ühepereelamud, kahepereelamud, ridaelamud, muud mitmepereelamud (1–2-, 3–5-, 6–8-, 9- ja enamakorruselised); eluruumide tehnovarustatus: veevärk, kanalisatsioon, keskküte, soe vesi, vann/dušš*; eluruumide arv ja pind maakondade kaupa; mitteeluhoonete arv, pind ja kubatuur maakondade kaupa ning hoonete liikide kaupa. * Esitatakse aasta kohta 21. Elektri­energia müük 20201 aasta kuu Import koguselises ja rahalises arvestuses, sh riigiti. Ostetud Eestist koguselises ja rahalises arvestuses. Müüdud kokku koguselises ja rahalises arvestuses, sh hulgimüük vahendajatele; lõpptarbimine, sh majandusharude kaupa*; kodutarbijatele. Kaod*. Eksport koguselises ja rahalises arvestuses, sh riigiti. Tarbitud elektrienergia kogus maakonniti*, sh ettevõtted, asutused; kodutarbijad. * Esitatakse aasta kohta. 22. Elektrijaam 20203 aasta Elektrijaama liik: koostootmisjaam, hüdroelektrijaam, tuuleelektrijaam. Genereerimise liik: vasturõhuauruturbiiniga, vaheltvõtuauru-kondensatsiooniturbiiniga, gaasiturbiiniga, diiselmootoriga, sisepõlemismootoriga, kombineeritud. Elektrivõimsus ja soojusvõimsus: maksimaalne kasutatav võimsus (brutovõimsus) aasta lõpul, sh koostootmisega, kasutatav võimsus aasta lõpul, netovõimsus aasta lõpul, sh koostootmisega. Elektriseadmete aasta tippkoormus, kasutatav võimsus tippkoormuse ajal (neto), tippkoormuse aeg (kuupäev ja kellaaeg). Elektrienergia ja soojuse toodang: toodetud, sh koostootmisega; elektrivõrku väljastatud kogus; elektrijaama omatarve; kadu elektrijaamas. Kütuse tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks kütuseliigiti, sh koostootmisega. Elektrienergia ja soojuse toodang kütuseliigiti, sh koostootmisega. Kütuse keskmine kütteväärtus kütuseliigiti. Elektri ja soojuse koostootmine genereerimise liigi (vasturõhuturbiin, vaheltvõtuaurukondensatsiooniturbiin, sisepõlemis­mootor, muu) järgi: turbiinide arv, elektri- ja soojusvõimsus, kütuse tarbimine elektri ja soojuse koostootmiseks kütuseliigiti, elektri ja soojuse toodang kütuseliigiti, müüdud soojus kütuseliigiti. 23. Energia ja kütus 20204 aasta Elektrienergia tootmine; ost koguseliselt ja rahalises väärtuses; tarbimine oma ettevõttes, sh soojuse tootmiseks elektrikateldes, soojuse tootmiseks soojuspumpades; müük koguselises ja rahalises arvestuses, sh edasimüüjatele, lõpptarbimiseks ettevõtetele ja asutustele, kodutarbijatele; kaod võrkudes ja seadmetes. Soojusenergia tootmine, sh mõõdetud arvestiga; ost koguselises ja rahalises arvestuses; tarbimine oma ettevõttes, müük koguselises ja rahalises arvestuses, edasimüüjatele, lõpptarbimiseks ettevõtetele ja asutustele, kodutarbijatele; kaod soojusvõrgus. Katelde arv, võimsus, valdavalt kasutatud kütus, toodetud soojus. Varud kütuse- või määrdeaine liigiti aasta algul ja lõpul; sissetulek, sh toodetud, ostetud koguselises ja rahalises arvestuses; väljaminek, sh tarbitud oma ettevõttes, müüdud koguselises ja rahalises arvestuses, sh kodutarbijatele; kadu. Tarbimine kütuse- või määrdeaine liigiti otstarbe järgi: elektrienergia tootmiseks, soojuse tootmiseks, muundamiseks teisteks kütuseliikideks, tooraineks, veonduses, sh maanteetranspordis. Mootorikütuse tarbimine transpordivahendites (raudtee-, vee- ja õhutransport) kütuseliigiti kaubaveoks ja sõitjateveoks, sh rahvusvahelised veod ja siseveod. 24. Energia tootmine ja kütuse tarbimine 20205 kuu Toodetud elektrienergiat, sh hüdroenergiat, tuuleenergiat; elektrienergia müük koguselises ja rahalises arvestuses, sh Eesti Energiale, eksport. Toodetud soojusenergiat mõõdetud arvestiga, arvestuslik toodang, soojusenergia müük koguselises ja rahalises arvestuses. Kütuse tarbimine energia tootmiseks ja varu kuu lõpul kütuseliigiti koguselises ja rahalises arvestuses. Maksu- ja Tolliameti andmed kütuse lõppjääkide kohta kuu lõpul tolli- ja aktsiisiladudes ning vabatsoonis KN kaubakoodide järgi. 25. Ettevõtte kompleksne kalendriaasta aruanne (EKOMAR) aasta A. Aruande esitaja üld­andmed 20301 aasta Aruande esitaja üldandmed: ettevõtte nimi, äriregistrikood, omaniku liik, õiguslik vorm; postiaadress, telefon, mobiiltelefon, faks, e-post, veebileht; põhitegevusala kood EMTAKi järgi; kõrvaltegevusalad; toimlate arv; kontserni kuuluvus; kontserni emaettevõtte nimi; registrikood; riik, kus kontserni emaettevõte on registreeritud; välismaiste tütar- ja sidusettevõtete olemasolu. Muudatused ettevõtte tegevuses: ettevõtte tegevuse ajutise peatamise/taasalustamise kuupäev, ettevõtte tegevuse laiendamise kuupäev ja põhjused, ettevõtte tegevuse kitsendamise kuupäev ja põhjused. Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonidelt: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E). B. Tööhõive, töötunnid 20302 aasta Aastakeskmine tööga hõivatud isikute arv, sh arendus- ja uurimistegevusega (T&A) hõivatud isikute arv*. Aastakeskmine töötajate arv, sh osaajatöötajate arv, kodustöötajate arv**. Töötatud tundide arv. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv. * Esitavad ainult tööstus- ja ehitusettevõtted. ** Esitavad ainult tööstusettevõtted. Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonidelt: tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E). C. Tulud, kulud ja kasum 20303 aasta Müügitulu. Tegevuskulude sihtfinantseerimine (dotatsioonid). Kaubad. Edasimüügi eesmärgil ostetud teenused. Edasimüügi eesmärgil ostetud kinnisvara (v.a tööstusettevõtted). Materjal, ostetud tooted ja pooltooted, veevarustusteenused, muud teenused. Maksed alltöövõtjatele, sellest ehitustöödel hoonetes, välismaal (ainult ehitusettevõtted). Maksed tööjõuvarustusettevõtetele. Pakkematerjal ja transporditaara, remondimaterjal ja varuosad, kantseleitarbed ja halduskaubad, ostetud tööd ja teenused (ainult tööstusettevõtted). Elekter. Kütus. Soojusenergia. Tööjõukulud, sh palk, sotsiaalmaksud. Kulum, sh põhivara kulum, põhivara väärtuse langus. Muud maksud, sh maksud toodetele, maksud tootmisele, riigilõiv. Muud kulud, sellest lootusetud ja ebatõenäolised nõuded, lähetuskulud, loteriivõitude väljamaksed (v.a tööstus- ja ehitusettevõtted). Lõpetamata toodangu varude muutus. Valmistoodangu varude muutus. Oma tarbeks valmistatud põhivara. Kulud kokku, sh arendus- ja uurimiskulud. Muud äritulud, sh kasum põhivara müügist, kasum ümberhindlusest. Muud ärikulud, sh kahjum põhivara müügist, kahjum ümberhindlusest, liikmemaksud. Finantstulud, sh intressitulu. Finantskulud, sh intressikulu. Erakorralised tulud. Erakorralised kulud. Tulumaks. Puhaskasum (-kahjum). Dividendid. Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonidelt: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E). D. Müügi­tulu tegevus­alade kaupa 20304 aasta Müügitulu kokku, sh tegevusalade kaupa EMTAKi järgi (jaotus oleneb ettevõtte põhitegevusalast). Tööstusettevõtted: toodetud tööstustoodangu ja tööstusteenuste müük, sh müüdud alltöövõtutööd; veekogumine, -puhastus ja -jaotus; ostetud ja edasimüüdud energia; põllumajandus, jahindus; metsamajandus; ehitus; hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite hooldus ja remont; tarbeesemete parandus; toitlustus; transporditeenused ja transpordi abitegevused; kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rentimine; masinate ja seadmete rentimine; arvutiteenused; muud äriteenused; jäätmekäitlus, tänavate korrashoid; muud tegevusalad. Ehitusettevõtted: ehitus, sh liikide kaupa (remondi- ja rekonstrueerimistööd, hoonete ehitus, rajatiste ehitus, ehitus välisriikides); toodetud tööstustoodangu ja tööstusteenuste müük, sh nimetada tööstustegevusala; hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite hooldus ja remont; toitlustus; transporditeenused; kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rentimine; arhitekti- ja inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine; muud tegevusalad. Hulgi- ja jaekaubandus-, majutus- ja toitlustusettevõtted: toodetud tööstustoodangu ja tööstusteenuste müük, sh nimetada tööstustegevusala; ehitus; hulgi- ja jaekaubandus, sh kaupade hulgimüük (sh mootorsõidukite müügi ettevõtetes mootorsõidukid, nende osad ja tarvikud, mootorikütus; muud kaubad; hulgikaubandusettevõtetes põllumajandustoore ja elusloomad; toidukaubad; tarbekaubad; mittepõllumajanduslikud vahetooted, jäätmed ja jäägid; mootorsõidukid, masinad ja seadmed ning nende osad ja tarvikud; muud kaubad; jaekaubandusettevõtetes mootorsõidukid; nende osad ja tarvikud; muud kaubad), kaupade jaemüük (mootorsõidukite müügi ettevõtetes mootorsõidukid, nende osad ja tarvikud; mootorikütus; muud kaubad; jaekaubandusettevõtetes jaotus TTK 5-kohalise koodi järgi, v.a spetsialiseerimata kaubandus, kasutatud kaubad ja kaubandus väljaspool kauplusi), kaupade vahendus; toitlustus, sh alkoholi ja tubakatoodete müük (majutus- ja toitlustusettevõtetes alkohol ja tubakatooted eraldi); mootorsõidukite hooldus ja remont; tarbeesemete parandus; majutus; kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rentimine; turismiteenused (ainult toitlustus- ja majutusettevõtted); isikuteenused (ainult toitlustus- ja majutusettevõtted); meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused (ainult toitlustus- ja majutusettevõtted); muud tegevusalad. Transpordiettevõtted: transporditeenused liikide kaupa (kaubavedu, sõitjatevedu, pagasivedu, postivedu, muud vedudega seotud teenused, sellest kaupade müük laeva kauplustes), sh Eestis (sh välisvedu ja sisevedu) ja välismaal müüdud teenused; transpordi abitegevused; hulgi- ja jaekaubandus; kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rentimine; reklaamiteenused; muud tegevusalad. Sideettevõtted: postiteenused; maksete ülekandmine; hulgi- ja jaekaubandus; kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rentimine; reklaamiteenused; muud tegevusalad. Teadus- ja arendustegevus-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-, vaba aja veetmise, kultuuri- ja spordiettevõtted: teadusuuringute ja arendustööde teenused; haridusteenused; tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenused; meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused; kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rentimine; hulgi- ja jaekaubandus; muud äriteenused, muud tegevusalad. Ülejäänud teenindusettevõtted: transpordi abitegevused; turismiteenused; telekommunikatsiooniteenused; kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rentimine, sh kinnisvara müük, ruumide rentimine; rendi- ja üürimisteenused; arvutiteenused liigiti; muud äriteenused liigiti; jäätmekäitlus, tänavate korrashoid; isikuteenused; hulgi- ja jaekaubandus; toodetud tööstustoodangu ja tööstusteenuste müük, sh soojusenergia tootmine, muu (nimetada); veekogumine, -puhastus ja -jaotus; ehitus; haridusteenused; meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused; muud tegevusalad. Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonidelt: käibedeklaratsioon (vorm KMD), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E). E. Materjali, ostetud toodete ja teenuste kulud 20305 aasta Materjali, ostetud toodete ja teenuste kulud liigi järgi. Andmed Äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E). F. Ostetud kütus aasta Ostetud kütus kokku: kivisüsi; koks; kivisöebrikett; diislikütus; kerge kütteõli; raske kütteõli, masuut; põlevkiviõli; autobensiin; lennukibensiin, reaktiivkütus; vedelgaas; maagaas; tehisgaas; küttepuu, puiduhake; põlevkivi; turvas ja turbabrikett. G. Inves­teeringud 20307 aasta Investeeringud põhivarasse (k.a kinnisvarainvesteeringud ja bioloogilised varad; v.a kapitalirendiga omandatud põhivara): hoonete ja rajatiste soetamine, ehitamine, rekonstrueerimine; transpordiinfrastruktuuri­objektide ehitamine, rekonstrueerimine*; omal jõul ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid kokku, sh raudtee-, vee-, õhu-, maismaatranspordivahendid*, arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad, seadmed, inventar; arvutitarkvara; maa; kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid; muud. Kapitalirent: hooned ja rajatised; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad, seadmed, inventar; maa. * Esitavad ainult transpordiettevõtted. Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonidelt: käibedeklaratsioon (vorm KMD), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E). H. Põhivara liikumine 20308 aasta Materiaalne põhivara ja bioloogilised varad aasta algul soetusmaksumuses, sissetulek (uued ja muud), väljaminek (müük, mahakantud, muud), aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses ning müük (müügihinnas): hooned ja rajatised; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; masinad, seadmed ja inventar; maa; muu materiaalne põhivara; ettemaksed materiaalse põhivara eest; lõpetamata ehitus; väärisesemed; loomad. Kinnisvarainvesteeringud aasta algul soetusmaksumuses, sissetulek (uued ja muud), väljaminek (müük, mahakantud, muud), aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses ning müük (müügihinnas): hooned ja rajatised, maa. Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonilt: residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E). I. Vara, kohustu­sed ja oma­kapital 20309 aasta Raha ja pangakontod, aktsiad ja osad, muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu. Muud nõuded, viitlaekumised, ettemaksed. Varud, sh tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Bioloogilised varad. Müügiootel põhivara. Käibevara kokku. Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku, sh aktsiad ja osad, muud väärtpaberid. Kinnisvarainvesteeringud. Materiaalne põhivara kokku (jääkmaksumuses). Bioloogilised varad. Immateriaalne põhivara kokku (jääkmaksumuses). Põhivara kokku. Vara kokku. Lühiajalised kohustused kokku, sh võlakohustused (laenud), ostjate ettemaksed, võlad tarnijatele, muud lühiajalised kohustused. Pikaajalised kohustused kokku, sh pikaajalised võlakohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest. Kohustused kokku. Aktsia- või osakapital. Registreerimata aktsia- või osakapital. Ülekurss. Reservid. Eelmiste aastate jaotamata kasum (kahjum). Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum). Oma osad või aktsiad. Omakapital kokku. Kohustused ja omakapital kokku. Äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannete andmed. J. Müük mitteresi­dentidele, ost mitte­residenti­delt 20310 aasta Müük mitteresidentidele kokku, sh Euroopa Liidu riikidesse. Omatoodetud tööstustoodangu ja tööstusteenuste müük mitteresidentidele. Ost mitteresidentidelt kokku, sh Euroopa Liidu riikidest. Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonidelt: käibedeklaratsioon (vorm KMD), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E). K. Toimlad 20311 aasta Toimla nimetus. Tegevusala EMTAKi järgi. Tegevuspaiga aadress. Müügitulu, sh sisekäive. Kulud kokku, sh edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused, palk, sotsiaalmaksud. Investeeringud põhivarasse (v.a immateriaalsesse põhivarasse ja kapitalirent). Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel. Muud äritulud (v.a kasum põhivara müügist, ümberhindlus ja dotatsioon). Aastakeskmine tööga hõivatud isikute arv. Töötatud tundide arv. O. Omal jõul Eestis tehtud ehitus­tööde maksu­mus ehitise tüübi järgi 20315 aasta Eluhooned: ühe- ja kahepereelamud; ridaelamud; muud mitmepereelamud; hoolekandeasutuste hooned ja ühiselamud; eluhooned kokku, sh uusehitus, laiendamine, rekonstrueerimine, hooldusremont, lammutamine. Mitteeluhooned: hotellid, samalaadsed majutus- ja toitlustushooned; büroo- ja haldushooned; kaubandus- ja teenindushooned; transpordi- ja sidehooned; tööstus- ja laohooned; ühiskasutatavad meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- jm avalikud hooned; muud mitteeluhooned; mitteeluhooned kokku, sh uusehitus, laiendamine, rekonstrueerimine, hooldusremont, lammutamine. Rajatised: torujuhtmed, side- ja elektriliinid; heitvee- ja jäätmekäitlusrajatised; transpordirajatised; muud rajatised; rajatised kokku, sh uusehitus, rekonstrueerimine, hooldusremont, transpordirajatiste rekonstrueerimine ja hooldusremont. Äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannete andmed. P. Omal jõul tehtud ehitustööde maksumus maakonniti 20316 aasta Omal jõul tehtud ehitustööde maksumus maakonniti. Äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannete andmed. R. Müügitulu teenindatud klientide järgi 20317 aasta Residentide ja mitteresidentide kaupa protsentides müügitulust. Ettevõtjad, avalik sektor, üksikisikud, mittetulundusühingud, -ühistud ja sihtasutused. Äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannete andmed. 26. Finantsnäitajad 20318 kvartal Käibevara: raha: sularaha, arvelduskonto, muud hoiused; aktsiad ja osad: noteeritud, noteerimata, sh Eesti mittefinantsettevõtete aktsiad ja osad, Eesti krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsiad ja osad; muud väärtpaberid (v.a aktsiad ja osad), sh Eesti krediidi- ja finantseerimisasutuste väljastatud, Eesti mittefinantsettevõtete väljastatud, Eesti kohalike omavalitsuste väljastatud; nõuded ostjate vastu; mitmesugused nõuded, sh Eesti mittefinantsettevõtetele, Eesti eraisikutele; ettemaksed ja tagasinõuded. Pikaajalised finantsinvesteeringud: aktsiad ja osad: noteeritud, noteerimata, sh Eesti mittefinantsettevõtete aktsiad ja osad, Eesti krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsiad ja osad; muud väärtpaberid (v.a aktsiad, osad), sh Eesti krediidi- ja finantseerimisasutuste väljastatud, Eesti mittefinantsettevõtete väljastatud, Eesti kohalike omavalitsuste väljastatud; mitmesugused pikaajalised nõuded (laenud), sh Eesti mittefinantsettevõtetele, Eesti eraisikutele, pikaajalised ostjatelt laekumata arved. Lühiajalised kohustused kokku: võlakohustused, sh Eesti mittefinantsettevõtetelt; võlakirjad; muud lühiajalised kohustused. Pikaajalised kohustused kokku: võlakohustused, sh Eesti mittefinantsettevõtetelt; võlakirjad; muud pikaajalised kohustused. Omakapital kokku; aktsia- või osakapital; ülekurss, oma osad või aktsiad. 27. Ehitushind 20401 kuu Ehitustööde maksumus ehitusplatsi otsekuludes aruandekuule eelnenud kuul. Ehitustöödega seotud muud kulutused koos kavandatud kasumiga aruandekuule eelnenud kuul. Ressursside hinnad: tööjõud: ehitustööline, viimistleja, torulukksepp, elektrik, müürsepp, puusepp, betoneerija; masinad, ehituskivid, inertmaterjal, kaubabetoon ja -mört, soojustusmaterjal, hüdroisolatsioonimaterjal, puit ja puittooted, ehitusplaadid, põrandakatte rullmaterjal, katusekattematerjal, monteeritavad raudbetoon- ja betoontooted, viimistlusmaterjal, metall ja metallkonstruktsioonid, sanitaartehniliste tööde materjal, torud, elektritööde materjal. 28. Ehitusma­terjali hind 20402 kuu Ekspertvalikuga määratud enim kasutatava ehitusmaterjali hulgihinnad. 29. Ekspordihind 20403 kuu Eksporditud kaupade hinnad. 30. Impordihind 20404 kuu Imporditud kaupade hinnad. 31. Põllumajandusliku tootmisvahendi hind 20405 kuu Põllumajandussaaduste tootjatele müüdud kaupade ja teenuste hinnad: loomasööt, seemned, väetised, taimekaitsevahendid, materjalid ja väikevahendid, seadmete varuosad, veterinaarkaubad. 32. Põllumajandussaaduste tootjahind 20406 kuu Kokkuostjate ostetud või tootjate müüdud põllumajandussaaduste hind: kartul, puuvili, marjad, köögivili, lilled, munad, linnuliha (müüvad tootjad); tera- ja kaunvili, õlikultuurid (ostavad töötlejad); loomad lihaks (ostavad töötlejad); piim (ostavad töötlejad). Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi kogutud andmed hindade kohta. 33. Tarbijahind 20407 kuu Tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinnad piirkondadele iseloomulikes müügikohtades. 34. Tootjahind 20408 kuu Sise- (Eesti) ja välisturule (väljapoole Eestit) müüdud toodete ja teenuste tootjahinnad. 35. Elektrienergia ja maagaasi hind 20409 kaks korda aastas Elektrienergia ning maagaasi hind äritarbijatele ja kodutarbijatele ilma maksude ja lõivudeta, ilma käibemaksuta ning koos maksude ja lõivudega tarbijagrupiti. Elektrihinnad äritarbijatele ja kodutarbijatele lahtikirjutatuna komponentideks: elektri koguhind, võrguteenuse hind, energia- ja tarnehind, maksud ja lõivud võrguhindadele, maksud ja lõivud energia- ja tarnehindadele, käibemaks. 36. Info­tehnoloogia 20501 aasta Infotehnoloogilised süsteemid ettevõttes. Arvutite kasutamine: arvutite arv; hõivatud, kes kasutavad arvutit ja Internetti; IT- ja kommunikatsioonisüsteemide kasutamine (LAN, Wireless LAN, Intranet, Ekstranet, Linux); Intraneti kasutamise eesmärgid (ettevõtte üldine poliitika või strateegia; ettevõttesisene uudiskiri või uudised, igapäevatöös vajaminevad dokumendid; käsiraamatud, juhendid või õppematerjal, toodete või teenuste kataloogid); ID kaardi kasutamine kasutajate tuvastamiseks infosüsteemides, digitaalallkirja andmiseks, muul töötajate identifitseerimise eesmärgil. Interneti kasutamine: Internetiga ühendatud arvutite arv; hõivatud, kes kasutavad Internetiga ühendatud arvutit; Interneti-ühenduse liik (dial-up, DSL, muu püsiühendus, mobiilne Internet); Interneti kasutamise eesmärgid (panga- ja finantsteenused; koolitus ja haridus); Interneti kasutamise eesmärgid suhtlemisel avaliku sektoriga (info saamine veebilehtedelt, blankettide saamine, Interneti teel täidetud blankettide tagastamine, administratiivtoimingud, elektroonilises hankesüsteemis (e-riigihange) esildise esitamine); veebilehe rakendused (juurdepääs tootekataloogidele ja/või hinnakirjadele; külastaja võimalus kohandada või kujundada toodet; on-line tellimine, reserveerimine või broneerimine; on-line maksmine; veebisaidi personaliseeritud sisu korduvkülastajatele; vabade töökohtade reklaam või on-line töökoha taotlemine); digitaalallkirja rakendamise võimalus. Automaatne andmevahetus ettevõtte ja väliste arvutivõrkude vahel: automaatse andmevahetuse kasutamise eesmärgid (tarnijatele tellimuste saatmine, e-arvete saamine, tarbijatelt tellimuste vastuvõtmine, e-arvete saatmine, tooteinfo saatmine ja saamine, transpordidokumentide saatmine ja saamine, maksejuhendite saatmine finantsinstitutsioonidele, andmete saatmine/saamine avalikule sektorile / avalikult sektorilt (nt maksude deklareerimine, statistilised andmed eSTATis jne)). Tarneketi elektrooniline infovahetus: varude taseme, tootmisplaanide, tarne edenemisega seotud info elektrooniline jagamine varustajate ja tarbijatega. Ettevõttesisene automaatne infovahetus: elektrooniline infovahetus ettevõtte erinevate funktsionaalsete üksuste (varude planeerimis-, raamatupidamis-, turustusüksuse, tootmis- ja tarbijateenistuse) vahel: ressursihaldus- (ERP) ja kliendisuhete haldamise (CRM) tarkvara kasutamine. E-kaubandus: ost ja müük Interneti ja muude arvutivõrkude kaudu. Infotehnoloogiavahendid leibkonnas.* Leibkonnaküsitlus: leibkonnaliikme sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta), sünniriik, Eestis elamise kestus, rahvus, kodakondsus, kooselu leibkonnaga, eraldi elamise põhjused. Juurdepääs arvutile ja Internetile (leibkonna kohta): Interneti-ühenduse seotus mitmesuguste seadmetega, Interneti-ühenduse liik, Interneti-ühenduse puudumise põhjused. Arvuti kasutamine (isikuküsitlus): arvuti kasutamise sagedus, koht. Interneti kasutamine: Interneti kasutamise sagedus, koht; mobiilse Interneti kasutamine; tegevused Internetis; suhtlemine avaliku sektoriga. Erirakenduste kasutamine: kommunikatsiooniks Interneti kasutamise viisid, tavapäraste suhtlusvormide asendamine Interneti-telefonikõnedega, harrastustegevused Internetis, muusika ja filmide allalaadimine, valmisolek maksta audiovisuaalsete teenuste eest, off-line-meedia asendamine on-line-meediaga, mobiiltelefoni kasutamine muudeks rakendusteks kui helistamine ja SMS saatmine; Interneti-kaubandus: mitmesuguste toodete/teenuste tellimine Interneti vahendusel. * Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. 37. Jahindus 20601 aasta Jahipiirkonna pindala. Jahindustöötajate ja jahimeeste arv. Välisriikide kodanikele antud jahitunnistuste arv. Ulukihoolderajatiste arv liikide kaupa. Ulukite arv liikide kaupa. Kütitud ulukite arv liikide kaupa. Ulukifarmide arv, põhikarja suurus. Jahipiirkonna territooriumil hukkunud ulukid. Jahikoerte arv koeratõugude kaupa. Medaliväärsed jahitrofeed. 38. Kalapüük 20701 aasta kvartal Ookeanist, Läänemerest ja sisevetest püütud kala kogus ettevõtete tegevusalade ja kalaliikide kaupa püügipiirkonniti (kutseline kalapüük). Läänemerest ja sisevetest püütud kala kogus püügipiirkonniti (harrastuslik kalapüük kalastuskaardi alusel). 39. Kalakasvatus 20702 aasta Kalakasvatuseks kasutatud veekogu pindala ja maht rajatise tüübiti (tiigid ja basseinid, kiirvoolukanalid, suletud veekasutusega kasvandused, sump), sh mageveelised ja mereveelised veekogud. Kalakasvatuseks kasutatud sööt liigi (lõhelaste jt röövkalade sööt, karplaste sööt, muu) järgi. Kasvatatud kala kogus ning müüdud välisriikidesse, kalaturismiks ja kaubakalaks kala kogus kalaliigi ja vee soolsuse järgi ning rajatise tüübi kaupa, müüdud toodangu kogumaksumus kalaliigi järgi. Kasvandusse loodusest sisse toodud ja ostetud kala kogus kalaliigi ja vanuserühma järgi ning rajatise tüübi kaupa. Veekogude rikastamiseks ja kasvandustesse edasimüügiks kasvatatud ning edasikasvatamiseks jäetud kala kogus kalaliigi ja vanuserühma järgi. Töötajate keskmine arv aastas soo järgi. 40. Elamumajandus 20801 aasta Eluruumide omanik: riik, kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik (füüsiline isik, juriidiline isik), välismaa eraõiguslik isik (füüsiline isik, juriidiline isik), muu, määramata. Eluruumide arv ja nende pind aasta algul, aasta lõpul, aasta jooksul lisandunud ja vähenenud eluruumide arv ja nende pind. Elamufondi struktuur eluruumi omaniku järgi: eluruumide arv ja nende pind tubade arvu järgi eluruumis, eluruumide arv ja nende pind ehitamise aasta järgi. Eluruumide tehnovarustatus: veevärk, kanalisatsioon, veeklosett, keskküte, elekterküte, maaküte, ahju- või kaminaküte, vann/dušš, saun, gaas (võrgu), gaas (lokaalne), elekter, köök, kööginišš: varustatud eluruumide arv, varustatud eluruumide pind. Elamute struktuur eluruumide arvu järgi hoones: ühepereelamud, kahepereelamud, ridaelamud, muud mitmepereelamud (sh 1–2-, 3–4-, 5-, 6–8- ning 9- ja enamakorruselised). 41. Kinnisvarabürood 20802 kvartal Elu- ja mitteeluhoonetega (-ruumidega) ja maatükkidega tehtavate kinnisvaratehingute arv ja väärtus liigi, otstarbe, asukoha ja kvaliteediklassi järgi. Elu- ja mitteeluhoonete (-ruumide) rendi- ja üüritehingud liigi, otstarbe, asukoha ja kvaliteediklassi järgi. 42. Kinnisvara 20803 kvartal Kinnisvara ostu-müügilepingute arv ja väärtus: kinnistute ostu-müügilepingud, sh hoonestamata kinnistute ostu-müügilepingud, eluhoonetega hoonestatud kinnistute ostu-müügilepingud, mitteeluhoonetega kinnistute ostu-müügilepingud, korteriomandi ostu-müügilepingud; hoonestusõiguse ostu-müügilepingud. 43. Kohalike ja erateede olem 20804 aasta Kohalike teede pikkus, neist maanteed; tänavad; jalgteed ja jalgrattateed; metsateed, sh valdade halduses; erateed; muud teed: tsementbetoon­kattega, asfaltbetoonkattega, mustkattega, tuhkbetoonkattega, pinnatud kruusateed, kruusateed, pinnasteed. Sildade ja viaduktide (sh puidust) arv ja pikkus kokku, sh valdade omanduses, eravalduses, mujal. Teehoiukulud kokku, sh remondiks, hooldamiseks. Investeeringud kokku, sh teede ehitamisse, rekonstrueerimisse. 44. Linna­tänavate olem 20805 aasta Linnatänavate pikkus kokku, sh püsi- ja kergkatendkattega, kõnniteedega, valgustatud. Rampide ja ühendusteede ning jalgteede ja jalgrattateede pikkus. Sildade ja viaduktide (sh puidust) arv ja pikkus. Teehoiukulud kokku, sh remontimiseks, hooldamiseks. Investeeringud kokku, sh ehitamisse, rekonstrueerimisse. 45. Riigimaanteede olem 20806 aasta Maanteede pikkus, sh põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed, rambid ja ühendusteed ning muud teed: tsementbetoonkattega, asfaltbetoonkattega, mustkattega, tuhkbetoonkattega, pinnatud kruusateed, kruusateed, pinnasteed. Sildade ja viaduktide arv ja pikkus maakonniti põhimaanteedel, tugimaanteedel ja kõrvalmaanteedel, sh puitsillad kõrvalmaanteedel. Maanteede pikkus maakonniti: põhimaanteed, sh esimese klassi maanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed, rambid ja ühendusteed; kokku, sh kattega. 46. Majandusüksuste statistiline andmebaas 20901 pidev Registrite ja Infosüsteemide Keskusest äriregistrisse kantud äriühingute, välismaa äriühingute filiaalide ja füüsilisest isikust ettevõtjate andmed ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste andmed: registrinumber, nimi, õiguslik vorm, omaniku liik, alusregistri esmakande kuupäev, asutamise kuupäev, esmase registreerimise kuupäev, juriidiline aadress, juriidilise aadressi asukohakood, postiaadress, postiaadressi asukohakood, põhitegevusala kood, tegevjuhi nimi, juriidiline seisund, seisundi tekkimise kuupäev, telefon(id), faks(id), mobiiltelefon(id), e-posti ja veebilehe aadressid, likvideerimise kuupäev, likvideerimise põhjus, ettevõtja tegevusala, sihtasutuse eesmärk, majandusaasta algus, majandusaasta lõpp. Osanike/asutajate/liikmete andmed: osaleja registrikood, füüsilisest isikust ettevõtjast osaleja isikukood, osaleja nimi, osaleja riigi kood, kapitali liik, osalussumma, osaleja kapitali protsent põhikapitalist, osaleja tüüp, infoallikas osaluse kohta, infoallika kuupäev osaluse kohta. Majandusaasta aruannete andmed: registrikood, äriühingu nimi, põhitegevusala tekstina, postiaadress, telefon(id), mobiiltelefon(id), majandusaasta algus, majandusaasta lõpp, keskmine töötajate arv aruandeaastal, äriühingute ja sihtasutuste bilansi ja kasumiaruande näitajad. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende all- ja struktuuriüksuste andmed: registrikood, täisnimi, liik, asukoha aadress, tegevusala, tegevuspiirkond, moodustamise kuupäev (riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuseks muutmise kuupäev), kõrgemalseisva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse nimi ja registrikood, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse ümberkorraldamise kuupäev, ümberkorralduse tulemusel tegevust lõpetavate ja tegevust alustavate riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste nimed, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse tegevuse lõpetamise kuupäev, sidevahendite numbrid, asutuse andmete registrisse kandmise kuupäev, asutuse andmete registri arhiivi kandmise kuupäev, asutuse ettevõtteregistri registrikood, tegevusalakood, asukohakood, kinnitatud ja komplekteeritud koosseis struktuuriüksuste kaupa. Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registri andmed: käibedeklaratsiooni (vorm KMD) esitanud üksuste registrikoodid, käive; tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (vorm TSD) esitanud üksuste registrikoodid, palgatud töötajate arv; residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklaratsiooni (vorm E) esitanud üksuste registrikoodid, tulu, tegevusala; käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtja kohta käibemaksukohustuslase number, käibemaksukohusluse tekkimise kuupäev, käibemaksukohusluse lõppemise kuupäev. Sotsiaalministeeriumi juures peetava ja Tervishoiuameti tegevuslubade riikliku registri andmetel ajakohastatava taastusravi- ja tervishoiuga tegelevate majandusüksuste andmebaasi andmed. Küsitlusleht ettevõtjale: registrikood, nimi, postiaadress, tegutsemise aadress, tegevjuhi nimi, telefon, faks, veebileht, e-posti aadress, omaniku liik, ettevõtte asutamise tüüp, aktsiaseltsi või osaühingu kontserni kuuluvus, ettevõtte majandustegevuse alguse kuupäev, ettevõtte tegevuse lõpetamise põhjus, toimlate arv, keskmine palgatud töötajate arv, keskmine tööga hõivatud isikute arv, netokäive, millisesse valdkonda kuulub ettevõtte põhitegevusala, ettevõtte tegevuste kirjeldamine, põhitegevusala ja kõrvaltegevusalad. Küsitlusleht kasumitaotluseta üksusele: registrikood, nimi, postiaadress, tegevjuhi nimi, telefon, faks, veebileht, e-posti aadress, põhitegevusala, kõrvaltegevusalad, kasumitaotluseta üksuse tegevuse alustamise tüüp, palgatud töötajate arv, tegevuse alustamise/lõpetamise kuupäev, valdkond, millega nende tegevus on seotud (valitsemissektor, kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted, finantsinstitutsioonid, kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid). 47. Metsandus 21001 aasta Metsamaa pindala kokku, puistute pindala, üldvarud, keskmine hektarivaru ja varu juurdekasv aastas enamuspuuliikide kaupa. Metsade biomass (maapealne ja maa-alune osa) ja seotud süsiniku kogus biomassis puuliikide kaupa. Metsaraie pindala, metsaraie mahud ja väljaraie mahud hektari kohta raieliikide kaupa metsade inventeerimise statistilise valikmeetodi (SMI) alusel (2006. aasta andmed). 2007. aastal esitatud metsateatiste alusel kavandatud raiete pindala ja raiemahud raieliikide, maavaldaja õigusliku vormi ja maakondade kaupa (Riigimetsa Majandamise Keskuse osas 2007. aastal teostatud raiete andmed). Hukkunud puistute pindala maavaldaja õigusliku vormi, maakondade ja hukkumise põhjuste kaupa. Kahjustatud puistute pindala maavaldaja õigusliku vormi, maakondade ja kahjustuse põhjuste kaupa. Metsauuendamine maakondade, maakategooriate ja uuendamisviiside kaupa. Metsa istutamisel kasutatud istutusmaterjal maakondade ja puuliikide kaupa. Taimlatöödel istikute arv ja taimlatööde pindala puuliikide ja maakondade kaupa. Seemnete varumine ja kasutamine. 48. Palk 21101 kuu Töötajate arv kokku: täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate arv aruandekuu lõpul, sh lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad. Töötajad, kes ei tööta või töötavad ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel aruandekuu lõpul. Töötatud tundide arv; tasu tegelikult töötatud aja eest; tasu mittetöötatud aja eest; tööandja hüvitis haigestumise, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul; töötajatele väljamakstav tasu. Töötajate keskmine arv, taandatud täistööajale. Ebaregulaarne preemia, lisatasu; mitterahaline tasu (loonustasu); tööandja makse töötajate jaoks loodud hoiuskeemidesse; tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele; muudelt organisatsioonidelt saadud toetused tööandjale; tööandja kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse. Töövõtulepinguga töötajate arv aruandekuu lõpul; töötasu; töötatud tundide arv; keskmine töötajate arv, taandatud täistööajale; tööandja töötasudelt arvestatud sotsiaalmaks, töötasudelt arvestatud tööandja töötuskindlustusmakse. Töötülide (streigid ja töösulud) andmed kogutakse töötülide tekkimisel riiklikult lepitajalt saadud teabe põhjal: streigist tingitud tööajakaod tundides; streigis osalenud töötajate arv; töösulust tingitud tööajakaod tundides; töösulu tõttu mittetöötanud töötajate arv; tööpäeva normaaltunnid ühe töötaja kohta. 49. Töötasu (mees- ja naistöötajate tunnitasud) 21102 oktoober Töötaja andmed: sugu; vanus; ametiala; haridustase; tööstaaž; täistööajaga või osalise tööajaga töötaja; lepingu liik; tööajanorm nädalas; töötatud tunnid; ületunnid; põhi- ja lisapuhkusepäevad oktoobris; mittetöötatud päevad oktoobris keskmise palga säilitamisega; tööaja eest arvestatud töötasu oktoobris; lisatasu ületundide eest; lisatasu õhtuse töö, öötöö ja puhkepäevadel töötamise eest; põhi- ja lisapuhkusetasu oktoobri päevade eest; keskmise palga alusel arvestatud tasu oktoobris mittetöötatud päevade eest. 50. Tööandja kulutused töötajatele 21103 aasta Töötajate arv kuu lõpul kuude kaupa. Aastakeskmine töötajate arv kuus, taandatud täistööajale. Töötatud tundide arv aastas: töötatud tundide arv (v.a ületunnid), ületundide arv, tööandja töösisekorra eeskirja järgi kehtestatud tööajanorm nädalas (tundides). Tööandja tasustatud, kuid mittetöötatud päevade arv aastas: puhkusepäevade arv, osaliselt tasustatava puhkuse päevade arv, haiguspäevade arv (v.a ravikindlustuse arvelt tasustatud päevad), muude tasustatud päevade arv. Tööandja brutotasu töötajatele aastas: põhitöötasu, regulaarne lisatasu ja preemia; ebaregulaarne lisatasu ja preemia; puhkusetasu, tasemekoolitusel või tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasu jm; tööandja makse töötajate hoiuskeemidesse (tööandja hoiuskeemid, aktsiate ostmise skeemid); tasu tootena või teenusena; tasu töötajatele majutamise ja eluasemega seotud kulutusteks; tööandja auto kasutamine isiklikuks tarbeks; kaudsed toetused oma töötajatele: soodustused tööle ja töölt koju sõiduks; dotatsioon sööklatele, söögitalongid; dotatsioon lasteaedadele ja -sõimedele ning müügipunktidele ja kauplustele; soodustused kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise ning teeninduse valdkonnas; maksed ametiühingufondidesse. Tööandja kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse aastas: riiklik sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustusmakse, tööandja leppekohased ja vabatahtlikud maksed (leppekohane ja vabatahtlik kindlustus (elu-, tervise-, õnnetusjuhtumikindlustus jm), leppekohased ja vabatahtlikud maksed pensioni-, ravi-, töötuskindlustusskeemidesse jm). Tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele aastas: tööandja hüvitis haigestumise, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul; osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel; tööandja hüvitised töösuhte lõpetamisel; tööandja sotsiaaltoetused: arstiabi kasutamise korral, lapsehoolduspuhkusel viibivatele töötajatele, tööandja juures töötanud endistele töötajatele, ühekordne toetus juubeli, sünni ja surma puhul, stipendiumid ja õppemaksud jm. Tööandja kulutused tööalasele koolitusele aastas. Tööandja muud kulutused aastas: tööjõu värbamise agentuuridele tehtud kulutused, tööpakkumiskuulutused pressis, töölevõtuintervjuule tulnud kandidaatide sõidukulud jm; töö- ja vormiriietus (v.a ohutustehnilised kaitserõivad ja -jalatsid ning teised kaitsevahendid). Muudelt organisatsioonidelt saadud toetused tööandjale aastas: tööandjale makstav tööturutoetus tööturul väiksema konkurentsivõimega töötu tööle rakendamisel, sihtannetuste (sihtprojektid, välisabiprojektid jm) arvelt makstav brutotasu oma töötajatele. Kohalikud üksused. 51. Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine 21104 aasta, kvartal Kvartali kohta Vabade ametikohtade arv, töötajate arv aruandekvartali teise kuu 15. kuupäeval; eelmises kvartalis tööle võetud töötajate arv, sh uutele loodud ametikohtadele; töölt lahkunud töötajate arv, sh tööandja algatusel; loodud uute ametikohtade arv; täidetud uute ametikohtade arv; likvideeritud ametikohtade arv. Aasta kohta Töötajate arv ja vabade ametikohtade arv ametiala pearühmade järgi: seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid; tippspetsialistid; keskastme spetsialistid ja tehnikud; ametnikud; teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid; lihttöölised; relvajõud. 52. Põllu­majandus­kultuuride kasvupind 21201 üks kord aastas Põllumajanduskultuuride kasvupind kultuuride kaupa. 53. Loomade ja lindude kokkuost 21202 kuu Tapetud, sh kokkuostetud loomi koguselises ja rahalises arvestuses ning neist saadud liha: veised, sh vasikad, lehmmullikad, lehmad, pullid, härjad; sead, sh nuumsead; lambad, sh talled; kitsed; linnud; muud loomad. Põllumajandustootjatelt ostetud liha kogus ja maksumus. Saadud rupskid loomaliikide kaupa: veised, sead, lambad ja kitsed. 54. Looma­kasvatus 21203 aasta Veiste (sh lehmade), sigade, lammaste, kitsede, lindude ja hobuste arvu muutumine aruandeaastal: loomade ja lindude arv aasta algul; poeginud mullikaid; sündinud elusaid järglasi; ostetud loomade ja lindude arv ja eluskaal, sh sisseveetud loomade ja lindude arv ja eluskaal; muu sissetulek; tapaks müüdud loomade ja lindude arv ja tapakaal, sh väljaveetud loomade ja lindude arv ja tapakaal; majapidamises või teenustööna mujal tapetud loomade arv ja tapakaal, sh tapaks ostetud loomade ja lindude arv ja tapakaal; üleskasvatamiseks müüdud loomade ja lindude arv ja eluskaal, sh väljaveetud loomade ja lindude arv ja eluskaal, sh kuni 20 kg põrsaste arv ja eluskaal; muu väljaminek, loomade ja lindude arv ja eluskaal; lõpnud, hukkunud loomad ja linnud; loomade ja lindude arv liikide järgi ning eluskaal aasta lõpul; piimalehmade, munejate kanade aastakeskmine arv. Karusloomade arv loomaliikide kaupa aasta algul; sündinud elusaid järglasi; ostetud, sh import; muu sissetulek; müüdud, sh eksport, nende maksumus; muu väljaminek; tapetud naha saamiseks; hukkus; arv aasta lõpul, sh täiskasvanud isas- ja emasloomi. Müüdud parkimata ja pargitud karusnahku, nende maksumus. Mesilasperede arv, toodetud mee ja vaha kogus, müüdud mesilaspered. Kasutatud sööda kogus loomaliikide ja söödaliikide kaupa. Piima, liha ja munade majapidamisesisene ressurss ja kasutamine: varu aasta algul; tootmine; muu sissetulek; väljaminek: müük, kasutamine söödaks, kasutamine toiduks, töötlemiseks, muu väljaminek, kadu; varu aasta lõpul. Majapidamises ja mujal teenustööna toodetud piimatooted, selleks toorainena kasutatud naturaalpiima kogus, müüdud koguselises ja rahalises arvestuses, teistele teenustööna valmistatud piimatooted. Lambavilla ja kitsepiima toodang. Taimetoodangu Inspektsioonilt saadakse andmed mahepõllumajandustootmise kohta. kuu Haudurite kasutamine: haudurite arv, nende nominaalne mahutavus, haudurisse pandud munad ja väljahautud tibud linnuliikide viisi. 55. Looma­kasvatus 21204 kvartal Põllumajanduslike majapidamiste andmed: sigade arv vanuserühmade kaupa, lindude arv liikide kaupa, keskmine munejate kanade arv, sündinud põrsaid; loomakasvatussaaduste tootmine: tapaks müüdud ja majapidamises tapetud sigade ja lindude arv ja tapakaal, kanamunatoodang, muude lindude munatoodang. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmed: veiste, lammaste ja kitsede arv vanuserühmade kaupa; sündinud vasikaid; tapaks müüdud ja majapidamises tapetud veiseid, lambaid ja kitsi. 56. Piima kokkuost ja kasutamine 21206 kuu Eraldi Eesti põllumajandustootjatelt ja väljastpoolt Eestit ostetud piima kogus ja maksumus kvaliteedi järgi (eliitsort, kõrgem sort, I sort, II sort, III sort). Eesti põllumajandustootjatelt ja väljastpoolt Eestit ostetud piimas sisalduv piimarasva ja piimavalgu kogus. Toodetud piimatoodete kogus: joogipiim, rasvasisaldus alla 0,5%, 1,5–1,8%, 2,5% ja üle 3,5%; petipiim; koor; hapendatud piim (k.a jogurt), maitsestamata jogurt, maitsestatud jogurt; piimapõhised joogid; muud värske piima tooted, sh jäätis; koorepulber, täispiimapulber ja madala rasvasisaldusega piimapulber; lõssipulber; petipiimapulber; muud pulbrid (k.a täispiimaasendaja); vadakupulber või -tahvlid; või ja muud piimarasvatooted kokku, sh või rasvasisaldusega 80–90%, sellest 82%; alla 80%, sellest 72,5%, alla 72,5%; lehmapiimast valmistatud juust, sh värske juust (kohupiim, kodujuust, toorjuust, mozzarella, kohuke) ja juustulaadne toode (taimerasvaga); sulatatud juust. 57. Põllu­majanduse majanduslik arvestus. Metsa­majanduse majanduslik arvestus 21207 aasta Põllumajanduse majanduslik arvestus. Põllumajandustoodang; põllumajanduslike teenuste toodang; mittepõllumajandusliku kõrvaltegevuse toodang; vahetarbimine; põhivara kulum; hüvitised töötajatele; maksud ja toetused; makstud rent ja intressid, saadud kasvikud; kapitali kogumahutus põllumajanduslikku ja mittepõllumajanduslikku põhivarasse (istandused, loomad, hooned, rajatised, masinad, seadmed, transpordivahendid, immateriaalne põhivara, maaparandus); brutokapitali kogumahutus põhivarasse; netokapitali kogumahutus põhivarasse; varude muutused; kapitalisiirded; ettevõtjatulu. Metsamajanduse majanduslik arvestus (jätkuvad ettevalmistused arvestuse tegemiseks). Metsamajandustoodang; metsamajanduslike teenuste toodang; mittemetsamajandusliku kõrvaltegevuse toodang; vahetarbimine; põhivara kulum; hüvitised töötajatele; maksud ja toetused; makstud rent ja intressid, saadud kasvikud; kapitali kogumahutavus metsamajanduslikku ja mittemetsamajanduslikku põhivarasse (istandused, loomad, hooned, rajatised, masinad, seadmed, transpordivahendid, immateriaalne põhivara, maaparandus); brutokapitali kogumahutus põhivarasse; netokapitali kogumahutus põhivarasse; varude muutused; kapitalisiirded; ettevõtjatulu. Tööjõud põllumajanduslikes majapidamistes: töö eest palka saav tööjõud; töö eest palka mittesaav tööjõud. Kasutatakse Põllumajandusministeeriumist toodangu ja tootmise toetuste andmeid; Maksu- ja Tolliameti residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu maksudeklaratsiooni (vorm E) koondandmeid; riiklike statistiliste vaatluste «Põllumajandussaadused», «Taimekasvatus», «Loomakasvatus», «Loomade ja lindude kokkuost», «Piima kokkuost ja kasutamine», «Põllumajanduskultuuride kasvupind», «Saagid», «Teravili», «Põllumajandussaaduste tootjahind», «Põllumajandusliku tootmisvahendi hind», «Põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandusettevõtete majandusnäitajad» (aasta), «Põllumajanduse struktuuriuuring», «Väliskaubandus» ning «Intrastat» andmeid. 58. Põllu­majanduse struktuuri­uuring 21208 aasta Põllumajanduslike majapidamiste andmed. Üldandmed: majapidamise nimi; äriregistrikood; valdaja/juhi nimi ja valdaja isikukood; postiaadress; telefon; e-post; majapidamise asukoht; valdaja õiguslik vorm (füüsiline isik, juriidiline isik); juhi liik füüsilise isiku majapidamises (ainuvaldaja, ainuvaldaja abikaasa, ainuvaldaja muu pereliige ja mittepereliige); juhi põllumajanduslik ettevalmistus liigiti (ainult praktilised kogemused, põllumajanduslik põhiettevalmistus, täielik põllumajanduslik ettevalmistus); toodangu sihitus (põhiliselt müügiks, põhiliselt oma tarbeks); otsemüük lõpptarbijatele, asumine vähem soodsas või keskkonnapiirangutega alal. Maakasutus: maavaldus liigiti (kasutatav põllumajandusmaa, kasutamata põllumajandusmaa, metsamaa (sh endisele põllumajandusmaale rajatud mets või energiavõsa, mille eest taotletakse toetust), muu maa); põllumajandusmaa omandivormi järgi (omand, rendimaa, muu valdus); põllumajandusmaa liigiti (põllumaa, koduaed oma tarbeks, püsirohumaa toodangu saamiseks, tootmisest kõrvale jäetud püsirohumaa, viljapuud ja aiamarjakultuurid (viljapuude vanus, sort, arv), puukoolid); põllumaa kasutus (teraviljakasvatus: nisu, rukis, oder, kaer, muu teravili; kaunvili: hernes, põlduba, muu kaunvili; kartul; söödajuurvili; tehnilised kultuurid: raps ja rüps, õlilina, kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid; köögivili ja maasikad avamaal (vahelduvalt teiste põllukultuuridega ja ainult köögivilja-, maasika- ja lillekasvatuspindadel); katmikköögivili; lilled ja ‑ehistaimed avamaal müügiks; katmiklilled ja -ehistaimed; söödakultuurid: mitmeaastased heintaimed, mais, muud rohelised söödad; seemnekasvatus müügiks; kesa külvikordade süsteemis; tootmisest kõrvale jäetud kesa; põllumaa, millel toodetakse põllumajandussaadusi mitte inim- või loomatoiduks. Loomakasvatus: veised (vasikad, 1- kuni 2-aastased pullmullikad ja lehmmullikad, 2-aastased ja vanemad: piimalehmad, muud lehmad, pullid, lehmmullikad); lambad, sh uted; kitsed, sh emakitsed; sead (põrsad, suguemised, muud sead); linnud (broilerid, muud kanad ja kuked, muud linnud); hobused; emaküülikud; mesilaspered. Majapidamise muud tulutoovad tegevusalad: turism, majutus; käsitöö; põllumajandussaaduste töötlemine; toorpuidu töötlemine; kalakasvatus; taastuva energia tootmine; lepinguline töö; muu. Tööjõud: majapidamise valdaja, juhi ja ainuvaldaja abikaasa sugu, vanus ja tööaeg, ainuvaldaja pereliikmete ja alaliste töötajate sugu ja tööaeg; ajutiste töötajate arv ja tööpäevade arv; mujalt tellitud teenustöö (tööpäevade arv). Ainuvaldaja pereliikmete muu tulutoov tegevus: juhist valdaja, ainuvaldaja abikaasa, muude pereliikmete muu tulutoov tegevus põhitegevusena või kõrvaltegevusena. Taimetoodangu Inspektsioonilt saadakse põllumajandustootjate tootmisviisi andmed: üleminekuaja läbinud põllumajandusmaa, üleminekuajal olev põllumajandusmaa, maheloomakasvatus täielikult/osaliselt. 59. Põllu­majandus­like maja­pidamiste andmekogu 21209 pidev Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmed: põllumajandusloomade registrisse kantud loomapidaja identifitseerimis­andmed (sh isikukood) ja loomade arv liigiti; põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandustootja identifitseerimis­andmed (sh isikukood) ja maakasutus liigiti ja kultuuriti. Taimetoodangu Inspektsioonist Mahepõllumajandusregistrisse kantud mahepõllumajandustootja identifitseerimisandmed (sh isikukood), maakasutus kultuuriti ja loomade arv liigiti. Statistikaameti majandusüksuste statistilisest registrist põllumajanduse tegevusalaga füüsiliste ja juriidiliste isikute identifitseerimisandmed (sh isikukood). Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonnalt andmed põllumajanduslike majapidamiste valdajate aadresside ja info surnud põllumajanduslike majapidamiste valdajate kohta, isikukoodide täpsustamine. Küsitlusleht uutele põllumajanduslikele majapidamistele ja majapidamistele, kelle maakasutus või loomade arv on muutunud: äriregistrikood, nimi, isikukood, postiaadress, majapidamise nimi, majapidamise asukoht, telefon, e-post, veebileht, omaniku liik; kasutatav põllumajandusmaa (omanduses olev, rendile võetud või muu maakautus): koduaed oma tarbeks; püsirohumaa, sh toodangu saamiseks, tootmisest kõrvalejäetud; viljapuud ja marjakultuurid; puukoolid; põllumaa: nisu, rukis, oder, kaer, muu teravili, kaunvili, kartul, söödajuurvili, tehnilised kultuurid, köögivili ja maasikad avamaal ja madala katte all, lilled ja ehistaimed avamaal ja madala katte all müügiks, katmikköögivili, katmiklilled ja -ehistaimed, söödakultuurid, seemnekasvatus müügiks, kesa külvikordade süsteemis, tootmisest kõrvale jäetud; loomad: vasikad (kuni 1-aastased), 1–2-aastased pull- ja lehmmullikad, 2-aastased ja vanemad veised (piimalehmad, muud lehmad, pullid, lehmmullikad), lambad, kitsed, hobused, sead (põrsad, suguemised, muud sead), mesilaspered, linnud (broilerid, muud kanad ja kuked, muud linnud), emaküülikud; maade ja loomade registreerimine PRIA registrites. 60. Põllu­majandus­saadused 21211 pool­aasta Põhiliste taimekasvatussaaduste, sh nisu, rukki, tritiku, odra, kaera, tatra, kaunvilja, maisi, segavilja, rapsiseemne, kartuli, köögivilja, puuvilja ja marjade, teraviljasaaduste ja segajõusööda majapidamisesisene ressurss ja kasutamine: jääk aruandeperioodi algul; sissetulek, sh toodang (kogusaak); väljaminek; müük; kasutatud; söödaks; toiduks; seemneks; töötlus; muu väljaminek; kadu; jääk aruandeperioodi lõpul. 61. Saagid 21212 üks kord aastas Koristatud põllumajanduskultuuride kasvupind ja koristuspind ning kogutud saak aidakaalus ja kuivatamata ja puhastamata kaalus: teravili, sh talinisu, talirukis, talioder, tritik, suvinisu, oder, kaer, segavili, tatar; kaunvili; kartul; lillkapsas; raps ja rüps, õlilina, kiulina. 62. Taime- ja looma­kasvatus­saaduste ressurss ja kasutamine 21213 aasta kvartal Põllumajandussaaduste ja -toodete varu koguseliselt kombineeritud nomenklatuuri järgi. Teravili, jahu, jahutooted ja suhkur: nisu; rukis; oder; kaer; mais; riis; tatar; hirss; tritik; muu teravili ja kuskuss; kuivatatud kaunviljad; püülijahu kõvanisust; tangud ja lihtjahu kõvanisust; püülijahu pehmenisust; tangud ja lihtjahu pehmenisust; kroovitud, purustatud, poleeritud nisu, nisugraanulid; püülijahu rukkist, meslinist; kroovitud, purustatud, poleeritud rukis, rukkigraanulid, -tangud, -lihtjahu; püülijahu, lihtjahu, pulber kaunviljast; tangud ja lihtjahu maisist; valtsitud, helvestatud mais; graanulid maisist, poleeritud, jämedalt purustatud mais; tangud, helvestatud, kroovitud kaer; valtsitud, jämedalt purustatud kaer, graanulid kaerast; helvestatud, kroovitud oder; tangud, lihtjahu odrast; valtsitud, jämedalt purustatud oder, graanulid odrast; tangud, lihtjahu riisist; helvestatud riis; kartulitärklis; nisutärklis; maisitärklis; keetmata, täidiseta makarontooted (sisaldavad muna); muud keetmata, täidiseta makarontooted; suhkur; närimiskummi; lagrits, kurgupastillid, kummikompvekid, karamellkompvekid, iirised, marmelaad, sefiir, pastilaa, valge šokolaad; kakaopulber suhkruga; šokolaad plokkide, pulkade, tahvlitena, vedelal kujul, pastana, pulbrina; linnaseekstrakt (maltoosa); linnased (röstitud, röstimata); magusad küpsised, vahvlid; kakao, -rasv ja -õli. Õliseemned ja õlid, õlikoogid: linaseeme; rapsiseeme, rüpsiseeme; päevalilleseeme; maapähkel, maapähklivõi (pasta) ja muul viisil valmistatud maapähkel; oliivid (värsked, külmutatud või konserveeritud); linaseemneõli; rapsi-, rüpsi-, sinepiseemneõli; päevalilleõli; sojaõli; oliiviõli; muud õlid (maisiõli, kastoorõli, palmiõli); margariin; sojaõlikook; linaõlikook; päevalilleõlikook; rapsiõlikook, rüpsiõlikook; oliiviõlikook. Piim ja piimatooted, munad: piim, rasvasisaldus kuni 6% massist; rõõsk koor, rasvasisaldus üle 6% massist; piimapulber, rasvasisaldus kuni 1,5% massist, magusainelisandita ja magusainelisandiga; piimapulber, rasvasisaldus üle 1,5% massist, magusainelisandita; piimapulber, rasvasisaldus üle 1,5% massist, magusainelisandiga; kondenseeritud piim, magusaine lisandita ja magusainelisandiga; jogurt ja hapendatud piim, maitsestatud magusainelisandiga, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga, rasvasisaldus massist kuni 6% ja üle; jogurt pulbrina, graanulites või muul tahkel kujul; jogurt ja hapendatud piim, maitsestamata, magusainelisandiga või ilma, rasvasisaldus massist kuni 6% ja üle; hapendatud piim pulbrina, maitsestatud magusainelisandiga (rasvasisaldus massist kuni 1,5%; rasvasisaldus massist üle 1,5%); hapendatud piim pulbrina, maitsestamata, magusainelisandiga või ilma (rasvasisaldus massist kuni 1,5%; rasvasisaldus massist üle 1,5%); vadak, kontsentreeritud või mitte, magusainelisandiga või ilma ja muud tooted; või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided; juust ja kohupiim; sulatatud juust ja fondüüjuust; munad; jäätis, mis sisaldab piimarasvu. Liha ja lihatooted, rasvad: kondiga veiseliha; kondita veiseliha; soolatud, kuivatatud, suitsutatud veiseliha; veiselihast tooted (v.a vorstid); kondiga sealiha; kondita sealiha; soolatud, kuivatatud, suitsutatud sealiha; sealihast tooted (v.a vorstid); kondiga lamba- ja kitseliha; kondita lamba- ja kitseliha; kanarümbad, muud jaotustükid; kondita kanaliha; kondiga ja kondita kalkunirümbad, muud jaotustükid; kondiga ja kondita pardi- ja hanerümbad, muud jaotustükid; tooted kalkunilihast, massist 57% või rohkem liha või rupse; tooted kalkunilihast, massist 25% või rohkem, kuid vähem kui 57% liha või rupse; keeduvorstid, sardellid, viinerid; poolsuitsuvorstid ja täissuitsuvorstid; veiserupsid; searupsid; linnurupsid; muud tooted looma(linnu)rupsidest ja verest; kodulindude rasv ja rasvkude; veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude; searasv ja -rasvkude; muud loomsed rasvad ja nende fraktsioonid; kalarasvad ja -õlid, kalamaksaõli; mereimetajate rasvad ja õlid. Kartul, puu- ja köögivili: külmutatud kartulid ja kartulitooted; külmutamata kartulitooted; kuivatatud kartulid, helbed jms; apelsinimahl; tsitrusviljade mahlad (v.a apelsinimahl); ananassimahl; tomatimahl; viinamarjamahl; õunamahl; muud kontsentreerimata mahlad ja mahlasegud, kontsentreeritud puu- ja köögiviljamahlad; kartul; peakapsas; porgand, naeris; söögipeet; kaalikas; õun; banaan; kurk; sibul, šalott; viinamari; rosin; muud kuivatatud puuviljad ja marjad; tomat; lillkapsas ja spargelkapsas; värsked pirnid ja küdooniad (aivad); värsked aprikoosid; värsked kirsid; värsked virsikud, nektariinid; värsked ploomid; värsked maasikad, vaarikad; jõhvikad, mustikad; kiivid; apelsinid; tsitruselised (v.a apelsinid); külmutatud maasikad; külmutatud vaarikad, põldmarjad, sõstrad, karusmarjad; tsitruselistest džemmid, keedised, želeed, püreed, pastad ja muul viisil valmistatud tooted; puuviljadest ja marjadest (peale tsitruseliste) džemmid, keedised, želeed, pastad ja muul viisil valmistatud tooted; mahlajäätis; toiduks valmistatud tomatid, konserveeritud ilma äädikata; ketšup ja tomatikastmed; kartulitärklis; oliivid (värsked, külmutatud või konserveeritud); pähkel, v.a maapähkel (kookospähkel, Kreeka pähkel, mandlid, kastanid jt), nende segud, pähklipüreed, -pastad; maapähkel, maapähklivõi (-pasta) ja muul viisil valmistatud maapähkel. Veinid ja vermut, õlu, kange alkohol, kogus hektoliiter: valged viinamarjaveinid, toodetud Euroopa Liidu riikides, alkoholisisaldus kuni 15%, üle 15% (kvaliteetveinid; geograafilise tähistusega lauaveinid; geograafilise tähistuseta lauaveinid; muud veinid); punased ja roosad viinamarjaveinid, toodetud Euroopa Liidu riikides, alkoholisisaldus kuni 15%, üle 15% (kvaliteetveinid; geograafilise tähistusega lauaveinid; geograafilise tähistuseta lauaveinid; muud veinid); valged viinamarjaveinid, toodetud muudes riikides, alkoholisisaldus kuni 15%, üle 15% (kvaliteetveinid; lauaveinid; muud veinid); punased ja roosad viinamarjaveinid, toodetud muudes riikides, alkoholisisaldus kuni 15%, üle 15% (kvaliteetveinid; lauaveinid; muud veinid); vahuveinid, toodetud Euroopa Liidu riikides; vahuveinid, toodetud muudes riikides; viinamarjavirre; vermut värsketest viinamarjadest; õuna- ja pirnisiider; puuvilja- ja marjaveinid; kanged alkoholjoogid (viinamarjadest); viski; rumm ja taffia; džinn ja kadakamarjanapsid; viin (vodka); liköörid ja kardialid; linnaseõlu; denatureerimata ja denatureeritud etüülalkohol. Kasutatakse riiklike statistiliste vaatluste «Põllumajandussaadused», «Taimekasvatus», «Loomakasvatus», «Loomade ja lindude kokkuost», «Piima kokkuost ja kasutamine», «Põllumajanduskultuuride kasvupind», «Saagid», «Teravili», «Põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandusettevõtete majandusnäitajad» (aasta, kvartal), «Väliskaubandus» ning «Intrastat» andmeid. 63. Taime­kasvatus 21214 aasta Põllumajanduskultuuride kasvu- ja koristuspind ning saak 2008. aastal: teravili, sh talinisu, talirukis, talioder, tritik, suvinisu, oder, kaer, segavili, tatar, tali- ja suviviljapõhk; kaunvili, sh põldhernes, põld- ja söödauba, muu kaunvili; kartul, sh varajane kartul; tehnilised kultuurid, sh taliraps, suviraps ja rüps, õlilina, kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid; maasikad; avamaaköögivili, sh kapsas (sh lillkapsas), kurk, tomat, söögipeet, porgand, mugulsibul, küüslauk, aedhernes, kaalikas, muu köögivili; seemnekasvatus, sh köögivili, söödajuurvili, mitmeaastased heintaimed, sh ristik, lutsern, muud heintaimed, seemneheinapõhk; üheaastased söödakultuurid, sh söödajuurvili, söödakapsas, mais, tera- ja kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed; mitmeaastased heintaimed, sh ristik, lutsern, muud liblikõielised heintaimed, lühiajaline rohumaa, pikaajaline rohumaa; lilled ja ehistaimed; haljasväetiseks kasvatatavad kultuurid, kesa; kattevilja alla külvatud sisseküntavad kultuurid; ajutiselt tootmisest kõrvale jäetud maa (saadakse üldpindalatoetust), sh püsirohumaa, kesa; kattevilja allakülv rohumaade uuendamiseks ja heinaseemne kasvatamiseks, sh ristik, lutsern, muud liblikõielised; katmikkultuurid, sh köögivili (sh kurk, tomat, muu köögivili), köögiviljataimed, lilled ja ehistaimed (sh roosid); seened; pikaajalised kultuurid, sh kultuuride kaupa; sh aruandeaastal istutatud ja kandeealiste kultuuride pind; puukoolid, sh istikuliikide kaupa; looduslik rohumaa; puu- ja köögiviljaaed (koduaed); saadud valmissilo. Mineraal- ja orgaanilise väetise ning taimekaitsevahendite kasutamine; väetise ja taimekaitsevahendite toimeaine kogus ning väetatud (töödeldud) pind põllukultuuride kaupa. Põldude lupjamine: lubjatud põldude pind ja kasutatud lubiaine kogus. Taliteraviljakülv 2009. aasta saagiks, sh nisu, rukis, oder, tritik. Talirapsikülv 2009. aasta saagiks. Taimetoodangu Inspektsioonilt saadakse andmed mahepõllumajandus­tootmise kohta. 64. Teravili 21215 pool­aasta Ettevõttesisene teraviljaressurss ja kasutamine koguseliselt, sh nisu, rukis, oder, kaer, tatar, kaunvili, mais, sorgo, hirss, tritik, segavili, rapsiseeme, linaseeme: jääk aruandeperioodi algul; ost Eesti teravilja- ja õliseemnekasvatajatelt koguseliselt ja rahaliselt; ost mujalt; müük; antud töötlusse oma ettevõttes, sh toiduks; loomasöödaks; piirituseks, linnasteks; kadu; jääk aruandeperioodi lõpul. 65. Finants-vahendus ja finantsvahenduse abitegevus 21301 aasta kvartal Kvartali kohta Kasumiaruanne. Intressitulu, sh väärtpaberitelt, hoiustelt. Intressikulu, sh väärtpaberitelt, hoiustelt. Äritulud (finantsvahenduse abitegevus, kasutusrent, ruumide rent, teised äritulud, sh kindlustushüvitised, saadud trahvid ja viivised, kasum põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist). Ärikulud (palgakulu, sotsiaalmaksud, lähetuskulud, kulum, teised ärikulud, sh kindlustusmaksed, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, tootmismaksud, tulumaksukulu, makstud trahvid ja viivised, kahjum põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist). Teised finantstulud ja -kulud, sh dividenditulu, kasum/kahjum valuutakursi muutustest. Erakorralised tulud ja kulud. Tulumaks. Aruandeperioodi kasum/kahjum. Makstud dividendid. Bilanss (eraldi residendid ja mitteresidendid). Vara: raha ja pangakontod (sularaha, pangakonto(d), muud lühiajalised hoiused, ülilikviidsete fondide osakud); aktsiad ja muud väärtpaberid (aktsiad ja osad, sh noteeritud; investeerimisfondi osakud, derivatiivid, muud väärtpaberid, sh mittefinantsettevõtete, kohalike omavalitsuste); ettemakstud kulud ja nõuded ostjate vastu; mitmesugused nõuded, sh lühiajalised laenud, sh mittefinantsettevõtetele, eraisikutele; viitlaekumised; varud, sh ettemaksed hankijatele; pikaajalised finantsinvesteeringud (aktsiad ja osad, sh noteeritud, kapitaliosaluse meetodil kajastatud; investeerimisfondi osakud, derivatiivid, muud väärtpaberid, sh mittefinantsettevõtete, kohalike omavalitsuste; pikaajalised laenud ja nõuded, sh pikaajalised laenud, sh mittefinantsettevõtetele, eraisikutele; pikaajalised hoiused); kinnisvarainvesteeringud; materiaalne ja immateriaalne põhivara jääkmaksumuses, sh maa; materiaalne ja immateriaalne põhivara soetusmaksumuses, sh maa. Kohustused ja omakapital: lühiajalised võlakohustused, sh väljaantud võlakirjad, laenud finantseerimisasutustelt; pikaajalised võlakohustused, sh väljaantud võlakirjad, laenud finantseerimisasutustelt; derivatiivid; ostjate ettemaksed ja võlad tarnijatele; muud kohustused; omakapital, sh aktsia- või osakapital nimiväärtuses, aažio. Ärikulude jaotus. Hoonete ja ruumide rent; elekter; küte; vesi ja kanalisatsioon, prügivedu; hoonete jooksev remont; paber ja kantseleitarbed; trükised (sh ärireklaamtrükised); kontorimööbel ja muu sisustus; posti- ja sideteenused; kontoritehnika, sh arvutid ja arvutiteenindus; sõidukite rendikulu; finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevuse teenused; raamatupidamis- ja auditeerimisteenused; koolitusteenused; kinnisvarateenused;õigusabiteenused; transporditeenused; äri- ja juhtimisalane nõustamine; personaliotsingu teenused; turvateenused; turu-uuringud; reklaamiteenused; tarkvara litsentsid ja arendamine; riiklikud tegevuslitsentsid ja tegevusload; maamaks; mootorsõidukimaks, raskeveokimaks; erisoodustused; trahvid. Põhivara liikumine. Soetus soetusmaksumuses, müük müügihinnas: kinnisvara­investeeringud; materiaalne põhivara (maa; hooned ja rajatised; arvutid ja arvutisüsteemid; transpordivahendid; muud masinad ja seadmed, inventar); immateriaalne põhivara kokku. Investeerimisfondide kasumiaruanne. Tulud: investeeringute tulem, sh kasum/kahjum vara väärtuse muutusest, muud tulud, sh kasum valuutakursi muutusest. Kulud: tegevuskulud, muud kulud, sh intressikulu, repotehingute kulu, kahjum valuutakursi muutusest. Aasta kohta Tööga hõivatud isikute arv, sh töötajate arv. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv. Töötatud tundide arv. Põhivara liikumine (aasta algul soetusmaksumuses, sissetulek, sh uued, väljaminek, sh müük, aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses): kinnisvarainvesteeringud, sh eluruumid; materiaalne põhivara (maa; hooned ja rajatised; arvutid ja arvutisüsteemid; transpordivahendid; muud masinad ja seadmed, inventar; ettemaksed põhivara eest; muu põhivara); immateriaalne põhivara, sh ostetud tarkvara, litsentsid ja patendid. Investeeringud põhivarasse (soetus soetusmaksumuses, müük müügihinnas): kinnisvarainvesteeringud; materiaalne põhivara (maa; hooned ja rajatised; arvutid ja arvutisüsteemid; transpordivahendid; muud masinad ja seadmed, inventar); immateriaalne põhivara kokku. Teadus- ja arendustegevuse kulud. Teadus- ja arendustegevusega hõivatud isikute aastakeskmine arv. Finantsinspektsiooni koondandmed eraldi finantsvahenduse ettevõtete ja finantsvahenduse abitegevuse ettevõtete kohta: saadud järelevalvetasud järelevalve subjektidelt, määratud ja saadud trahvide summad, v.a füüsilisest isikust ettevõtjad; väljastatud tegevusload ja nende eest saadud summad, v.a füüsilisest isikust ettevõtjad. Liisinguühingute Liidu liikmete kasumiaruanne. Eesti Panga finantssektori statistilised andmed. Maksu- ja Tolliametilt koondandmed erisoodustuste kohta eraldi finantsvahendusettevõtete ja finantsvahenduse abitegevuse ettevõtete kohta, v.a füüsilisest isikust ettevõtjad. Äriregistrist majandusaasta aruanded. Pensionikeskuselt: pensionifondide mahud, sissemaksed pensionifondidesse maksjate ja liikide järgi, väljamaksed pensionifondidest liikide järgi ning pensionifondi osakuomanike arvud oleku järgi. 66. Kindlustus 21302 aasta kvartal kuu Kuu kohta Emaettevõtte asukohariik, osakondade arv. Kogupreemiad ja väljamakstud nõuded. Elukindlustus: kindlustus surmajuhtumiks, kapitalikogumiskindlustus, sh tulumaksusoodustusega kindlustus, sünni- ja abiellumiskindlustus, pensionikindlustus, sh tulumaksusoodustusega kindlustus, investeerimisriskiga elukindlustus, sh tulumaksusoodustusega kindlustus, lisakindlustus, muud elukindlustused; sh edasikindlustus. Kahjukindlustus: liikluskindlustus, sh eraldised Eesti Liikluskindlustuse Fondile, õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus, reisikindlustus, füüsiliste isikute maismaasõidukite kindlustus, juriidiliste isikute maismaasõidukite kindlustus, muude sõidukite kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, füüsiliste isikute vara kindlustus, juriidiliste isikute vara kindlustus, sõiduki valdaja vastutuskindlustus, tsiviilvastutuskindlustus, rahalise kaotuse kindlustus; sh edasikindlustus. Edasikindlustus kokku, sh kohustuslik kindlustus liigiti. Kvartali kohta Kasumiaruanne. Teenitud preemiad netona edasikindlustusest (brutopreemiad, edasikindlustuse preemiad, muutus ettemakstud preemiate eraldistes (bruto, kasv), edasikindlustuse osa EPE (ettemakstud preemiate eraldis) muutustes (kasv)). Teenustasud. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest. Esinenud kahjunõuded netona edasikindlustusest (kahjunõuded (bruto), sh kahjukäsitluskulud; edasikindlustuse osa kahjunõuetes, muutus rahuldamata nõuete eraldises (bruto, kasv), edasikindlustuse osa RNE (rahuldamata nõuete eraldis) muutuses (kasv)). Elukindlustuse eraldise muutus (neto, kasv), sh elukindlustuse osa (kasv). Muutus muudes tehnilistes eraldistes (neto, kasv), sh edasikindlustuse osa (kasv). Boonused netona edasikindlustusest. Investeerimislepingute finantskohustuste väärtuse muutus, kindlustuslepingute finantskohustuste väärtuse muutus. Neto tegevuskulud. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest, sh kohustuslik eraldis Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Muutus tasanduseraldises (kasv). Investeeringutulud, sh tütar- ja sidusettevõtetelt, maalt ja ehitistelt, muudelt investeeringutelt. Investeeringukulud, sh investeeringute kulud. Muud tulud, sh saadud trahvid ja viivised, kasum põhivara likvideerimisest, kasum valuutakursi muutustest. Muud kulud, sh makstud trahvid ja viivised, kahjum põhivara likvideerimisest, kahjum valuutakursi muutustest. Erakorralised tulud ja kulud. Tulumaks. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum). Kulude jaotus. Kulud kokku, sh palgakulu, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks, sh erisoodustuste pealt arvestatav sotsiaalmaks; tootmiskasud (sh maamaks jms); vahendustasud füüsilistele isikutele; lähetuskulud; kulum; intressikulu. Bilanss. Vara kokku, sh raha ja raha ekvivalendid, nõuded, viitlaekumised ja ettemakstud kulud, müügiootel põhivara, investeeringud (kinnisvaratehingud, sh maa; tütar- ja sidusettevõtted, aktsiad ja osad; tütar- ja sidusettevõtted, võlakirjad ja laenud; muud investeeringud), investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringud, materiaalne ja immateriaalne põhivara jääkmaksumuses ja soetusmaksumuses, sh maa. Kohustused ja omakapital kokku, sh kohustused (kohustused otsesest kindlustustegevusest, kohustused edasikindlustusest, finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest, finantskohustused investeerimislepingutest, finantskohustused kindlustuslepingutest), muud kohustused, deposiidid edasikindlustusandjatelt, eraldised, viitvõlad ja ettemakstud tulud, kindlustustehnilised eraldised (neto), sh edasikindlustuse osa; allutatud kohustused; omakapital. Aasta kohta Elukindlustuse kindlustusmaksed üksiklepingutest, grupilepingutest. Regulaarsed kindlustusmaksed, ühekordsed kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed kasumitaotluseta lepingutest, kindlustusmaksed kasumitaotlusega lepingutest. Aruandeaastal tekkinud nõuete rahuldamiseks tehtud brutomaksed. Kindlustusmaksete geograafiline jaotus (Eesti, EL liikmesriik, muu Euroopa Majandusühenduse riik, šveits, USA, Jaapan, teised riigid): otsekindlustuse kindlustusmaksed, sissetuleva edasikindlustuse preemiad, väljamineva edasikindlustuse preemiad. Investeerimisriskiga elukindlustuse investeeringud: maa ja ehitised. Jõusolevate elukindlustuslepingute arv aasta algul ja lõpul, summa aasta lõpul: üksiklepingud, sh investeerimisriskiga elukindlustus, grupilepingud. Grupilepinguga kindlustatud isikute arv aasta algul ja lõpul. Jõusolevate kahjukindlustuslepingute arv aasta algul ja lõpul, sh lühiajaline tervisekindlustus ja kindlustatud isikute arv, varakindlustus, tsiviilvastutuskindlustus. Tööga hõivatud isikute arv, sh töötajate arv, täistööajale taandatud töötajate keskmine arv, töötatud tundide arv. Investeeringud põhivarasse: hoonete ja rajatiste soetamine (sh kinnisvarainvesteeringud), hoonete ja rajatiste ehitamine ja/või rekonstrueerimine, transpordivahendid, arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar; mitteamortiseeritavad väärisesemed; immateriaalne põhivara (tarkvara). Põhivara liikumine (aasta algul soetusmaksumuses, sissetulek, sh uued, väljaminek, sh müük, aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses), müük müügihinnas: kinnisvarainvesteeringud; materiaalne põhivara (sh maa; hooned; rajatised; arvutid ja arvutisüsteemid; transpordivahendid; muud masinad ja seadmed, inventar; väärisesemed; muu materiaalne põhivara); immateriaalne põhivara. Teadus- ja arendustegevuse kulud. Teadus- ja arendustegevusega hõivatud isikute aastakeskmine arv. Kulude jaotus: kulud kokku, sh palgakulu, sotsiaalmaks, sh erisoodustuste pealt arvestatav sotsiaalmaks; tootmiskasud (sh maamaks jms); vahendustasud füüsilistele isikutele; lähetuskulud; kulum; intressikulu; vahendustasud juriidilistele isikutele; hoonete ja ruumide rent; elekter; küte; vesi ja kanalisatsioon, prügivedu; hoonete jooksev remont; paber ja kantseleitarbed; trükised (sh ärireklaamtrükised); kontorimööbel ja muu sisustus; posti- ja sideteenused; ostetud kahjukäsitlemise teenused; pangateenused; kindlustusjärelevalve kulud; maksud kindlustusseltside liidule; transporditeenused; sõidukite rendikulu; kontoritehnika, arvutid ja arvutiteenindus; äriteenused; koolitusteenused; muud kulud. Ülalloetletud kindlustusseltsidelt kogutavate näitajate loetelu võib muutuda vastavalt Rahandusministeeriumi määrusele kindlustusandjate raamatupidamise aruandluse kohta. Finantsinspektsioonilt koondandmed kindlustusettevõtete kohta: saadud järelevalvetasud järelevalve subjektidelt, määratud ja saadud trahvide summad, väljastatud tegevusload ja nende eest saadud summad — elukindlustusandjad, kahjukindlustusandjad, muud. Maksu- ja Tolliametilt koondandmed kindlustusettevõtete kohta: erisoodustused — elukindlustusandjad, kahjukindlustusandjad, muud. 67. Valitsemis­sektori rahandus 21303 aasta kvartal kuu Riigieelarve täitmise kuu-, kvartali- ja aastaaruanne eelarve klassifikaatorite järgi. Riigi majandusaasta koondaruanne. Riigieelarve täitmise kuu- ja aastaaruanded: tulude ja kulude koondaruanded. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete täitmise kuuaruanded, aastaaruanded, tulude ja kulude koondaruanded, bilansid. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute majandusaasta aruanded. Avaliku sektori sihtasutuste majandusaasta aruanded. Eesti Töötukassa eelarve tulude ja kulude kvartaliaruanne. Eesti Haigekassa riikliku ravikindlustuse kvartali- ja aastaaruanded, riikliku sotsiaalkindlustuse kvartaliaruanne. Riigi raamatupidamiskohustuslaste kuu-, kvartali- ja aastasaldoandmikud. Maksu- ja Tolliameti maksu- ja maksete võlgade kuuaruanne; koondandmed Eestisse imporditud vabaks ringluseks tollimaksuga maksustatud kaupade kohta kaubakoodide lõikes, koondandmed Eestisse imporditud vabaks ringluseks ka aktsiisiga maksustatud kaupade aktsiisimaksu kohta kaubadeklaratsioonide järgi kaubakoodide lõikes, koondandmed siseriikliku aktsiisimaksu kohta kaubagruppide kaupa. ELi rahalise abi vahendite kasutamise kvartali- ja aastaaruanded. 68. Rahva­majanduse arve­pidamine 21401 aasta kvartal Rahvamajanduse arvepidamise peamiste agregaatnäitajate — sisemajanduse koguprodukti (SKP), kogurahvatulu (KRT) ja nende komponentide arvutamine. Kvartali majanduskasvu esialgne hinnang: statistiliste kiirindikaatorite (tööstuse, kaubanduse indikaatorid) ning Rahandusministeeriumi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete andmete alusel eelarveklassifikaatori järgi, Eesti Haigekassa riikliku ravikindlustuse kulude aruande, Maksu- ja Tolliameti kogutud ettevõtete käivete koondandmete, maksebilansi, Eesti Panga aruande, kommertspankade koondbilansi ja kasumi koondaruande ning liisinguettevõtete kasumi koondaruande alusel. Esialgse kvartali SKP arvestus: kasutatakse Statistikaameti kogutavaid andmeid, Rahandusministeeriumi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete andmeid, Eesti Panga koostatud maksebilanssi, kommertspankade koondbilanssi ja kasumi koondaruannet, liisinguettevõtete kasumi koondaruannet ning kommertspankade materiaalse ja immateriaalse põhivara andmeid, ehitisregistri kvartaliaruannet ehitus- ja kasutusloa saanud eluruumide arvu ja pinna kohta, Rahandusministeeriumi kogutavaid avaliku sektori saldoandmike andmeid ning Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Keskuse kvartaliandmeid. Regionaalse SKP arvutamine (aasta kohta): kasutatakse Statistikaameti kogutud ettevõtete majandusnäitajate koondandmestikku, Maksu- ja Tolliameti andmeid sotsiaalmaksuga maksustatavate summade kohta EMTAKi ja piirkondlike üksuste järgi. KRT arvutamine: lisatakse SKP-le mitteresidentidelt saadud esmased tulud ning lahutatakse mitteresidentidele makstavad esmased tulud. Rahvamajanduse arvepidamise kontode koostamine: kasutatakse Statistikaameti kogutavaid andmeid, Rahandusministeeriumi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete andmeid eelarveklassifikaatori järgi, Sotsiaalkindlustusameti riikliku pensionikindlustuse kulude aruannet, Eesti Haigekassa riikliku ravikindlustuse kulude aruannet, Sotsiaalministeeriumi tervishoiualase majandustegevuse aruannet, Eesti Panga aruannet, kommertspankade koondbilanssi ja kasumi koondaruannet ning liisinguettevõtete kasumi koondaruannet; Maksu- ja Tolliameti 1) residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vorm A) andmeid: kasu ja kahju väärtpaberite võõrandamisest emitendi järgi (väärtpaberi emitent, väärtpaberi liik, võõrandatud väärtpaberite soetamismaksumus (kogumaksumus), müügi-/turuhind (kogus x hind), äriühingu omakapitali või sissemakse vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel saadud tulu väljamakse tegija järgi (väljamakse tegija registrikood, soetamismaksumus/ sissemakse, väljamakse), välismaalt saadud kasu ja kahju väärtpaberite võõrandamisest Eesti kroonides liikide kaupa (väärtpaberi liik, võõrandatud väärtpaberite soetamismaksumus, müügi-/turuhind (kogus x hind)), välismaalt äriühingu omakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel, juriidilise isiku likvideerimisel saadud tulu välisvaluutas (rahaühik, soetamismaksumus/ sissemakse, soetamise kuupäev; väljamakse), välismaalt investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu välisvaluutas (rahaühik, eelmistel maksustamisperioodidel väljamakstud summad, maksustamisperioodil väljamakstud summad, lepingujärgselt tasutud kindlustusmaksed), välismaalt saadud kindlustuspensionid ning pensionifondist saadud väljamaksed välisvaluutas (rahaühik, väljamakse); 2) residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E) andmeid: saadud kindlustushüvitis; 3) tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsioonide (vormi TSD) lisa 5 «Kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud» andmeid: maksumaksja registrikood; mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, kirikute registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isikule, haiglat pidavale isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutustele või kaitseala valitsejale tehtud kingitused ja annetused; muud kingitused ja annetused. Pakkumise ja kasutamise tabelite koostamine: kasutatakse administratiivseid ja statistilisi andmeallikaid. Administratiivsetest andmeallikatest kasutatakse: Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsioonide (vorm TSD) ja lisade (TSD lisa 4 ning TSD lisa 5), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonide (vorm E), aktsiisi, tollimaksu, maamaksu, hasartmängumaksu, raskeveokimaksu andmeid, Keskkonnaministeeriumi saastetasu, vee-erikasutustasu ja kaevandamisõiguse tasude andmeid, Põllumajandusministeeriumi kalapüügiõiguse tasude andmeid, Eesti Panga maksebilansi andmeid, riigi- ja kohalike eelarvete ning eelarveväliste fondide andmeid. Kasutatakse vaatluste «Ettevõtete kompleksne kalendriaasta aruanne (EKOMAR)», «Tööstustooted», «Energia ja kütus», «Väliskaubandus» ning «Intrastat» andmeid. Tööjõu tootlikkuse arvestamine: kasutatakse Statistikaameti kogutavaid andmeid. Eesti eelarvelised kohustused Euroopa Ühenduste üldeelarve ees omavahendite osas: KRT arvestamine vastavalt Euroopa Rahvamajanduse Arvepidamise Süsteemile (ESA95), kaalutud keskmine käibemaksumäär (KKK) arvestatakse harmoniseeritud käibemaksupõhiste omavahendite baasi aastaaruande jaoks. KKK arvestuses kasutatakse SKP näitajaid, pakkumise ja kasutamise tabeleid, Maksu- ja Tolliameti ning äriregistri andmeid. Turismi satelliitarvepidamine: kasutatakse Eesti Panga maksebilanssi, Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsioonide (vorm TSD lisa 4 «Erisoodustused») andmeid, Statistikaameti tööjõu-uuringu andmeid, ettevõtete kompleksseid kalendriaasta aruandeid (EKOMAR), majutusettevõtete ja reisifirmade statistikat, pakkumise ja kasutamise tabeleid ning sümmeetrilist sisend-väljundtabelit. 69. Postside olem 21501 aasta Postkontorite arv*, sh koosseisulised (eraldi statsionaarsed, liikuvad) ja mittekoosseisulised. Kirjakandjate arv*, sh mittekoosseisulised. Kandepiirkondade arv*. Kirjakastide arv*. Nimekastide arv. Postipunktide arv. Keskmine kogumiste arv postkontoris päevas. Keskmine kannete arv linnas päevas. Keskmine kannete arv maa-asulates nädalas. * sh maa-asulates Esitatakse maakonniti, eraldi Tallinn. 70. Posti­teenused 21502 kvartal Postiteenused kokku (tuhat tükki), sh lähetatud saadetised (riigisisesed ja rahvusvahelised) ja saabunud rahvusvahelised saadetised: kirikorrespondents; aadressiga reklaam (otsepostitus); postipakid; postimüügipakid; tähtsaadetised; väärtsaadetised; perioodikaväljaannete kättetoimetamine; elektroonilise sõnumi edastamine kirjana; kulleripostisaadetised, sh kiirkullerisaadetised. Muud teenused (tuhat tk): sularahasiirded, sh väljamakstud pensionid ja toetused, rahakaart (lihtrahakaart, riiklik rahakaart, kiirrahakaart), aadressita reklaami kättetoimetamine, ostetavate kaupade kättetoimetamine. 71. Elektrooni­lise side olem 21503 aasta Telefonivõrk, sh linnas ja maa-asulates: üldkasutatavad kohalikud telefonijaamad*, neist digitaaljaamad*; telefonijaamade monteeritud kogumaht, neist digitaaljaamade maht. Kliendiliinid, sh linnas ja maa-asulates: põhitelefoniliinide arv*, neist kliendiliinid (tarbijaliinid (erakliendid)*, digitaalse telefonijaama kliendiliinid*, ISDN-liinid*, ühendusliinid kodukeskjaamadega (PBX liinid)*) ja kaarditaksofonid*; xDSL-liinid*. Teised võrgud : püsiliinide arv, teleksi kliendiliinide arv. Klientide arv kokku, sh eratarbijad, sidevõrkude kaupa: mobiiltelefonivõrgu kliendid, sh lepingulised kliendid, ettemaksekaardi (kõnekaardi) kasutajad; kaabellevivõrgu kliendid, sh Interneti kaabelmodemi kliendid; Interneti-ühenduse kliendid, sh püsiühenduse kliendid, sissehelistamisteenuse kliendid; raadioside püsivõrgu kliendid. * Esitatakse maakonniti, eraldi Tallinn ja Tartu linn. 72. Elektrooni­lise side teenused 21504 kvartal Telefonivõrk: kõnede arv ja kestus (riigisisesed kõned, sh soodustariifiga kõned, öötariifiga kõned; rahvusvahelised kõned, sh väljuvad kõned, sissetulevad kõned; kõned mobiiltelefonivõrku; dial-up-kõned (andmeside andmeedastus)); saadetud telegrammid, sh välismaale; kliendiliinide rikete arv. Mobiiltelefonivõrk: kõnede arv ja kestus, sellest eratarbijate kõnede kestus (riigisisesed kõned, sh võrgusisesed kõned, kõned Eesti mobiiltelefonivõrkudesse; rahvusvahelised kõned, sh väljuvad kõned, kõned välismaal (roaming), sissetulevad kõned; kõned telefonivõrku); saadetud sõnumite arv, sellest eratarbijate; SMS (teksti sõnumid); MMS (multimeedia sõnumid). 73. Müügitulu jae­kaubanduses 21601 kuu Müügitulu kokku, sh kaupade jaemüük. Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse isikute lõikes (vormi TSD lisa 1), mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes (vormi TSD lisa 2). 74. Teadus- ja arendus­tegevus 21701 aasta Asutused: Teadus- ja arendustegevusega (T&A) hõivatud töötajad teadusvaldkonniti ametikoha ja soo järgi ning nende poolt T&Ale kulutatud tööaeg täistööaastates. T&Aga seotud töötajad ametikoha, hariduse ja soo järgi. Teadlased ja insenerid vanuse ja soo järgi. Teadlased ja insenerid teadusvaldkonna ja soo järgi, sh doktorid ja magistrid. Välismaa kodakondsusega teadlased ja insenerid soo järgi riigiti. Asutusesisese T&A kulud kuluartiklite kaupa. Asutusesisese T&A kulud uuringu liigi järgi teadusvaldkonniti. Asutusesisese T&A kulude finantseerimine allikate kaupa teadusvaldkonniti. Asutusesisese T&A kulude jaotus rakendusvaldkonniti. Ettevõtted: Töötajate arv aasta lõpul. Arendus- ja uurimistegevusega seotud töötajate arv haridustaseme järgi: doktori- või kandidaadikraad; magistrikraad; kõrgharidus; rakenduskõrgharidus, kutsekõrgharidus, keskeriharidus keskhariduse baasil; keskharidus, keskeriharidus põhihariduse baasil; keskhariduseta; kategooria järgi: teadlased ja insenerid, tehnikud, abipersonal; soo järgi; töötajate kategooria järgi arendus- ja uurimistegevusele kulutatud tööaeg täistööaastates. Ettevõttesisesed arendus- ja uurimistegevuse kulud kululiigi järgi: tööjõukulud; materjal, ostetud tooted ja pooltooted; ettevõttesiseste projektide raames ostetud arendus- ja uurimistegevuse tööd ja teenused; hoonete ja rajatiste ülalpidamiskulud; muud kulud; hoonete ja rajatiste soetamine ja ehitamine; seadmete, aparatuuri, masinate, inventari ja transpordivahendite soetamine, sh arvutid ja arvutisüsteemid; põhivara remont ja restaureerimine; immateriaalse põhivara soetamine, sh arvutitarkvara, muud investeeringud põhivarasse. Eestist tellitud ettevõttevälised arendus- ja uurimistegevuse kulud: teistelt ettevõtetelt, kõrgematelt õppeasutustelt või nende teadusasutustelt, riigi- või omavalitsusasutustelt, mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt. Välismaalt tellitud ettevõttevälised arendus- ja uurimistegevuse kulud: ettevõtetelt, kõrgematelt õppeasutustelt või nende teadusasutustelt, riigi- või omavalitsusasutustelt, mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt. Muud ettevõttevälise arendus- ja uurimistegevuse kulud. Ettevõttesisesed arendus- ja uurimistegevuse kulud iseloomu järgi: alusuuringud, rakendusuuringud, katse- ja arendustööd, sh uue toote, materjali, teenuse väljatöötamine või olemasoleva täiustamine; uue tehnoloogilise protsessi, süsteemi väljatöötamine või olemasoleva täiustamine; katse- ja arendustööd, mis ei ole otseselt seotud toodete või tehnoloogiaga. Ettevõttesisesed arendus- ja uurimistegevuse kulud tootegrupiti. Arendus- ja uurimistegevuskulude finantseerimine: ettevõttesisene finantseerimine, laenud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, sihtasutuselt KredEx, Maaelu Edendamise Sihtasutuselt, ettevõtteväline finantseerimine sihtasutuselt Eesti Teadusfond, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, teistelt sihtasutustelt ja fondidelt; ministeeriumidelt, ametitelt, riigiasutustelt; valdadelt/linnadelt, omavalitsusasutustelt; kõrgematelt õppeasutustelt või nende teadusasutustelt; mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt; Eesti ettevõtetelt; välismaa ettevõtetelt; välismaa fondidelt ja sihtkapitalidelt; Euroopa Liidu uurimistoetustelt; muudelt välismaistelt finantseerijatelt. Kavandatav arendus- ja uurimistegevus 2008. aastaks (jah, ei). 75. Gaasi­torustikud 22001 aasta Sisseveetud maagaas, sh transiit. Jaotustorustiku pikkus aasta lõpul (km), sellest torustiku kategooria järgi: A — kuni 0,01-baarise töörõhuga gaasitorustik, B — 0,01 kuni 5-baarise töörõhuga gaasitorustik, C — 5- kuni 16-baarise töörõhuga gaasitorustik, D — üle 16-baarise töörõhuga gaasitorustik. 76. Kannatanu­tega liiklus­õnnetused 22002 kuu Inimkannatanutega liiklusõnnetuste ja neis hukkunute ja vigasaanute arv toimumisaja järgi (valge ajal, pimeda ajal), liigi järgi (kokkupõrge liikuva sõidukiga, sh mootorsõidukiga, jalgrattaga või mopeediga; kokkupõrge takistusega, sh seisva sõidukiga; kokkupõrge jalakäijaga; ühesõidukiõnnetus; muud liiki liiklusõnnetus). Inimkannatanutega liiklusõnnetuste ja neis hukkunute ja vigasaanute arv maakonniti. Inimkannatanutega liiklusõnnetuste üldarvust ebakainete mootorsõidukijuhtide osalusel liiklusõnnetuste arv maakonniti. 77. Kaubavedu maanteedel 22003 nädal Veoauto registreerimismärk, täismass, kandevõime, väljalaskeaasta. Käsutuses mitteoleva veoauto kohta: müüdud veoauto uue omaniku andmed, mahakandmise kuupäev, veoauto rendile võtnud rentniku andmed, käsutuses mitteolemise muu põhjus. Käsutuses oleva veoauto ja haagise andmed: veoauto registreerimismärk, täismass, kandevõime; telgede arv; auto kere tüüp (madel (platvorm), kallur, furgoon/ tent, külmik, metsaveok, paak (tsistern), muu); kütuseliik; veoauto kaubaveoks mittekasutamise põhjus. Vaatlusnädala reiside kirjeldus kuupäevade järgi: reisi alg- ja sihtpunkt, rahvusvahelisel veol läbitud riigid, kauba liik (sh ohtlik kaup), läbisõit kaubaga ja tühjalt (km), veose liik, reisi tüüp: oma kulul vedu, tasuline vedu, veoauto koormatus. 1 kuni 4 peatusega reiside puhul näidatakse lisaks kauba kaal ja reiside arv, juhul kui ühel päeval tehti mitu täpselt ühesugust reisi. 5 või enama peatusega reiside puhul näidatakse lisaks peale- ja mahalaaditud kauba kogukaal ning peatuste arv peale- ja mahalaadimiseks. 78. Kaubavedu sadamate kaudu 22004 kvartal Lastitud/lossitud kauba kaal kaubaliigiti transpordistatistika kaubagruppide klassifikaatori (NST/R) alusel: Eesti piires veetava kauba lastimine ja lossimine, välismaale veetava kauba lastimine (v.a transiit), välismaalt veetud kauba lossimine (v.a transiit), transiitkauba lastimine ja lossimine. Raudteevagunite ja tsisternide tühjendamine ja laadimine sadamas: vagunid ja tsisternid kokku; vagunites ja tsisternides veetud kaup kokku, sh teravili, kivisüsi, naftasaadused. Peale- ja mahasõitnud transpordivahendid, sh Eestis, välismaale, välismaalt, transiit: sõiduautod, bussid, veoautod ja haagised, muud sõidukid. Merekonteinerite vedu sadamas konteinerite suuruse järgi (20- ja 40-jalased), sh transiit: väljaveetud konteinerid, sh täis ja tühjad; vastuvõetud konteinerid, sh täis ja tühjad. Merekonteinerite liikumine sadamas autode ja rongidega (20 jala arvestuses): väljaveetud konteinerid, sh täis ja tühjad; vastuvõetud konteinerid, sh täis ja tühjad. Sadamad üle 1 miljoni tonni kaubaveoga aastas esitavad lisaks: lastimise-lossimise sadam, lastimise-lossimise sadama rannikuala, lasti tüüp, laeva lipuriik, laeva tüüp, konteinerite arv, tühjade konteinerite arv, laeva suurusklass, laeva kogumahutavus (GT). 79. Laeva­õnnetused 22005 aasta Laevaõnnetuste (madalikule sõit, kokkupõrge või kontakt, laevaruumide täitumine veega, tulekahju või plahvatus, tormi- või jääkahjustus, tehnilised rikked, keskkonnareostus, laevahukk, muud juhtumid) arv, laevaõnnetustes vigasaanute ja hukkunute arv: laevaõnnetused Eesti territoriaalmerel ja sisevetel, sh Eesti riigilippu kandvad laevad, välisriigi lippu kandvad laevad; Eesti riigilippu kandvad laevad väljaspool Eesti territoriaalmerd. 80. Laevad sadamas 22006 kvartal Välismaalt saabunud ja välismaale lähetatud laevade arv ja kogumahutavus, sh lastiga, laeva lipuriigi järgi: Eesti, Soome, Rootsi, Saksamaa, Venemaa, muud. Välismaalt saabunud ja välismaale lähetatud laevade arv ja kogumahutavus, sh eraldi Eesti laevad ja välisriikide laevad, laevatüübi kaupa (klassifikaatori ICST-COM järgi). Sadamad üle 1 miljoni tonni kaubaveoga aastas esitavad lisaks: laeva lipuriik, lähtesadama/sihtsadama rannikuala, laeva tüüp, laeva suurusklass, laeva kogumahutavus (GT). 81. Laeva­registrid 22024 aasta Laevaregistrisse ja laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevade (kogumahutavus 100 ja üle selle) arv, kogumahutavus, puhasmahutavus ja dedveit laevaliigi järgi: reisilaevad; kaubalaevad; kalalaevad; tehnilised ja abilaevad. Laevaregistrisse kantud siseveelaevade (eraldi kogumahutavusega alla 100 ning 100 ja üle selle) arv, kogumahutavus laevaliigi järgi: reisilaevad; kaubalaevad; kalalaevad; tehnilised ja abilaevad. 82. Lastimine-lossimine 22007 kuu Välismaale veetava kauba lastimine. Välismaalt saabunud kauba lossimine. 83. Lennujaam 22009 kvartal Saabunud ja lahkunud sõitjate ning otsetransiitsõitjate arv riigisisestel ja rahvusvahelistel ärilendudel. Kaupade ja posti peale- ja mahalaadimine. Lennuliiklus, sh riigisisestel ja rahvusvahelistel lendudel: lennuoperatsioone, sh ärilennuliinidel, õppelendudel, muudel lendudel; lennuliine, regulaarlende nädalas. Tallinna Lennujaam esitab lisaks andmed sihtlennujaamade ja reiside kaupa. 84. Liiklus­register 22010 aasta kuu Autoveerem aasta lõpul, sh vanuse järgi ja aasta jooksul esmaselt registreeritud, sh uued: mootorrattad; sõiduautod, sh eraautod; bussid (liigitatakse istekohtade arvu järgi), sh erabussid; veoautod (liigitatakse kandejõu ja konstruktsiooni järgi), sh eraveoautod; haagised (liigitatakse kandejõu ja konstruktsiooni järgi); ratastraktorid, sh eravaldajatel; roomiktraktorid, sh eravaldajatel; ekskavaatorid, sh eravaldajatel; kombainid, sh eravaldajatel; laadurid, sh eravaldajatel; metsatöömasinad, sh eravaldajatel; teetöömasinad, sh eravaldajatel; traktorihaagised, sh eravaldajatel. Sõiduautod, bussid, veoautod, mootorrattad ja haagised (sh eravaldajatel) maakonniti ja maakonnakeskuste kaupa. Ratastraktorid, roomiktraktorid, liikurmasinad, traktorihaagised (sh eravaldajatel) maakonniti. Väikelaevad ja jetid aasta lõpul, sh vanuse järgi ja aasta jooksul esmaselt registreeritud, sh uued. Aruandekuul esmaselt registreeritud autoveerem (sõiduautod, veoautod, bussid, mootorrattad, haagised, maastikusõidukid, traktorid, liikurmasinad, traktorihaagised), väikelaevad ja jetid, sh uued, sh eravalduses. 85. Maantee­transport 22011 kvartal Kaubavedu, sh riigisisene vedu, rahvusvaheline vedu, vedu välisriikides: veoautode läbisõit, veetud veose kogus, veosekäive. Veoautode keskmine nimestikuline arv (kategooriad N2, N3, v.a eriotstarbelised sõidukid). Sõitjatevedu bussidega kokku, sh liinivedu (eraldi kommertsliinivedu ja eriotstarbeline vedu) (vallaliinid, linnaliinid, maakonnaliinid, kaugliinid, rahvusvahelised liinid) ja juhuvedu, sh rahvusvaheline vedu: sõitjate arv; sõitjakäive; busside üldine läbisõit, sellest liiniläbisõit*; pakutud teenusemaht liiniveol*; regulaarliinide arv*; liinikilomeetri keskmine maksumus*. * v.a juhuvedu Busside keskmine nimestikuline arv. Taksoteenindus: üldine läbisõit, sh tasuline; sõitjate arv; sõitjakäive; taksode keskmine nimestikuline arv. 86. Merevedu 22012 kvartal Sõitjatevedu Eesti laevadega ja välisriikide laevadega: sõitjate arv ja sõitjakäive, sh Eestis. Reiside ja sõitjate arv regulaarreisidel liinide kaupa. Kaubavedu: veetud kaubad, veosekäive, sh Eestis, välismaale, välismaalt, välissadamate vahel. Laevadega veetud sõidukid ja konteinerid (20 jala arvestuses), sh Eestis, välismaale, välismaalt, välissadamate vahel. 87. Rahvus­vaheline reisiliiklus sadamate kaudu 22013 kvartal Välismaalt saabunud sõitjad, välismaale lähetatud sõitjad riikide järgi (Rootsi, Soome, Saksamaa, muu), sh Eesti laevadega või välisriigi laevadega. Välismaalt ristluslaevadega saabunud sõitjad, sh Eesti laevadega või välisriigi laevadega. Sadamad reisijaveoga üle 200 000 reisija aastas esitavad lisaks: lähtesadam/sihtsadam, lähtesadama/sihtsadama rannikuala, lähetatud/ saabunud reisijate arv, ristluslaevareisijate arv, laeva lipuriik, laeva tüüp, laeva suurusklass, laeva GT. Laeva kuuluvus määratakse laeva lipuriigi järgi. 88. Raudtee ja veeremi olem ning liiklus­õnnetused 22014 aasta Raudtee olem: raudtee kogupikkus; raudtee ekspluatatsiooniline pikkus, sh elektrifitseeritud, kahe või enama rööpapaariga; automaatblokeeringuga raudtee pikkus; poolautomaatblokeeringuga raudtee pikkus; sideliinide kogupikkus, sh kaabelliinid; elektriliinide kogupikkus, sh kõrgepingeliinid; raudteejaamade arv kokku, sh avatud kaubaveoks ja sõitjateveoks; peatuskohtade arv, sh reisirongide peatuskohtade arv; raudteeülesõidukohtade arv, sh reguleeritava valvega, reguleeritava ohutusseadmega, reguleerimata. Vedurite ja mootorrongide arv, koguvõimsus, aasta jooksul esmaselt registreeritud vedurite ja mootorrongide arv: vedurid (ka liisitud), sh diiselvedurid, elektrivedurid, muud vedurid; elektrimootorrongid; diiselmootorrongid. Vagunite arv, sh aasta jooksul esmaselt kasutusele võetud vagunite arv: reisivagunid liigi järgi, neis istekohti ja magamiskohti; kaubavagunid liigi järgi. Vagunite arv, sh aasta jooksul esmaselt registreeritud vagunite arv: reisivagunid (ka liisitud) liigi järgi (täismetallvagunid; mootorrongivagunid, neist diiselvagunid, elektrivagunid; pagasivagunid; restoranvagunid ja vagunpuhvetid), neis istekohti ja magamiskohti; kaubavagunid (ka liisitud) liigi järgi (kinnised, neist viljaveovagunid, külmutusvagunid; poolvagunid; platvormid; paakvagunid). Liiklusõnnetused (juhtumite arv, hukkunute, raskelt vigasaanud sõitjate, töötajate, teiste isikute arv): kokkupõrked ja veeremi rööbastelt väljasõit, sh rongiliikluses ja manöövritöödel; kokkupõrked ülesõidukohtadel, sh valvega ülesõidukohal, ohutusseadmega ülesõidukohal, muud liiki ülesõidukohal; tulekahjud rongides; otsasõit inimestele. Liiklusõnnetused, milles osales ohtliku kaubaga raudteetranspordivahend: juhtumite arv kaubaliigiti, sh juhtumid, kus ohtlik aine vallandus keskkonda. 89. Raudtee­veod 22015 aasta kvartal kuu Kuu kohta Sõitjatevedu Eestis ja rahvusvahelisel veol: sõitjate arv, sõitjakäive, reisi keskmine pikkus. Veetud kauba kogus, veosekäive ja keskmine veokaugus, sh Eestis, välismaale, välismaalt, transiit. Kvartali kohta Sõitjatevedu Eestis ja rahvusvahelisel veol: sõitjate arv (sh saabunud ja lahkunud), sõitjakäive, reisi keskmine pikkus, reisirongide läbisõit, reisivagunite läbisõit, rongide arv. Sõitjate arv ja sõitjakäive lähte- ja sihtriigiti. Veetud kauba kogus kaubaliigiti, veosekäive ja keskmine veokaugus: sh Eestis, välismaale, välismaalt, transiit. Kaubavaguni ja kaubarongide läbisõit, kaubarongide ja kaubavagunite arv. Aasta kohta lisaks Rahvusvahelise ja transiitkaubaveo kogus ja veosekäive peale- ja mahalaadimise riigiti. Veetud ohtlike kaupade kogus ja veosekäive kaubaliigiti. Konteinerite vedu raudteel (sh Eestis, välismaale, välismaalt, transiit sisse ja välja): täiskonteinerite ja tühjade konteinerite arv tükkides ja 20 jala arvestuses (TEUdes), konteinerites veetud kaupade kogus, konteinerite veosekäive. Kaubarongide ja reisirongide arv üleeuroopalise raudteevõrgu lõikude kaupa. 90. Sisevee­transport 22016 kvartal Sõitjatevedu kokku, sh rahvusvahelisel veol, liiniveol ja juhuveol: sõitjate arv, sõitjakäive. Kaubavedu kokku, sh rahvusvahelisel veol: veosed kokku, sh ehitusmaterjal, mineraaltoore, puit; veosekäive. I kvartalis lisaks Ekspluatatsioonis olevad alused aasta lõpul (bilansi järgi) ehitusaasta järgi, aasta jooksul registrist maha kantud ja registrisse kantud alused: kaubalaevade (sh liikurlaevad ja pukseeritavad laevad) arv ja kogukandevõime; veeremilaevade arv, kogukandevõime ja kohtade arv; reisilaevade arv ja üldine kohtade arv; puksiiride arv ja koguvõimsus; abilaevade arv; tehniliste laevade arv. Ekspluateeritavate siseveeteede pikkus, sh lubatud üle 50-tonnise kandejõuga alustele, märgistatud veeteed, sh valgus- või peegelmärkidega. 91. Trammi- ja trolli­transpordi olem 22017 aasta Ekspluatatsioonis oleva ühesuunalise tee või liini kogupikkus, sh sõitjateveo teed või liinid. Aasta jooksul ehitatud ja ekspluatatsioonist kõrvaldatud teed või liinid. Trammide ja trollibusside inventaarne arv, sh liigendiga/kaksikud. Kohtade arv, sh istekohti. Veeremi vanus (väljalaskeaasta). Elektrienergia kulu aastas, sh sõitjateveole. 92. Tramm-troll 22018 kvartal Veoteenuste maht, sh trammi- ja trollitransport: veeremi läbisõit, pakutud teenuse maht liiniveol, sõitjate arv (arvestuslik), sõitjakäive (arvestuslik). Tööga hõivatud isikute arv, sh trammi- ja trolliveeremijuhid. 93. Veoalane majandus­tegevus 22019 kvartal Müügitulu. Transporditeenuste müük, sh rahvusvahelisel veol ja riigisisesel veol, välismaal müüdud teenused: kaubavedu; sõitjatevedu, sh liiniveol; pagasivedu; postivedu; muud vedudega seotud teenused, sh kaupade müük laevakauplustes. Muud müügitulud. Dotatsioonid (sõidusoodustused), sh riigieelarvest, kohalikust eelarvest, muud toetused: linnaliinidele, maakonnaliinidele, kaugliinidele, õpilasliinidele, vallaliinidele. Kulud kokku, sh edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused, tööjõukulud (palk ja sotsiaalmaks). Varud aruandekvartali algul ja lõpul liigiti: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed tarnijatele. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringud: hooned ja rajatised; hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar; maa. Materiaalse põhivara ja kinnisvara­investeeringute müük kokku. Kapitalirent kokku, sh transpordivahendid, arvutid ja arvutisüsteemid. Hõivatute arv. Töötatud tunnid. Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse isikute lõikes (vormi TSD lisa 1), mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes (vormi TSD lisa 2). 94. Õhu­sõidukite register 22020 aasta Õhusõidukite arv mudeli järgi. 95. Õhu­transport 22021 kvartal Õhutransport kokku, eraldi regulaar- ja tellimuslennud, sh rahvusvahelised ning riigisisesed lennud: sõitjate arv, sõitjakäive, kaubavedu, postivedu, veosekäive. 96. Lennu­õnnetused 22023 aasta Lennuõnnetuste arv kauba- või reisilennukiga: lennuki tüüp, reisi tüüp (kohalik või välislend, regulaar- või tellimuslend), lennuõnnetuse toimumise asukoht. Lennuõnnetuses kannatanute arv, sh hukkunud, vigasaanud: meeskonnaliikmed, reisijad, lennukis mitteolevad isikud. 97. Majutus 22101 aasta kuu Aasta kohta Majutuskoha liik: hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või ‑laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. Majutuskohas osutatavad teenused: restoran, kohvik, baar, kauplus, kasiino, ilusalong, solaarium, spordiväljak, spordisaal või mänguderuum, ujula, saun, valuutavahetus, konverentsisaal, Interneti-punkt (sh arvutite arv), parkla, raviteenused, numbritubade teenindus, ööportjee, mittesuitsetajate toad, invatoad, allergikute toad, traadita andmeside võimalus (WiFi), kaardimakse võimalus. Majutusruumide iseloomustus: suurus, aastaringne, hooajaline. Laagri- ja haagissuvilaplatside iseloomustus: laagriplatside ja kohtade arv, haagissuvilaplatside ja kohtade arv. Tööga hõivatud isikute arv. Kuu kohta Sissetulek majutusteenuste müügist. Majutusmaht: lahtioleku päevade arv, majutusruumide arv, voodikohtade arv, laagri- ja haagissuvilaplatside kohtade arv, müüdud tubaööpäevade arv. Majutatud Eesti elanike ja väliskülastajate arv ja ööbimiste arv reisi eesmärgi järgi: puhkusereis, tööreis, sellest osavõtt konverentsist, muu. Majutatute arv ja ööbimiste arv elukohariigi järgi. 98. Piiriületused 22102 kuu Väljastpoolt Schengeni viisaruumi saabunud isikute arv kodakondsuse või kodakondsuse puudumisel päritoluriigi järgi. 99. Turismi­teenused 22103 kvartal Turismi- ja reisiteenuste müük, sh müük reisijatele (lõpptarbijale) ja müük teistele reisifirmadele: enda koostatud pakettreisid; vahendatavad pakettreisid, sh Eesti reisikorraldajate koostatud vahendatavad pakettreisid, välismaa reisikorraldajate koostatud vahendatavad pakettreisid; rahvusvahelise transpordi piletite müük; muu müük. Turismi- ja reisiteenuste müük, sh müük reisijatele (lõpptarbijale) ja edasimüük teistele reisifirmadele: turismiteenuste eksport (väljastpoolt Euroopa Liitu sissetulev turism), sh rahvusvahelise transpordi piletite müük; turismiteenuste müük Euroopa liidu residentidele, sh rahvusvahelise transpordi piletite müük; turismiteenuste import (väljapoole Euroopa Liitu väljaminev turism), sh rahvusvahelise transpordi piletite müük; turismiteenuste müük Eesti residentidele reisimiseks Euroopa Liidus, sh rahvusvahelise transpordi piletite müük; siseturismiteenuste müük, sh pakettreisid. Siseturismi maht kokku, sh ööbivate külastajate arv ja reisi kestus, ühepäevakülastajate arv. Välisturism riikide kaupa: vastuvõtuturism — vastuvõetud külastajate arv kokku, sh ööbivad külastajad, ühepäevakülastajad; lähetusturism — reisile lähetatute arv, reisi kestus päevades. 100. Välis­külastajad Eestis 22104 kaks korda aastas Külastaja viibimine Eestis rohkem kui aasta (jah; ei). Eestis viibitud aeg: alla 3 tunni; ilma ööbimiseta reisil kestusega üle 3 tunni; ööbimisega reisil kestusega 3 kuud; üle 3 kuu kuni 1 aasta. Eestis viibimise aeg: ööbimisega reisi puhul ööbimise arv; ühepäevakülastajana tundide arv. Alaline elukohariik: Soome; Rootsi; Taani; Saksamaa; Suurbritannia; Prantsusmaa; Itaalia; Venemaa; Norra; USA; Läti; Leedu; muu riik. Vanuserühm: 15–24; 25–34; 35–44; 45–54; 55–64; 65 ja vanem. Eesti-reisi eesmärk: puhkusereis; tööalane konverents või seminar; töötamine Eestis (tasu Eestist); muu tööalane reis (tasu välismaalt); ostureis; transiitreis; ravireis; sugulaste, tuttavate külastamine; õppimine; muu eesmärk. Eesti-reisi peamine eesmärk. Eestis tehtud kulutuste hinnang: majutus; toitlustus (restoranid, baarid, kohvikud jm); transpordikulutused (bensiin, autorent jms); meelelahutus ja vaba aeg (ekskursioon, kultuur, sport jm); tervishoid (ravimid, prillid, raviprotseduurid jm); rõivad ja jalatsid; alkohol; tubakatooted; toiduained (ka Eestis tarbimiseks); muud kaubad (antiikesemed, suveniirid, elektroonika jm); muud teenused (ilusalong, saun, sideteenused jm); kulutused kokku. Kulutuste jaotus inimeste vahel. Reisi korraldamine: valmisreisi ost; reisifirma üksikteenuste kasutamine; reisifirma vahenduseta reisimine. Valmisreisi hind: summa, valuuta. Inimeste arv, kelle vahel summa jaotub. Teiste peale Eesti külastatud riikide loetelu: Soome; Rootsi; Läti; Leedu; Venemaa; muu riik. Varasemate Eesti külastamiste sagedus: mitte ühtegi; 1 kord; 2 korda; 3–5 korda; 6–10 korda; üle 10 korra; varem Eestis elanud. Info saamine Eesti-reisi kohta: reisibüroost või transpordifirmast; Internetist; ajakirjandusest, TV-st, raadiost; tasulistest reisijuhtidest; tasuta reklaambrošüüridest; turismimessilt; oma eelmistelt reisidelt Eestisse; sõpradelt / sugulastelt / kolleegidelt Eestis; sõpradelt / sugulastelt / kolleegidelt väljaspool Eestit; mujalt. Eesti-reisi ajal külastatud kohad: Tallinn; Narva; Rakvere; Pärnu; Haapsalu; Saaremaa; Tartu; Viljandi; Otepää; Lahemaa / Palmse; Hiiumaa; Võru; Valga; muud kohad. Peamine sihtkoht Eestis. Eestis kasutatud liiklusvahendid: rendiauto/ -mikrobuss; mitterenditud auto/ mikrobuss; liinibuss, rong vm ühistransport; ekskursioonibuss; jalgratas; muu (nt veoauto, mootorratas). Majutuskoha liik Eestis: hotell, motell, külalistemaja, hostel, turismitalu, kämping, telkimine tasulisel territooriumil, sanatoorium jmt; üüritud tuba, korter või suvila; tasuta majutus sugulaste või tuttavate juures, tasuta telkimine jmt; isiklik korter, suvila või muu isiklik elamispind; tööandja elamispind. Reisikaaslane: üksi; abikaasa / elukaaslane; pere, kus on alla 15-aastasi lapsi; pere, kus pole alla 15-aastasi lapsi; sugulased või tuttavad; kolleegid; muu. Tegevustest osavõtt: organiseeritud ekskursioon (giidiga); vaatamisväärsustega tutvumine iseseisvalt; kultuuriüritused; muuseumi, näituse külastamine; matkamine või viibimine looduses; muu aktiivne harrastus või sport, spordivõistluse jälgimine; sisseostude tegemine; restoranis / pubis / kohvikus käimine; ööelu; ilu- või raviteenuste kasutamine. Erinevate valdkondade hinnang Eestis (5 — väga hea; 1 — väga halb): mulje Eesti inimestega suhtlemisest; info kättesaadavus enne Eestisse saabumist; vajaliku info kättesaadavus Eestis viibides; majutusettevõtete tase; toitlustuskohtade tase; muuseumide tase; teeviitade piisavus Eestis ringiliikumiseks; võimalused ühistranspordiga ringireisimiseks; võimalused osaleda organiseeritud ekskursioonidel; meelelahutusvõimalused; spordi- ja aktiivsete harrastuste võimalused; turvalisus. Eesti-reis võrreldes ootustega: palju parem ootusest; parem ootusest; vastas ootusele; halvem ootusest; palju halvem ootusest. Hinnad Eestis võrreldes ootustega: palju kõrgemad; kõrgemad; ootuspärased; madalamad; palju madalamad. Küsitletava või tema vanemate sündimine Eestis: jah; ei. Sugulaste või tuttavate olemasolu Eestis: jah; ei. 101. Piiriloendus 22105 kvartal Eestis viibitud aeg: ilma ööbimiseta reis; ööbimisega reis kestusega kuni 3 kuud; reis kestusega 3 kuud kuni 12 kuud; üle 12 kuu; alaline Eesti elanik. Eestis viibitud ööde arv. Alaline elukohariik: Eesti; Soome; Rootsi; Taani; Saksamaa; Suurbritannia; Prantsusmaa; Itaalia; Venemaa; Norra; USA; Läti; Leedu; muu riik. Eesti-reisi/ reisi peamine eesmärk: puhkusereis; tööalane konverents või seminar; töötamine Eestis (tasu Eestist); töötamine välismaal (tasu välisriigist); muu tööalane reis; ostureis; transiitreis (reisi lähtekoht); ravireis; sugulaste, tuttavate külastamine; õppimine; muu eesmärk. Reisi sihtkoht: Soome; Rootsi; Taani; Saksamaa; Suurbritannia; Prantsusmaa; Itaalia; Venemaa; Norra; USA; Läti; Leedu; muu riik. Reisi regulaarsus (igapäevane/iganädalane): jah; ei. Vanusegrupp: kuni 14, 15–24, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65–74, 75+. Sugu. Piiriületaja kodakondsus: Eesti; Soome; Rootsi; Taani; Saksamaa; Suurbritannia; Prantsusmaa; Itaalia; Venemaa; Norra; USA; Läti; Leedu; muu; määratlemata kodakondsusega; muu staatus. Piiriületuseks kasutatud transpordi liik: liinilaev; kruiisilaev; lennuk; liinibuss; ekskursioonibuss; sõiduauto, haagissuvila; veoauto; jalgratas, mootorratas; rong; jalgsi. 102. Tööstus 22201 kuu Müügitulu, sh tööstustoodangu ja -teenuste müük, sellest eksport kokku (EL ja teised riigid), sh eksport eurotsooni riikidesse; alltöövõtulepingu alusel toodetud tööstustoodangu ja -teenuste müük. Sõlmitud uusi tellimusi (rahas), sellest eksport kokku (EL ja teised riigid), sh eksport eurotsooni riikidesse. Valmistoodangu laovaru aasta algul (täidetakse ainult jaanuarikuu aruandes) ja aruandekuu lõpul (rahas). Oma tarbeks toodetud põhivara (rahas). Põhitooted koguseliselt. 103. Tööstus­baromeeter 22202 kvartal kuu Kuulised hinnangud: toodangu maht viimase 3 kuu jooksul, tellimused (nõudlus) toodangule jooksval kuul, eksporttellimused (nõudlus) toodangule jooksval kuul, valmistoodete varud jooksval kuul, toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul, toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul, töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul. Kvartaalsed hinnangud: toodangu kasvu piiravad tegurid, tootmisvõimsused ja nende rakendatuse tase (%) jooksval kuul, tellimused viimase 3 kuu jooksul, olemasolevate tellimustega tagatav tootmisperiood (kuudes), eksporttellimused järgneva 3 kuu jooksul, ettevõtte konkurentsivõime viimase 3 kuu jooksul (Eestis, Euroopa Liidus, mujal välisturul), ekspordi maht viimase 3 kuu jooksul, ekspordi osakaal toodangus (%). 104. Tööstus­tooted 22203 aasta Tootmine koguselises ja toodangu müük koguselises ja rahalises arvestuses. Värskest lehmapiimast või lõssist toodetud piimatoodete kogus, piimarasva kogus tooraines, tooraineks kasutatud täispiima ja lõssi kogus.Alltöövõtu korras valmistatud toodete ja osutatud teenuste eest saadud tasu Eestis ja väljapool Eestit eraldi. 105. Intrastat 22301 kuu Ettevõtted: Kauba lähetaja/saaja (äriregistrikood, nimi, kontaktaadress). Aruande täitja ettevõte (äriregistrikood, nimi, kontaktaadress). Andmevoo tüüp (kaupade lähetamine / kaupade saabumine. Kirje number aruandevormil. Päritoluriik. Siht(liikmes)riik/ saatja(liikmes)riik. Tarneklausel ja nimetatud koht. Tehinguliik. Transpordiliik. Kaubakood (8-kohaline CN). Koguse lisamõõtühik. Kogus lisamõõtühiku järgi. Netokaal. Kaubaarve summa. Kaubaarve valuuta. Statistiline väärtus. Statistilise väärtuse valuuta. Maksu- ja Tolliameti käibemaksudeklaratsioonilt: Andmete sisestamise/parandamise kuupäev (päev, kuu, aasta). Ettevõtte registrikood. Ettevõtte käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Aruandeperiood (kuu, aasta). Kauba lähetamine ELi Eesti kroonides. Kauba saabumine EList Eesti kroonides. Maksu- ja Tolliameti VIES-deklaratsioonilt: Andmete sisestamise/parandamise kuupäev (päev, kuu, aasta). Ettevõtte registrikood. Ettevõtte käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Aruandeperiood (kvartal, aasta). Kauba lähetamine ELi Eesti kroonides. Sihtriigi kood ISO-3166 järgi. 106. Välis­kaubandus 22302 kuu Tollideklaratsioonide andmed: deklaratsiooni liik, number ja viis; importija või eksportija äriregistrikood või käibemaksukohustuslase kood; saatja-, päritolu- ja sihtriigi kood; kaubanimetuste arv deklaratsioonil; valuutakood, valuutakurss ja kauba faktuurväärtus valuutas; statistiline maksumus Eesti kroonides (eksport FOB-, import CIF-väärtuses); transpordiliik riigipiiril ja kuuluvus riigiti; tollipunkti kood; kauba kogus ja kood KNi järgi; tolliprotseduuri kood; tehingu liigi kood; neto- ja brutokaal; konteinerveo tunnus; soodustused; veokulud välisriigis, ühenduses; laadimiskulud, kindlustus, muud kulud; kauba kirjeldus. Kala ja vähilaadsete müük merel ning välisriikide sadamates partnerriikide kaupa (kogus ja maksumus). RAHVASTIKUSTATISTIKA Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatlus­ periood Kogutavad ja kasutatavad andmed 107. Rahva ja eluruumide loendus. Ettevalmistustööd 2011. aasta loenduseks 30001 Loenduse andmete kogumise ja töötlemise infosüsteemi väljatöötamine. 2009. aasta prooviloenduse piirkondade ehitiste, eluruumide ja elanike loendite (freimide) moodustamine ning loenduse kaardi koostamine. Rahvastiku ja eluruumide (prooviloenduse piirkonnad) freimide vahel seoste loomine. Prooviloenduse kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamine. Kasutatakse rahvastikuregistri, Eesti Hariduse Infosüsteemi, maksukohustuslaste registri, ehitisregistri, ravikindlustuse andmekogu, töötuskindlustuse andmekogu, riikliku pensionikindlustusregistri, Eesti topograafilise andmekogu (ETAK), elektroonilise kinnistusraamatu ja 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmeid. 108. Rahvastik 30002 aasta Kasutatakse vaatlustega 30201, 30202, 30204, 30205 ja 30206 kogutud andmeid. Koondandmete moodustamiseks kasutatakse sündmuste ja isikute kohta kogutud andmeid, mis saadakse ühest andmeallikast või mitme andmeallika andmete ühendamisel. Isikuandmeid kasutatakse andmete kontrollimiseks, puhastuseks ja täiendamiseks. Rahvastikusündmuste andmeid kasutatakse iga sündmusliigi (sünnid, surmad, abielud, abielulahutused, elukohavahetus) järgi eraldi ja kombineeritult rahvastikuprotsesside, rahvastiku muutuste ning koosseisu kirjeldamiseks ja analüüsimiseks. Rahvaarv, rahvastiku muutuste, koosseisu ja paiknemise andmed arvutatakse rahvastikusündmuste ja 2000. aasta rahvaloenduse andmete alusel. Koondandmete moodustamisel ja andmekvaliteedi analüüsimisel kasutatakse peale statistiliste lehtedega kogutud andmete valikuuringute ja registrite andmeid. 109. A. Abielud 30201 kuu Andmed Eesti alaliste elanike abielude kohta: naise isikukood, naise eesnimi, naise perekonnanimi enne ja pärast abiellumist, naise sünniaeg, naise sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), naise elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tn/küla, maja, krt), naise kodakondsus, naise rahvus*, naise haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, naise sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; naise perekonnaseis enne abielu (vallaline, lahutatud, lesk); mitmendat abielu naine sõlmib*; mehe isikukood, mehe eesnimi, mehe perekonnanimi enne ja pärast abiellumist, mehe sünniaeg, mehe sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), mehe elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tn/küla, maja, krt), mehe kodakondsus, mehe rahvus*, mehe haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, mehe sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; mehe perekonnaseis enne abielu (vallaline, lahutatud, lesk); mitmendat abielu mees sõlmib*; abielule eelnenud vabaabielu ja selle algusaeg* (kuu ja aasta); abiellujatega koos elavate laste arv ja neist ühiste laste arv*, abielu sõlmimise koht ja aeg, akti number. Abiellunute isikuandmeid (isikukoode ja nimesid) ja aktiandmeid kasutatakse andmete kogumisel ning andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri andmete põhjal ja rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud varasemate sündmuste (abielude ja lahutuste) andmetega. * Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. 110. B. Abielu­lahutused 30202 kuu Eesti alaliste elanike abielulahutuste andmed: naise isikukood, naise eesnimi, naise perekonnanimi enne ja pärast lahutust, naise sünniaeg, naise sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), naise elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tn/küla, maja, krt), naise kodakondsus, naise rahvus*, naise haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, naise sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; mitmenda abielu lahutab naine*; mehe isikukood, mehe eesnimi, mehe perekonnanimi enne ja pärast lahutust, mehe sünniaeg, mehe sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), mehe elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tn/küla, maja, krt), mehe kodakondsus, mehe rahvus*, mehe haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, mehe sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; mitmenda abielu lahutab mees*; lahutatava abielu sõlmimise koht, aeg ja akti number; ühiste laste arv*, neist alla 18‑aastasi*, lahutuse alus: abikaasade ühine avaldus, kohtuotsus abielulahutuse kohta; abielulahutuse koht, abielulahutuse aeg, akti või kohtuotsuse number, kohtuotsuse aeg. Abielu lahutanute isikuandmeid (isikukoode ja nimesid) ning akti või kohtuotsuse andmeid kasutatakse andmete kogumisel ning andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri ja rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud abielude andmete põhjal. * Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. 111. C. Abordid 30203 aasta Abordistatistika tugineb Sotsiaalministeeriumi raseduskatkestuse andmekogu andmetele, mis kogutakse abordikaartidelt. Aasta koondandmed: abortide arv naise vanuse ja eelnenud elussündide arvu järgi; legaalselt indutseeritud abordid naise vanuse ja eelnenud elussündide arvu järgi. 112. D. Ränne 30204 kuu Andmed riigi sise- ja välisrände ning riigis elavate välismaalaste kohta, kaasa arvatud elamisõiguse, elamis- ja tööloa ning asüülitaotlejate, rahvastiku jaotumise kohta kodakondsuse järgi, kodakondsuse andmise ja kodakondsusest loobumise kohta. Rahvastikuregistri andmed elukohamuutuste ja kodakondsuse muutuste ning elamisloa ja elamisõiguse andmete registrisse kandmise kohta: kande tegemise koht (maakonna ja valla/linna kood), liikumise liik, liikumise kuupäev, kande kood, kande nimetus, kande kuupäev, dokumendi kood, väljaandmise (koostamise) kuupäev, väljaandnud asutus, isikukood, perekonnanimi, eesnimi, sünnikoht (riigi kood, riigi nimi, maakonna kood, maakonna nimi, valla kood, valla nimi, asula kood, asula nimi), uue elukoha andmed (riigi kood, riigi nimi, maakonna kood, maakonna nimi, valla kood, valla nimi, asula kood, asula nimi, tänava kood, tänava nimi, maja number, korteri number), kodakondsus, kodakondsuse andmete kande kuupäev, eelmine kodakondsus, perekonnaseis, rahvuse kood, emakeele kood, hariduse kood, tööalase seisundi (tavategevusala) kood, tunnus statistiliste andmete teate kohta, statistiliste andmete teate või andmete kontrollimise kuupäev, Eestisse saabumise aeg (Eestis sündinul sünnikuupäev ja teisest riigist saabujal Eestisse esmakordselt saabumise kuupäev), Eestist lahkumise aeg (teise riiki lahkunud isikul teises riigis paiknevast elukohast teatamise kuupäev), eelmine elukoht (riigi kood, riigi nimi, maakonna kood, maakonna nimi, valla kood, valla nimi, asula kood, asula nimi, tänava kood, tänava nimi, maja number, korteri number), eelmise liikumise (elukoha kande) kuupäev, viimane arhiivi kantud elukoht (riigi kood, riigi nimi, maakonna kood, maakonna nimi, valla kood, valla nimi, asula kood, asula nimi, tänava kood, tänava nimi, maja number, korteri number), arhiivi kandmise kuupäev, elamisloa liik, elamisloa kehtivuse algus- ja lõpu- või kehtetuks tunnistamise kuupäev; tööloa liik, tööloa kehtivuse algus- ja lõpukuupäev; elamisõiguse liik, elamisõiguse alguse ja lõpu kuupäev. Rahvastikuregistrist väljavõte registris aktiivses staatuses olevate isikute kohta 1. jaanuari seisuga: isikukood, sünnikoht, kodakondsus, emakeel, perekonnaseis, haridus, tööalane seisund (tavategevusala), elukoht (riigi kood, riigi nimi, maakonna kood, maakonna nimi, valla kood, valla nimi, asula kood, asula nimi, tänava kood, tänava nimi, maja number, korteri number), elamisloa liik, elamisloa kehtivuse alguskuupäev ja elamisloa kehtivuse lõpukuupäev; elamisõiguse liik, elamisõiguse alguse ja lõpu kuupäev. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) elamis- ja töölubade registrist väljavõtetena andmed elamisloa taotlejate kohta: välismaalase Eesti isikukood, sünnikoht, kodakondsus, haridus, perekonnaseis, elukutse (eriala või kutse), andmed elukoha kohta Eestis, andmed elukoha kohta välisriigis, elamisloa liik, elamisloa andmise või pikendamise alus, elamisloa kehtivuse alguskuupäev, elamisloa kehtivuse lõpukuupäev, tööloa liik, tööloa kehtivuse alguskuupäev. Kodakondsus- ja Migratsiooniametist elamisloa- ja asüülitaotlejate kohta ning kodakondsusmuutuste kohta koondandmed. Isikuandmeid (isikukoode ja nimesid) kasutatakse andmete kogumisel ning andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. 113. E. Surma ­juhtumid ja -põhjused 30205 kuu Arstliku surmateatise ja arstliku perinataalsurmatõendi andmete põhjal Eesti alaliste elanike surmajuhtumite andmed: surnu sugu, surnu sünniaeg, surnu sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), surnu elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tn/küla, maja, krt), surnu kodakondsus, surnu rahvus*, surnu haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, surnu sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; surnu perekonnaseis (registreeritud abielus, vabaabielus, vallaline, lahutatud, lesk)*, surmaaeg (päev, kuu, aasta), surmapõhjused, surma soodustanud seisundid, välispõhjuste olemasolu, nende asjaolud ja tekke aeg, surmakoht, surma registreerimise koht, surma registreerimise aeg, akti number; alla 1 kuu vanuse lapse kohta lisaks sünnimass, kuni 16-aastase lapse puhul lapse ema rahvus*, kuni 6-aastase lapse puhul lapse ema haridus*, lapse ema sotsiaal-majanduslik seisund*, sh amet*, lapse ema perekonnaseis*. Surnultsündinu ja 0–6-päevaselt surnu kohta lisaks isikukood, nimi, sünnimass, seisund sünnil, sünnituse staadium surma hetkel, lapse surmapõhjused, lapse- ja emapoolsed surma soodustanud seisundid ja haigused, kodakondsus, ema rahvus*, ema haridus*, ema sotsiaal-majanduslik seisund*, sh amet*, ema perekonnaseis*. * Riikliku statistilise vaatluse korraldajal on õigus töödelda isikuandmeid riikliku statistika tootmiseks ilma isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud andmesubjekti nõusolekuta. Isikuandmete töötlemiseks nimetatud eesmärgil pärast andmesubjekti surma ei ole vaja isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud nõusolekut. 114. F. Sünnid 30206 kuu Statistiliste sünnilehtede ja Eesti meditsiinilise sünniregistri andmete põhjal Eesti alaliste elanike sündide andmed: lapse isikukood, lapse perekonna- ja eesnimi, lapse sugu, lapse sünniaeg, lapse sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), kui palju lapsi sündis (üksikud, kaksikud, kolmikud), kas laps sündis elusalt või surnult, mitmes elussündinud laps emal (varasemate elussündide arv ja viimane sünd), mitu sünnitatud last on emal elus, lapse sünnikaal ja sünnipikkus, raseduse kestus sünni ajaks, lapse seisund esimese elunädala lõpus (elus või surnud); ema isikukood, ema ees- ja perekonnanimi, ema sünniaeg, ema sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), ema elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tn/küla, maja, krt), ema kodakondsus, ema rahvus*, ema haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, ema sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; ema perekonnaseis (abielus, abielu registreerimise koht ja aeg; vabaabielus ja selle algusaeg (kuu, aasta)*, vallaline*, lahutatud*, lesk*); isa isikukood, isa ees- ja perekonnanimi, isa sünniaeg, isa sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), isa elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tn/küla, maja, krt), isa kodakondsus, isa rahvus*, isa haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, isa sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; lapse elukoht: ema elukohas, isa elukohas või mujal (vald/alev/linn, maakond, riik); dokumendi liik, mille alusel isa andmed sünniakti kantakse (abielutunnistus, kohtuotsus isaduse tuvastamise kohta, vanemate ühine või isa sellekohane avaldus, ema avaldus), sünni registreerimise koht, sünni registreerimise aeg, akti number. Lapse ja vanemate isikuandmeid (isikukoode ja nimesid) ja akti andmeid kasutatakse andmete kogumisel ning andmete kontrollimise, puhastamise, täpsustamise ja lisamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete täpsust rahvastikuregistri ja varasematel aastatel rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud sündide andmete põhjal. * Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. SOTAIAALSTATISTIKA Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatlus­periood Kogutavad ja kasutatavad andmed 115. Sotsiaal­uuring [1] 40003 aasta Leibkonnaküsitlus Taasotsimine: iga eelmise aasta leibkonnaliikme kohta küsitakse, kas ta on leibkonnas, miks teda leibkonnas pole (on kolinud eraldi omaette leibkonda, surnud, välismaal, institutsionaalses asutuses), uus aadress, millal leibkonnast lahkus, mitu kuud oli eelmisel aastal leibkonnas, mis oli peamine sotsiaalne seisund (töötas, oli töötu, oli vanaduspensionär, muu mitteaktiivne). Leibkonna üldandmed: kas on uus liige, kas sündis leibkonda, millal tuli leibkonda, kas osales eelmisel aastal sotsiaaluuringus, kas viibis uus leibkonna liige viimasel kolmel aastal järjest 6 kuud või kauem välismaal või institutsionaalses asutuses, leibkonna struktuur; iga liikme kohta küsitakse: sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta), isikukood, sünniriik, Eestis elamise kestus, rahvus, kodakondsus, teine kodakondsus, kas elab praegu koos leibkonnaga, ajutiselt eraldi, üksinda, mis põhjusel elab ajutiselt eraldi (õpingud, töö, ajateenistus, ravil, kinnipeetav, muu), seaduslik perekonnaseis (pole kunagi abielus olnud, abielus, lahutatud, lesk), kas elab koos seadusliku abikaasaga, tegelik perekonnaseis (on vabaabielus, ei ole vabaabielus), peamine sotsiaalne seisund küsitluseelsel nädalal (töötas, oli töötu, oli vanaduspensionär, muu mitteaktiivne); kas leibkonnas viibis eelmisel kalendriaastal külalisi, iga külalise kohta küsitakse eraldi sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta), sotsiaalne seisund eelmisel kalendriaastal (töötas, oli töötu, oli vanaduspensionär või muu mitteaktiivne), leibkonnas viibitud kuude arv; 0–14-aastaste laste kohta küsitakse: lapse osalemine huviringides, tundide arv nädalas, mitteosalemise põhjused (ei ole selleks raha, eluruumi läheduses puuduvad võimalused, laps ei soovi kusagil käia, lapsel ei ole selleks aega, laps on selleks liiga väike, muu), kas laps käib koolis, laste osalemine koolieelsetes institutsioonides (tundide arv nädalas), last/lapsi hoiavad (tundide arv nädalas) tasuta vanavanemad, sugulased, tuttavad, naabrid, teised vähemalt 15-aastased leibkonnaliikmed, last/lapsi hoiab palgaline lapsehoidja (tundide arv nädalas), lapse viibimine kooli pikapäeva- või parandusõpperühmas (tundide arv nädalas, eraldi päevadel, mil laps viibib koolis, ja päevadel, mil ei viibi), lapse viibimine päevakeskuses (tundide arv nädalas, eraldi päevadel, mil laps viibib koolis või lasteaias, ja päevadel, mil ei viibi), lapse viibimine õpilaskodus (tundide arv nädalas, eraldi päevadel, mil laps viibib koolis, ja päevadel, mil ei viibi), makstud tasu lapsehoiu eest; elamistingimused: leibkonna eluruumi tüüp (talumaja, ühepereelamu, kahepereelamu, ridaelamu, korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus, korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus, ühiselamu, muu), maja ehitamise aasta, tubade arv, ruutmeetrite arv, tualettruumi olemasolu (veeklosett, veeklosett on majas ühiskasutuses, kuivkäimla, käimla on väljas, käimlat ei ole), pesemisvõimalused (omaette vann või dušš, ühiskasutuses vann või dušš, ei ole), sauna kasutamise võimalus (omaette saun, ühiskasutuses saun, ei ole), eluruumiga seotud probleemid (katus laseb läbi; rõsked seinad, põrand või vundament; pehkinud aknaraamid või põrand; liiga hämar, ei ole piisavalt valgust; müra kõrvalkorteritest, trepikojast, veetorustikest, tänavalt, maanteelt, lennuki- või raudteemüra, tööstuslik või ehitusmüra; maanteetolmu, sõidukite heitgaaside või suitsu, tolmu, ebameeldiva lõhna, kanalisatsioonilõhna olemasolu), probleemid eluruumi läheduses seoses kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga; eluruumi seisund (eluruum on uus, värskelt remonditud; eluruum on heas seisukorras; eluruumil on mõningaid puudusi; eluruumil on suuri ja olulisi puudusi); majanduslik heaolu: kellele kuulub eluruum (leibkonnale, teisele eraisikule, riigile või omavalitsusele), millistel tingimustel eluruumi kasutatakse (üüritakse turuhinnaga, turuhinnast madalamal tasemel, kasutatakse tasuta), kas eluruumi üüritakse suulise või kirjaliku lepingu alusel, kas on ametikorter, eluruumi eest vastutav isik, üürisumma, toimetulekutoetuse saamine ja saadud summa, eluruumi kogukulu keskmiselt kuus, kuivõrd need kulud piiravad leibkonna rahalisi võimalusi (väga, mõningal määral, ei piira üldse), kommunaalmaksed keskmiselt kuus (vesi ja kanalisatsioon, keskküte, elekter, gaas, prügivedu, kindlustus, hooldus ja regulaarne remont, muud kulud), püsikaupade (telefon, värviteleviisor, Interneti-ühendus, pesumasin, auto, personaalarvuti) olemasolu, eluasemega mitteseotud laenude olemasolu, kuivõrd nende tagasimaksmine piirab leibkonna rahalisi võimalusi (väga, mõningal määral, ei piira üldse), eluasemelaenude olemasolu, kas eluasemelaen on põhieluruumi või mõne teise eluruumi tarbeks, eluasemelaenu eesmärk (ost või ehitamine, ost ja remont, ainult remont), põhieluruumi ostuks või ehitamiseks võetud laenult makstud intressid ja põhiosa maksed eelmisel kalendriaastal, mitu kuud maksti, laenulepingu sõlmimise aasta, laenusumma, laenu tähtaeg, intressimäär, tagasimaksete summa eelmisel kalendriaastal, neil kes eelmine aasta ei maksnud, sel aastal kuus, kas sai renditulu, renditulu brutosumma, renditulu netosumma, kas renditulu on saadud välismaalt (kõik või osaliselt), kui osaliselt, siis välismaalt saadud summa, makstud maamaks, saadud laste- ja peretoetused (vanemahüvitis, sünnitushüvitis, lapsendamishüvitis ja muud toetused), rahalised toetused mitteriiklikelt organisatsioonidelt, mitterahaline toetus mitteriiklikelt organisatsioonidelt, tehtud regulaarsed rahalised maksed väljapoole leibkonda (eraldi elatis ja muu), osutatud mitterahaline abi väljapoole leibkonda, saadud regulaarsed rahalised maksed väljastpoolt leibkonda (eraldi elatis ja muu), saadud mitterahaline abi väljastpoolt leibkonda, 14-aastaste ja nooremate saadud palk ja muu sissetulek, kas leibkond saab lubada nädalase puhkusereisi, süüa liha, kana või kala vähemalt 3 korda nädalas, hoida eluruumi piisavalt soojana, saaks nädala ajaga kokku teatud rahasumma (jah, ilma teiste abita; võib-olla, kuid teiste abiga; on võimatu), leibkonna suutlikkus makseid maksta (eluruumi üür, eluasemelaen, kommunaalmaksed, eluasemega mitteseotud laen), hinnang oma majanduslikule toimetulekule (suurte raskustega, raskustega, mõningate raskustega, tavaliselt tuleme toime, hästi, väga hästi), hinnang minimaalse kuusissetuleku vajadusele, kas sai eelmisel aastal välismaalt tulu kinnisvara või väärtpaberite müügist, välismaalt saadud summa, kas tootis eelmisel aastal enda tarbeks põllumajandussaadusi (piim, munad, kartulid, sea-, looma- või lambaliha, õunad või pirnid, kapsad või lillkapsad, tomatid, kurgid, kõrvitsad, peedid või kaalikad, porgandid, ploomid, kirsid ja muud puuviljad, linnuliha, maasikad, sõstrad jm marjad, mesi, mugulsibulad, muud juurviljad, muud aedviljad, midagi muud), korjas marju või seeni, püüdis kala või pidas jahti, enda tarbeks toodetud kogus, kui ei tea, siis koguse vahemik; plaanitav elukoha muutus järgmise aasta jooksul, uue elukoha aadress, isiku kontakt, kes teab aadressi; lisaküsimused ülemäärase võlgnevuse ja finantsilise tõrjutuse kohta: kas leibkonnal on pangakonto, kas leibkond vajaks kontot, miks ei ole kontot (teenustasud on liiga kõrged, elu- või töökoha läheduses ei ole pangakontorit, soovisid kontot avada, aga pank keeldus, pole proovinud avada, kuna pangad keelduksid), kas leibkonnal on arvelduskrediit või arvelduslaen, kas mõni pangakonto on miinuses, miinuses oleva summa vahemik, kas leibkonnal on deebetkaart, miks ei ole deebetkaarti (kaardiga seotud teenustasud on liiga kõrged, elu- või töökoha läheduses ei ole pangaautomaati, soovisid kaarti vormistada, aga pank keeldus, kaardi kasutamine on keeruline, ei ole kaarti vaja), kas leibkonnal on panga krediitkaart, kaardi kasutamise eesmärk (kodu remont või sisustamine, olmetehnika ostmine, reisimine vm vaba ajaga seotud kulud, hariduse või lastehoiu eest maksmine, tervisega seotud kulude eest maksmiseks, oma äri või ettevõtluse alustamiseks või investeerimiseks, muu), kas on võetud mõni muu laen, kas peab tagasi maksma liisingut, muu laenu või liisingu võtmise eesmärk (kodu remont või sisustamine, olmetehnika ostmine, reisimine vm vaba ajaga seotud kulud, hariduse või lastehoiu eest maksmine, tervisega seotud kulud, oma äri või ettevõtluse alustamiseks või investeerimiseks, muu), kas on mõni eluruumiga mitteseotud arve õigeks ajaks maksmata, võlgu oldava summa vahemik, eluasemelaenu, üüri ja kommunaalmaksete võla vahemik, muu laenu tagasimaksete võla vahemik, kas oleks vaja raha laenata, kas saaks laenata sugulastelt või sõpradelt, miks ei ole laenu võtnud (ei suudaks laenu tagasi maksta, on taotlenud, aga öeldi ära, oli laen, aga leping tühistati, pole taotlenud, kuna ei antaks), kas sissetulek on viimase aasta jooksul oluliselt vähenenud, sissetuleku vähenemise põhjus (töö kaotamine, muutus töötundides või palgas, haigus, töövõimetus, rasedus-sünnituspuhkus, lapse eest hoolitsemine, pensionile jäämine, lahkuminek, muu muutus leibkonna koosseisus, muu), kas leibkonna majanduslik olukord järgmise aasta jooksul paraneb, halveneb või jääb samaks. Isikuküsitlus Õpingud: millisel haridustasemel õpitakse, kooli nimi, millist eriala õpitakse, kas pärast eelmist küsitlust on haridustase muutunud, vahepeal omandatud haridustase, lõpetatud kooli nimi, omandatud eriala, kõrgeim omandatud erialaharidustase ja omandamise aasta, kõrgeim omandatud üldharidustase ja selle omandamise aasta; igapäevategevus: vanus regulaarsele tööle asumisel, töötatud aastate arv, töötamine uuringunädalal vähemalt 1 tund tasu eest, ettevõtlusega tegelemine, pereettevõttes töötamine, põllumajandussaaduste tootmine müügiks, kas ajutiselt ei töötanud, ajutiselt mittetöötamise põhjus (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, vajadus hoolitseda teiste pereliikmete eest, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või töö vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu), kas saab hiljem tagasi pöörduda, kas puudus 3 kuud või vähem, kas sai tasu puudutud aja eest, vabatahtliku töö tundide arv (eluruumide ehitamine, põllumajandustoodete tootmine enda tarbeks); põhitöökoht: asutuse või ettevõte nimi, põhitegevusala, töötajate arv, amet, tööalane seisund (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, üksikettevõtja, palgata töötaja), alluvate arv, töölepingu tüüp (tööleping, töövõtuleping, avaliku teenistuse seadus või teenistusleping, käsundusleping, leping tööjõudu rentiva firmaga, suuline tööleping või kokkulepe), ettevõtte omanik (riik, kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja välismaa eraõiguslik isik), töötamise kokkulepe (alaline või ajutine töö), töölepingu kestus (vähem kui aasta, aasta või kauem), kas on katseaeg, kas töö on osa väljaõppest, netokuupalk põhitööl, kas tööandja maksab sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu (jah täielikult, jah osaliselt, ei, ei tea), summa, millelt tööandja makse maksab, töötatud tundide arv, hinnang võimalusele kaotada oma töökoht (kindlasti, tõenäoliselt jah, tõenäoliselt ei, kindlasti mitte, raske öelda), hinnang võimalusele leida uus töö (kindlasti, tõenäoliselt jah, tõenäoliselt ei, kindlasti mitte, raske öelda); kõrvaltöökohal töötatud tundide arv, vaegtöötamise põhjus (õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus, vigastus või töövõimetus, soovib rohkem töötada, aga pole sobivat tööd leidnud, ei soovi kauem töötada, tööd loetakse täisajatööks, vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest); kas tegeles vabatahtliku tööga ja tegeldud tundide arv, kas otsis eelmisel nädalal tööd, kas oleks valmis töö vastu võtma, sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta igas kuus või eelmise küsitluse kuust alates, selle aasta igas kuus ja praegu (täis- või osaajaga palgatöötaja või ettevõtja, töötu, üliõpilane, vanaduspensionär, töövõimetuspensionär, kodune, ajateenija), kas on vahetanud aasta jooksul tööd, töövahetuse põhjus (tahtis paremat tööd, tähtajalise lepingu lõppemine, tööandja tõttu, ettevõtluse lõpetamine, vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, abikaasa töö tõttu); viimane töökoht: asutuse või ettevõtte nimi, põhitegevusala, amet, kes on (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, üksikettevõtja, palgata töötaja), alluvate arv, töötamise kokkulepe (alaline või ajutine töö), ajutise töö kestus (vähem kui aasta, aasta või kauem), töötatud tundide arv; sissetulek: kas sai palka, kas ütleb aasta või kuu, brutona või netona, brutotöötasu (kuu või aasta, saadud kuude arv), netotöötasu (kuu või aasta, saadud kuude arv), töötasu komponendid (puhkusetoetus, jõulutoetus, muud pühadetasud, lisatasu, ületunnitasu, asendustasu, lähetuskulude kulutamata osa, aastapreemia, tulu kasumi jaotamisest, aktsiaoptsioonide realiseerimisest saadud tulu, komisjonitasu, jootraha), kas arvestas palga hulka, arvestamata jäänud summa, palgavahemik, saadud kuude arv, kas palk on saadud välismaalt (jah, osaliselt, jah, tervikuna, ei), välismaalt saadud osa suurus, riik, kust saadi, kas tööandja maksis sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu (jah, täielikult, jah, osaliselt, ei, ei tea), summa, millelt tööandja makse maksis, pensionikindlustuse II sambaga liitumine ja makstud summa; mitterahaline sissetulek palgatööst: tööandja auto kasutamise võimalus, kasutatud auto mark, mudel ja väljalaskeaasta, kasutatud kuude arv, kas sai isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, saadud summa, saadud kuude arv, tööandjalt saadud mitterahaline sissetulek (autokütus, ühissõiduki kasutamine, toit töökohal, kommunaalmaksed, ametikorter, sideteenused, raviteenused, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, liising või laen, seadmete kasutamine); kas oli FIE, mitu kuud oli, kas oli seotud eluruumide või maa rentimisega, kas sai kasumit, kahjumit või jäi nulli, kahjumi summa, kas kasum brutona või netona, brutokasum, netokasum, netokasumi kasumivahemik, kas kasutas ametiautot, auto tüüp, mudel, väljalaskeaasta, kasutatud kuude arv, saadud mitterahaline sissetulek (isiklikku tarbimisse võetud vara, autokütus, ühissõiduki kasutamine, toit töökohal, kommunaalmaksed, ametikorter, sideteenused, raviteenused, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, seadmete kasutamine), loominguliselt ja teaduslikult tegevuselt teenitud tulu, netotulu, saadud kuude arv, avansiline sotsiaalmaks ja tulumaks, pensionikindlustuse II sambaga liitumine ja makstud summa; kas oli ettevõtte omanik, kas sai ettevõttest mitterahalist sissetulekut (isiklikku tarbimisse võetud vara, autokütus, ühissõiduki kasutamine, toit töökohal, kommunaalmaksed, ametikorter, sideteenused, raviteenused, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, seadmete kasutamine), tulu registreerimata ettevõtlusest (eraviisiline teenuste osutamine, omavalmistatud tarbekaupade, toidukaupade müügist, vahendustegevusest, põllu- või metsamajanduslikust tegevusest), saadud mitterahaline tulu registreerimata ettevõtlusest; omanditulu saamine (võlakirjade intressid, väärtpaberite dividendid), makstud maksud, kas tulu on saadud välismaalt (jah, osaliselt, jah, tervikuna, ei), välismaalt saadud osa suurus, pankades arvetel olevatelt summadelt saadud intressid, summavahemik; kas tulu on saadud välismaalt (jah, osaliselt, jah, tervikuna, ei), välismaalt saadud osa suurus; kindlustus: pensionikindlustuse III sammas, makstud ja saadud maksed, muu kogumiskindlustus, makstud ja saadud maksed, muu kindlustus, makstud ja saadud maksed, tööandja kindlustus, makstud maksed; siirded: vanaduspensioni suurus, saadud kuude arv, kas pension on saadud välismaalt (jah, osaliselt, jah, tervikuna, ei), välismaalt saadud osa suurus, ühekordne hüvitis pensionile jäämisel (suurus, saamise aasta ja kuu, eelmisel kalendriaastal ärakasutatud summa, mitme kuu palgaga võrdne), töövõimetuspensioni suurus ja saadud kuude arv, toitjakaotuspensioni suurus ja saadud kuude arv, ravikindlustushüvitiste suurus ja saadud päevade arv, töötushüvitise suurus ja saadud kuude arv, töötutoetuse, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse suurus ja saadud kuude arv, ettevõtluse alustamiseks toetus (suurus), saadud koondamishüvitis eelmisel ja üleeelmisel aastal (suurus, saamise aasta ja kuu, eelmisel kalendriaastal ärakasutatud summa, mitme kuu palgaga võrdne), õppimisega seotud saadud sissetuleku summa aastas (õppetoetus, riiklik stipendium, Eestis asuva organisatsiooni stipendium, stipendium välismaalt, kustutatud õppelaen), saadud ajateenija toetus, muud siirded, maksud sissetulekult, tulumaksu maksmine (ainult enda eest, ka kellegi teise eest, maksti tema eest), kes maksis tema eest, kelle eest maksis, tulumaksu summa, tulumaksu tagastuse saamine, tagastatud tulumaksu summa; pangateenuste kasutamine: pangakrediitkaardi, kaupluse või bensiinijaama krediitkaardi olemasolu, vaba tagasimaksega krediitkaardi olemasolu, kas kaardilt kasutatud summa on kolm kuud või kauem jäänud kuu lõpuks tagasi maksmata, praegu tagasimaksmata summa, kas on määratud tagasimaksega krediitkaarte, kas määratud tagasimaksega kaardile on raha maksmata; tervis: üldhinnang tervisele (väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb), pikaajalise haiguse olemasolu, tervisehäiretest tekkinud igapäevaelu piirangud (tööl ja õppimisel, ringiliikumisel, suhtlemisel ja vaba aja veetmisel), perearstiabi mittesaamine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootsin, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, ei olnud saatekirja, muu), hambaarstiabi mittesaamine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootsin, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, ei olnud saatekirja, muu), eriarstiabi mittesaamine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootsin, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, ei olnud saatekirja, muu), kaal ja pikkus. Maksu- ja Tolliametilt residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vorm A), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E), tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsiooni (vorm TSD) andmed: perekonnanimi, eesnimi, elukoha aadressandmed: riik, riigi kood, maakond, maakonna kood, vald, valla kood, asula, tänav, maja nr, korteri nr; leibkonnaliikme andmed: maksustatavad tulud (kroonides); palk ja muud tasud, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel saadud töö- või teenustasu, juhtimis- või kontrollorgani liikmetasu, maksustatav stipendium, toetus, preemia, vanemahüvitis, väljamakse vabatahtlikust pensionifondist, renditulu, litsentsitasud, intressid, elatis, pensionid, ajutise töövõimetuse hüvitis, väljamakse tegija registrikood, tulu, kinnipeetud tulumaks, väljamaksed täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist: tulu, kinnipeetud tulumaks; investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu: tulu, maksustamisperioodil kinnipeetud tulumaks; kasu vara võõrandamisest: väärtpaberite võõrandamine (kasu, kahju), kasu muu vara võõrandamisest: kasu, kahju, kasu kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest: kasu/kahju. Äriühingu omakapitali või sissemakse vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel saadud tulu; maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud — iga väljamakse tegija järgi: väljamakse tegija registrikood, tulu liik, tulu; muu maksustatav tulu: tulu liik, tulu summa, osaniku või liikme tulu juriidilise isiku staatust mitteomavas Eesti isikute ühenduses või varakogumis: osa tulust, makstud tulumaks, välismaalt saadud tulu: palgatulu jm real 8.1 — iga väljamakse tegija järgi: väljamakse tegija registrikood, tulu liik, rahaühik, tulu, kinnipeetud või makstud tulumaks; välismaalt saadud tulu: kasu/kahju väärtpaberite võõrandamisest: rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks, kasu/kahju muu vara võõrandamisest, rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks, tulu äriühingu omakapitali või sissemakse vähendamisest, rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks; muu välismaalt saadud tulu ridadel 8.5–8.10: saadud tulu ja makstud tulumaks; maksustamisperioodil tulust tehtavad mahaarvamised; täiendav maksuvaba tulu teise või enama lapse kohta: tulu kroonides kokku; makstud elatis: summa kroonides kokku; tasutud eluasemelaenu või eluasemega seotud kapitalirendi intressid, maksustamisperioodil tasutud eluasemelaenu või kapitalirendi intresside summa kroonides; tasutud koolituskulud: summa kroonides kokku; tasutud õppelaenu intressid: summa kokku; tehtud kingitused, annetused jms: summa kokku; täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksed jms: tasutud kindlustusmaksed ning pensioniosakute soetamine kroonides kokku; tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksed iga maksumaksja/kinnipidaja järgi: maksumaksja/kinnipidaja registrikood, arvestatud sotsiaalmaks, kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud töötuskindlustusmakse, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse; residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu: tegevusala kood, nimetus, ettevõtlustulu, v.a põllumajanduslik; põllumajanduslik ettevõtlustulu, ettevõtlusega seotud kulu, v.a põllumajanduslik, põllumajandusliku ettevõtlusega seotud kulu, ettevõtluse tulem, maksustatav tulu; TSD vormilt: arvutatud sotsiaalmaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, väljamaksete summa, kinnipeetud töötuskindlustusmakse, väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustusmakset, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse. Tööturuametist töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist 2008. aasta valimimahus 2007. aasta kohta määratud töötuskindlustushüvitise päevamäär ja hüvitise maksmise aeg, töötutoetuse suurus ja maksmise aeg, ettevõtluse alustamiseks antud toetuse summa, stipendiumi summa, sõidu- ja majutustoetuse summa. Sotsiaalkindlustusameti riiklikust pensionikindlustuse registrist 2008. aasta valimimahus 2007. aasta kohta riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, vanemahüvitise seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavate pensionide, hüvitiste ja toetuste summa ja maksmise aeg liikide kaupa. Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogust 2008. aasta valimimahus 2007. aasta kohta makstud ajutise töövõimetuse hüvitise summa, kinnipeetud tulumaksu summa, kalendripäevade arv, hüvitise liik. Maksu- ja Tolliametilt, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist, riiklikust pensionikindlustuse registrist ning ravikindlustuse andmekogust saadud andmeid kasutatakse ankeediga kogutud sissetulekuandmete kvaliteedi kontrollimiseks. 116. Aja-kasutuse uuring [1] 40101 aasta Pilootuuring. I. Isikuküsitlus Töötamine eelmisel nädalal (töötatud vähemalt 1 tund tasu eest). Tegelemine ettevõtlusega, talupidamisega, äri- või vahendustegevusega, individuaaltööga, tegutsemine vabakutselisena, Maksu- ja Tolliametis või äriregistris registreeritud ettevõtjana ja saanud (saab) sellest tulu; töötamine ilma otsese tasuta pereettevõttes või talus, mille tuludest saadakse osa; põllumajandussaaduste tootmisega müügiks tegelemine; töökoht, kust eelmine nädal puuduti, või ettevõte, millega ajutiselt ei tegeldud; töölt puudumise põhjus (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest; muud isiklikud või perekondlikud põhjused, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või töö vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus; ilmastik), kas on eeldus, et saab sellele töökohale hiljem tagasi pöörduda; ajutiselt puudumise aeg (arvestades juba puudutud aega ja aega, mil veel puudutakse) (kuni 3 kuud, üle 3 kuu); raha saamine (palk, vanemahüvitis, haigushüvitis vm) eelmisel nädalal töölt puudutud aja eest (poole palga ulatuses või rohkem, vähem kui poole palga ulatuses); põhitöökoha ettevõtte/asutuse täielik nimi; sellele tööle asumise aasta ja kuu; ettevõtte/asutuse põhitegevusala; erineval aadressil asuva või erineva tegevusalaga allüksuse täielik nimi; allüksuse põhitegevusala; vastaja amet; peamised tööülesanded; millisesse hõivatute rühma kuulub (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus); kas töö on alaline või ajutine; töötajate arv ettevõttes/asutuses/üksuses (k.a küsitletav) (1 kuni 10 (arv), 11 kuni 19, 20 kuni 49, 50 või rohkem; ei tea täpselt, kuid vähem kui 11; ei tea täpselt, kuid rohkem kui 10); ettevõtte/asutuse omanik (riik, kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja/või välismaa eraõiguslik isik, muu); nädalas tavaliselt töötatud tundide arv; tavalise kuutöötasu summa; tavaline kuukeskmine sissetulek palgatööst bruto- või netotasuna (kuni 3000 krooni, 3001–4500 krooni, 4501–6000 krooni, 6001–7500 krooni, 7501–10 000 krooni, 10 001–15 000 krooni, 15 001 krooni või enam). Kõrvaltööd eelmisel nädalal. Kõrvaltöökohtade arv; kõrvaltöödel nädalas tavaliselt töötatud tundide arv; tavalise kuutöötasu summa sellel kõrvaltööl/kõigil kõrvaltöödel kokku. Brutotasu ja netotasu. Töötamine väljaspool tööaega nelja viimase nädala jooksul. Kas on töötatud vahetustega, õhtusel ajal (6st 10ni õhtul), öisel ajal (pärast 10t öösel), laupäeviti, pühapäeviti; sagedase väljaspool tööaega töötamise peamine põhjus (hea viis korraldada lapsehoidu, parem töötasu, vajadus hoolitseda hooldamist vajavate täiskasvanute eest, võimaldab ühendada koolis ja tööl käimist, lihtsam reisida, vähem liiklust, ei olnud võimalik saada muud tööd, tööandja-poolne nõudmine, töö iseloom on selline, muu); kas on töötatud kodus, kasutatud kaugtöötamise võimalust, st töötatud (osaliselt) väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus, kaugbüroos vms) ja on tööandjaga ühenduses, kasutades infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahendeid. Mittetöötamine nelja viimase nädala (k.a eelmise) jooksul. Kas on tööd otsitud; kasutatud võimalused: Tööturuameti (TTA) kaudu; eratööbörsi kaudu; pöördumine otse tööandja poole; sugulaste või tuttavate poole; tööpakkumiskuulutustele vastamine; tööotsimiskuulutuste avaldamine, tööpakkumis-kuulutuste jälgimine; tööandja juures intervjuul käimine; testi või eksami tegemine; maa, ruumide, seadmete ostmine ning töötajate värbamine jms ettevõtluse alustamiseks/talu rajamiseks; ettevõtte/talu registreerimise, tegevusloa, kauplemisloa, laenu, taotlemine; töösaamise avaldusele vastuse ootamine; Tööturuametist teate ootamine; ametikohale riigi- või kohalikus omavalitsusasutuses konkursi tulemuste ootamine (avaliku teenistuse seaduse järgi); varem kokkulepitud töö alguse kuni 3 kuu pärast ootamine, varem kokkulepitud töö alguse rohkem kui 3 kuu pärast ootamine; muu. Töö mitteotsimise põhjus: tööhooaja alguse ootamine; tööandjalt teate ootamine (sundpuhkusel olija); õpingud, täiendus- või ümberõppekursused, elukohavahetus, vajadus hoolitseda pere eest jm; ajateenistus, vanglas viibimine; enda haigus, vigastus või puue; rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus; vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest; muud isiklikud või perekondlikud põhjused; pensioniiga, tööloa või elamisõiguse puudumine; lähikonnas töö puudumine; töö leidmisesse usu kaotamine; tulemusteta tööotsimisest tüdinemine; töö (kohe uue töö) tahtmise/vajaduse puudumine. Kas saaks lähema kahe nädala jooksul oletatavale pakutud tööle asuda. Põhiline sotsiaal-majanduslik seisund: täisajaga töötav, osaajaga töötav, töötu, (üli)õpilane, mittetasustatud praktikant, pensionär, eelpensionil, on oma äritegevusest tagasi tõmbunud, ei tööta tervislikel põhjustel, töövõimetuspensionär, ajateenija, kodune, muu mitteaktiivne. Haridus. Üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms) omandatud haridus (keskharidus, põhiharidus (mittetäielik keskharidus), algharidus, algharidust ei ole); kooli lõpetamise aasta; kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialaharidus (ei oma kutse-, ameti- või erialaharidust, keskeri- või tehnikumiharidus, kutseharidus, kõrgem haridus, kutsekeskharidus, doktor (varasem teaduste kandidaat); kõrgeim omandatud kõrgharidus (kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister); kooli täielik nimi, lõpetamise aasta, nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud nõutavat taset, põhiharidus); koos kutseharidusega saadud üldharidustase (ainult kutseharidus, põhiharidus, keskharidus), nõutav haridustase sisseastumisel (põhiharidus, keskharidus); kas õpitakse praegu üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis; millist haridust omandatakse (algharidust, põhiharidust, keskharidust, kutseharidust, kutsekeskharidust, rakenduskõrgharidust, bakalaureuse-, magistri-, doktorikraadi), kooli täielik nimi, nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud nõutavat taset, põhiharidus, keskharidus); koos kutseharidusega saadav üldharidustase (ei, ainult kutseharidus; keskharidus), töötamisega seotud õppekursusel osalemine (tööajast, väljaspool tööaega, ei osale); tööga mitte seotud enesetäiendamise kursusel osalemine (jah, ei). Tervis. Oma tervise hindamine (väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb); mõne pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu (sh hooajalised (heinanohu) ja korduvad probleemid; viimase kuue kuu jooksul mõne terviseprobleemi tõttu piiratus tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad (oluliselt piiratud; piiratud, aga mitte oluliselt; ei ole üldse olnud piiratud); toimetulekuks kõrvalist abi vajamine (ei vaja, vahetevahel, pidevalt). Kuulumine kodanikuühendustesse. Kuulumine mittetulundusühendustesse (jah, osaletakse tegevuses; jah, kuid ei osale tegevuses; oldi liige aastatel 1990–2007, kuid enam ei ole; ei ole kunagi olnud liige): ametiühingusse; erakonda; kirikukogudusse vm usulisse ühendusse; korteri-, garaaži-, suvilaühistusse; ettevõtjate või tööandjate organisatsiooni; kutseühendusse või erialaliitu; kunsti ja kultuuri valdkonna ühendusse (nt rahvakultuuri- vm kultuuriseltsid); vaba aja veetmise ühendusse (nt huviklubid, Rotary, Zonta, LionsClubs); spordiseltsi vm spordiorganisatsiooni; haridusühendusse (nt haridusseltsid, huvikoolid, rahvaülikoolid); noorteühendusse (nt üliõpilasorganisatsioonid, -korporatsioonid, skaudid ja gaidid jm noorteühingud); lasteühendusse või laste heaolu edendavasseühendusse (nt lastekaitseseltsid, orbude ühendused); rahvusvähemuste ühendusse või kultuuriseltsi; teaduse valdkonnas tegutsevasse ühendusse (nt mõttekojad, uuringukeskused); puuetega inimeste või tervisehäiretega isikute ühendusse; sotsiaalteenuseid osutavasse ühendusse (nt varjupaigad, turvakodud, hooldekodud); keskkonna- ja looduskaitseühendusse (nt loodushoiu, loomakaitsega tegelevad ühendused); piirkondlikku/kohalikku elu edendavasse ühendusse (nt külaseltsid, maanaiste ühendused); kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanikegrupi huvide kaitsega tegelevasse ühendusse (nt pensionäride ühendused, represseeritute ühendused, rahvusvähemuste kaitse ühendused); tööhõive valdkonnas tegutsevad ühendused (kutsenõustamine, karjääri planeerimine, kutserehabilitatsioon); muu. Kas ollakse kuulunud või kuulutakse mõne fondi või sihtasutuse nõukogusse; kooli- või lasteaia hoolekogusse. Kas töötati eelmisel nädalal vähemalt ühe tunni ja saadi selle eest tasu mõnes mittetulunduslikus organisatsioonis (nt ametiühingus, erakonnas, mittetulundusühingus või sihtasutuses); kas töötati töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu, suulise töölepingu või kokkuleppe alusel; kas see töö on põhitöökoht, mille kohta vastati juba varem; selle organisatsiooni täielik nimi, tegevusala; amet selles organisatsioonis; peamised tööülesanded; kas töötatakse täis- või osaajaga; kas on juhtimiskohustusi (juhendatakse teisi töötajaid, vastutatakse teatud tööde tegemise eest vms; mitu tundi nädalas seda tööd tavaliselt tehakse; viimane kuutöötasu sellel töökohal (bruto- või netotasu). Vabatahtlik töö (tööd, mida tehakse vabatahtlikult, rahalist tasu saamata) nelja viimase nädala jooksul. Peamised tööülesanded, milles töö on seisnenud, mitmel korral nelja viimase nädala jooksul seda tööd on tehtud; iga kord tööle kulutatud aeg tundides; kas tööd on tehtud mõne organisatsiooni heaks või mõne organisatsiooni kaudu; organisatsiooni nimetus, tegevusala. Transpordi kasutamine. Eelmisel tööpäeval ja eelmisel puhkepäeval tehtud käikude eesmärk: tööl käimine; koolis käimine; vaba aja veetmine (kino, teater, spordiüritus, huviring jms); poes, apteegis, postkontoris, arsti juures käimine jms; ei teinud käike. Põhjus, miks ei tehtud käike. Kuidas liiguti: auto, mootoorratta, rolleri või muu mootorsõidukiga; ühistranspordiga; jalgsi, jalgrattaga. Käigu pikkus (km). Kulunud aeg (tundi ja minutit). Mitu km (m) asub põhitöökoht kodust, ööbimiskohast. Vaba aeg. Kas ollakse töötanud viimase 12 kuu jooksul. Viimase 12 kuu jooksul viibitud korralisel või palgata puhkusel: võetud välja kogu puhkus, võetud välja osa puhkusest; ei ole olnud puhkusel. Enamus puhkusest veedetud koos kogu perega; mitte kogu perega, kuid peamiselt koos lastega; mitte kogu perega, kuid peamiselt koos abikaasaga/elukaaslasega; koos sõprade/tuttavatega; üksinda (perest eraldi). Reisides Eestis; reisides ja puhates välisriigis; kodus; suvilas, maakodus; sugulaste või tuttavate pool; puhkeasutuses (SPA, sanatoorium, suusakeskus, mujal); muu; veedetud päevade arv. Mitu korda viimase 12 kuu jooksul käidud teatrietendustel, ooperi-, balleti- või tantsuetendustel; kontserdil; kinos; muuseumis; kunstinäitusel; raamatukogus; avalikel lugemistel, kirjanikega kohtumistel; kultuurimälestisi külastamas (lossid, kirikud jne); spordivõistlustel; muudel kultuuriüritustel. Mitu korda viimase 12 kuu jooksul käidud restoranis, baaris, kohvikus, ööklubis või klubimuusika-, tantsuüritustel; kasiinos; Tivolis, loomaaias; reisil, matkal, ekskursioonil; looduses (väljasõidul, piknikul, marjul jne); kodustel pidudel, külas; muudel meelelahutusüritustel. Mitu korda viimase 12 kuu jooksul tegeldud mõne spordiharrastusega: tervisejooks, -kõnd; jalgrattasõit; suusatamine; ujumine; võimlemine, aeroobika, shaping; jõusaal, jõuharjutused; pallimängud; idamaised võitluskunstid; orienteerumine; mõttemängud (male, bridž jt); mõni teine spordiala. Kultuuriüritustel või -asutustes, muuseumis või kunstinäitustel, raamatukogus, sportimas mittekäimise (harva käimise) kolm põhjust: ei meeldi sellistel üritustel/sellises kohas käia, ei huvita; käib seal piisavalt sageli; elukoha läheduses ei ole vastavat asutust; piletite hinnad on liiga kallid; ei ole vaba aega; ei ole kaaslast; pole sõidukit/halvad sõiduvõimalused; pakutav ei ole huvitav; vajadus hoolitseda oma pereliikmete eest (väikesed lapsed, haiged jne); nende kohta on vähe infot; tervisliku seisundi/puude tõttu on sellist kohta keerukas külastada. Ajalehtede, ajakirjade lugemine: iga päev või peaaegu iga päev, vähemalt kord nädalas (aga mitte iga päev), vähemalt kord kuus (aga mitte iga nädal), harvem kui kord kuus, mitte kunagi. Raamatute lugemine viimase 12 kuu jooksul: töö või õppimise jaoks; muul eesmärgil; ei lugenud. Kirjandus, mida loetakse: proosa (ilukirjandus); luuletused; teatmekirjandus, käsiraamatud; majandus-, õigusalane kirjandus; teaduskirjandus; ajalooraamatud; elulood, reisikirjeldused; kokaraamatud, käsitööraamatud; tervise-, eneseabiraamatud; usualased raamatud; muud. Lapsepõlvekodus olnud raamatute arv: kuni 25 raamatut, 26–100 raamatut, 101–500 raamatut, 501–1000 raamatut, rohkem). Raadio kuulamise sagedus: iga päev, mitu korda nädalas, kord nädalas, harvem, mitte kunagi). Kuulatavate raadiosaadete liik: uudised, päevasündmused; muusika; sport; probleemsaated; kultuurisaated, raadioteater; ususaated; vestlussaated, intervjuud; muud tüüpi meelelahutussaated (hommikuprogramm, mängud, huumorisaated jne), muu. Televiisori vaatamise sagedus: iga päev, mitu korda nädalas, kord nädalas, harvem, mitte kunagi. Vaadatavate telesaadete liik: uudised, päevasündmused; seriaalid, «seebiooperid“; muusika, sport; mängufilmid; dokumentaalfilmid, tõsielusaated; kultuurisaated; lastesaated, vestlussaated, intervjuud; ostukanalid, telepood; muud tüüpi meelelahutus (telemängud, kokandussaated, reality show jne), muu. Videote, DVDde, filmide arvutist või Internetist vaatamise sagedus: iga päev või peaaegu iga päev, vähemalt kord nädalas (aga mitte iga päev), vähemalt kord kuus (aga mitte iga nädal), harvem kui kord kuus, mitte kunagi. Interneti kasutamise sagedus: iga päev, mitu korda nädalas, kord nädalas, harvem, mitte kunagi. Interneti kasutamise eesmärk: suhtlemine (e-post, messenger, jututoad, Interneti telefonid jne), info otsimine (toodete ja teenuste kohta, tervise teemadel, ilmateade jm), pangatehingud ja ost-müük, asjaajamine (näitude teatamine, blankettide/ deklaratsioonide täitmine, digitaalne allkirjastamine, hääletamine jne), kultuur ja meediatarbimine (tele- ja raadiosaated, e‑väljaanded, audioraamatud, graafika, muusika, filmid jne), meelelahutus (online mängud, -kasiinod jne), muu. Laulmisega, tantsimisega, pillimängimisega, näitlemisega, fotograafiaga (pildistades hobina loodust, inimesi, arhitektuuri vms), filmi või videoga hobi korras tegelemisega, kunstiga (joonistamine, maalimine, (arvuti)graafika, skulptuur vms), proosa, lühilugude, luuletuste vms kirjutamisega, käsitööga või meisterdamisega tegelemise sagedus (mitte kordagi, kord või paar korda aastas, kord või paar korda kuus, 1–3 korda nädalas, enam kui 3 korda nädalas). 18-aastaste ja vanemate leibkonnaliikmete suhtlemine leibkonnast eraldi elavate 0–18-aastaste lastega (jah, ei). II. Isikupäevik Täidavad 10-aastased ja vanemad leibkonnaliikmed. Märgitakse kõik tegevused 10-minutiliste intervallidena 2 päeva (üks argipäev ja üks nädalavahetuse päev) jooksul. III. Nädalapäevik Täidavad need, kes on uuringunädalal vähemalt ühe päeva tööl käinud. Antakse ülevaade ühe nädala töötundidest. IV. Leibkonnaküsitlus Leibkonna üldandmed: iga liikme kohta küsitakse nimi, sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta), seaduslik perekonnaseis (vallaline, pole kunagi abielus olnud; abielus, lahutatud, lesk), kas elab koos seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus; kas on töötav, töötu, pensionär, muu; leibkonna struktuur. Demograafilised andmed: rahvus, kodakondsus, sünniriik. Tervis: arstliku ekspertiisi poolt määratud tööjõukaotus või puue (jah, ei). Alla 10-aastaste laste lastehoid. Lapse vanus; mitu tundi nädalas viibib laps tüüpilisel nädalal jaanuarist maini lasteaias (sh lastesõim, eralasteaed, erilasteaed); päevakeskuses, mängutoas (lapsehoid väljaspool kodu, v.a lapsehoidjaga, lasteaias või lastesõimes); kooli pikapäeva- või parandusõpperühmas. Mitu tundi nädalas kasutatakse tüüpilisel nädalal jaanuarist maini järgmisi lapsehoiu variante: last hoiab palgaline lapsehoidja (kas lapsehoidja või lapse kodus); last hoiab tasuta keegi, kes ei kuulu leibkonda (vanavanemad, tuttavad, naabrid või sugulased). Elamistingimused. Eluruumi omanik: leibkond (mõni selle liikmetest), teine eraomanik, riik või omavalitsus. Eluruumi kasutamise tingimused: üürimine turuhinnaga, üürimine turuhinnast madalamal tasemel, kasutatakse tasuta. Eluruumi üüritakse suulise lepingu alusel, kirjaliku lepingu alusel. Leibkonna eluruumi tüüp: talumaja, ühepereelamu; kahepereelamu; ridaelamu; korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus; korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus; ühiselamu; muu. Maja ehitamise aasta. Leibkonnale kuuluvate tubade arv, ruutmeetrite arv. Eluruumi seisund: eluruum on uus, värskelt remonditud; eluruum on heas seisukorras; eluruumil on mõningaid puudusi; eluruumil on suuri ja olulisi puudusi. Kanalisatsiooni olemasolu: on ühendatud kanalisatsioonivõrku, lokaalne, kanalisatsioon puudub. Jooksva külma vee olemasolu; jooksva sooja vee olemasolu. Pesemisvõimalused: omaette vann või dušš; ühiskasutuses vann või dušš; ei ole. Sauna kasutamise võimalus: omaette saun, ühiskasutuses, sauna ei ole. Kütmisvõimalus eluruumis: tsentraalne keskküte, kohalik keskküte (sh gaasiküte), ahiküte või pliit, elektriküte, muu võimalus. Leibkonna kasutuses olevad püsikaubad (on leibkonna kasutuses; ei, sest ei saa seda endale lubada; ei kasuta muul põhjusel): lauatelefon, mobiiltelefon (arv), värviteleviisor (arv), kodune Interneti-ühendus, pesumasin, auto (arv), personaal- või sülearvuti (arv), DVD-süsteem või videomagnetofon (sh integreeritud teleriga), külmkapp või sügavkülmik, nõudepesumasin. Omatavate autode aastane läbisõit. Raamatute arv kodus: kuni 25, 26–100, 101–500, 501–1000, rohkem kui 1000 raamatut. Leibkonna sissetulek. Leibkonna sissetulekuallikad viimase kolme kuu jooksul: palk, töötasu, tulu ettevõtlusest/talupidamisest/äritegevusest; omanditulu, sissetulekud kapitalilt (renditulu, dividendid, intressid); põllumajandussaadused oma tarbeks; abikaasa, vanemate või teiste sugulaste/lähedaste sissetulek; pension; stipendium, õppetoetus; töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, muud Tööturuameti kaudu makstud rahad; vanemahüvitis (vanemapalk); lastega seotud toetused, sh elatis (alimendid); puude ja tervisega seotud toetused; muud toetused; laenud (sh õppelaen); hoiused, säästud, vara müük; asutuse (institutsiooni) ülalpidamisel; muu. Loetletud sissetulekuallikatest suurim. Tavaliselt kuu jooksul leibkonna käsutuses olev raha kroonides, või märgitakse sissetulekuvahemik. Põllumajandusliku maa olemasolu, suurus hektarites, põllumajandussaaduste müük (jah, ei). 117. Leibkonna eelarve uuring[2] 40201 kuu (avaldatakse aastaandmed) Perepilt — täidab küsitleja intervjuu käigus. Leibkonna struktuur ja üldandmed: mitu leibkonda elab aadressil, mitu liiget on leibkonnas, mitu alla 15-aastast, milline on leibkonna peamine ja teine kodune keel. Leibkonnaliikme seos vastutava liikmega (abikaasa või elukaaslane, laps, vanem / vanema elukaaslane, vanavanem / tema elukaaslane, lapselaps / elukaaslase lapselaps, muu sugulane, mittesugulane); seadusliku abikaasa, elukaaslase, ema, isa kuuluvus leibkonda. Leibkonnaliikme sugu, sünniaasta, -kuu ja -päev, sünniriik, sünnimaakond Eestis, kohal- või eemalviibiv leibkonnaliige, rahvus, kodakondsus, tervis eakaaslastega võrreldes (väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb), kas on mõni puue või krooniline haigus (jah, ei), kas vajab toimetulekuks kõrvalist abi (ei vaja, vahetevahel vajab, pidevalt vajab), kas on ravikindlustus (riiklik, era), seaduslik perekonnaseis, õppimine (ei õpi, käib koolieelses lasteasutuses, 1.–6. klassis, 7.–9. klassis, 10.–12. klassis, kutsekeskharidusõppes põhihariduse baasil, keskhariduse baasil, kutsekõrgharidusõppes, rakenduskõrgharidusõppes, diplomiõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes (internatuuris), doktoriõppes (residentuuris), missuguse hariduse omandas üldhariduskoolis (alghariduseta, alghariduse, põhi-(mittetäieliku kesk‑)hariduse, keskhariduse), milline on kõrgeim lõpetatud kutse- või eriharidus (puudub, kutseharidus, kutseharidus koos põhihariduse omandamisega, koos keskhariduse omandamisega, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, keskhariduse baasil, keskeriharidus pärast põhiharidust, pärast keskharidust, rakenduskõrgharidus (diplomiõppest), kõrgharidus, magister, teaduskandidaat / -doktor), mitu tundi töötas eelmisel nädalal kas ettevõtjana, palgatöötajana või vabakutselisena, kas on olemas täistöökoht, osaajaga töökoht, ei ole töökohta, viimasel töökohal töötamise aasta ja kuu, kas on viimase kuu jooksul otsinud tööd tööbüroo, ajalehe, tuttavate kaudu või muul viisil (jah, ei); kas asuks töö leidmisel tööle kahe nädala jooksul, miks on mitteaktiivne ((üli)õpilane, ajateenija, vanaduspensionär, töövõimetuspensionär, lapsehooldus­puhkusel, kodune, tervise tõttu, muul põhjusel, mittetöötav ja -õppiv alaealine), tööalane seisund (palgatöötaja; ettevõtja-tööandja, palgatöötajatega talunik; üksikettevõtja, palgalisteta talunik, vabakutseline; palgata töötaja perefirmas või talus; tulundusühistu liige), amet, mitu töötajat on otseses alluvuses, milline on tööandja (ettevõtte, asutuse, allüksuse) tegevusala, tööandja omandivorm (riik (Eesti Vabariik), omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik), millise lepingu alusel töötab (tähtajatu või vähemalt aasta kestusega tähtajaline kirjalik, alla aasta kestusega kirjalik, suuline leping). Eluruum: elamu tüüp, milles leibkond elab (talumaja, ühepere-, kahepere‑, ridaelamu, korterelamu, ühiselamu, muu), maja ehitamise aasta, elamu korruselisus, mitmendal korrusel asub leibkonna eluruum, eluruumi seisund (väga hea, hea, rahuldav (mõnevõrra amortiseerunud), kehv (on suuri ja olulisi puudusi), elamiskõlbmatu), leibkonna omandisuhe eluruumi (kuulub mõnele leibkonnaliikmetest, kuulub elamuühistule, üüritakse riigilt või omavalitsuselt, eraisikult täisrendiga, soodsamalt või kasutatakse tasuta (ameti- või sotsiaalkorterina)), leibkonnale kuuluvate tubade arv, leibkonna käsutuses olev kasulik pind, eluruumi kütmisvõimalus (tsentraalküte, kohalik keskküte, ahiküte, elekterküte, muu), kas eluruum on ühendatud elektrivõrku, köögi kasutamise võimalus (omaette köök, köök toa osana, ühisköök, köök puudub), toiduvalmistamise võimalus (elektripliit, gaasipliit, puupliit, muu), veevärgi olemasolu (on olemas jooksev vesi eluruumis, majas veekraan, läheduses kaev või allikas, muu vee saamise võimalus), kanalisatsiooni olemasolu (eluruum on ühendatud kanalisatsioonivõrku, on lokaalne kanalisatsioon (settekaev), puudub), tualettruumi olemasolu (on WC, WC on majas ühiskasutuses, kuivkäimla eluruumis või majas, käimla on väljas, käimla puudub), jooksva sooja vee saamise võimalus (eluruum on lülitatud tsentraalsesse soojaveevõrku, eluruumis on kohalik soojaveevarustus (gaas-, elekterküttel või muul viisil), soe vesi puudub), pesemisvõimalus (leibkonnal on omaette vannituba, eluruumis on võimalik kasutada vanni või dušši, kuid see ei ole omaette, selline võimalus puudub), sauna kasutamise võimalus (leibkonnal omaette saun, saun mitme leibkonna ühiskasutuses, sauna ei ole), eluruumis telefoni püsiühenduse olemasolu, oluliste kohtade ja asutuste (lähim ühissõidukipeatus, statsionaarne pood, algkool või algklassidega üldhariduskool, telefon, postkontor, arstiabi võimalus; linna- või vallavalitsus) kaugus eluruumist (kuni 0,5 km, 0,5–1 km, 1–2 km, 2-5 km, 5–10 km, üle 10 km), eluruumi sobivus leibkonna jaoks (väga sobiv, enam-vähem sobiv, mõnes mõttes sobiv, mõnes mitte, mitte eriti sobiv, täiesti sobimatu), peamised probleemid eluruumiga (liiga väike/suur, pole omaette, puuduvad mugavused, halvas seisundis, liiga kallis, kaugel keskusest, piirkond on liiga saastatud, kärarikas, ei ole turvaline; vähe tube, eluruum asub liiga suures majas, muu). Kui palju peaks omanik-kasutaja selle eluruumi eest kuus üüri maksma, arvestamata elektri, gaasi, vee, telefoni jt eraldi mõõdetavate teenuste tasu, kui seda renditaks eraisikult täisrendiga. Leibkonna kinnis- ja vallasvara: leibkonna ühisomanduses või liikmel on a) taluhooned, b) leibkonna sellest eluruumist erinev eluruum (maja/korter) (Eestis/välismaal), mida kasutatakse ise, on tühi või renditakse teistele, c) väljaüüritud või teiste kasutada olev eluruum, d) suvila, aiamaja, hooajaliselt kasutatav eluruum, e) mitteteisaldatav garaaž, f) mittepõllumajanduslik maavaldus, sh ehituskrunt, pooleliolev ehitis, g) suvila- või elamuühistu osak, h) muu mittepõllumajanduslik kinnisvara; leibkonnal või -liikmel on ühisomanduses või kasutusel a) aiamaa, b) põllumaa, c) mets, d) muu põllumajandusmaa; leibkonnal on omanduses või kasutusel ettevõtlusega seotud tootmisvahendid: traktor, muud põllutööriistad, põllumajandusloomad, transpordivahendid, paat, kalastusvahendid, muu; leibkonnal on või kasutab tasuta a) auto — väljalaskeaasta järgi kuni 5 a vana, mitu, b) vanem auto, mitu c) jalgratas, mootorratas, d) värviteler, mitu, sh satelliitühendusega TV, kaabel-TV, e) videomagnetofon, f) raadio, g) muusikakeskus, h) mobiiltelefon, mitu, i) arvuti (kodus), mitu, sh sülearvuti, mitu, j) kodune Interneti-ühendus, sh sissehelistamisteenust kasutades, püsiühendus — telefoniliini kasutades, kaabel-TV teenust kasutades, mobiiltelefoni või traadita Interneti-ühenduse (WI-FI) kaudu, k) pesumasin, l) külmkapp, m) nõudepesumasin, n) mikrolaineahi, o) DVD. Sissetuleku ja kulutuste päevik — leibkond täidab ühe kuu kohta Sissetulek: I. Rahaline sissetulek, II. Soodustused, teenused, kaubad, toetused tööandjalt (ametiauto kasutamine isiklikuks otstarbeks, tasuta bensiin, tasuta või soodushinnaga toit töökohal, ametikorteri kasutamine ilma üüri maksmata; tööandja tasutud ühissõiduki kasutamine, telefoni- ja postiteenused, raviteenused, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis; toiduained, muud). III. Saadud kaubad, kingitused, teenused, toetused (v.a tööandjalt saadud). Kulutused: I. Maksud ja maksed. A. Tulumaks. B. Muud maksud ja maksed (sotsiaalmaks põllumajandusliku ja muu ettevõtluse eest, töötus- ja pensionikindlustus, lasteaia-, õppemaks (autojuhikursused, muu täiskasvanute koolitus, muusika-, spordikoolis, kõrgkoolis, gümnaasiumis), liikme-, osavõtumaks, alimendid, ülalpidamiskulud, kindlustusmaks (elu-, vara-, liiklus-, hoonete kindlustus, reisi-, tervise-, pensionikindlustus, muu), maamaks (põllu- ja mittepõllumajanduslik, eluruumiga seotud), tollimaks, trahvid, ettevõtlusega seotud maksud (põllu- ja mittepõllumajandusliku ettevõtlusega seotud), pangalaenu ja laenuprotsendi tasumine (ettevõtluse laen, eluasemelaen, tarbekauba ostmise laen, õppelaen, muu pangalaen). C. Eluasemega seotud kulutused. II. Kulutused kaupadele ja teenustele, raha paigutamine. A. Kulutused tarbekaupadele ja teenustele, raha paigutamine ja muud mittekaubalised kulutused. B. Remondi ja ehitustegevusega seotud kulutused. C. Kulutused tootmistegevusele. Toidukulutuste päevik — täidab leibkond poole kuu jooksul (pool valimist kuu esimesel poolel ja teine pool valimist kuu teisel poolel). I. Söömine väljaspool kodu. II. Toidukaupade ostmine (sh lemmikloomadele) (kauba kogus ja maksumus). III. Omatoodetud, naturaaltasuna ja tasuta saadud toidukaupade tarbimine (kauba kogus ja maksumus). Järelküsitlus — täidab küsitleja viimasel kohtumisel leibkonnaga Leibkonnaliikme sünniaasta, -kuu ja -päev, kas viibis uuringukuul kohal, eemal või osalt kohal, osalt eemal. Lahkumise või eemalviibimise põhjus (lahku elama asumine, surm, töö, õpingud, ravi, ajateenistus, puhkusel või reisil, muu). Millises riigis, maakonnas viibis/viibib. Eemalviibimise päevade arv kuu esimesel ja teisel poolel. Uue leibkonnaliikme või külalise eesnimi, staatus (leibkonnaliige, külaline), kohalviibimise päevade arv kuu esimesel poolel ja kuu teisel poolel. Leibkonda saabumise põhjus (asus leibkonda elama, abiellus; sünd, lapsendamine; seoses tööga, õpingutega, raviga, tuli ajateenistusest, külastus, puhkuse veetmine, muu). Uuringukuul leibkonna tarbimises osalejate arv kokku. Uuringukuul eemalviibivatelt liikmetelt saadud toetuse summa. Uuringukuul leibkonna toetus eemalviibivatele liikmetele, summa. Möödunud kuul leibkonna sissetulek oli tavalisest mõnevõrra suurem, väiksem, tavalisel tasemel. Tavaliselt kuu jooksul leibkonna käsutuses oleva raha (arvestades kõiki tulusid) keskmine summa. Möödunud kuul leibkonna kulutused: tavalisest mõnevõrra suuremad, tavalisel tasemel, tavalisest väiksemad. Kuusissetuleku suurus, mis võimaldaks leibkonnal normaalselt, ilma luksuseta elada. Teenused või kaubad, mida saab leibkond (mõni liige) riikliku või omavalitsuse toetusena või tööandjalt (kas või aeg-ajalt) tasuta või soodushinnaga (ametiauto kasutamine isiklikul otstarbel, bensiin, diislikütus (autokütus), toit töökohal, koolitoit lastele, ravimid, prillid, toit päevakeskuses või supiköögis, eluruum (ametikorter), küte või elekter, ühissõiduki kasutamine, telefoni (mobiiltelefoni) või postiteenuste, arvuti kasutamine isiklikuks otstarbeks, puhkusereis, muud). Toiduainete saamise võimalus otseselt maksmata oma majapidamisest, sugulastelt või sõpradelt (kartulid, köögivili, puuvili ja marjad (ka omakorjatud metsamarjad), piim ja piimatooted, munad, liha- ja kalatooted, mesi). Leibkonna vajaduste katmine (täielikult, pool või enam, alla poole) ülalnimetatud otsese maksmiseta saadud toiduga toiduliigiti. Leibkonna üldise majandusliku olukorra hindamine (väga raskes seisundis, ei jätku raha isegi hädavajaliku toidu jaoks; saab ots-otsaga kokku, kuid raha jätkub ainult kõige hädavajalikuma jaoks; üldiselt tuleb toime, saab lubada aeg-ajalt ka muud peale hädavajaliku; saab lubada kõike normaalseks, luksuseta eluks vajalikku, võib soovi korral tarbida ilma eriliste piiranguteta). Leibkonna majandusliku olukorra muutumine võrreldes olukorraga 1 aasta eest, 5 aasta eest (märksa parem, mõnevõrra parem, üldiselt samasugune, mõnevõrra kehvem, märksa kehvem). Võimalus osta (kohe, järelmaksuga, ei saa) leibkonnale 1000-kroonine ese (nt raadio, tolmuimeja), 5000-kroonine ese (nt värviteler, pesumasin), 15 000-kroonine ese (nt mööblikomplekt, arvuti). Leibkonna või -liikme säästud ja väärtpaberid, finantskohustused ja laenud (hoiused, väärtpaberid, muud säästud, sh kindlustus), võlakohustused, kasutusrendi (liisingu) kohustused, muud kohustused. Vara välismaal (väärtpaberid, välisriikide pensionifondiosakud (Eesti residendist vahendajata). Maksu- ja Tolliameti koondandmed: palgatööst tulusaanute arv tulugruppide järgi maakonniti. Alternatiivina kaalutakse võimalust korraldada andmekogumist üle kahe aasta ning vahepealsetel aastatel kasutada kulutuste andmete saamiseks uuringu baasil tarbimisprognoosi mudelit. Prognoosimudel võimaldab simuleerida leibkondade tarbimisstruktuuri klassifikaatori COICOP põhiselt. Otsus uuringu metoodika suhtes tehakse 1. veebruaril 2008. a. 118. Leibkonna ülduuring[1] 40202 aasta I. Vastaja üldandmed Sugu, sünniaeg, sünniriik, kodakondsus, seaduslik perekonnaseis: vallaline, pole kunagi abielus olnud, abielus, lahutatud, lesk; elab koos seadusliku abikaasaga; tegelik perekonnaseis: on vabaabielus, ei ole vabaabielus; elukoht; peamine kodune keel; omandatud haridus üldhariduskoolis: keskharidus, põhiharidus, algharidus, alghariduseta; kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialahariduse tase: ei oma kutse-, ameti- ega erialaharidust, kutseharidus, kutsekeskharidus, keskeri-/ tehnikumiharidus, kõrgharidus, doktor (teaduskandidaat); nõutav haridustase kutseõppeasutusse sisseastumisel: ei olnud, põhiharidus; kutseharidusega koos omandatud üldhariduse tase: ainult kutse-, põhiharidus, keskharidus; nõutav haridustase kutseõppeasutusse sisseastumisel: põhiharidus, keskharidus; omandatud kõrgharidus: kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister; peamine sotsiaalne seisund: töötav või ajutiselt töölt puuduv haiguse, vigastuse tõttu või rasedus-sünnituspuhkusel olija, töötu, vanadus- või eelpensionil, kodune, lapsehoolduspuhkusel, ajateenija, (üli)õpilane, töövõimetus­pensionär vm; põhitöökoht eelmisel nädalal, asutuse põhitegevusala; amet; tööalane seisund: palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja või palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja või palgatööjõuta talupidaja või vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, muu; nädalas töötatud tundide arv; kui kaugel asub töökoht kodust; leibkonnas elavate liikmete arv: abikaasa või elukaaslane, ema, isa, õde või vend, lapsed, lapselapsed, muud sugulased või mittesugulased; tavaliselt leibkonna käsutuses olev raha kuus; leibkonna tavaline toimetulek: ei tule üldse toime, tuleb suurte raskustega toime, tuleb raskustega toime, tuleb tavaliselt toime, tuleb hästi toime, tuleb väga hästi toime; lauatelefoni olemasolu, mitu numbrit; neist eratelefoni kataloogides, mobiiltelefoni olemasolu, mitu numbrit, neist eratelefoni kataloogides, mitu telefoninumbritest on 14-aastaste ja nooremate laste kasutuses. II. Erinevate transpordiliikide kasutamine Tavaliselt kasutatav transpordivahend väljaspool kodu liikumiseks: auto, mootorratas, roller vm mootorsõiduk; ühistransport (buss, rong, troll, tramm, laev, elektrirong jms); ei kasuta, liigutakse jalgsi, jalgrattaga, rulluiskudel; ei liigu väljaspool kodu. Eelmisel tööpäeval ja eelmisel puhkepäeval tehtud käigu eesmärk: tööl käimine; koolis käimine; vaba aja veetmine (kino, teater, spordiüritus, huviring jms); poes, apteegis, postkontoris, arsti juures käimine jms; ei teinud käike. Liikumise viis: auto, mootorratta, rolleri või muu mootorsõidukiga; ühistranspordiga; jalgsi, jalgrattaga. Käigu pikkus (km). Kulunud aeg (tundi ja minutit). III. Reisimine Välisreisid. Reiside arv möödunud kvartalis. Millal reis algas. Reisi peamine eesmärk: töö- või isiklik reis; osalemine konverentsil, nõupidamisel, ärikohtumisel, tööga seotud õppereis, välismaal töötamine kauem kui aasta, rahvusvahelise transpordivahendi meeskonnaliige, puhkusereis, kultuuriürituse külastamine, harrastustega tegelemine, tuttavate või sugulaste külastamine, sunnitud sõit (ravi eesmärgil), muu reis. Reisi peamine sihtkoht. Millised olid teised sihtkohad: riik. Ööbimiste arv välismaal, sealhulgas: hotellides ja sellelaadsetes majutuskohtades, spetsialiseeritud majutusettevõtetes (sanatoorium jms), muudes ühismajutusettevõtetes (kämping, hostel jms), tasulises eramajutuses, tuttavate/sugulaste juures, mujal. Peamine sõidukiliik sihtkohta jõudmiseks: õhutransport, veetransport, rong, buss, erasõiduk (auto, jalgratas, mootorratas, mopeed), rendisõiduk, muu. Reisi korraldamise viis: pakettreis reisibüroost, reisibüroo üksikteenused, iseseisev sõidu ja majutuse broneerimine, reisikorraldus puudus. Välisreisile kulutatud raha (ka Eesti tööandja, organisatsiooni või eraisiku ja välisfirma, -organisatsiooni või -eraisiku makstud): enne reisi algust tehtud kulutused pakettreisile, transpordile, majutusele, viisale kokku; reisi jooksul välismaal tehtud kulutused kokku, sealhulgas majutus ja toitlustus, transport, meelelahutus ja vaba aeg, ostetud toidukaubad (ka kohapeal tarbimiseks) ja alkohol, sisseostud reisil, teenused. Reisile kulutatud raha kokku, mitmele inimesele kulutused olid. Eesti-sisesed reisid. Vähemalt ühe ööbimisega reiside arv möödunud kvartalis. Reisi algusaeg. Reisi peamine eesmärk: tööreis (osalemine konverentsil, nõupidamisel või ärikohtumisel); tööga seotud õppereis; tööle või kooli minek, sugulaste iganädalane külastamine või isiklik reis (puhkusereis, kultuuriüritusel käimine; harrastusega tegelemine; tuttavate või sugulaste külastamine; sunnitud sõit). Reisi sihtkohad. Ööbimiste arv, sealhulgas: hotellides ja sellelaadsetes majutuskohtades, spetsialiseeritud majutusettevõtetes (sanatooriumid jms), muudes ühismajutusettevõtetes (kämping, hostel jms), tasulises eramajutuses, tuttavate/sugulaste juures, mujal. Peamine sõidukiliik sihtkohta jõudmiseks: õhutransport, veetransport, rong, buss, erasõiduk (auto, jalgratas, mootorratas, mopeed), rendisõiduk, muu. Reisi korraldamise viis: pakettreis reisibüroost, üksikud reisibüroo teenused, iseseisev sõidu ja majutuse broneerimine, reisikorraldus puudus. Reisile kulutatud raha kokku, mitmele inimesele need kulutused olid. Ühepäevased piiriületused, kordade arv, välismaal kulutatud summa kokku. IV. Töötamine välismaal Kas on töötatud alates 2003. aastast vähemalt üks kuu välismaal. Mitu töökohta on sel ajal välismaal olnud. Mis riigis töötati. Millega tegeles see asutus/ettevõte, kus töötati. Mis oli töötaja amet. Mitu kuud ja aastat sel töökohal töötati. Kas töötatakse sel kohal tänaseni. Kas tegemist oli tähtajatu või tähtajalise tööga. Millise lepingu või kokkuleppe alusel töötati: kirjalik leping otse tööandjaga, kirjalik leping töövahendusfirmaga, suuline kokkulepe, muu. Põhjused, miks inimesed välismaale lähevad, on mitteolulised, pigem mitteolulised, pigem olulised või olulised: parem sissetulek, võimalus täiendada keeleoskust, saada osa kultuurist, paremad elamistingimused, paremad töötingimused, uued töökogemused, erialane enesetäiendus, perekondlikud põhjused, puuduv sobiv erialane töö Eestis. Mis põhjus veel võib olla. Töö saamine välismaal: sugulaste või tuttavate kaudu, töökuulutusele vastamine, ise ettevõtluse alustamine välismaal, töövahendusfirma kasutamine, lähetati välismaale tööle, muu. Töötasu võrreldes välisriigi elanikega, kes olid sama kvalifikatsiooniga ja kes tegid samalaadset tööd: kõrgem, samaväärne, madalam, oluliselt madalam, ei tea. Keskmine netopalk: kuupalk või nädalapalk. Netopalk valuutas: Eesti kroonides, eurodes, USA dollarites, Inglise naeltes, Vene rublades, mõnes muus valuutas. Tavapärase keskmise netopalga suurus koos lisatasudega. Töötatud tundide arv nädalas. Kellega välismaal peamiselt suheldi: Eesti päritolu inimestega, Eesti päritolu inimeste ja teise välisriigi elanikega võrdselt, peamiselt teiste välisriikide elanikega. Kas plaanitakse tulla Eestisse tööle. Miks enam välismaal ei töötata/miks kavatsetakse töötamine lõpetada: ei tahtnud pere juurest eemal olla, sissetulekud Eestis on sama töö eest suurenenud, ei kohanenud välismaa kultuurikeskkonnaga, ei osanud piisavalt keelt, elamistingimused olid halvad, töötingimused olid halvad, muu. Kas plaanitakse viie lähema aasta jooksul välismaale tööle minna: jah, kindlasti, pigem jah, pigem ei, ei. Kui kauaks: kuni 1 kuuks, 1–5 kuuks, 6 kuuks kuni aastaks, alatiseks. Miks plaanitakse välismaale tööle minna, mis on oluline: paremad sissetulekuvõimalused, võimalus täiendada keeleoskust, saada osa kultuurist, paremad elamistingimused, paremad töötingimused, uued kogemused, erialane enesetäiendus, perekondlikud põhjused, puuduv sobiv erialane töö Eestis, muu. Kas ollakse nõus töötama välismaal tööl, kus nõutav haridustase oleks madalam kui omandatud haridustase. Miks ei plaanita välismaale tööle minna: pere ja sõbrad on Eestis, ei oska keelt, saab Eestis majanduslikult piisavalt hästi hakkama, välismaal töötamiseks liiga vana, puuduvad vajalikud erialased oskused, muu. V. III ja IV kvartal. ÜRO Statistikakomitee Washingtoni töörühma poolt väljatöötatud rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevad vaegurluse põhiküsimused: isiku hinnang enda funktsioonipiirangute olemasolule (kas ja mil määral on probleeme nägemisega, kuulmisega, liikumisega, trepist liikumisega, keskendumisega ja mäluga, enda hügieeni eest hoolitsemisega ja riidesse panemisega ning teiste selliste funktsioonidega); isiku hinnang, kas nende probleemide pärast on raskusi suhtlemises (teistest arusaamine ja teiste arusaamine isikust ja teisi selliseid raskusi). 119. Leibkonna eelarve uuring. Uuendamine 40203 Leibkonna eelarve uuringu küsimustiku ülevaatamine ja ajakohastamine. Ekspertidest koosneva töörühma moodustamine, mis arutab põhjalikult läbi senise leibkonna eelarve uuringu ankeedi ning valmistab ette pilootuuringu. 120. Alusharidus 40301 aasta Lasteasutuse haldaja/omanik. Asutuse tüüp: lastesõim, lasteaed, erilasteaed, lasteaed-algkool, lasteaed-põhikool. Lapsed vanuse ja soo järgi eri töökeeltega rühmades. Kohta ootavate laste arv. Tööpäeva pikkus, laste kohalolek, tööpäevade arv aastas. Rühmade, laste ja normatiivkohtade arv rühma liigi järgi. Määratud ja tegelikult täidetud ametikohad ametinimetuse järgi. Pedagoogid tööstaaži, ameti, soo, vanuse ja hariduse järgi. Andmed koolieelikute ettevalmistusrühmade kohta enne (jaanuar–august) ja pärast (september–detsember) õppeaasta algust: ettevalmistusrühmade arv, koolieelikute arv soo järgi, neist kodused, eri töökeeltega rühmades ning nädalas õppepäevade arvu järgi; pedagoogide arv. Arvutite arv kokku, sh juhataja ja pedagoogide kasutuses; arvutid, mida saavad kasutada ka lapsed. Internetti ühendatud töökohtade arv. 121. Kutse­haridus 40302 õppe­aasta Vastuvõetud, õppijad ning lõpetanud soo, vanuse, kodakondsuse, õppekava, õppevaldkonna, õppesuuna, õppekeele, õppevormi/ -koormuse, finantseerimise vormi, haridustaseme, õppeaja, kursuse, õppeasutuse tüübi, omandivormi ja maakondliku kuuluvuse ning eelmise lõpetatud õppeasutuse aadressi (KOV) järgi. Katkestajad õppeaasta kestel soo, vanuse, kodakondsuse, õppekava, õppevaldkonna, õppesuuna, õppekeele, õppevormi/ -koormuse, finantseerimise vormi, haridustaseme, õppeaja, kursuse, õppeasutuse tüübi, omandivormi ja maakondliku kuuluvuse ning katkestamise põhjuste järgi. Erivajadustega õpilaste õpperühmade ja õpilaste arv soo, kursuse ja õppekava järgi. Pedagoogid õppeasutuseti soo, vanuse, ametikoha ning õppeasutuse omandivormi järgi. Andmed võõrkeelte õpetamise kohta kooliti. Andmed ühiselamu kasutajate kohta. Kooli info- ja kommunikatsioonitehnika: arvutid kokku, sh arvutiklassides, sh lokaalvõrgus (-võrkudes); arvutid õpilaste kasutuses, arvutid õppejõudude kasutuses, serverid, Interneti-püsiühendused, õppeasutuse Interneti-ühenduse summaarne läbilaskevõime. 122. Kõrgharidus 40303 õppe­aasta Õppeasutuse lõpetanute arv õppesuuna, õppevormi (päevane, statsionaarne, õhtune, kaugõpe, eksternõpe) või õppimise intensiivsuse (täis- või osakoormusega õppimine), õppe nominaalse kestuse, põhiõppekeele ja soo järgi. Üliõpilaste arvu muutumine õppesuuna, õppevormi (päevane, statsionaarne, õhtune, kaugõpe, eksternõpe) või õppimise intensiivsuse (täis- või osakoormusega õppimine), põhiõppekeele ja soo järgi: immatrikuleeritud (tulid õppima välismaalt, teistest õppeasutustest ja ennistatud samasse õppeasutusse), õppeasutusesisene liikumine, eksmatrikuleeritud (läksid teistesse õppeasutustesse, katkestasid õpingud, neist edasijõudmatuse tõttu). Andmed vastuvõtu kohta õppesuuna, õppevormi (päevane, statsionaarne, õhtune, kaugõpe, eksternõpe) või õppimise intensiivsuse (täis- või osakoormusega õppimine), õppe nominaalse kestuse, põhiõppekeele ja soo järgi: tegelik vastuvõtt; kõrgharidusõppesse vastuvõetutest keskkooli/ gümnaasiumi lõpetanud ja kutseõppeasutuse lõpetanud, sh käesoleval aastal, sellest päevaõppes. Üliõpilaste arv õppesuuna, õpitud aja, õppevormi (päevane, statsionaarne, õhtune, kaugõpe, eksternõpe) või õppimise intensiivsuse (täis- või osakoormusega õppimine), finantseerimise vormi, õppe nominaalse kestuse, põhiõppekeele ja soo järgi. Üliõpilaste arv vanuse, haridusastme, finantseerimise vormi, õppevormi (päevane, statsionaarne, õhtune, kaugõpe, eksternõpe) või õppimise intensiivsuse (täis- või osakoormusega õppimine) ja soo järgi. Õpitavad keeled (eesti, inglise, prantsuse, saksa, vene) haridusastme järgi. Üliõpilased õppeasutuse filiaalides. Välisüliõpilased haridusastme, alalise elukoha riigi ja soo järgi. Õppejõud 1. oktoobri seisuga ametikoha, hariduse ja soo järgi. Õppeasutuse info- ja kommunikatsioonitehnika: arvutid kokku, sh arvutiklassides, sh lokaalvõrgus (‑võrkudes); arvutid üliõpilaste kasutuses, arvutid õppejõudude kasutuses, serverid, Interneti-püsiühendused, õppeasutuse Interneti-ühenduse summaarne läbilaskevõime. Residentuur: laekus avaldusi, vastuvõtt; arst-residendid koolitusaja, vanuse ja soo järgi; residentuuri lõpetanud, katkestanud. 123. Üldharidus 40307 õppe­aasta Koolid õppeaasta alguses: õppeasutuse nimi, kooli tüüp ja alamtüüp, kooli liik, maakond, kohalik omavalitsus, kooli õppekeel, muud õppekeeled, omandivorm. Õpilased õppeaasta alguses: õppeasutuse nimi, sugu, vanus, kooli tüüp ja alamtüüp, kooli liik, maakond, kohalik omavalitsus, kooli õppekeel, muud õppekeeled, klassi liik, klass, klassiaste, kooli omandivorm, õppevorm, õppekava, õpilase elukoht. Lõpetanud õppeaasta jooksul ning jätkajad: õppeasutuse nimi, kooli omandivorm, maakond, kohalik omavalitsus, haridusaste, õppekeel, sugu, kooli tüüp ja alamtüüp, kooli liik, õppevorm, õppekava, klassiaste; jätkas gümnaasiumis — kooliaste, õppekeel, õppevorm; jätkas kutseõppes — haridustase, õppekeel, õppevorm, finantseerimise allikas; jätkas kõrghariduses — tase, õppekeel, õppevorm, finantseerimise allikas. Klassikomplektid õppeaasta alguses: õppeasutuse nimi, maakond, kohalik omavalitsus, õppekeel, kooli omandivorm, kooli alamtüüp, õppevorm, õpilaste arv klassiti, klassikomplektide arv klassiti, klassikomplektide arv klassi liigiti. Kasvatusrühmade arv õpilaskodus. Klassikordajad õppeaasta alguses; katkestanud õppeaasta kestel (sh katkestamise põhjused). Pedagoogid soo, vanuse, ametikoha, ametijärgu, tasemehariduse, pedagoogilise hariduse, õppeasutuse nime, kooli tüübi, omandivormi ja kooliastme järgi (sh andmed ka klassijuhatamise kohta). Võõrkeelte õpetamine. Kooli info- ja kommunikatsioonitehnika: arvutite arv õpetajate/ õppejõudude kasutuses, arvutite arv õpilaste/ üliõpilaste kasutuses, üldkasutatavate arvutite arv (raamatukogus, internetipunktis jne); õppeasutuses arvuteid kokku, arvutite arv arvutiklassides, internetti ühendatud töökohaarvutite arv). Koolide materiaalne olukord: klassi/ loenguruumide arv, klassi/ loenguruumide pindala, spordisaalide arv, basseini pindala, kohtade arv õpilaskodus/ ühiselamus, sööklakohtade arv, raamatute arv raamatukogus, õpikute arv. 124. Haridus­kulutused 40308 aasta Hariduskulutused liigi järgi: tööjõukulud (sh tasu ja hüvitised, sotsiaalmaks, tööandjamaksed pensionikindlustusskeemidesse, muud tööjõukulud), muud jooksevkulud, investeeringud, hariduskulutused kokku ja sellest abiteenustele; õpetava personali tööjõukulud kokku. Hariduskulutused rahastamisallika järgi: riik, omavalitsus, füüsilised isikud, Eesti eraõiguslikud juriidilised isikud, omavahendid, välismaa allikad. Õppurite arv haridusastmeti (alusharidusest akadeemilise kõrghariduseni, sh kõrghariduse puhul riiklik koolitustellimus) 1. märtsi ja 1. novembri seisuga. Laekunud õppemaksud haridusastmeti. 125. Eriala- ja teadus­raamatu­kogu 40401 aasta Raamatukogu alluvus. Raamatukogu liik: rahvusraamatukogu, ülikooliraamatukogu, muu kõrgkooliraamatukogu, erialaraamatukogu. Teenindatavate ring. Teeninduspunktide arv. Raamatukogu põrandapind. Raamatukogu töötajad aasta lõpul. Raamatukogu kasutamine: kasutajate arv, külastuste arv, virtuaalkülastuste arv, laenutuste arv, sh lugemissaali, koju. Välisteeninduspunktide arv. Lahtiolekuaeg tundides nädalas, lahtiolekupäevade arv aastas. Vahendatud elektrooniliste dokumendivahenduste arv. Infopäringute arv. Kasutajale tehtud koopiad (mitteelektroonilistest teavikutest). Kasutuskogu (teavikud paberil, auvised, mikrovormid, elektrooniline kogu): teavikute arv aasta algul, lisandunud nimetuste arv, lisandunud teavikute arv, kustutatud teavikute arv, teavikute arv aasta lõpul. Elektronkataloogi arvestusüksuste arv, kasutuskogust protsentuaalselt elektronkataloogis. Raamatukogu tehtud koopiad ja mikrovormid. Muud kogud: varukogu ja vahetuskogu aasta algul, lisandunud, kustutatud ja aasta lõpul. Raamatukogudevaheline laenutus Eestis/Eestisse, välismaalt/välismaale: saabunud tellimusi kokku, sh edastatud teistele, tagasisaadetud, väljasaadetud originaalide arv ja koopiate arv ning täidetud tellimuste üldarv. Raamatukogudevahelise laenutuse teel Eestist ja välismaalt saadud teavikud kokku, sh originaalid ja koopiad. Kasutajakohad, sh kohtade arv, kus saab isiklikku arvutit kasutada raamatukoguvõrgus. Arvutitöökohtade arv kasutajatele, sh võrku ühendatud arvutitöökohtade arv, sh Interneti-ühendusega. Arvutitöökohtade arv personalile. Printerite arv, skannerite arv, e-raamatu lugerite arv, koopiamasinate arv. Kasutajakoolituse tundide arv, osalenute arv. Tulud kokku, sh riigilt, kohalikult omavalitsuselt, muudest allikatest. Kulud kokku, sh jooksevkulud, neist tööjõukulud, komplekteerimiskulud, infotehnoloogiakulud. Investeeringud põhivarasse, neist ehitiste soetamine ja kapitaalremont, infotehnoloogia. 126. Film 40402 aasta Täispikad kino- ja videofilmid kokku, sh koostööfilmid: mängufilmid, kroonika- ja dokumentaalfilmid, animafilmid. Lühifilmid (kino- ja videofilmid) kokku, sh koostööfilmid: mängufilmid, kroonika- ja dokumentaalfilmid, animafilmid, reklaamfilmid, õppefilmid. Valminud kino- ja videofilmide nimekiri: nimetus, stsenarist, režissöör, operaator, esilinastuse aeg (ka kavandatav), koostööpartneri(te) firma ja riik, maksumus, Eesti tootjate osalus (%), kestus, metraaž. Filmitootmise tulud: kino- ja videofilmide müügist, filmide laenutamisest. Kulud kokku. 127. Filmiimport ja -levi 40403 aasta Täispikkade filmide import filme tootnud riigi järgi: nimetuste arv, koopiate arv. Täispikkade filmide levi filme tootnud riigi järgi: filmide arv, nendest esmakordselt ekraanil; seansside arv; vaatajate arv, sh piletita; piletitulu; tulu filmide laenutamisest. Kinode arv, kus näidati leviettevõtte levitatud filme. Kinosaalide arv, kus näidati leviettevõtte levitatud filme. 128. Kooli­raamatu­kogu 40404 õppe­aasta Raamatukogu omanik. Raamatukogu alluvus. Raamatukogu põrandapind. Kooli tüüp: algkool, põhikool, keskkool/gümnaasium, õhtukool, kutseõppeasutus, huvikool. Raamatukoguhoidjad. Teenindatavate arv, sh õpilased. Põhikogu kasutamine: registreeritud lugejate arv, sh lapsed; külastuste arv; laenutuste arv, sh lastele. A. Põhikogu laadi (raamatud, ajakirjad, ajalehed, käsikirjad, auvised) järgi: kogud eelmise õppeaasta lõpul, juurdetulek, kustutatud, kogud õppeaasta lõpul. B. Õpikukogu: õpikute arv eelmise õppeaasta lõpul, juurdetulek, kustutatud, õpikute arv õppeaasta lõpul. Kulud kokku, neist komplekteerimiskulud, sh põhikogu, sh õpikukogu. 129. Muuseum 40407 aasta Muuseumi liik: kunsti-, arheoloogia- ja ajaloo-, loodus-, teadus- ja tehnika-, etnograafia- ja antropoloogia-, eri-, koduloo-, üldmuuseum. Muuseumi pindala, sellest ekspositsioonid, hoidlad. Muuseumi avatus külastajatele (päevades), sh piletivabad päevad. Külastajad: üksikkülastajad, ekskursandid, tasuta külastajate arv,külastajate arv piletivabadel päevadel. Välisturistide protsent külastajate hulgas. Muuseumi kogu (säilikute arv), neist teaduslikult kirjeldatud, eksponeeritud. Muuseumi töö: näituste arv, neist oma ruumides, sh oma kogudest. Publikatsioonide arv. Ürituste arv, neist muuseumi üritused. Töötajad kokku, sh töölepinguga ja töövõtulepinguga, sh kõrgharidusega spetsialistid, teaduskraadiga juhtiv- ja teadustöötajad, konservaatorid, muud töötajad. Vabatahtlike (tasustamata töötajate) arv. Muuseumi info- ja kommunikatsioonitehnika: arvutitöökohad, sh Interneti-ühendusega; arvutitöökohad külastajate kasutuses; serverite arv. Interneti-ühenduse summaarne läbilaskevõime. Tulud kokku, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, annetustest ja fondidest, tasulistest teenustest, sh piletimüügist; omanikult. Jooksevkulud kokku, sh komplekteerimiskulud, tööjõukulud. Investeeringud. Lisa «Loomaaed»: loomade arv liigiti aasta lõpul. 130. Rahva­raamatu­kogu 40410 aasta Raamatukogu omanik. Raamatukogu alluvus. Raamatukogu liik teeninduspiirkonna elanike arvu järgi. Raamatukogu liik: keskraamatukogu, linnaraamatukogu, lasteraamatukogu, vallaraamatukogu, külaraamatukogu, muu. Raamatukogu põrandapind. Raamatukogu töötajad aasta lõpul. Välisteeninduspunktide arv. Teenindatavate arv. Lahtiolekuaeg tundides nädalas, lahtiolekupäevade arv aastas. Raamatukogu kasutamine: kasutajate arv, sh lapsed, sh laenutajad, külastuste arv, sh lapsed, laenutuste arv, sh kohalkasutus ja kojulaenutus, sh lastele, ilu- ja lastekirjandus, ajalehed ja ajakirjad, võõrkeelne kirjandus, sh venekeelne. Elektrooniliste dokumendivahenduste arv. Infopäringute arv. Raamatukogudevaheline laenutus: saadud tellimusi, neist täidetud, tellitud teistelt, neist saadud. Kogud paberil (raamatud, ajakirjad, ajalehed, käsikirjad, muud teavikud), auvised, elektrooniline kogu (andmebaasid, elektroonilised jadaväljaanded, digitaalteavikud). Raamatud sisu ja keele järgi. Kogud aasta algul, lisandumine, kustutatud ja kogud aasta lõpul. Vahetuskogu. Kasutajakohad. Arvutitöökohtade arv kasutajate käsutuses. Arvutitöökohtade arv personalile. Tulud kokku, sh riigilt, kohalikult omavalitsuselt, muudest allikatest. Kulud kokku, sh jooksevkulud, neist tööjõukulud, komplekteerimiskulud, infotehnoloogiakulud; investeeringud põhivarasse, neist ehitiste soetamine, remondikulud, investeeringud infotehnoloogiasse. 131. Ring­häälingu­organisat­sioonid 40411 aasta Raadiosaatjate arv. Töötajad, sh naised, sh töölepinguga ja töövõtulepinguga: loomingulised; tehnilised, sh seotud saadete tegemisega, saadete ülekande ja väljastamisega; haldustöötajad; muud töötajad. Saadete maht liigi järgi, neist kordussaated; saated päritolu järgi (omasaated, koostöösaated, tellitud saated, hankesaated): uudised, publitsistikasaated, haridussaated, kultuurisaated, teadussaated, ususaated, spordisaated, meelelahutussaated, reklaam, sh otsepakkumine televisioonis. Saadete mahust lastesaated ja noortesaated. Saated keele järgi: eesti, vene, inglise, soome, saksa, neist omasaated. Televisioonis saated subtiitritega eesti keeles, vene keeles. Televisioonis: Euroopa päritolu saadete osatähtsus; ringhäälinguorganisatsioonist sõltumatu tootja toodangu osatähtsus. Tulud kokku, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, reklaamist, sponsoritelt, otsepakkumisest televisioonis. Raadio: jooksevkulud kokku, sh tööjõukulud, levikulud; investeeringud. 132. Spordiklubi 40412 aasta Sporditegevus: täiskasvanud tegutsejate arv, sh naised, kuni 19-aastaste tegutsejate arv, sh tüdrukud, spordiala (tegevusvormi) järgi. Spordipersonal: juhid (mänedžerid), treenerid kutsetaseme järgi, teised töötajad: palgaliste töötajate arv, sh töölepinguga, töövõtulepinguga; vabatahtlikud töötajad; spordialase kõrgharidusega töötajad. Tulud kokku, sh sisseastumis- ja liikmemaksudest, treeningutasudest, ettevõtete ja üksikisikute annetustest, riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, sihtkapitalidest (fondidest), oma majandustegevusest, muud tulud. Kulud kokku, sh tööjõukulud, neist treenerite (juhendajate) töötasu, majanduskulud, muud tegevuskulud, muud kulud. 133. Spordikool 40413 aasta Grupid, õpilased (eraldi tüdrukud ja poisid) ja treener-õpetajad (neist kohakaaslased) spordiala järgi. Pedagoogid soo, vanuse, hariduse, pedagoogilise staaži, kutsetaseme ja ametikoha järgi. Tulud, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, toetus sihtkapitalist (-fondist), annetustest, õppemaksust ja tasulistest õppegruppidest, arveldustest oma süsteemi organisatsioonidega, oma majandustegevusest, muud tulud. Kulud, sh tööjõukulud, neist treenerite (juhendajate) töötasu, majanduskulud, muud tegevuskulud, muud kulud. 134. Teater 40414 aasta Lavastuste ja etenduste (sh esietenduste) arv lavastuse (etenduse) liigi (sõnalavastus, muusikalavastus, nukulavastus, tantsulavastus, muu), žanri (tragöödia, komöödia, draama, muu) ja sihtgrupi (mudilased, lapsed, noored, täiskasvanud, kogu pere) järgi. Välis- ja Eesti truppide külalisetenduste arv. Külastatavus (kokku, sh statsionaaris ja väljaspool statsionaari), keskmine piletihind ja etendustest saadud tulu lavastuse (etenduse) liigi järgi. Külalistruppide etenduste külastatavus ja etendustest saadud tulu. Külalisetendused välismaal (lavastus, väljasõiduriik, etenduste arv). Koosseisulised ja mittekoosseisulised töötajad, sh loomingulised töötajad hariduse järgi. Töötajad ametikoha järgi ja FIEd. Tulud, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, omatulud, muud toetused. Kulud kokku, sh tööjõukulud, etendustegevusega seotud kulud (sh autorikaitsekulud), transpordikulud, infotehnoloogiakulud, halduskulud liigiti, muud kulud. 135. Trüki­toodang 40415 aasta Raamatute, brošüüride ning ajalehtede, sh päevalehtede nimetuste arv ja trükiarv maakondade kaupa. Perioodikaväljaannete nimetuste ja numbrite arv ning trükiarv maakondade kaupa. Perioodikaväljaannete nimetuste arv ja aastatrükiarv liigiti. Raamatute ja brošüüride nimetuste arv, sh esitrükkide nimetuste arv, trükiarv, sh esitrükkide arv, universaalse detsimaalklassifikatsiooni (UDK) järgi. 136. Sotsiaal­teenused 40501 aasta Sotsiaalteenuseid osutavad hoolekandeasutused (kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutuste hallatav asutus, eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja) teenuse liigi järgi: asutuse nimetus, asutuse tüüp, omaniku liik, aadress. Asenduskoduteenus: asenduskoduteenusel viibijad soo ja vanuse järgi; teenust kasutavad puudega lapsed puude raskusastme ja puude liigi järgi; asenduskoduteenuse kasutajad hoolekandeasutusse saabumise koha ja lahkumise sihtkoha järgi (sh riiklikule asenduskoduteenusele saabujad maakonniti soo ja vanuse järgi); teenuse kasutajad vanuserühmiti teenuse kasutamise kestuse järgi; kulutused asenduskoduteenusele kokku ja finantseerimisallikate järgi; teenuse kasutajatega tegelevad põhitöötajad ametiala järgi ning nende keskmine töötasu. Andmed asenduskoduteenuse kasutajate kohta esitatakse nii riiklikul hoolekandel kui ka vanema avalduse alusel asenduskoduteenusel viibivate laste kohta. Täiskasvanute (v.a psüühiliste erivajadustega täiskasvanud) hooldamine hoolekandeasutuses: teenuse kasutajad soo ja vanuse ning riikliku pensioni saamise järgi, hoolekandeasutusse saabumise koha ja lahkumise sihtkoha järgi, sh saabujad soo ja vanuse järgi maakonniti; hoolekandel viibimise kestuse järgi; puudega teenuse kasutajad puude raskusastme ja puude liigi ning vanuse järgi; teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi; teenuse kasutajatega tegelevad põhitöötajad ametiala järgi ja nende keskmine töötasu. Psüühiliste erivajadustega täiskasvanute hoolekandeteenused: teenuse kasutajad soo ja vanuse järgi, teenuse liigi järgi, teenuse kasutamise kestuse järgi, puude liigi järgi, hoolekandeasutusse saabumise koha ja lahkumise sihtkoha järgi, sh saabujad soo ja vanuse järgi maakonniti; teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi; teenuse kasutajatega tegelevad põhitöötajad ametiala järgi ja nende keskmine töötasu. Psüühiliste erivajadustega täiskasvanute rehabilitatsiooniteenus: teenuse kasutajad, kellele aasta jooksul koostati rehabilitatsiooniplaan, soo ja vanuse järgi; teenuse kasutajad soo ja vanuse, maakonna, teenuse kasutamise kestuse, puude liigi ja puude raskusastme ning teenuse liigi järgi; teenuse osutamise kulud kokku. Käitumuslike erivajadustega alaealiste rehabilitatsiooniteenus: teenuse kasutajad, kellele aasta jooksul koostati rehabilitatsiooniplaan, teenuse kasutajad soo ja vanuse, maakonna, teenuse kasutamise kestuse ja teenuse liigi järgi; teenuse osutamise kulud kokku. Puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenus (v.a psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenus): teenuse kasutajad, kellele aasta jooksul koostati rehabilitatsiooniplaan soo ja vanuse järgi; teenuse kasutajad soo ja vanuse, maakonna, teenuse kasutamise kestuse, puude liigi ja puude raskusastme ning teenuse liigi järgi; teenuse osutamise kulud kokku. Täiskasvanud puuetega inimeste hoolekanne: hooldamisteenust saanud puuetega inimesed (hooldatavad) puude raskusastme ning soo ja vanuse järgi; hooldajad kokku, neist hooldajatoetuse maksmisega, neist hooldajad, kelle eest maksti sotsiaalmaksu; hoolekandeteenustele suunatud puuetega inimesed teenuse liikide kaupa; kulud täiskasvanud puuetega inimeste hoolekandeks kokku, sh kulud hooldajatoetuse maksmiseks (koos sotsiaalmaksuga) ja kulud hoolekandeteenuste finantseerimiseks. Kodutute öömaja teenus: teenuse kasutajad soo, vanuse ja viibimiskestuse järgi; lisateenuste osutamine teenuse kasutajatele; ööbimiskohtade kasutamine; teenuse osutamisega tegelevad töötajad; teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi. Eluasemeteenus: eluasemete arv kokku, nendest eraldi korterite ja üksikute tubade ning voodikohtade arv; hõivatud eluasemete arv ja täiendav eluasemete vajadus; eluasemeteenusel viibivate perede (sh üheliikmelised) ja elanike arv kokku, nendest pensioniealised ja erivajadustega isikud; andmed elanike liikumise kohta, sh saabumiskoha järgi; teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi. Koduteenused: teenust saanud isikute arv soo ja vanuse järgi; sotsiaalhooldajate arv, teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi. Perekonnas hooldamine: perekonnas hooldamisel olevate laste ja täiskasvanute arv soo ja vanuse järgi; ülalpidamiskulude katmine; hooldusperede arv. Päevakeskuse teenused: teenindatud isikute, sh püsiklientide arv; teenuse osutamisega tegelevad põhitöötajad; teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi. Vanemliku hoolitsuseta lapsed: laste arvelevõtmine ja nende paigutamine, lapsendamine, eestkostele andmine, vanema õiguste äravõtmine; lastekaitseametnike arv kohaliku omavalitsuse üksustes ja maavalitsustes, sh erialase ettevalmistusega. Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soodustingimustel eraldamine: abivahendeid saanud isikute arv abivahendi liigi järgi kokku, sh eraldi müüdavad ja laenutatavad; abivahendite maksumus abivahendi liigi järgi kokku, sh eraldi müüdavad ja laenutatavad, sellest finantseeritud riigieelarvest. 137. Kohustuslik ravi­kindlustus 40502 kvartal (avalda­takse aasta­andmed) Ravikindlustuskulud: aastaeelarve ja täitmine: ravikindlustushüvitised, sh rahalised ja mitterahalised; haigekassade ülalpidamiskulud, sh investeeringud; reservkapital; kassatagavara; perioodi tulem. Rahaline hüvitis ehk ajutise töövõimetuse hüvitis töövõimetuse liigi järgi (haigushüvitised, sh tööõnnetushüvitised, hooldushüvitised, sünnitushüvitised): töövõimetuslehtede arv, päevade arv, väljamakstud summad. Mitterahalised hüvitised: tervise edendamiseks, haiguste ennetamiseks ja raviks osutatud ravi- või muud teenused, soodustingimustel ravimid haigekassa poolt hüvitatavas ulatuses. Andmed esitatakse kasvavalt aasta algusest. Kindlustatute ja kindlustatutega võrdsustatud isikute arv aasta algul ja aruandekvartali lõpul omavalitsusüksuste kaupa. Eesti Haigekassa töötajate arv kvartali lõpul. 138. Pensionärid 40503 aasta Pensionäride arv pensioniliikide kaupa. Pensionäridele määratud kuupensionide summa pensioniliigiti. Samad andmed pensionäride kohta, kellele pension määrati aruandeaastal. Toitjakaotuspensionäride hulgast lapsed ja õppurid, neist orvud. Pensionärid, kelle pensionile on juurde arvatud lisa, pensioniliigiti. Pensionärid soo ja vanuse järgi põhipensioniliigiti. Pensionäride arv maakonniti. 139. Riiklik sotsiaal­kindlustus 40504 kvartal Toetuse saajate arv ning summa kululiigiti: riiklik pensionikindlustus, peretoetused, puuetega inimeste sotsiaaltoetused, muud hüvitised ja väljamaksed. Keskmine määratud pension riiklikus pensionikindlustuses. Andmed esitatakse kasvavalt aasta algusest. 140. Sotsiaal­toetused 40505 aasta Toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks kasutatud vahendid kokku, sh toimetulekupiiri kindlustamiseks (sellest eluasemekulude katteks), täiendavateks ja muudeks sotsiaaltoetusteks; sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks. Toimetulekutoetuse saajad (toimetulekupiiri kindlustamiseks): rahuldatud taotluste arv kokku (sellest eluasemekulude hüvitamine), sh peretüübi ning pereliikmete sotsiaalse seisundi järgi; toetust saanud perekondade arv kokku ja peretüübi järgi; toetust saanud pereliikmete arv sotsiaalse seisundi järgi; toetust saanud lastega perekondade taotlused laste arvu järgi, sh ühe vanemaga perekonnad; toimetulekutoetust saanud perekondade jaotus toetuse saamise kordade järgi. 141. Töötu sotsiaalne kaitse 40506 aasta kvartal kuu Töötute arv aastas soo ja vanuse järgi maakonniti. Töötutoetuse saajad aastas soo ja vanuse järgi. Andmed ka maakondade kaupa. Keskmiselt kuus ja aasta jooksul väljamakstud töötutoetus. Tööturuteenuseid saanud töötute arv ja kulutused tööturuteenustele (teenuste liikide kaupa). Töötutoetuse maksmise kestus. Töötuskindlustuse saajad maakonna järgi. Töötuskindlustuse kulu töötuskindlustushüvitiseks, hüvitisteks kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse korral. Töötuskindlustushüvitise saajate arv aastas, keskmiselt kuus ning hüvitise maksmise kestus. Töötuskindlustushüvitise saajate koosseis soo ja vanuse järgi. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse juhtumite arv, nendega hõlmatud isikute arv. Kuu jooksul registreeritud töötud, nendest uued tööotsijad, õppele suunatud, tööle rakendatud, töötutoetuse saajad; uued tööpakkumised. 142. Registree­ritud töö­õnnetused 40601 aasta Tööõnnetuses kannatanud inimesed tegevusala, soo, vanuserühma ja ametikohal töötamise staaži (kuni 2 aastat ja üle 2 aasta) järgi. Tööõnnetuse tagajärjel hukkunud tegevusala, soo ja ametikohal töötamise staaži (kuni 2 aastat ja üle 2 aasta) järgi. Tööõnnetuse tõttu tekkinud vigastused raskusastme järgi (kerge, raske, surm) tegevusalade kaupa. Tööõnnetuses kannatanud ameti- ja kutseala, soo ning ametikohal töötamise staaži (kuni 2 aastat ja üle 2 aasta) järgi. Tööõnnetuses kannatanud tööõnnetuse põhjuse järgi. 143. Taastusravi­teenust osutav majutus­asutus / sanatoorium 40602 aasta Taastusraviteenust osutavate majutusasutuste ja sanatooriumide sesoonsus ja tüüp. Omaniku liik. Personal, neist arstid, taastusraviarstid, hambaarstid, õendusala töötajad, füsioterapeudid, muud meditsiiniharidusega töötajad, muud töötajad. Voodikohtade arv. Ravi eesmärgil ja ravi eesmärgita majutatud isikud, neist välismaalased. Voodipäevade arv ravi eesmärgil ja ravi eesmärgita, neist välismaalased. Taastusravi protseduuride ja ravi lõpetanute arv, sh lapsed. Ravi lõpetanud isikute arv soo ja diagnoosi järgi, sh lapsed. Ravi lõpetanud välismaalaste arv soo järgi, sh lapsed. Arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv, sh lapsed. Tulud majutusest, toitlustusest, ravist, muude teenuste müügist ravi eesmärgil ja ravi eesmärgita, sh välismaalaste teenindamisest. 144. Tervise­uuring 40603 aasta Leibkond ja elukeskkond Valimiisiku iga leibkonna liikme sugu, sünniaeg (päev (ainult respondendil), kuu, aasta), sünnikoht (riik, maakond, vald), Eestis elamise kestus, rahvus, kodakondsus, teine kodakondsus, tegelik perekonnaseis (pole kunagi abielus/kooselus olnud, abielus, vabaabielus, lahutatud, lahuselav, lesk), kõrgeim lõpetatud haridustase (alghariduseta, algharidus, põhiharidus, keskharidus põhihariduseta, kutseharidus põhihariduse baasil, kutseharidus keskhariduse baasil, keskeriharidus põhihariduse baasil, keskeriharidus keskhariduse baasil, kutsekõrgharidus, kõrgharidus (diplomiõpe), bakalaureusekõrgharidus, magistrikõrgharidus, doktorikõrgharidus), peamine sotsiaalne seisund (hõivatu, töötu, vanadus- või töövõimetuspensionär, kodune, lapsehoolduspuhkusel viibija, ajateenija, üliõpilane, õpilane vm), pideva hoolduse vajadus tervise tõttu, kes hooldab (kui liige leibkonnast, märkida), respondendi keskmine brutosissetulek kuus viimase aasta kohta, sama näitaja kogu leibkonna kohta, kas elab praegu koos leibkonnaga, ajutiselt eraldi, üksinda; leibkonna igapäevakeeled. Leibkonna elamistingimused: leibkonna eluruumi tüüp (talu tootmishoonetega, pereelamu, ridaelamu, väheste korteritega elamu (kuni 3 korrust, kuni 3 trepikoda), paljude korteritega elamu (4–5 korrust või üle 3 trepikoja), suurelamu (vähemalt 6 korrust)), tubade arv, eluruumi üldpind ruutmeetrites, õue/aia/hoovi olemasolu või maja pideva tänavafrondi osa või läbikäidava majadevahelise alaga, mugavused: tualettruumi olemasolu (elekter, kanalisatsioon, veevärk, küttesüsteem, soe vesi, vann/dušš, gaasi‑/ elektripliit, lauatelefoniühendus, lift, Interneti-ühenduse olemasolu, ei ühtegi), eluruumiga seotud väliskeskkonna probleemid (tänava-rongi või lennukimüra, tööstuslik müra, kõrgepingeliinid lähikonnas, õhusaaste, halb joogivesi, muu, ei ühtegi nimetatutest); omandisuhe eluruumi, raamatute olemasolu kodus (raamatuid pole, kuni 50, 50–149, 150–499, 500–999, üle 1000), leibkonna igapäevases kasutuses (sõiduauto, veoauto/kaubabuss, töötuba, põllutööriistad, kariloomad, tõukoerad/kassid, praegune eluase, korter mujal, maja/krunt mujal, talu mujal, suvila/suvekodu, hoiused/väärtpaberid vähemalt 10 000 krooni eest, lauaarvuti/sülearvuti, ei ühtegi). Elukoha muutused. Suhe religiooni (usklik, usukombeid järgiv, usu suhtes ükskõikne, ateist). Millist usku peab kõige lähedasemaks (luterlus, katoliiklus, baptism, õigeusk, muu). Kellega koos veetis oma lapsepõlve (koos ema ja isaga, ainult emaga, ainult isaga, koos vanavanemate või lähisugulastega, kellegi teistega, kasvas lastekodus). Vanemate sünniaeg, sünnipaik, rahvus, haridustase, mitmenda lapsena emal sündis, vanemate kroonilised haigused (diabeet, infarkt, ajuinsult, astma, allergia, vähk, alkoholism). Kas vanemad elavad, kas on olnud võimude poolt represseeritud (mõrvati/suri vangistuses või asumisel, viibis pikemaajaliselt vanglas, küüditati/saadeti asumisele, evakueeriti sunniviisiliselt, ei saanud omandada haridust, ei saanud töötada kutsealal), kas bioloogilised vanemad lahutasid, kas respondenti on represseeritud, kas lapsepõlvekodus suitsetati, kui sageli tarvitati alkoholi, kokkupuude karvloomadega. Sotsiaalelus osalemine: sugulaste, sõprade, töö või õpingukaaslastega suhtlemise sagedus vabal ajal (iga päev, iga nädal, kuid mitte iga päev, mitu korda kuus, kord kuus, vähemalt kord aastas, ei kohtu üldse), osalemine poliitiliste parteide või ametiühingute tegevuses, ametialase organisatsiooni töös, kiriku või teiste usuorganisatsioonide tegevuses, hobi- või huvirühmades või organisatsioonide töös, heategevuslike organisatsioonide töös, teiste rühmade või organisatsioonide töös. Tervis Üldhinnang tervisele (väga hea, hea, keskmine, halb, väga halb), pikaajalise haiguse olemasolu, vähemalt 6 kuu kohta, esinenud tervisehäiretest tekkinud igapäevaelu piirangud (oluliselt piiratud, piiratud, aga mitte oluliselt, ei ole üldse olnud piiratud). Kroonilised haigused (allergia, astma, suhkurtõbi, silmakae, kilpnäärme haigused, glaukoom, kõrge vererõhk, infarkt, insult, südame isheemiatõbi, krooniline bronhiit, KOK, kopsutuberkuloos, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavand/ -põletik, maksapõletik, sapipõie põletik, neerupõletik, radikuliit, reumatroidartriit, luuhõrenemine, krooniline liigesepõletik, vähk, migreen või sagedane peavalu, krooniline ärevus või depressioon, muu krooniline haigus või terviseprobleem): kunagi esinenud, mis aastal esmakordselt, kas arst diagnoosis, mis aastal esmakordselt, esinenud ka 12 viimasel kuul ja neljal nädalal, kas on saanud ravi või tarvitanud ravimeid. Vigastuste ja mürgistuste esinemine kunagi, mille tõttu on pikaajaliselt piirang tööst või õpingutest, oli see tahtmatu/tahtlik enesekahjustus, tahtlik rünne, muu tahtlik vägivald. Oli see sõidukiõnnetus. Mis laadi tegevuse ajal see juhtus (tasuta tööl, tasulisel tööl, haridusega, spordiga, puhkamisega tegelemise, eluks vajaliku tegevuse ajal või hoolduse või ravi all olles. Depressiooni sümptomite esinemine (masendus või rusutud meeleolu) kunagi elus ja viimase kahe nädala jooksul, kas meeleolumuutuse ajal esines söögiisu suurenemist või vähenemist. Unehäirete, väsimuse, keskendumisraskuste, suitsiidimõtete esinemine viimase 2 nädala jooksul. Kas vaimse tervise probleemide tõttu olete pöördunud perearsti, psühhiaatri, psühholoogi, sotsiaaltöötaja või kellegi muu poole. Kas viimase aasta jooksul on abi otsitud ärevuse ja depressiooni probleemide tõttu, kui sageli, millist ravi saadi. Enesetunde ja meeleolu näitajad. Keha- ja meeleelundkonnaga seotud funktsionaalsed piirangud: nägemispiirangud (kaug- ja lühinägemishäire), kuulmis­piirangud, käimispiirangud, sõrmitsemispiirangud, haaramispiirangud, närimispiirangud, sirutuspiirangud, kükitamispiirangud, kas nimetatud piirangud on ka abivahenditega, kõnehäired. Enese eest hoolitsemisega seotud piirangud: söömise, voodisse heitmise ja sealt tõusmise, riidesse panemise ja lahtiriietumise, tualeti kasutamise ja ülakeha pesemise raskused, kas teeb seda ise, on keegi abiks ja kas abi on piisav. Majapidamistöödega (toidu valmistamine, telefoni kasutamine, poeskäimine, pesupesemine, kerge majapidamistöö, raske majapidamistöö, rahaasjade korraldamine) seotud piirangud: kas on raskusi, kas teeb seda ise, on keegi abiks, suudaks teha ise, kui tahaks, kas abi on piisav. Muude igapäevatoimingutega (tööl ja õppimisel, ringiliikumisel, suhtlemisel ja vaba aja veetmisel) seotud piirangud: kas on raskusi, kas on pidanud piirama, kas kasutab abi (‑vahendeid), kas abi on piisav. Taastetervis: elussündide olemasolu, arv; iga lapse kohta: sugu, sünniaeg, lapse sünnijärgne terviseseisund; kas laps elab; millal suri. Seksuaalkäitumine: seksuaalvahekorras kunagi elus olemine, vanus esmase seksuaalvahekorra ajal, rasedusvastaste vahendite kasutamine esmase seksuaalvahekorra ajal, rasedusvastaste vahendite kasutamine viimase vahekorra ajal, mittekasutamise põhjused (teadmatus, vahendite kättesaadavuse probleem, usulised veendumused, enda/partneri viljatus, partneri otsus, abordi kättesaadavus, muu), viljatusprobleemi teadvustamine, viljatusprobleemiga arsti poole pöördumine, suguhaiguste esinemine kunagi elus, esmakordne suguhaigustesse haigestumise aasta; nelja viimase nädala seksuaalkäitumine: seksuaalvahekorras olemine, mis aastal viimati seksuaalvahekorras oldi, rasedusvastaste vahendite kasutamine viimasel neljal nädalal, mittekasutamise põhjused (teadmatus, vahendite kättesaadavuse probleem, usulised veendumused, enda/partneri viljatus, partneri otsus, abordi kättesaadavus, muu), vahekordade arv neljal viimasel nädalal, seksuaalne ahistamine, mis aastal esimest korda ahistatud, viimase aasta jooksul olnud erinevaid seksuaalpartnereid, tasulise seksuaalvahekorra olemasolu kunagi elus, biseksuaalse vahekorra olemasolu kunagi elus, tõenäosus nakatuda HI-viirusesse (välistatud, väike, keskmine, suur, väga tõenäone); (naistel) menstruatsiooni algus (vanus), menopausi algus (aasta, kuu); naiste muud rasedused: raseduse katkemise/katkestamise olemasolu, iga sündmuse kohta: mis aastal ja kuul toimus, raseduse kestus nädalates, raseduse lõppemise viis (elussünd, abort tablettmeetodil, abort meditsiininäidustustel, iseeneslik katkemine, surnultsünd). Tööelu: Terviseprobleemide tõttu piiratud töötegemise võimalus, mitu töökohta kokku; esimese, põhilise ja viimase töökoha alguse ja lõpetamise aasta ja kuu, ametiseisund, alluvate arv, kellena selles ametis töötasite. Millised on põhilise (ajaliselt kõige kestvama) ameti keskkonna ja tingimuste näitajad (vaimne pinge, füüsiline koormus, kiirust ja pingutust nõudev, monotoonsus, vibratsioon, ebamugav tööasend, töö kemikaalidega, mikroorganismidega, gaasidega, asbestiga, radiatsiooniga, istuv töö). Töökatkestuste esinemine, töötusperioodide esinemise aasta ja kuu. Arstiabi kasutamine: viimase arsti poole pöördumise aasta ja kuu seoses iseenda terviseprobleemiga, 12 viimase kuu jooksul pöördumine, mitu korda, nelja viimase nädala jooksul pöördunud, mitu korda perearsti poole pöördunud, mitu korda, mis aastal viimati, perearsti poole pöördumise põhjused (vigastus, haigus/tervisehäire, tervisekontroll, retsepti uuendamine, tõendi saamine, muu), perearstiga konsultatsiooni koht (perearsti juures, oma kodus, telefonitsi, muu koht); nelja viimase nädala jooksul vältimatu abi vajadus, mitu korda, mis aastal viimati, pöördumise põhjused; nelja viimase nädala jooksul eriarsti poole pöördumine, mitu korda, mis aastal viimati, pöördumise põhjused; eriarst, kelle poole pöörduti (kardioloog, kurguarst, silmaarst, üldkirurg, neuroloog, psühhiaater, günekoloog, muu); nelja viimase nädala jooksul hambaarsti poole pöördumine, mitu korda, mis aastal viimati, oma hammaste olemasolu, pöördumise põhjused (valu/probleem, regulaarne kontroll, kontrollijärgne ravi, muu); kas on pöördunud mittetraditsioonilise abi poole (ekstrasens, loodusravitseja); olnud haiglaravil, mis aastal viimati, mis kuul viimati 12 viimase kuu jooksul, haiglapäevade arv, mitu korda oldud haiglas rohkem kui üks öö, haiglaravi edasilükkumise põhjused (liiga pikk ootejärjekord, ei olnud aega, kartis (arsti, uuringuid, ravi vms), soov oodata, ehk tervisehäire kaob, liiga pikk vahemaa, sõiduprobleemid, ei saa seda endale lubada majanduslikel põhjustel, ei olnud kehtivat ravikindlustust, muu põhjus). Gripi, b-hepatiidi, teetanuse ja difteeria vastu vaktsineerimise aasta, vererõhu ja kolesteroolitaseme mõõtmise aasta, mammogrammi, pap-testi ja eesnäärme uuringute tegemise aasta. Ravimite tarvitamine Kas on 2 viimase nädala jooksul tarvitanud mingit retseptiravimit, mis tervisehädade tõttu see määrati (kõrge vererõhk, muu südame-veresoonkonnahaigus, vere kõrge kolesteroolisisaldus, suhkruhaigus, liigesevalud ja -põletik, peavalud või migreen, muud valud, astma jt hingamisteede haigus, krooniline bronhiit või kopsu laienemine, allergilised haigused, depressioon, meeleolu- ja ärevushäired, seedetrakti haigused või unerohud, rasestumisvastased tabletid, menopausi ja osteoporoosi korral kasutatavad hormoonravimid, muud arsti poolt välja kirjutatud või soovitatud ravimid); kas on 12 viimase kuu jooksul kasutanud retseptiravimit, mida enam ei kasuta; tarvitamisest loobumise põhjus (arsti soovitusel, hakkas parem / sain ise terveks, ei hakanud parem / ei olnud kasu, hakkas halvem / tekkisid kõrvaltoimed, ei olnud raha ostmiseks); kas on 2 viimase nädala jooksul tarvitanud ravimeid, vitamiine või toidulisandeid, mida arst ei ole soovitanud, milliste hädade puhul; kui tihti neid ravimeid tarvitab (pidevalt, vahel, harva, vastavalt enesetundele, vastavalt aastaajale). Tervisekäitumine Suitsetamise maht vähemalt 100 sigaretti elu jooksul, regulaarse suitsetamise (ühe aasta jooksul) algusaasta ja vanus ning hulk päevas keskmiselt; suitsetamine nelja viimase nädala jooksul, sagedus ja maht, mis aastal, kuul viimati suitsetas; suitsetamisest loobumise põhjus; sigaretisuitsus viibimine tööl, ühiskondlikes asutustes; meditsiinitöötaja soovitus suitsetamisest loobumiseks viimasel 12 kuul. Alkoholi tarbimine kunagi elus, tarbimise vanus täisaastates, tarbimise, nii elu jooksul, 12 viimase kuu jooksul, nelja viimase nädala jooksul, kogus ja sagedus (peaaegu iga päev, 3–4 korda nädalas, 1–2 korda nädalas, 1–3 korda kuus, mõned korrad aastas); tarbimise perioodilisus aastates; lahja alkoholi (siider, long drink jm alkoholikokteilid) ja kange alkoholi (viina) tarbimise sagedus nelja viimase nädala jooksul (iga päev / peaaegu iga päev, 3–4 korda nädalas, 1–2 korda nädalas, 1–3 korda kuus, ei ole joonud alkoholi); alkoholi tarbimise vähendamine 12 kuu jooksul, lähedaste häirumus ja enese süütunne seoses alkoholi tarbimisega 12 viimase kuu jooksul; alkoholi tarvitamine hommikuseks ergutuseks. Narkootiliste ainete tarvitamine kunagi elus, kanepi tarvitajate tutvusringkonna olemasolu, kanepi või kanepisaaduste (marihuaana, anašaa, joint, rohi, weed) tarvitamine, kanepi tarvitamise sagedus nelja viimase nädala jooksul, muude narkootiliste ainete (opiaat, speed, ecstasy, MDMA, LSD, amfetamiin, kokaiin, crack, heroiin) tarvitamine, liimi, bensiini või lahustite nuusutamine; seente, rahustite tarvitamine või muude ravimite liigtarvitamine, muude narkootiliste ainete (nimetada) proovimine; tarvitamine pidevalt 12 kuu jooksul; kunagi tarvitanud; narkootikumide tarvitamisega seoses osutatud arstiabi. Pikkus cm-tes, kaal kg-des. Eridieedi pidamine kunagi elus. Söömisharjumuste muutmine kaalulangetamise või kaalu tõstmise (viimase 3 aasta jooksul) eesmärgil. Soola lisamine toidule: tavaline keedusool, pan-sool või muu vähendatud naatriumisisaldusega sool, jodeeritud sool, ei kasuta üldse soola. Rasvaine kasutamine toiduvalmistamisel: toiduõli, margariin, või või peamiselt võid sisaldav rasvaine, searasv või muu loomne rasv, ei kasutata ühtegi rasvainet. Ei valmistata kodus toitu. Köögi- ja puuvilja (keedetud ja värske) tarbimise korrad nädalas, seitsme viimase päeva jooksul vähemalt 400 grammi köögivilja või puuvilja tarbimine. Toiduainete (linnu (kana)liha, kala, sealiha, veiseliha, loomaliha) tarvitamise sagedus päevades seitsme viimase päeva vältel. Intensiivse treeningu või võistlusspordiga (vähemalt 3–4 korda nädalas) ja tervisespordiga tegelemine kunagi elus; nelja viimase nädala jooksul tegelemise sagedus (peaaegu iga päev, 3–4 korda nädalas, 1–2 korda nädalas). Tervisespordiga tegelemise maht tundides nädalas, vähe intensiivse tervisespordiga (kepikõnd, pikem jalutuskäik (ka töölt koju), jalgrattasõit (ka töölt koju)) tegelemine nelja viimase nädala jooksul, maht tundides vabal ajal. Istuva tegevuse (lugemine, televiisori vaatamine, muu istuv tegevus) maht tundides nädalas. Jalgsi liikumise või jalgrattaga sõit minutites päevas (vähem kui 15 minutit päevas, 15–30 minutit päevas, 30–60 minutit päevas, rohkem kui 60 minutit päevas, tööl käimine autoga/ühistranspordiga, ei käi tööl või töötab kodus). Janu esinemise sagedus tavaolukorras (mitte pärast rasket tööd, treeningut, sauna, palava ilmaga jm). Hinnang väitepaaridele (kõik minuga toimuv on minu enda teha — ei suuda mõjutada, mis suunas mu elu kulgeb; olen peaaegu alati kindel, et mul õnnestub oma plaanid ellu viia — pole mõtet asju pikalt ette planeerida, sest elu kulgeb omasoodu; probleemide lahendamisel haaran tavaliselt ise initsiatiivi — tavaliselt lasen teistel initsiatiivi haarata). Rahulolu hinnang (rahul, pigem rahul, pigem ei ole rahul, üldse ei ole rahul) oma tööga, karjääriga, elus edasijõudmisega, pereeluga, majandusliku olukorraga, vaba aja veetmisega, eluga üldse, lähisugulastega, füüsilise vormi ja kehalise võimekusega, emotsionaalsete suhetega, seksuaalsuhetega. Vanusepiir aastates tööl käimiseks, eluaastateks, terviseseisundi hinnang 1–100 skaalal. Hetkehinnang oma ärrituvusele, sisemisele pingele, peavalude ja lihas/liigesvalude esinemisele, väsimusele, seedehäiretele. Viimase nelja nädala hinnang oma toimetulekule, planeeritud tegevustele, saavutustele. 145. Tervishoid 40604 aasta Tervishoiuasutused: statsionaarset ja ambulatoorset tervishoiuteenust osutavate asutuste arv tervishoiuteenuse osutaja (asutuse) tüübi järgi (sh erasektoris); haiglate arv haigla liigi järgi (sh erasektoris); maakondade, Tallinna ja Tartu linna tervishoiuteenuse osutajate (iseseisvate asutuste) nimekiri (sh erasektoris). Tervishoiupersonal (praktiseeriv): arstide, õendusalatöötajate ja teiste meditsiinikooli lõpetanute arv erialati, proviisorite ja farmatseutide arv (sh erasektoris); täidetud ametikohad, sh ambulatoorselt, arstierialade järgi (sh erasektoris). Arsti ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide arv (sh 0–14-aastased lapsed) arstieriala järgi (sh erasektoris). Haiglaravi (sh erasektoris): hospitaliseeritute arv, sh lapsed; voodipäevade arv, haiglast lahkunute arv (sh väljakirjutatud, teise haiglasse üleviidud, surnud); haiglast lahkunute arv soo, vanuserühma ja haigusklassi järgi; haiglaravi põhjus ja kestus haigusklassi ja -rühma järgi (täiskasvanud ja lapsed): väljakirjutatud, surnud, voodipäevad; ravivoodite arv aruandeaasta lõpul ja hospitaliseeritute arv — voodiprofiili järgi (sh erasektoris). Päevaravi (sh erasektoris): voodite arv, päevaravil viibinute arv, sh lapsed; voodipäevade arv; päevaravilt lahkunute arv soo, vanuserühma ja haigusklassi järgi. Hambaravi (sh erasektoris): asutuste arv; külastuste arv, sh esmakordselt aruandeaastal; saneeritute arv ja profülaktiliste külastuste arv, sh lapsed. Naha- ja suguhaiguste esmasjuhtude arv haiguse, soo ja vanuserühma järgi. Psüühika- ja käitumishäired: ravitud patsientide ja esmasjuhtude arv haigusrühma ja soo järgi; haiglaravil viibinute üldnäitajad; psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Vigastuste ja mürgistuste esmasjuhtude arv vigastuse põhjuse ja soo järgi. HIV-nakkuse uuringud: uuritute ja seropositiivsete arv soo järgi. Kiirabiasutuste ja osakondade arv; kiirabitöötajate arv (täidetud ametikohad); meditsiiniabi: väljakutsed, abisaanute arv ja põhjus, sh lapsed; erialabrigaadid. Veredoonorite, sh esmakordsed, plasmadoonorite ja vereandmiste arv. Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv soo, vanuserühma ja haiguse järgi. Aktiivse tuberkuloosi esmasjuhtude arv soo ja vanuserühma järgi (sh kopsu- ja kopsuväline tuberkuloos); aktiivse tuberkuloosi retsidiivide arv soo ja vanuserühma järgi; tuberkuloosihaigete arv aasta lõpul (levijuhud). Nakkushaiguste immunoprofülaktika haiguse ja vanuserühma järgi. Laste, õpilaste ja noorukite hõlmatus kaitsepookimisega immuniseerimisega haiguse ja vanuse järgi. Pahaloomulised kasvajad: esmasjuhtude arv soo, vanuserühma ja paikme järgi; levijuhtude arv soo ja paikme järgi. Tervishoiualane majandustegevus Personal ametialade järgi: tervishoiu- ja muude töötajate arv aasta lõpul, täistööajale taandatud aastakeskmine arv, keskmine töötasu. Majandustegevus: tulud (tulud riigieelarvest; laekumised Eesti Haigekassale osutatud tervishoiuteenustest; laekumised kohalikult omavalitsuselt; laekumised juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt; muud tulud majandustegevusest; muud tegevustulud (äritulud); finantstulud; erakorralised tulud); tegevuskulud (ostetud meditsiinilised kaubad, materjalid; ostetud tööd ja teenused; majanduskulud; tööjõukulud; koolituskulu; muud tegevuskulud (ärikulud); finantskulud; erakorralised kulud); majandusaasta tulem. Põhivara liikumine (aasta algul soetusmaksumuses; sissetulek; väljaminek; aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses): immateriaalne põhivara; materiaalne põhivara (hooned ja rajatised, maa, kinnisvarainvesteering, transpordivahendid, arvutid ja arvutisüsteemid, masinad, seadmed ja inventar, lõpetamata ehitus, ettemaksud materiaalse põhivara eest, muu materiaalne põhivara). Personaalarvutit, sh Internetti, kasutavad töötajad ametirühmade (-alade) kaupa; personaalarvutite arv; infotehnoloogia kulud (ostetud IT; hooldus ja remont; IT-personal). 146. Arstlik ekspertiis 40606 aasta AEKide ja ekspertarstide võrk. Püsiva töövõimetuse ekspertiis. Puude ekspertiis. Esmakordsete ekspertiiside tulemused soo, vanuse, haiguse, töövõime kaotuse protsendi ja puude raskusastme järgi. Korduvekspertiiside tulemused töövõime kaotuse protsendi ja puude raskusastme järgi. Puude määramine puude liikide, isiku vanuse ja puude raskusastme järgi. Kontrolli käigus tekkinud küsimuste ja avalduste lahendamine: püsiv töövõimetus, puuded, muud küsimused (püsiva töövõimetuse põhjus, töövõime kaotuse protsent kutsehaiguse või tööõnnetuse puhul jm). Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisi osakonna ekspertarstid ja nende tegevus. 147. Tervishoiu kogukulud 40607 aasta Tervishoiu kogukulude (THKK) kontode sisendiks on: Eesti Haigekassa riikliku ravikindlustuse kulude aruanne, kindlustamata isikute ravikulude andmed; Rahandusministeeriumi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete täitmise andmed eelarveklassifikaatori järgi; Sotsiaalministeeriumi tervishoiualase majandustegevuse aruanne; ministeeriumide tervishoiukulutuste andmed, välisabi projektid ja välislaenud, terviseedenduse projektid ja programmid; Ravimiameti andmed ravimite käibe kohta haigla- ja jaemüügiapteekides; Tervisekaitseinspektsiooni toidu, hügieeni ja joogivee ning keskkonnatervise kontrolliga seotud andmed; kindlustusseltside tervishoiukulutuste andmed; sotsiaalhoolekande asutuste aruanded; kiirabi tegevuskulud. Lähteandmeid kogutakse tervishoiuteenuste ja rahastajate kaupa. Kasutatakse riiklike statistiliste vaatluste «Rahvamajanduse arvepidamine», «Leibkonna eelarve uuring“ ja «Taastusraviteenust osutav majutusasutus / sanatoorium» andmeid. Arvutatavad andmed: Tervishoiu kogukulude (THKK) protsent SKPst. Avaliku sektori tervishoiu kogukulude protsent THKKst. Avaliku sektori tervishoiu kogukulude protsent avaliku sektori kuludest. Eesti Haigekassa kogukulude protsent THKKst. Erasektori tervishoiu kogukulude protsent THKKst. Leibkondade tervishoiu kogukulude protsent erasektori kogukuludest. THKK percapita (US$). THKK percapita(rahvusvaheline dollar). Avaliku sektori tervishoiu kogukulud percapita (US$). Avaliku sektori tervishoiu kogukulud percapita (rahvusvaheline dollar). 148. Registreeri­tud tervis­hoiuvald­konna töötajad 40608 aasta Registreeritud tervishoiutöötajad soo, vanuse ja kutseala järgi (arstid, hambaarstid, õed, ämmaemandad, proviisorid, farmatseudid). Registreeritud arstid ja õed soo, vanuse ja kutseala järgi. Aruandeaastal esmakordselt registreeritud tervishoiutöötajad soo, vanuse ja kutseala järgi. Registreeritud tervishoiutöötajad, kellele Tervishoiuamet on väljastanud välismaale tööle siirdumiseks vajalikud dokumendid (soo, vanuse ja kutseala järgi). 149. Tööjõu-uuring [2] 40702 kvartal I. Leibkonna üldandmed Leibkonnaliikme seos vastutava liikmega (abikaasa või elukaaslane, laps, vanem või vanema elukaaslane, vanavanem või tema elukaaslane, lapselaps või elukaaslase lapselaps, muu sugulane, mittesugulane), leibkonnaliikmete sugu, sünniaeg, isikukood, sünniriik, mis aastast elab Eestis, mitu aastat kokku on Eestis elanud, rahvus, kodakondsus, mis aastal sai Eesti kodakondsuse, seaduslik perekonnaseis, leibkonnast eraldi elamine. II. Töötamine uuringunädalal Kas töötas eelmisel nädalal vähemalt ühe tunni, kas puudus ajutiselt töölt, ajutiselt töölt puudumise põhjused (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, vajadus hoolitseda teiste pereliikmete eest, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või töö vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu), kas eeldab, et saab tööle tagasi pöörduda, kui kaua ajutiselt töölt puudub, kas saab raha eelmisel nädalal töölt puudutud aja eest. Põhitöö. Tööandja (ettevõtte/asutuse) täielik nimi, allüksuse nimi, registrikood, ettevõtte ja allüksuse põhitegevusala, amet, mitu töötajat on otseses alluvuses, millisesse hõivatute rühma kuulub (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu); kas töötab töölepinguga, töövõtulepinguga, avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel, käsunduslepinguga, leping tööjõudu rentiva firmaga, suulise töölepingu alusel, suulise kokkuleppe alusel; kui pikaks ajaks on leping sõlmitud; kui palju on ettevõttes (asutuses, allüksuses) töötajaid (kuni 10, 11–19, 20–49, 50–99, 100–199, 200–499, 500–999, 1000 või enam), kus ettevõte (asutus, allüksus) asub (linn/alev/vald, maakond, riik), mis aastal asus sellele tööle, kuidas see töö on saadud (sugulaste või tuttavate kaudu, tööpakkumiskuulutusele vastamise kaudu, enda avaldatud tööotsimiskuulutuse kaudu, otse tööandja pöördumise kaudu, Tööturuameti kaudu, eratööbörsi kaudu, alustas ise ettevõtlust või rajas talu, asus tööle pereliikmetele kuuluvas talus või ettevõttes, ajateenistusest naastes endisele tööle, lapsehoolduspuhkuselt tagasi endisele tööle, seoses ületoomisega asutuse likvideerimisel/ reorganiseerimisel, pakuti paremat tööd ja ise ei otsinud, kõrvaltöö muutus põhitööks, muu), Tööturuameti osalus praeguse töö leidmisel (jah, ei), ettevõtte (asutuse) omanik (riik (Eesti Vabariik), kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja välismaa eraõiguslik isik, muu), kas ettevõte/asutus on isemajandav või eelarveline, kas alaline või ajutine töö (alaline töö, töö väljaõppe ajal (õpipoiss, praktikant), töö katseajaga, hooajatöö, juhutöö, muu ajutine töö); ajutisel tööl töötamise põhjus (ei tahtnud alalist tööd, ei leidnud alalist tööd, ükskõik), mitu kuud saab veel teha ajutist tööd; kas töötab täis- või osaajaga; osaajaga töötamise põhjus (õpingud, enda haigus, vigastus või invaliidsus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, tellimuste või töö vähesus, materjali või tooraine vähesus, tööl loetakse täistööajaks vähem kui 35-tunnist töönädalat, ei ole täisajatööd leidnud, ei soovi täisajaga töötada, muu), kas töötab osaajaga, sest sobiv lapsehooldusteenus puudub või on liiga kallis; kas töötab osaajaga, sest sobiv teenus haige või puudega täiskasvanu hooldamiseks puudub või on liiga kallis, mitu tundi nädalas teeb seda tööd, mitu tundi on tehtud seda tööd eelmisel nädalal nädalapäevade kaupa; tavalisest pikema töötamise põhjus (soov lisaraha teenida, vabu päevi saada, töögraafik, tööhooaja algus, ületunnitöö, muu), tavalisest vähem töötamise põhjus (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiend- või ümberõpe, töölt lahkumine ilma uuesti tööle asumata, tööleasumine või töökohavahetus, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või tööde vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu), mitu nädalat on sellelt töölt puudunud või vähem töötanud; eelmisel nädalal töötatud tasustatud ja tasustamata ületundide arv, viimase kuu bruto- ja netotasu; tavaline bruto- ja netotasu; kas on töötatud nelja viimase nädala jooksul vahetustega, kas on töötatud nelja viimase nädala jooksul õhtusel ajal, öisel ajal, laupäeviti, pühapäeviti, kodus sageli (vähemalt pooltel tööpäevadel), mõnikord (vähem kui pooltel tööpäevadel), kas on nelja viimase nädala jooksul kasutatud kaugtöötamise võimalust, st töötatud (osaliselt) väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus, kaugbüroos vms) ja on tööandjaga ühenduses, kasutades infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahendeid (kogu tööaja jooksul, enamiku (¾) tööajast, poole tööajast, veerand tööajast, alla veerandi tööajast); mitu km (m) asub põhitöökoht kodust, ööbimiskohast; kas minnakse tavaliselt (iga päev) kodust tööle; millega tavaliselt minnakse tööle (jalgsi, jalgrattaga, mopeediga või mootorrattaga, isikliku autoga, ametiautoga, ühissõidukiga, muu), mitu minutit kulub tavaliselt kodust (ööbimiskohast) tööle jõudmiseks; kas tehtav töö eeldab kõrgemat või madalamat haridustaset. Kõrvaltöö. Kõrvaltöökohtade arv eelmisel nädalal, kõige olulisema tööandja (ettevõtte/asutuse) täielik nimi, (allüksuse nimi), ettevõtte/asutuse põhitegevusala, allüksuse põhitegevus­ala, amet, millisesse hõivatute rühma kuulub (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksik­ettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu), nädalas tavaliselt kõrvaltööl töötatud tundide arv, sh kõige olulisemal kõrvaltööl; eelmisel nädalal kõrvaltööl töötatud tundide arv kokku, sh kõige olulisemal kõrvaltööl, viimase kuu bruto- ja netotasu kõrvaltöödel. Vaeghõive. Soovi korral töötada praegusest tööajast pikema tööajaga: tundide arv nädalas; nelja viimase nädala jooksul lisatöö otsimise põhjus (oht kaotada olemasolev töö, tahtmine saada rohkem palka, sobivama asukohaga töö, oma võimetele ja oskustele paremini vastav töö ja paremad võimalused karjääri tegemiseks, sobivama tööajakorraldusega töö, et paremini hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, tervislikule seisundile sobivam töö, muudel põhjustel); on otsinud lisaks olemasolevale tööle lisatööd/kõrvaltööd, uut tööd pikema, lühema või sama pika tööajaga. Mittetöötava viimane töökoht. Aasta ja kuu, mil viimati töötati, ettevõtte ja allüksuse põhitegevusala, amet, hõivatute rühm (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu), töölt lahkumise põhjus: ettevõtte/asutuse likvideerimine või pankrotistumine, reorganiseerimine või erastamine, vallandamine, koondamine, tähtajalise töölepingu lõppemine või katseaja lõppemine, ajateenistusse minek, enda haigus, vigastus või puue, õppima asumine, pensionile jäämine seadusejärgses pensionieas, ennetähtaegne vanaduspensionile jäämine, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, teine tööandja pakkus paremat tööd, palk oli liiga väike, töötingimused olid halvad, töö sisu ei meeldinud, töö oli liiga raske, konflikt tööandjaga, konflikt töökaaslastega, tahtmine ise ettevõtlust/talumajapidamist alustada, muu. Ettevõtte/asutuse põhitegevusala, allüksuse tegevusala, amet. Millisesse rühma kuulus (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu). Kuidas tööleping lõppes: töötaja algatusel (omal soovil), tööandja algatusel, poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, kolmandate isikute nõudmisel või pooltest sõltumatutel asjaoludel, muul viisil, ei töötanud töölepinguga. Tööotsingud. Töö mitteotsimise põhjus nelja viimase nädala jooksul: tööhooaja alguse ootamine; tööandjalt teate ootamine; õpingud, täiendus- või ümberõppekursusel osalemine; ajateenistus, vanglas viibimine; enda haigus, vigastus või puue; rasedus- või sünnituspuhkus; lapsehoolduspuhkus; vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest; muud isiklikud või perekondlikud põhjused; pensioniiga; tööloa või elamisloa puudumine; lähikonnas töö puudumine; töö leidmisesse usu kaotamine; tulemusteta tööotsimisest tüdinemine; töö (kohe uue töö) tahtmise/vajaduse puudumine, muu. Kas ei otsinud tööd, sest sobiv lapsehooldusteenus puudub või on liiga kallis, kas ei otsinud tööd, sest sobiv teenus hooldamist vajava täiskasvanu jaoks puudub või on liiga kallis. Kas tahaks tööle asuda, kui selline võimalus avaneks. Nelja viimase nädala jooksul tööd otsinu kuulus ühte järgmistest rühmadest: eelmisest töökohast koondatud või vallandatud, tähtajalise töölepingu lõppemisega töölt lahkunud, omal algatusel töölt vabastatud, ettevõtluse, talupidamise lõpetanud, palgata töötaja pereettevõtluses või talus, vabakutseline, ajateenistusest vabanenu, koolilõpetaja, õpingute katkestaja, mittetöötav (üli)õpilane, pensionär, invaliid, rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel olija, kodune, kinnipidamiskohast vabanenu, sundpuhkusel olija, muu. Töö otsimise alustamise aasta ja kuu. Kas otsis tööd, kavatses ise ettevõtjaks hakata või talu rajada. Kas otsis alalist või ajutist tööd, täis- või osaajatööd. Soovitud brutopalk (vähemalt 1000, 2000, 3000, 4000, 5000, 10 000, 15 000, 20 000, üle 20 000 kuus). Oma haridustasemest madalamat haridust nõudva töö vastuvõtmisega nõustumine. Tööotsimisel kasutatud võimalused nelja viimase nädala jooksul: Tööturuameti kaudu; eratööbörsi kaudu; otse tööandja poole pöördumine; sugulaste või tuttavate kaudu; tööpakkumis­kuulutusele vastamine; tööotsimiskuulutuse avaldamine; tööpakkumiskuulutuste jälgimine; tööandja juures käimine ja testi või eksami tegemine; ettevõtluse alustamiseks või talu rajamiseks maa, ruumide, seadmete, töötajate jms otsimine; ettevõtte/talu registreerimise, tegevusloa, kauplemisloa, laenu taotlemine; töösaamise avaldusele vastuse ootamine; Tööturuametist vastuse ootamine; konkursi tulemuse ootamine riigi- või omavalitsusasutuse ametikohale (avaliku teenistuse seaduse järgi); varem kokkulepitud töö alustamise ootamine kuni 3 kuu pärast, varem kokkulepitud töö alustamise ootamine rohkem kui 3 kuu pärast; muu. Nimetatud tööotsimisviisidest peamine. Tööturuameti poole mittepöördumise põhjus: asub liiga kaugel; sobivat tööd polnud saada, töötutoetus liiga väike, ei olnud õigust saada töötutoetust, ei olnud õigust saada töötuskindlustushüvitist; pöördumine on põhimõtteliselt vastuvõetamatu; ei tekkinud vajadust, sai ise hakkama; muu. Oletatavale pakutud tööle kahe järgmise nädala jooksul mitteasumise põhjus: õpingud; täiend- või ümberõpe; enda haigus, vigastus või puue; vajadus hoolitseda laste eest; vajadus hoolitseda teiste pereliikmete eest; ajateenistus; olemasolevast tööst vabanemise vajadus; muu. Tööturuametis registreerumine; õigus saada töötuskindlustushüvitist, töötutoetust. Eelmisel kuul saadud töötuskindlustushüvitise, töötutoetuse, õppestipendiumi, ettevõtluse alustamise toetuse summa. Tööturumeti tehtud tööpakkumiste arv. Tööturuameti pakutud tööle mitteasumise põhjus: asub liiga kaugel, transport puudub, madal palk, töökoht juba täidetud, tööandja ei võtnud nõutavate oskuste puudumise tõttu, puuduliku keeleoskuse tõttu, eelmistes töökohtades distsiplinaarrikkumiste tõttu, noorema töötegija vajaduse tõttu; muu. Esimest korda pidevale tööle asumise aasta ja kuu. III. Muutused viimase aasta jooksul Tööalased muutused. Põhitöökoht eelmise aasta samal ajal, selle asukohariik, sellele tööle asumise aasta ja kuu, ettevõtte põhitegevusala, allüksuse tegevusala, amet, mitu töötajat oli alluvuses, millisesse rühma kuulus (palgatöötaja, palga­töötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu). Kas töötab sellel töökohal tänaseni, asus uuele tööle, otsib uut tööd või lahkus sellelt töölt ja uut ei otsi, mis aastal ja kuul on asutud otsima uut tööd, kas on töö leitud, tööotsingutest loobutud või jätkatakse tööotsinguid tänaseni. Mis aastast ja kuust on alanud periood, mille vältel ei töötanud ega otsinud tööd, ja põhjus (õpingud või edasiõppimiskavatsus, ajateenistus, enda haigus või vigastus, puue, rasedus-, sünnituspuhkus või lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, pensioniiga, töö saamise lootuse kaotus, muu). IV. Õpingud Õpib üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kooli nimi, omandatav haridustase (1.–6. klass, 7.–9. klass, 10.–12. klass, kutseõpe, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus keskhariduse baasil, kutsekõrgharidusõpe, rakenduskõrgharidusõpe, diplomiõpe, bakalaureuseõpe, integreeritud õpe, magistriõpe (sh internatuuris), doktoriõpe), omandatav eriala, õppevorm (täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe, eksternõpe; päevane, õhtune, kaugõpe), õppima asumise aasta ja kuu. Omandatud eriala nimetus, omandamise koht (kõrgkool, tehnikum/keskeriõppeasutus pärast keskkooli, tehnikum/keskeriõppeasutus pärast põhikooli, kutsekool/tehnikakool pärast keskkooli, kutsekeskkool, kutsekool pärast põhikooli, keskkool/gümnaasium, kursused, kaitsevägi (sõjavägi), töökoht). Kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialaharidus (ei oma kutse-, ameti- ega erialaharidust; kutseharidus, õppeaeg alla 2 aasta; kutseharidus, õppeaeg 2 aastat või rohkem; kutseharidus koos põhihariduse omandamisega; kutseharidus koos keskhariduse omandamisega; kutsekeskharidus, keskeri-/tehnikumiharidus, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus (diplomiõpe), bakalaureus (kõrgharidus), magister, doktor (varasem teaduskandidaat), enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus), ja omandamise aasta; üldhariduskoolis omandatud haridus (keskharidus, põhiharidus (mittetäielik keskharidus), algharidus, alghariduseta, kirjaoskamatu), ja omandamise aasta. Nõutav haridustase kutseõppeasutusse sisseastumisel: ei olnud nõutavat haridustaset, põhiharidus. Osalemine kursustel nelja viimase nädala jooksul (tööalased täiendus- või ümberõppekursused, tööalane konverents, seminar, kursused töötutele, huvialaga, harrastusega seotud kursused), kursuste teema, õppetöö toimumise koht (üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, kõrgkoolis, töökohal, koolitusfirmas, vabahariduslikus koolituskeskuses vms, Tööturuametis, eratööbörsi juures, kaitseväes, konverentsil või seminaril, kaugõppe või e-õppe teel), kursuste eest maksja (tööandja, Tööturuamet, ise, muu), kursuste toimumise aeg (ainult tööajal, enamasti tööajal, enamasti väljaspool tööaega, ainult väljaspool tööaega, ei olnud töökohta sel ajal), kursuste kestus (vähem kui 1 nädal, 1 nädal kuni 1 kuu, 1 kuu kuni 3 kuud, 3 kuud kuni 6 kuud, 6 kuud kuni 1 aasta, 1 aasta kuni 2 aastat, 2 aastat või kauem), nelja viimase nädala jooksul kursuste tundide arv kokku. Enesetäiendamine nelja viimase nädala jooksul (õppimine iseseisvalt, kasutades trükitud materjale (erialane kirjandus, teadusajakirjad jm); õppimine iseseisvalt arvuti abil, kasutades interaktiivseid programme Internetis; õppimine iseseisvalt, kasutades arvutit (v.a Interneti kasutamine) või muud elektroonilist materjali (kassetid, videod jm); raamatukogus (või mujal) käimine; õppimine iseseisvalt muul viisil) V. Taustandmed Sünniaasta, kuu ja kuupäev. Isa sünniriik, ema sünniriik. Sugu. Praegune elukoht: linn/alev/vald, maakond, riik. Elukoht möödunud aastal: linn/alev/vald, maakond, riik. Kodune keel. Teiste keelte valdamine (oskus rääkida ja kirjutada, rääkida igapäevase suhtlemise piires, arusaamine igapäevase suhtlemise piires). Põhiline seisund: töötav, töötav (üli)õpilane, töötav pensionär, töötav töövõimetuspensionär, töötu (tööd otsiv), (üli)õpilane, vanaduspensionär, töövõimetuspensionär, lapsehoolduspuhkusel, kodune, ajateenija, kinnipeetav, muudel põhjustel mittetöötav, muu. Kas on kogenud takistusi töö leidmisel ebapiisava eesti keele oskuse tõttu (jah, 12 viimase kuu jooksul; jah, kunagi varem; ei). Elatusallikad: palk, töötasu; ettevõtjatulu, tulu talupidamisest; juhutöö; põllundussaaduste müük; äri- või vahendustegevus; töötuskindlustushüvitis, töötutoetus; Tööturuameti stipendium; pension; stipendium; õppelaen; abikaasa sissetulek; vanemate sissetulek; teiste sugulaste toetus; lastetoetus; alimendid; sotsiaaltoetus, toimetulekutoetus; vara müük; renditulud, dividendid, intressid; laenud; säästud; muu. Nimetatuist peamine elatusallikas. Toimetulek: tuleb toime, tuleb toime mõningate raskustega, suurte raskustega. Ettevõttes/asutuses töötajate huve esindava organisatsiooni (ametiühingu) olemasolu; millisesse ametiühingute liitu see kuulub; kas on ametiühingu liige. VI. Tervis ja töövõime Pikaajalise haiguse, vaeguse või puude olemasolu, mis on kestnud või tõenäoliselt kestab 6 kuud või kauem: probleemid kätega, jalgadega, seljaga või kaelaga (liigesepõletik, reuma, vigastus jm), raskused nägemisega (ka prille või kontaktläätsi kandes), kuulmisega (ka kuuldeaparaati kasutades), kõnehäired; nahahaigused, allergia, rasked nahamoonutused (armid, sünnimärgid jm, v.a tätoveeringud); hingamisteede või kopsudega seotud vaevused (astma, bronhiit jm); südame-, vererõhu- või vereringehäired; vaevused kõhupiirkonnas, maksa- või neeruhaigused, seedehäired; suhkurtõbi; langetõbi; vaimsed, emotsionaalsed, närvidega seotud probleemid; muud rasked haigused (vähkkasvaja, AIDS, Parkinsoni tõbi jm); muu. Kas vähemalt üks eelnimetatud pikaajalistest terviseprobleemidest on arsti diagnoositud või arstliku ekspertiisi komisjoni kinnitatud. Nimetatud tervisehäiretest peamine (vähendab töövõimet kõige rohkem). Kui kaua on kestnud tervisehäire: vähem kui 6 kuud, 6 kuud kuni 1 aasta, 1 kuni 2 aastat, 2 kuni 3 aastat, 3 kuni 5 aastat, 5 kuni 10 aastat, 10 aastat või kauem. Tervisehäire tekkimise põhjus: kaasasündinud terviserike või sünnitrauma; tööga seotud õnnetus (ka liiklusõnnetus); tööga mitteseotud liiklusõnnetus; õnnetus kodus, vaba aja või spordiga seotud õnnetus; vägivallakuriteo ohvriks langemine (v.a tööülesannete täitmisel), kutsehaigus, mille on diagnoosinud töötervishoiuarst, tööga seotud haigus; tööga mitteseotud haigus. Kas töökoht on kohandatud osaliselt töövõime kaotanud inimese jaoks. Tervisehäire tõttu on/oleks piiratud tehtava töö liik, nt ainult istudes tehtav töö; tehtava töö hulk; raskendatud liikumine kodust tööle ja töölt koju (jah, oluliselt; jah, veidi; ei). Kas kasutatakse/ vajatakse kõrvalist abi, et tööl käia/töötada (jah, ei, ei ole võimeline töötama, ei tea). VII. Tööelu kvaliteet Informeeritus töökohustuste täitmisega seotud tervise- ja ohutusriskidest: väga hästi informeeritud; hästi informeeritud; mitte eriti informeeritud; üldse mitte informeeritud. Töö juures kokkupuutumine käsitööriistade, masinate jne tekitatud vibratsiooniga; nii valju müraga, et peab teistega rääkimiseks häält kõrgendama; kõrgete temperatuuridega, mis panevad higistama isegi siis, kui ei tööta; sisemiste või välimiste madalate temperatuuridega; suitsu, vingu (näiteks keevitusvingu või heitgaaside), tolmu või pulbriliste ainete (näiteks puidu- või kivitolmu) sissehingamisega; aurude, näiteks lahusti või vedeldaja aurude sissehingamisega; käsitleb keemilisi tooteid või aineid või omab naha kaudu kokkupuudet nendega; radiatsiooniga (röntgen), radioaktiivse kiirgusega, keevitusvalgusega, laserkiirgusega; teiste inimeste sigaretisuitsuga; käsitleb selliseid materjale, mis võivad olla nakkusohtlikud (näiteks jäätmed, kehavedelikud, laboratoorsed materjalid vms) või omab naha kaudu kokkupuudet nendega; valu tekitavate või väsitavate poosidega; inimeste tõstmise või liigutamisega; suurte raskuste liigutamise või kandmisega; seismise või kõndimisega; üksluiste/korduvate käe või käsivarre liigutustega: kogu aeg; peaaegu kogu aeg; umbes ¾ ajast; umbes pool ajast; umbes ¼ ajast; peaaegu mitte kunagi; mitte kunagi. Viivitused palga kättesaamisel: jah; ei. Pikima viivituse kestus: vähem kui 1 kuu; 1–2 kuud; 2 kuud kuni 6 kuud, 6 kuud kuni 1 aasta; üle 1 aasta. Võimalus mõjutada töökohas tööülesannete sisu, tööülesannete järjekorda, töötempot, töömeetodeid, tööülesannete jaotust töötajate vahel, tööpartnerite valikut, projektide valmimise, teenuste ja kaupade kohaletoimetamise graafikuid: täiesti; suurel määral; vähesel määral; üldse mitte; võimatu vastata. Töö intensiivsus, füüsiline pinge, vaimne pinge/stress, töötajate­vaheline konkurents, vastutus (nii inimeste kui töökohustuste täitmise ja materiaalsete väärtuste eest) põhitöökohal: kõrge; keskmine; madal. Konsulteerimine töökorralduse muutmise või töötingimuste küsimustes 12 kuu jooksul: jah; ei. Otsese ülemusega tööga seonduvate probleemide arutamine 12 kuu jooksul: jah; ei. Ebavõrdse kohtlemise kogemine töökohal tööle võtmisel/ametisse määramisel; tasustamisel; tunnustamisel; karjäärivõimalustes; töö või vahetuste jaotamisel; juurdepääsul tööandja korraldatud koolitustele; info saamisel; mitterahaliste hüvitiste saamisel; kaastöötajate ja ülemuste suhtumisel: jah; ei. Psühholoogilise vägivalla esinemine töökohas: üldse mitte; aeg-ajalt; pidevalt. Psühholoogilise vägivalla kogemine: jah, hetkel; jah, varem praegusel töökohal; jah, varem, eelmisel töökohal; ei. Kui jah, siis kas need on olnud: ülemused; kaastöötajad; alluvad; muud tööga seotud inimesed (näiteks õpilased, kliendid). Seksuaalse ahistamise kogemine töökohal 12 kuu jooksul: jah; ei. Edutamine kõrgemale ametipositsioonile viimase 12 kuu jooksul: jah, ei. Aasta jooksul töö kaotamise võimalikkus: jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte. Töö kaotamise korral vastuvõetava töökoha leidmine: jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte. Lisaküsimused materiaalse kitsikuse kohta: kas eluruumis on jooksev soe vesi, kas eluruumis on ruumipuudus, eluruumi omanik (leibkond, eraisik, riik või kohalik omavalitsus), kas üürileping on sõlmitud suuliselt või kirjalikult, kas leibkond kavatseb 6 kuu jooksul elukohta vahetada, elukoha vahetamise põhjus (perekondlikel põhjustel, töö tõttu, omanik ei pikenda üürilepingut (ainult kirjaliku üürilepinguga üürnikel), omanik on teatanud, et peavad lahkuma (ainult suulise kokkuleppega üürnikel), tõstetakse eluruumist välja, rahalised raskused, muu põhjus), praht maas ümbruskonnas (väga sageli, sageli, mõnikord, harva või mitte kunagi), lõhutud bussipeatused, tänavalaternad jne ümbruskonnas (väga sageli, sageli, mõnikord, harva või mitte kunagi), posti- ja pangateenuste kättesaadavus (suurte raskustega, mõningaste raskustega, kergesti, väga kergesti), kas leibkond soetab läbikulunud mööbli asemele uue, miks ei soeta (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas lastel on uusi riideid (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lastel on kaks paari parajaid jalanõusid (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas kodus on laste vanusele sobivaid raamatuid (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lastel on jalgratas, rulluisud vm sarnane õues mängimiseks (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lastel on toas mängimiseks mänguasju (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lastel on regulaarne vabaajaharrastus (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lastel on vähemalt kolm söögikorda päevas (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lapsed söövad iga päev värskeid aed- ja puuvilju (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lapsed söövad päevas ühe toidukorra liha, kana või kalaga (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lapsed tähistavad tähtpäevi (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lapsed kutsuvad mõnikord sõpru koju mängima ja sööma (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lapsed puhkavad aastas vähemalt nädala kodunt eemal (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas ümbruskonnas on koht, kus lapsed saavad turvaliselt mängida, kas lastel oli vaja saada arstiabi, aga ei saanud, mittesaamise põhjused (ei saanud lubada, ootejärjekord, ei olnud aega, transpordiprobleemid, muu), kas lastel oli vaja saada hambaarstiabi, aga ei saanud, mittesaamise põhjused (ei saanud lubada, ootejärjekord, ei olnud aega, transpordiprobleemid, muu), kas leibkonnas on mõni koolis käiv laps, kas lastel on sobiv koht koduste ülesannete tegemiseks, kas lapsed osalevad kooliüritustel, mis maksavad raha, mitteosalemise põhjus (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas vastajal on mobiiltelefon, miks ei ole (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas vastajal on kaks paari parajaid jalanõusid (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas vastaja soetab läbikulunud riiete asemele uued, miks ei tee seda (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas vastaja saab vähemalt kord kuus sugulaste või sõpradega kokku, et koos süüa-juua, miks ei tee seda (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas vastajal on regulaarne vabaajaharrastus, miks ei ole (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas vastaja kulutab iga nädal väikese summa enda peale, miks ei tee seda (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas on viimase 12 kuu jooksul käinud arsti, hambaarsti või silmaarsti juures, mitu korda (1–2, 3–5, 6–9, 10 või rohkem). 150. Immigrant-rahvastiku uuring [2] 40702 aasta I. Leibkonna üldandmed Leibkonnaliikme seos vastutava liikmega (abikaasa või elukaaslane, laps (ka lapsendatud), kasulaps, vanem, kasuvanem, õde/vend, vanavanem või tema elukaaslane, lapselaps või lapse elukaaslase laps, minia/väimees, ämm/äi, muu sugulane, mittesugulane), leibkonnaliikmete sugu, sünniaeg, isikukood, sünniriik, mis aastast elab Eestis, kas on Eestisse elama asunud rohkem kui ühel korral, mitu aastat on kokku Eestis elanud, rahvus, kodakondsus, kodakondsuse saamise viis (Eesti kodanik sünnijärgselt, saadud naturalisatsiooni teel), kodakondsuse omandamise aasta; seaduslik perekonnaseis (vallaline, pole kunagi abielus olnud; abielus; lahutatud; lesk). II. Töötamine uuringunädalal Töötamine uuringunädalal vähemalt üks tund tasu eest (jah, ei), tegelemine ettevõtlusega, talupidamisega, äri- või vahendus­tegevusega, individuaaltööga, tegutsemine vabakutselisena, maksuametis või äriregistris registreeritud ettevõtjana ja saadud selle eest tasu (jah, ei); pereettevõttes või talus töötamine ilma otsese tasuta (jah, ei); põllumajandussaaduste tootmine müügiks (jah, ei); kas ajutiselt ei töötanud, ajutiselt mittetöötamise põhjus (puhkus; sundpuhkus; riigipühad; õpingud; täiendus- või ümberõpe; enda haigus või vigastus; rasedus- või sünnituspuhkus; lapsehoolduspuhkus; vajadus hoolitseda laste eest; vajadus hoolitseda teiste pereliikmete eest; töögraafik, töövaba hooaeg; streik, töösulg; tellimuste või töö vähesus; remont, rike, materjali või tooraine vähesus; ilmastik; muu), kas saab hiljem tagasi pöörduda, kas puudus 3 kuud või vähem, kas sai tasu puudutud aja eest. III. Põhitöö Tööandja (ettevõtte/asutuse) täielik nimi, allüksuse nimi, ettevõtte ja allüksuse põhitegevusala, amet, mitu töötajat on otseses alluvuses, millisesse hõivatute rühma kuulub (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu), kas töötab kirjaliku tähtajatu töölepingu, kirjaliku tähtajalise töölepingu, töövõtulepingu, teenistuslepingu, k.a avalik teenistus, käsunduslepingu alusel, lepingu alusel tööjõudu rentiva firmaga, suulise töölepingu, suulise kokkuleppe alusel; kui pikaks ajaks on leping sõlmitud, kui palju on ettevõttes (asutuses, allüksuses) töötajaid (kuni 10, 11–19, 20–49, 50–99, 100–199, 200–499, 500–999, 1000 või enam), kus ettevõte (asutus, allüksus) asub (linn / alev / vald, maakond, riik), mis aastal asus sellele tööle, kuidas see töö on saadud (sugulaste või tuttavate kaudu, tööpakkumiskuulutusele vastamise kaudu, enda pandud tööotsimiskuulutuse kaudu, otse tööandja poole pöördumise kaudu, Tööturuameti kaudu, eratööbörsi kaudu, alustas ise ettevõtlust või rajas talu, asus tööle pereliikmetele kuuluvas talus või ettevõttes, ajateenistusest naastes endisele tööle, lapsehoolduspuhkuselt tagasi endisele tööle, seoses ületoomisega asutuse likvideerimisel/ reorganiseerimisel, pakuti paremat tööd ja ise ei otsinud, kõrvaltöö muutus põhitööks, muu), Tööturuameti piirkondliku osakonna osalus praeguse töö leidmisel (sai sealt infot tööandja kohta, leidis tööpakkumiskuulutuse Tööturuameti kuulutuste tahvlilt, Tööturuameti veebilehelt, muul viisil, Tööturuameti abita), ettevõtte (asutuse) omanik (riik (Eesti Vabariik), kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja välismaa eraõiguslik isik, muu), kas töö on alaline või ajutine (alaline töö, töö väljaõppe ajal (õpipoiss, praktikant), töö katseajaga, hooajatöö, juhutöö, muu ajutine töö); ajutisel tööl töötamise põhjus (ei tahtnud alalist tööd, ei leidnud alalist tööd, ükskõik), mitu kuud saab veel teha ajutist tööd; kas töötab täis- või osaajaga; osaajaga töötamise põhjus (õpingud, enda haigus, vigastus või puue, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, tellimuste või töö vähesus, materjali või tooraine vähesus, tööl loetakse täistööajaks vähem kui 35-tunnist töönädalat, ei ole täisajatööd leidnud, ei soovi täisajaga töötada, muu), kas töötab osaajaga sobivate hooldusteenuste puudumise tõttu (jah, sobiv lapsehooldusteenus puudub; jah, sobiv teenus haige või puudega täiskasvanu hooldamiseks puudub, ei); mitu tundi nädalas teeb seda tööd, mitu tundi on tehtud seda tööd eelmisel nädalal nädalapäevade kaupa; eelmisel nädalal töötatud ületundide arv, tavalisest pikema töötamise põhjus (soov lisaraha teenida, vabu päevi saada, töögraafik, tööhooaja algus, ületunnitöö, muu), tavalisest vähem töötamise põhjus (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, töölt lahkumine ilma uuesti tööle asumata, tööleasumine või töökohavahetus, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või tööde vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu), mitu nädalat on sellelt töölt puudunud või vähem töötanud; tavaline bruto- ja netotasu; kas on nelja viimase nädala jooksul kasutatud kaugtöötamise võimalust, st töötatud (osaliselt) väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus, kaugbüroos vms) ja on tööandjaga ühenduses, kasutades infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahendeid; kui kaua on tehtud kaugtööd: kogu tööaja jooksul, enamiku tööajast (3/4), pool tööajast (1/2), veerand tööajast (1/4), alla veerandi tööajast; mitu km (m) asub põhitöökoht elukohast, kas käiakse tavaliselt (iga päev) kodust tööle; kas tehtav töö eeldab kõrgemat või madalamat haridustaset. Eesti keele oskuse vajalikkus: peab valdama vabalt, peab oskama igapäevase suhtlemise piires, ei pea oskama/pole oluline. Suhtluskeel töökaaslastega: eesti, vene, inglise, muu. Rahulolu oma asutuses, ettevõttes tööohutusega, töö intensiivsusega, töötajate tervise kontrolliga, töökoha kujundamisega, sisustamisega (täiesti rahul, peaaegu rahul, eriti ei ole rahul, üldse ei ole rahul, võimatu vastata). IV. Mittetöötava viimane töökoht Aasta ja kuu, mil viimati töötati, ettevõtte ja allüksuse põhitegevusala, amet, hõivatute rühm (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu); töölt lahkumise põhjus: ettevõtte/asutuse likvideerimine või pankrotistumine, ettevõtte/asutuse reorganiseerimine või erastamine, vallandamine, koondamine, tähtajalise töö või katseaja lõppemine, ettevõtluse/talumajapidamise lõpetamine, ajateenistusse minek, enda haigus, vigastus või puue, õppima asumine, pensionile jäämine seadusjärgses pensionieas, pensionile jäämine enne seadusjärgset pensioniiga, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, muud tööga seotud põhjused (teine tööandja pakkus paremat tööd (suuremat palka, paremaid töötingimusi vms), palk oli liiga väike, töötingimused olid halvad, töö sisu ei meeldinud, töö oli liiga raske, konflikt tööandjaga, konflikt töökaaslastega, tahtmine ise ettevõtlust/talumajapidamist alustada). Tööleping lõppes töötaja algatusel (omal soovil), tööandja algatusel, poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, kolmandate isikute nõudmisel või pooltest sõltumatutel asjaoludel, muu, ei töötanud töölepinguga. V. Tööotsingud Nelja viimase nädala jooksul tööd otsinu kuulus ühte järgmistest rühmadest: eelmisest töökohast koondatud või vallandatud, tähtajalise töölepingu lõppemisega töölt lahkunud, omal algatusel töölt vabastatud, ettevõtluse, talupidamise lõpetanud, palgata töötaja pereettevõtluses või talus, vabakutseline, ajateenistusest vabanenu, koolilõpetaja, õpingute katkestaja, mittetöötav (üli)õpilane, mittetöötav pensionär, mittetöötav töövõimetuspensionär,rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel olija, kodune, kinnipidamiskohast vabanenu, sundpuhkusel olija, muu. Töö otsimise alustamise aasta ja kuu, kas on otsitud ajutist või alalist tööd, täis- või osaajatööd, soovitud brutopalk (vähemalt 1000, 2000, 3000, 4000, 5000, 10 000, üle 10 000 krooni kuus). Oma haridustasemest madalamat haridust nõudva töö vastuvõtmisega nõustumine. Tööotsimisel kasutatud võimalused nelja viimase nädala jooksul: Tööturuameti kaudu; eratööbörsi kaudu; otse tööandja poole pöördumine; sugulaste või tuttavate kaudu; tööpakkumiskuulutusele vastamine; tööotsimiskuulutuse avaldamine; tööpakkumiskuulutuste jälgimine; tööandja juures käimine ja testi või eksami tegemine; ettevõtluse alustamiseks või talu rajamiseks maa, ruumide, seadmete, töötajate jms otsimine; ettevõtte/talu registreerimise, tegevusloa, kauplemisloa, laenu taotlemine; töösaamise avaldusele vastuse ootamine; Tööturuametist vastuse ootamine; konkursi tulemuse ootamine riigi- või omavalitsusasutuse ametikohale (avaliku teenistuse seaduse järgi); varem kokkulepitud töö alustamise ootamine kuni 3 kuu pärast, varem kokkulepitud töö alustamise ootamine rohkem kui 3 kuu pärast; muu. Nimetatud tööotsimisviisidest peamine. Tööturuametis registreerimine. Oletatavale pakutud tööle kahe järgmise nädala jooksul mitteasumise põhjus: õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus, vigastus või puue, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, ajateenistus, olemasolevast tööst vabanemise vajadus, muu. Töö mitteotsimise põhjus nelja viimase nädala jooksul: tööhooaja alguse ootamine, tööandjalt teate ootamine, täiendus- või ümberõppekursusel osalemine, õpingud, ajateenistus, vanglas viibimine, enda haigus või vigastus, puue, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, pensioniiga, elamisloa puudumine, töö puudumine lähikonnas, usu kaotamine töö leidmisesse, tulemusteta tööotsimisest tüdinemine, töö (kohe uue töö) vajaduse puudumine, muu. Kas ei otsi tööd sobivate hooldusteenuste puudumise tõttu (jah, sobiv lapsehooldusteenus puudub; jah, sobiv teenus haige või puudega täiskasvanu hooldamiseks puudub; ei, muul põhjusel). VI. Muutused alates 1992. aastast Põhitöökoht 1992. aastal / Eestisse saabumisel või milline oli järgmine töökoht. Töökoha asukohariik. Tööandja (ettevõtte/asutuse) täielik nimi, tööle asumise aasta ja kuu, tööandja (ettevõtte/asutuse) põhitegevusala, allüksuse tegevusala, amet, alluvate arv; millisesse hõivatute rühma selles ettevõttes kuulus (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu); kas töötab sellel töökohal tänaseni, asus uuele tööle, hakkas tööd otsima, ei asunud uuele tööle ega hakanud tööd otsima; töötusperioodi algusaeg (aasta, kuu); leidis töö, loobus tööotsingutest, otsib tööd tänaseni. Mitteaktiivsusperioodi algusaeg (aasta, kuu), mitteaktiivsuse põhjus (õpingud või edasiõppimiskavatsus, ajateenistus, enda haigus või vigastus, puue, rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, pensioniiga, kaotanud lootuse tööd leida; mitteaktiivsus jätkus muudel põhjustel, hakkas tööd otsima, asus tööle tööotsinguteta, mitteaktiivne tänaseni; tööalase positsiooni muutumine (jäänud samaks, muutunud madalamaks, kõrgemaks, muu). VII. Haridus Üldhariduskoolis omandatud haridus: keskharidus, põhiharidus, algharidus, alghariduseta. Kus on see haridus omandatud: Eestis, välismaal (riigi nimi). Mis keeles toimus õppetöö: eesti keeles, vene keeles, mõnes teises keeles (nimetada keel). Kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialaharidus: ei oma kutse-, ameti- ega erialaharidust, kutseharidus, kutsekeskharidus, keskeri- või tehnikumiharidus, kõrgharidus, doktor (varasem teaduskandidaat). Nõutav haridustase kutseõppeasutusse sisseastumisel: sisseastumisel ei olnud nõutavat haridustaset, põhiharidus. Kas koos kutseharidusega on saadud üldharidus: ei, omandatud ainult kutse; jah, omandatud kutse koos põhiharidusega; jah, omandatud kutse koos keskharidusega. Milline oli omandatud kõrgharidus: kutsekõrg-, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus; enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister. Kus on omandatud see haridus: Eestis, välismaal (riigi nimi). Mis keeles toimus õppetöö: eesti keeles, vene keeles, mõnes teises keeles (nimetada keel). Millises valdkonnas/erialal on omandatud kõrgeim haridustase (kui mitu kõrgeimat haridustaset, siis esimesena omandatud eriala). Kõrgeima omandatud haridustaseme saamise aasta. Kas haridustaset ja kvalifikatsiooni on võimalik üle kanda Eesti süsteemi: (jah, ei). Kas seda võimalust on kasutanud: jah, vastav dokument on saadud; jah, asjaajamine on pooleli; ei. Milline on emakeel (eesti, vene, muu). Kas on viimase viie aasta jooksul osalenud eesti keele kursustel (ei ole olnud rahalisi võimalusi, kursusi ei ole piisavalt pakutud, puudub huvi, ei ole aega, oskab eesti keelt piisavalt hästi). Kas on osalenud 12 viimase kuu jooksul kursustel (tööalased täiendus- või ümberõppekursused, konverentsid, seminarid, töötute koolitus, huvialakursused jms). VIII. Taustandmed Millisest riigist saabunud Eestisse. Isa ja ema sünniriik, rahvus, kodakondsus. Eestisse elama asumise peamine põhjus: ettevõttesisene üleviimine, töö leidmine enne saabumist, saabumine enne töö leidmist, oma äri alustamine, õpingud, suunamine pärast kooli lõpetamist, perega koos/ pere taasühendamine, pere loomine, paremad majanduslikud võimalused Eestis, muu. Elamisloa kehtivusaeg: alla aasta, 1–5 aastat, üle 5 aasta, ei tea kehtivusaega, ei ole piiratud, ei vaja elamisluba. Praegune elukoht: linn/alev/vald, maakond, riik. Eluaseme tüüp: talumaja, ühepereelamu, kahepereelamu, ridaelamu, korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus, 10 või enama eluruumiga elamus, ühiselamu, muu. Elukoht möödunud aastal: linn/alev/vald, maakond, riik. Teine elukoht: linn / alev / vald, maakond, riik. Teise elukoha kasutamise põhjus: töö, puhkus, perekondlikud põhjused, õpingud, muu.Tulevikukavatsused Eestisse jäämiseks: lühemaks kui 1 aasta, 1–5 aastaks, pikemaks kui 5 aastat, jääda alatiseks. Riik, kuhu kavatsetakse elama asuda juhul, kui ei jää Eestisse alatiseks; ei ole veel otsustanud. Kodune keel. Koduste ja teiste keelte valdamine: oskus rääkida ja kirjutada, rääkida igapäevase suhtlemise piires, arusaamine igapäevase suhtlemise piires. Kas ebapiisava eesti keele oskuse tõttu on olnud takistusi töö leidmisel, viimase 12 kuu jooksul probleeme tööülesannete sooritamisega. Põhiline seisund: töötav, töötav (üli)õpilane, töötav pensionär, töötav töövõimetuspensionär, töötu (tööd otsiv), (üli)õpilane, vanaduspensionär, töövõimetuspensionär, lapsehoolduspuhkusel olija, kodune, ajateenija, kinnipeetav, muudel põhjustel mittetöötav, muu. Elatusallikad: palk, töötasu; ettevõtjatulu, tulu talupidamisest; juhutöö; põllundussaaduste müük; äri- või vahendustegevus; töötutoetus; Tööturuameti stipendium; pension; stipendium; õppelaen; abikaasa sissetulek; vanemate sissetulek; teiste sugulaste toetus; lastetoetus; alimendid; sotsiaaltoetus, toimetulekutoetus; vara müük; renditulud, dividendid, intressid; laenud; säästud; muu. Nimetatud elatusallikatest peamine. Tavaliselt kuu jooksul leibkonna käsutuses olev summa. Viimase 12 kuu jooksul mõnest välisriigi organisatsioonist või välisriigis elavalt isikult saadud toetuse summa. Viimase 12 kuu jooksul mõnele välisriigis elavale isikule/leibkonnale osutatud rahaline abi (summa). Toimetulek: ei tule üldse toime, tuleb toime, tuleb toime mõningate raskustega, suurte raskustega, tuleb hästi toime, tuleb väga hästi toime. Kas on välisriigis elav abikaasa (elukaaslane), laps (ka lapsendatud), vanem, vanavanem, lapselaps või lapse elukaaslase laps (ka lapsendatud), õde või vend; kas nad kavatsevad Eestisse elama asuda järgmise 12 kuu jooksul. Põhjus, miks nad peavad Eestisse elama asumist vähetõenäoliseks: töö puudumine Eestis, juriidilised takistused Eestisse kolimiseks, ei soovi Eestisse elama asuda, muu. IX. Identiteet ja integratsiooni hoiakud Tunded oma rahvusgrupi ja teistest rahvustest inimeste suhtes: tunnen oma rahvusega tugevat sisemist seost, minu jaoks on oluline, mis rahvusest inimesega on tegemist, mul ei ole midagi ühist oma rahvuskaaslastega, austan oma rahvuse traditsioone ja kombeid, inimese hindamisel ei tohiks tema rahvus mingit rolli mängida (nõustun täielikult, pigem nõustun, ei poolt ega vastu, pigem ei nõustu, üldse ei nõustu). Seotus territoriaalsete üksustega: asukoht linn/alevik/küla, Eesti riik, Baltikum, Venemaa, Põhjamaad, Euroopa (väga tugevalt, üsna tugevalt, üsna nõrgalt, väga nõrgalt, üldse mitte). Mitu korda on viimase viie aasta jooksul käinud oma vanemate päritolumaal (ühe korra, kaks korda, kolm kuni viis, enam kui viis, mitte ühtegi korda); kui kaua need külastused kokku kestsid (kuni üks nädal, kuni viis kuud, kuni üks aasta), külastuse põhjus (puhkus, sugulaste külastamine, tööasjad, õpingud, muu). Kavatsus tulevikus oma vanemate päritolumaale elama asuda (kindlasti mitte, võib-olla, tõenäoliselt, kindlasti, raske öelda). Tunded Eesti suhtes: tunneb end osana Eesti ühiskonnast; peab Eestit oma kodumaaks; ei ole midagi ühist eestlastega; tunneb uhkust eestlaste saavutuste üle; tunneb, et pole siin maal teretulnud (nõustun täielikult, pigem nõustun, ei poolt ega vastu, pigem ei nõustu, üldse ei nõustu). Nõustumine mitte-eestlaste integratsiooni puudutavate küsimustega: kodus ja eraelus peaksid mitte-eestlased elama oma vanemate päritolumaa kultuuri tavade ja normide järgi, kodus ja eraelus peaksid mitte-eestlased elama Eesti kultuuri tavade ja normide järgi, avalikus sfääris (koolis, tööl jmt) peaksid mitte-eestlased elama oma vanemate päritolumaa kultuuri tavade ja normide järgi, avalikus sfääris (koolis, tööl jmt) peaksid mitte-eestlased elama Eesti kultuuri tavade ja normide järgi, mitte-eestlased peaksid pingutama enam, et kohaneda Eesti ühiskonnas, riik peaks tegema enam mitte-eestlaste positsiooni parandamiseks Eesti ühiskonnas (nõustun täielikult, pigem nõustun, ei poolt ega vastu, pigem ei nõustu, üldse ei nõustu). Suhtumine erinevatesse inimrühmadesse: tunded eestlaste vastu, tunded eestivenelaste vastu, tunded teiste Eestis elavate rahvusvähemuste (näiteks: ukrainlased, valgevenelased jne) vastu, tunded moslemite vastu, tunded Venemaa venelaste vastu, tunded mustanahaliste vastu (viie palli skaala). Naabrite eelistus: peamiselt rahvuskaaslased, võimalikult erinevatest rahvustest inimesed, sel pole tähtsust, mis rahvusest inimesed naabruskonnas elavad. Eelistus abiellumisel: pigem oma rahvuskaaslasega, pigem mingist muust rahvusest inimesega, rahvus ei ole abiellumisel oluline, muu. Eelistused sõprade valikul: pigem oma rahvuskaaslasega, pigem mingist muust rahvusest inimesega, rahvus ei ole sõprade juures oluline, muu. Erinevate kultuuride mõju vastajale: slaavi kultuur, Eesti, vanemate päritolumaa kultuur, Euroopa, Ameerika, muu. X. Eelmise elukohariigi tööelu Toimetulek eelmises elukohariigis: ei tulnud üldse toime, tulid toime suurte raskustega, mõningate raskustega, tulid tavaliselt toime, tulid hästi toime, tulid väga hästi toime. Sotsiaalne seisund eelmises elukohariigis: töötav, töötu, ajateenija, (üli)õpilane, pensionär, lapsehoolduspuhkusel, kodune, muudel põhjustel mittetöötav. Amet ja tegevusala lähteriigis, ettevõtte tegevusala, hariduse ja kvalifikatsiooni vastavus töökoha nõuetele (oli vastavuses; töö eeldas kõrgemat haridustaset, töö eeldas madalamat haridustaset). XI. Tööelu kvaliteet Informeeritus töökohustuste täitmisega seotud tervise- ja ohutusriskidest: väga hästi informeeritud; hästi informeeritud; mitte eriti informeeritud; üldse mitte informeeritud. Töö juures kokkupuutumine käsitööriistade, masinate jne poolt tekitatud vibratsiooniga; nii valju müraga, et peab teistega rääkimiseks häält kõrgendama; suitsu, vingu (näiteks keevitusvingu või heitgaaside), tolmu või pulbriliste ainete (näiteks puidu- või kivitolmu) sissehingamisega; valu tekitavate või väsitavate poosidega; suurte raskuste liigutamise või kandmisega; seismise või kõndimisega; üksluiste/korduvate käe või käsivarre liigutustega: kogu aeg; peaaegu kogu aeg; umbes 3/4 ajast; umbes pool ajast; umbes 1/4 ajast; peaaegu mitte kunagi; mitte kunagi. Võimalus mõjutada töökohas tööülesannete sisu, tööülesannete järjekorda, töötempot, töömeetodeid, tööülesannete jaotust töötajate vahel, tööpartnerite valikut, projektide valmimise, teenuste ja kaupade kohaletoimetamise graafikuid: täiesti; suurel määral; vähesel määral; üldse mitte; võimatu vastata. Konsulteerimine töökorralduse muutmise või töötingimuste küsimustes 12 kuu jooksul: jah; ei. Otsese ülemusega tööga seonduvate probleemide arutamine 12 kuu jooksul: jah; ei. Ebavõrdse kohtlemise kogemine töökohal: tööle võtmisel/ ametisse määramisel; tasustamisel; tunnustamisel; karjäärivõimalustes; töö või vahetuste jaotamisel; juurdepääsul tööandja korraldatud koolitustele; info saamisel; mitterahaliste hüvitiste saamisel; kaastöötajate ja ülemuste suhtumisel (jah, ei). Ebavõrdse kohtlemise alus vastaja arvates. Aasta jooksul töö kaotamise võimalikkus: jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte. Töö kaotades vastuvõetava töökoha leidmine: jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte. Töö kaotades ametioskustele ja kogemustele vastava töökoha leidmine: jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte. Organisatsiooni sees kõrgemale ametipositsioonile liikumine 12 kuu jooksul: jah; ei. 151. Tööelu-uuring [3] 40901 aasta Pilootuuring I. Töötajate ankeet Leibkonna ja liikmete üldandmed. Leibkonnaliikmete arv. Iga leibkonnaliikme sugu, sünniaeg, seaduslik perekonnaseis, kas elab seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus, tööalane staatus (töötav; töötu; pensionär; muu). Leibkonnaliikmete sugulussuhted (abikaasa/elukaaslane; laps; kasulaps; vanem; kasuvanem; vanavanem; lapselaps; minia/väimees; ämm/äi; õde/vend; muu sugulane või mittesugulane). Vastaja rahvus, kodakondsus, sünniriik, emakeel. Kas vastaja hoolitseb regulaarselt haiguse, puude või kõrge vanuse tõttu hooldamist vajavate 15-aastaste või vanemate sugulaste või lähedaste eest. Töö. Töötamise olulisus vastaja jaoks (ei ole üldse oluline – väga oluline); praegusele tööle asumise aasta ja kuu; tegevus enne praegusele tööle asumist (töötas samas ettevõttes/asutuses; töötas teises ettevõttes/asutuses; oli töötu; õppis, käis koolis; oli lastega kodus; muu); rahulolu praeguse tööga (ei ole üldse rahul – väga rahul); amet; peamised tööülesanded; lepingu tüüp (tööleping; töövõtuleping; avaliku teenistuse seadus või teenistusleping; käsundusleping; leping tööjõudu rentiva firmaga; muu); töö vastavus töökirjeldusele ametijuhendis või lepingus (üldse ei vasta – täielikult vastab); alaline või ajutine töö; ajutise töö liik (hooajatöö; lühiajaline töö/projektitöö; mittepideva nõudlusega/rahastamisega töö; töö tootmismahu ajutise suurenemise ajal; töö katseajal; alalise töötaja ajutine asendamine; töö on iseloomult alaline, kuid asutus/ettevõte ei soovi alalist lepingut sõlmida; muu); mitu kuud saab veel ajutist tööd teha; praeguses töökohas sõlmitud ajutiste lepingute arv; kas erinevate ajutiste lepingute puhul tegi enamasti erinevat tööd (jah; ei); võimalus edasi töötada samas ettevõttes/asutuses pärast lepingu lõppemist (jah, alalise lepinguga; jah, ajutise lepinguga; ei); kas eelistab/eelistaks alalist või ajutist tööd; ajutise töö eelistamise isiklikud või perekondlikud põhjused (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; hobid, harrastused; muu); kas töö on mitmekesine (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas saab pidevalt omandada uusi oskusi ja teadmisi (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas töötamisel peab mõtlema välja uusi lahendusi (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas töö on vastutusrikas ja mõjutab oluliselt kaastöölisi ja ettevõtet/asutust tervikuna (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas töötab palju koos teistega, teeb meeskonnatööd (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); rahulolu tööülesannetega (ei ole üldse rahul – väga rahul); kas saab valida või muuta oma tööülesandeid; tööülesannete järjekorda; töötegemise viisi, meetodeid; töö tempot; töö algus- ja lõpuaega; puhkepauside aega (jah, piisavalt; jah, aga ebapiisavalt; üldse ei saa); töökorralduse sõltumine kolleegide tehtud tööst; klientidest, koostööpartneritest; ettevõtte/asutuse seatud eesmärkidest, tähtaegadest; masinate, vahendite tööst, liikumisest; juhi, juhtide korraldustest ja kontrollist (väga oluliselt; oluliselt; vähe; üldse mitte); aja piisavus tööülesannete täitmiseks (oleks tihti vaja rohkem aega; tuleb enamasti ettenähtud aja jooksul toime; aega on enamasti rohkem kui vaja); kaugtöö tegemine viimase 4 nädala jooksul (jah; ei); kui suure osa ajast tegi kaugtööd (kogu tööaja jooksul; enamiku tööajast; pool tööajast; veerandi tööajast; alla veerandi tööajast); kas eelistaks teha kaugtööd (jah, sooviksin töötada ainult kaugtöö vormis; jah, sooviksin osa oma tööajast töötada kaugtöö vormis; ei, sooviksin töötada ettevõtte/asutuse tööruumides); kaugtöö eelistamise isiklikud või perekondlikud põhjused (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; ettevõtte/asutuse kaugus kodust; saab paremini tööd teha; muu); kas liigub vähemalt veerandi oma tööajast erinevate klientide, ettevõtete, asutuste, sihtkohtade vahel või töötab seal (jah; ei); karjääri- ja arenguvõimaluste olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); kindlustunde olulisus, et saab ühes ettevõttes/asutuses töötada pikka aega (ei ole üldse oluline – väga oluline); praeguse töö kaotamise võimalikkus tööandja algatusel (jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte); praeguselt töölt omal soovil lahkumise võimalikkus (jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte); kas praeguselt töölt lahkudes õnnestuks leida ametioskustele ja kogemustele vastav töökoht (jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt ei; kindlasti mitte); tõenäoline tegevus praeguselt töölt lahkudes (asuks uuele tööle Eestis; asuks uuele tööle välismaal; asutaks oma ettevõtte, mittetulundusühingu; pühenduks pereelule; pühenduks muule eraelule, nt hobidele; muu); rahulolu karjäärivõimalustega praegusel töökohal; rahulolu töösuhte kindlusega praegusel töökohal (üldse ei ole rahul – väga rahul). Töö- ja puhkeaeg. Tööajakorralduse olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); lepingujärgne töönädala pikkus; soovitav töönädala pikkus; millistel põhjustel eelistab/eelistaks osaajatööd (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; hobid, harrastused; muu); tööpäevade arv nädalas; kas tavalisel töönädalal töötab iga päev enam-vähem sama arv tunde (jah; ei); kas tööaega arvestatakse summeeritult (jah; ei); töötatud tundide arv eelmisel nädalal; kui sageli töötab rohkem kui 10 tundi päevas (iga päev; paar korda nädalas; kord nädalas; paar korda kuus; harvem; mitte kunagi); kui sageli töötab üle 48 tunni nädalas (iga nädal; paar korda kuus; kord kuus; paar korda kolme kuu jooksul; kord kolme kuu jooksul; harvem; mitte kunagi); suhtumine ületunnitöösse (pigem keeldub; nõustub, kuna tööandja kohustab; pigem nõustub); kas ületunnitööst keeldumine toob kaasa probleeme suhetes juhtidega (jah; ei); kas on teinud viimase 12 kuu jooksul ületunnitööd (jah; ei); kas ületunnitöö eest on saanud lisatasu; vabu päevi (jah; ei); kas töötab vahetustes (jah; ei); kui suure osa tööajast töötas eelmisel kuul päevasel ajal; õhtusel ajal; öisel ajal; millisel ajal sooviks töötada (ainult päevasel ajal; osaliselt päevasel, osaliselt õhtusel/öisel ajal; ainult õhtusel/öisel ajal); õhtusel või öisel ajal töötamise eelistamise isiklikud või perekondlikud põhjused (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; hobid, harrastused; muu); kui sageli saab vabalt valida puhkuse, vabade päevade aega (alati; sageli; mõnikord; harva; mitte kunagi); puhkusel viibitud päevade arv viimase 12 kuu jooksul; õppepuhkusel viibitud päevade arv viimase 12 kuu jooksul; rahulolu tööaja ja puhkeaja korraldusega (üldse ei ole rahul – väga rahul). Suhted tööl. Heade suhete olulisus tööl (ei ole üldse oluline – väga oluline). Suhted juhtidega; kaastöötajatega; klientidega, õpilastega, patsientidega, koostööpartneritega (väga halvad – väga head). Vahetu juht on usaldusväärne, peab lubadustest kinni; arvestab töötajate arvamuse ja huvidega; mõistab ja arvestab, et töötajal on kohustusi ka väljaspool tööd; innustab töötajaid omandama uusi oskusi, teadmisi; kohtleb töötajaid õiglaselt; annab piisavalt informatsiooni ja tagasisidet; saab juhtimisega hästi hakkama; ootab töötajatelt iseseisvat tegutsemist ja vastutamist (üldse ei ole nõus – täiesti nõus). Viimase 12 kuu jooksul juhtidega; kaastöötajatega; klientidega, õpilastega, patsientidega, koostööpartneritega esinenud konfliktide sagedus (pidevalt; sageli; harva; üldse mitte); kelle poole tööalaste konfliktide lahendamiseks pöördutakse (oma juhi, juhtide poole; kaastöötajate poole; töötajate usaldusisiku poole; ametiühingu poole; töövaidluskomisjoni poole; Tööinspektsiooni poole; kohtu poole; muu). Viimase 12 kuu jooksul põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise kogemine tööle võtmisel; töö tasustamisel; mitterahaliste soodustuste saamisel; edutamisel, karjäärivõimalustes; tööülesannete jagamisel; tööalase info jagamisel ja kaasarääkimise võimalustes; töösuhte lõppemisel; kaastöötajate või juhtide suhtumises; tööalases tunnustamises (jah; ei). Ebavõrdse kohtlemise alus (sugu; vanus; puue või pikaajaline terviseprobleem; rahvus; vähene eesti keele oskus; rasedus; perekond, lapsed; töötajate esindamine, ametiühingusse kuulumine; seksuaalne orientatsioon; poliitilised vaated ja kuulumine; usulised tõekspidamised; rass; muu). Viimase 12 kuu jooksul töötegemisel solvamise, sõimu; vägivalla, ründava käitumise; töötamise pahatahtliku takistamise, häirimise; seksuaalse ahistamise kogemise sagedus (pidevalt; sageli; harva; üldse mitte); halvasti kohtleja (juht, juhid; kõrgemal ametiastmel olevad töötajad; samal ametiastmel olevad töötajad; madalamal astmel olevad töötajad; keegi teine); tegevus olukorra lahendamiseks (püüdis olukorda ise lahendada; pöördus kaastöötaja poole; pöördus tööandja, juhi poole; pöördus ametiühingu esindaja, usaldusisiku poole; pöördus ametivõimude poole). Kollektiivne töösuhe. Kuulumine ametiühingusse (jah; ei). Arvamused ametiühingu kohta: on hästi kursis ametiühingute tegevustega; ametiühingud saavad töötajate huvide eest seismisega hästi hakkama; ametiühingud pakuvad töötajale olulist ja tarvilikku õigusabi; tööalaste huvide kaitsmiseks ei ole ametiühingut vaja; tööandja suhtub ametiühingutesse tõrjuvalt (üldse ei ole nõus – täiesti nõus). Kas töötingimused on määratud ka kollektiivlepinguga (jah; ei). Kuidas tuleks pidada läbirääkimisi tööaja; puhkuste; töötasustamise; tööohutuse ja töötervishoiu; töökorralduse; koolituse ja täiendõppe teemadel (individuaalselt; töökohal koos kaastöötajatega; ametiühingu või usaldusisiku kaasabil). Töötajate kaasamine. Ettevõtte/asutuse tegevustest, töö­korraldusest ja töötingimustest informeerituse olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline). Ettevõtte/asutuse tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste teemadel kaasarääkimise võimaluse olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline). Kas ettevõttes/asutuses on usaldusisik; töökeskkonnavolinik (jah; ei); kui hästi saab usaldusisik hakkama töötajate ja tööandja seisukohtade esindamisega (väga halvasti – väga hästi); kui hästi saab töökeskkonnavolinik hakkama töötajate ja tööandja seisukohtade esindamisega (väga halvasti – väga hästi); kas ettevõttes/asutuses töötamise ajal on osalenud töötajate esindaja valimisel (jah; ei); kuidas tavaliselt informeeritakse ettevõtte/asutuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (informeerib juht; informeerib infojuht, kommunikatsioonijuht; informeerib usaldusisik, töökeskkonnavolinik; kaastöötaja; ei informeerita); kas saab tavaliselt arutada ettevõtte/asutuse tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste teemadel (jah, saab avaldada arvamust juhile; jah, saab avaldada arvamust töötajate esindajale; ei saa); kas saab tavaliselt osaleda ettevõtte/asutuse tegevusi, töökorraldust, töötingimusi puudutavate otsuste tegemisel (jah; ei); milliste teemade puhul ei saanud piisavalt informatsiooni ning kaasa rääkida (tööaeg ja puhkused; töötasustamine; tööohutus ja töötervishoid; töökorraldus; töötajate värbamine; koolitus, täiendõpe; ettevõtte/asutuse tegevusplaanid; muu); rahulolu informeeritusega ettevõtte/asutuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (üldse ei ole rahul – väga rahul); rahulolu kaasarääkimise võimalusega ettevõtte/asutuse tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste küsimustes (üldse ei ole rahul – väga rahul). Töötervishoid. Tervisele ohutu töö olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline). Kes peaks vastutama vigastuste ja terviseprobleemide vältimise eest; töötaja tervise ja töövõime pikaajalise säilitamise eest (töötaja; pigem töötaja; töötaja ning ettevõte/asutus võrdselt; pigem ettevõte/asutus; ettevõte/asutus). Kui sageli esineb töös vähemalt 5 kg raskuste tõstmine, langetamine, liigutamine; üksluised liigutused või kurnatust ja valu tekitavad sundasendid; müra, mis on nii tugev, et töökaaslastega rääkimiseks peab häält kõrgendama; vibratsioon; radiatsioon; kokkupuude keemiliste toodete ja ohtlike ainetega; kokkupuude bioloogiliste ja nakkusohtlike ainetega, mis võivad tekitada mürgistusi, haigusnähte; halb, silmi väsitav valgustus; vähe või liiga palju valgust, vilkuv valgus, pimestav valgus; halb kliima, sh kõrge, madal temperatuur, õhuniiskus, tuuletõmme, õhupuudus; töötamine kuvariga, monitoriga; oht kukkuda või varingu alla jääda; masinate või tööriistade liikuvate osade põhjustatud oht, põletusoht, külmetusoht, elektrilöögioht; põletus- ja plahvatusoht (ei puutu kokku; kuni veerand tööajast; veerand kuni poolt tööajast; üle poole tööajast). Tegevused tööohutuse tagamiseks (ohutute töövõtete kasutamine; isikukaitsevahendite kasutamine; ühiskaitsevahendite kasutamine; töövahendite, töökeskkonna, töökorralduse kohandamine vastavalt töötaja vajadustele ja võimetele; muu); hinnang töö ohutusele (ohutu – ohtlik). Viimase 12 kuu jooksul juhtunud tööõnnetuste arv; tööõnnetuste tõttu töölt eemal oldud kalendripäevade arv; «õnnelike» õnnetuste arv. Kas viimase 12 kuu jooksul on töö põhjustanud või süvendanud terviseprobleeme (jah; ei); tööst põhjustatud tervisehäirete tõttu töölt eemal oldud päevade arv viimase 12 kuu jooksul. Viimase 4 nädala jooksul töötamist häiriva stressi; tööpingest tuleneva närvilisuse; tööpingest tuleneva kurvameelsuse; füüsilise või vaimse kurnatuse kogemise sagedus (pidevalt; sageli; harva; üldse mitte). Kas on piisavalt teadmisi, et vältida tööl vigastusi ja terviseprobleeme (piisavalt; pigem piisavalt; pigem ebapiisavalt; ebapiisavalt). Kas antud ettevõttes/asutuses töötamise jooksul on käinud töötervishoiu­arsti juures tervisekontrollis (jah; ei); viimati töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis käimise aasta ja kuu; kas sai tervisekontrollist piisavalt tagasisidet, millele tuleks tähelepanu pöörata, et töötamine oleks ohutu (piisavalt; pigem piisavalt; pigem ebapiisavalt; ebapiisavalt); kas viimase 12 kuu jooksul on võtnud osa ettevõtte/asutuse poolt pakutavatest tervist edendavatest tegevustest (tervisespordivõimalused; vaktsineerimine; esmaabikoolitus; muu). Töö tasustamine. Kõrge töötasu olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline). Bruto kuutöötasu viimasel kuul; neto kuutöötasu viimasel kuul. Millest koosnes viimase kuu töötasu (kindlaksmääratud põhipalk; tasu tükitöö või tootlikkuse alusel; lisatasu lisa- või ületundide eest; lisatasu halbades või ohtlikes töötingimustes töötamise eest; lisatasu nädalavahetusel, pühadel töötamise eest; lisatasud õhtusel või öisel ajal töötamise eest; tulemustasu; sissetulek ettevõtte aktsiate, osakute näol; muu). Viimase kuu fikseeritud bruto põhipalk. Kas viimase 12 kuu jooksul on saadud tulemustasu (individuaalsete töötulemuste eest; osakonna või meeskonna töötulemuste eest; ettevõtte/asutuse töötulemuste eest; ei ole saanud tulemustasu). Kas omab selle ettevõtte aktsiaid, osakuid, kus töötab (jah; ei); millisel juhul oleks valmis omandama oma ettevõtte aktsiaid, osakuid (ostaks osaluse turuhinnaga; ostaks osaluse turuhinnast odavamalt; saaks lisatasu, tulemustasu asemel osaluse; muu). Kas ettevõte/asutus pakub või hüvitab auto kasutamise võimalust; telefoni kasutamise võimalust; toitlustamist; eluaset; sportimisvõimalusi; tööga mitte seotud koolitusvõimalusi; muud (jah; ei). Kas on viimase 12 kuu jooksul olnud probleeme palga kättesaamisel (viivitused palga maksmisel; palga maksmata jätmine; kokkulepitust väiksema palga maksmine; muu; ei ole olnud probleeme). Kas on viimase 12 kuu jooksul saanud “ümbrikupalka» (jah; ei); kui sageli on viimase 12 kuu jooksul saanud ümbrikupalka (iga kuu; kord kolme kuu jooksul; kord poole aasta jooksul; harvem); kui suure osa eelmise kuu netotöötasust moodustas ümbrikupalk. Rahulolu töötasustamisega (ei ole üldse rahul – väga rahul). Haridus ja koolitus. Üldhariduskoolis omandatud haridus (keskharidus; põhiharidus (mittetäielik keskharidus); algharidus; algharidust ei ole); selle kooli lõpetamise aasta; kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti või erialaharidus (ei oma kutse-, ameti või erialaharidust; kutseharidus; kutsekeskharidus; keskeri- või tehnikumiharidus; kõrgem haridus; doktor (varasem teaduste kandidaat)); kõrgeim omandatud kõrgharidus (kutsekõrgharidus; rakenduskõrgharidus, diplomiõpe; bakalaureus; enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus; magister); selle kooli täielik nimi; eriala; selle kooli lõpetamise aasta; nõutav haridustase sisseastumisel; kas sai koos kutseharidusega üldhariduse. Kas tehtav töö ja oskused ja teadmised on kooskõlas (jah, tööülesanded vastavad hästi praegustele oskustele, teadmistele; ei, tööülesanded eeldavad kõrgemat oskuste ja teadmiste taset; ei, oskused ja teadmised võimaldaksid ka nõudlikumate tööülesannetega toime tulla); tööalaselt vajalikud keeled; enesetäiendamise võimaluste olulisus töökohal (ei ole üldse oluline – väga oluline); ettevõtte/asutuse poolt viimase 12 kuu jooksul pakutud võimalused tööalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu). Kas õpib praegu üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis (jah; ei); kas lõpetas või katkestas õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis nelja viimase nädala jooksul (jah; ei); millist haridust omandab (algharidust 1.–6. klassis; põhiharidust 7.–9. klassis; keskharidust 10.–12. klassis; kutseharidust või kutsekeskharidust; rakenduskõrgharidust; bakalaureuse-; magistri-; doktorikraadi (sh residentuur); selle kooli täielik nimi; eriala; sisseastumisel nõutav haridustase (ei olnud nõutavat taset; põhiharidus; keskharidus); kas saab koos kutseharidusega üldhariduse (ei, ainult kutsehariduse; keskhariduse); kas ettevõte/asutus toetab eespool mainitud õpinguid (jah, tasub täielikult või osaliselt õppemaksu; jah, maksab õppetoetust; jah, võimaldab tööpäevadel koolis käia; jah, võimaldab õppepuhkust; jah, muu). Rahulolu uute teadmiste ja oskuste omandamise võimalustega ettevõttes/asutuses (ei ole üldse rahul – väga rahul). Kas lisaks kõnealusele tööle oli eelmisel nädalal veel mõni töö, kus töötas või kust ajutiselt puudus (jah; ei); kõrvaltöödel töötatud tundide arv eelmisel nädalal. Ettevõtete/asutuste arv, kus vastaja on oma elu jooksul töötanud. Isiku tervis. Hinnang oma tervisele (väga hea; hea; ei hea ega halb; halb; väga halb); kas on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem (jah; ei); kas on viimase kuue kuu jooksul olnud mõne terviseprobleemi tõttu piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad (oluliselt piiratud; piiratud, aga mitte oluliselt; ei ole üldse olnud piiratud); kas vajab toimetulekuks kõrvalist abi (ei vaja; vahetevahel; pidevalt). II. Tööandja ankeet Taustandmed. Juriidilise isiku omanik (riik; kohalik omavalitsus; Eesti eraõiguslik isik; välismaa eraõiguslik isik; muu), õiguslik vorm, töötajate arv, kulud 2008. aastal, kulud 2009. aastal, tulud 2008. aastal, tulud 2009. aastal, põhivarad 2008. aastal, põhivarad 2009. aastal, brutotasu töötajatele 2008. aastal; kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse 2008. aastal; hüvitised ja sotsiaaltoetused 2008. aastal; kulutused tööalasele koolitusele 2008. aastal. Toimlate arv; töötajate arv igas toimlas; uuritava toimla/majandusüksuse tegutsemiskoht; kas uuritav toimla on peakontor; majandusüksuse põhitegevusala; põhitegevusalal tegutsema asumise aeg; peamiste klientide, sihtrühmade paiknemine; juhtimistasandite arv; toimla kulude osakaal juriidilise isiku kuludes; toimla tulude osakaal juriidilise isiku tuludes; toimla põhivarade osakaal juriidilise isiku põhivarades; majandusüksuste tööjõukulud 2008. aastal; miinimumpalka saavate töötajate arv majandusüksuses. Majandusüksuse töötajad. Majandusüksuse töötajate arv; juhtide, spetsialistide-oskustööliste ja lihttööliste arv; naistöötajate, alaealiste töötajate, noorte töötajate, eakate töötajate, vene keelt emakeelena kõnelevate töötajate, välismaalaste arv. Viimase 12 kuu jooksul tööle võetud töötajate arv; majandusüksuse juhtkonna soovil lahkunud töötajate arv (koondatud, vallandatud); omal soovil lahkunud töötajate arv; kõrgemale ametikohale, madalamale ametikohale ja sama tasandi ametikohale liikunud töötajate arvud; töölepinguga, töövõtulepinguga, teenistuslepinguga, käsunduslepinguga ja suulise lepinguga töötavate töötajate arvud; töötajate arv, kelle lepingus on ette nähtud konkurentsipiirang; töötajate arv, kelle lepingus on ette nähtud saladuse hoidmise kohustus. Viimase 12 kuu jooksul tööõnnetuste arv; tööõnnetuste tõttu võetud haiguspäevade arv; «õnnelike“ õnnetuste arv. Töökorraldus. Kui oluline on, et töötajad oleksid rahul oma töö ja organisatsiooniga (ei ole üldse oluline – väga oluline); rahulolu töötajatega (üldse ei ole rahul – väga rahul). Ajutise või tähtajalise lepinguga töötajate arv; ajutiste lepingute sõlmimise põhjused (hooajatöö tegemiseks; lühiajalise töö, projektitöö tegemiseks; mittepideva nõudlusega või rahastamisega töö tegemiseks; tootmismahu ajutise suurenemise ajaks; töötajate katseajal; alaliste töötajate ajutiseks asendamiseks; töötajate soovil, nt töötajate soov ühitada tööelu ja eraelu; muu). Kaugtööd tegevate töötajate arv; suurema osa tööajast kaugtööd tegevate töötajate arv; kaugtöötamise võimaluse pakkumise põhjused (puuduvad sobivad tööruumid; töötajad töötavad kodus tulemuslikumalt; võimaldab organisatsioonil kokku hoida kulusid; töökoha ja töötajate elukoha vaheline kaugus; töötajate soov, muu); kas kaugtööd tegevaid töötajaid juhendatakse, kuidas töötada ohutult; kas kontrollitakse, et kaugtööd tegevad töötajad järgiksid ohutusnõudeid. Suurema osa ajast liikuvat tööd tegevate töötajate arv. Viimase 12 kuu jooksul rotatsiooni kasutamine (jah; ei); arenguvestluste läbiviimine juhtidega ja teiste töötajatega (juhtide arv; teiste töötajate arv). Kui olulised on heade töötulemuste saavutamisel tugev järelevalve töötajate üle, head töötingimused, töötajate soovidele vastav töökorraldus, huvitav ja arendav töö, motiveeriv töötasu, töötajatele iseseisvuse ja otsustusõiguse andmine, töötajate kindlus töö püsivuse suhtes, muu (ei ole üldse oluline – väga oluline). Töö- ja puhkeaeg. Kuivõrd oluline on arvestada töötajate sooviga ühitada tööelu ja pereelu (ei ole üldse oluline – väga oluline). Tööaja kujunemine majandusüksuses (majandusüksus määrab ja töötajad ei saa muuta; töötajad saavad tööaega teatud piirides valida; töötajad saavad tööaega täies ulatuses ise valida); osaajaga töötajate arv; osaajaga töötamise peamine põhjus (töötajate soov; majandusüksuse soov; mõlema soov); kas majandusüksuses on regulaarselt õhtusel ajal töötajaid (jah; ei); kas majandusüksuses on regulaarselt öisel ajal töötajaid (jah; ei); kas majandusüksuses on regulaarselt nädalavahetustel töötajaid (jah; ei); vahetustega töötajate arv; töömahu ajutise suurendamise vajadus viimase 12 kuu jooksul (jah; ei); töömahu suurendamise moodused (olemasolevad töötajad tegid täiendavaid töötunde; värvati lisaks ajutisi töötajaid; töö osteti allhankena teistelt organisatsioonidelt; olemasolevate töötajate puhkused lükati edasi; olemasolevad töötajad töötasid intensiivsemalt, sama ajaga viljakamalt; töö planeeriti pikema aja peale ning töötajad ei pidanud kokkulepitust rohkem töötama; muu); summeeritud tööaja arvestamise kasutamine (jah; ei); ületunnitööd teinud töötajate arv; hinnang töötajate suhtumisele ületunnitöösse (keelduvad; nõustuvad vastu tahtmist; nõustuvad); ületunnitöö hüvitamise viisid (hüvitatakse rahaliselt; hüvitatakse vabade päevadega; ei hüvitata). Suhted majandusüksuses. Hinnang juhtide ja töötajate omavahelistele suhetele (väga halvad – väga head); juhtide ja töötajate vaheliste konfliktide arv; juhtide ja töötajate vaheliste konfliktide põhjused (halb infoliikumine, informeeritus; töötaja töölt puudumine; tööga seotud kokkulepete täitmata jätmine; varalise kahju tekitamine; mitterahaliste huvide kahjustamine; petmine, valetamine; iseloomust tulenev sobimatu käitumine; muu); konfliktide lahendamiseks kasutatud käitumisviisid (töötajaga probleemi arutamine; töötaja korralekutsumine, noomimine; käskkirjaga karistamine; rahatrahv; töölt eemaldamine, teisele tööle viimine; töösuhte lõpetamine; usaldusisiku poole pöördumine; kohtusse pöördumine; töövaidluskomisjoni poole pöördumine; muu; ei ole aktiivselt konflikte lahendatud); kas majandusüksuses on viimase 12 kuu jooksul töötajaid tööl solvatud või sõimatud, rünnatud või vägivaldselt koheldud, pahatahtlikult töö tegemisel takistatud, seksuaalselt ahistatud (jah; ei); käitumisviisid sellistes olukordades (töötajad on ise olukorrad lahendanud; juhid on sekkunud olukorra lahendamiseks; olukorrad on lahendatud töötajate esindaja, usaldusisiku abil; olukorrad on lahendatud ametivõimude (kohus, politsei) abil; muu; ei ole midagi tehtud). Kollektiivne töösuhe. Ametiühingu tegutsemine majandus­üksuses (jah; ei); millised ametiühingud on majandusüksuses (juriidilise isiku juures, organisatsioonis loodud ametiühing; tegevusala tasandi ametiühing; regiooni tasandi ametiühing; regionaalne tegevusala tasandi ametiühing; muu); ametiühingusse kuuluvate töötajate arv; kui hästi saab ametiühing hakkama töötajate ja tööandja seisukohtade esindamisega (väga halvasti – väga hästi). Majandusüksuse kuulumine tööandjaid esindavasse organisatsiooni (jah; ei). Kas töötajate töötingimused on kokku lepitud kollektiivlepinguga (jah; ei); millise tasandi kollektiivlepinguga on töötingimused kokku lepitud (ettevõtte, asutuse, organisatsiooni tasandi leping; tegevusala tasandi leping; regiooni tasandi leping; regionaalne tegevusala leping; muu); kollektiivlepingutega kaetud töötajate arv; töötingimuste kollektiivse kokkuleppimise olulisus majandusüksuse jaoks (ei ole üldse oluline – väga oluline). Töötajate kaasamine. Kuivõrd oluline on majandusüksusele, et töötajad oleksid informeeritud organisatsiooni tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (ei ole üldse oluline – väga oluline); et töötajatel oleks võimalus väljendada oma arvamust organisatsiooni tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste kohta (ei ole üldse oluline – väga oluline); et töötajatel oleks võimalus osaleda organisatsiooni tegevusi, töökorraldust ja töötingimusi puudutavate otsuste tegemisel (ei ole üldse oluline – väga oluline). Töötajate esindusvormid majandusüksuses (töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisik; ametiühingu liikmete poolt valitud usaldusisik; töökeskkonnavolinik; töökeskkonnanõukogu; Euroopa töönõukogu või töönõukokku nimetatud liikmed; muu töötajate ja tööandja koostöökogu); töötajate esindajate arv; kas sama esindaja täidab usaldusisiku ja töökeskkonnavoliniku rolli (jah; ei); kui hästi saab usaldusisik töötajate esindamisega hakkama (väga halvasti – väga hästi); kui hästi saab töökeskkonnavolinik töötajate esindamisega hakkama (väga halvasti – väga hästi); usaldusisiku osalemine töötajate esindamisele kaasa aitaval koolitusel viimase 12 kuu jooksul (jah; ei); kuidas informeeritakse mittejuhtidest töötajaid majandusüksuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (informeerib juht; informeerib infojuht, kommunikatsioonijuht; informeerib usaldusisik, töökeskkonnavolinik; informeerib töötaja esindaja, kaastöötaja; ei informeerita); kas mittejuhtidest töötajatega arutatakse tavaliselt organisatsiooni tegevusi, töökorraldust ja töötingimusi puudutavaid küsimusi (jah, töötajad arutavad juhiga; jah, töötajad arutavad töötajate esindajaga, nt usaldusisikuga, töökeskkonnavolinikuga; ei arutata); mittejuhtidest töötajate kaasamine ettevõtte, asutuse tegevusi, töökorraldust ja töötingimusi puudutavate otsuste tegemisse (jah; ei). Töötervishoid. Tööohutuse ja töötervishoiuga tegelemise peamine põhjus (organisatsiooni hea maine hoidmine; organisatsiooni tulemuslikkuse tõstmine terviseprobleemide ennetamise ja vähendamise abil; töötajate motivatsiooni hoidmine; seaduste nõuete täitmine; töötajate tervise hoidmine; muu; ei tegeleta tööohutusega, töötervishoiuga). Kes peaks vastutama vigastuste ja terviseprobleemide vältimise eest (töötaja üksinda; pigem töötaja; töötaja ning majandusüksus võrdselt; pigem majandusüksus; majandusüksus üksinda); kes peaks vastutama töötaja tervise ja töövõime pikaajalise säilitamise eest (töötaja üksinda; pigem töötaja; töötaja ning majandusüksus võrdselt; pigem majandusüksus; majandusüksus üksinda). Terviseohud majandusüksuse töökeskkonnas (vähemalt 5 kg raskuste tõstmine, langetamine, kandmine, liigutamine; üksluised liigutused või kurnatust ja valu tekitavad sundasendid; müra, mis on nii tugev, et töökaaslastega rääkimiseks peab häält kõrgendama; vibratsioon; radiatsioon; kokkupuude keemiliste toodete ja ohtlike ainetega; kokkupuude bioloogiliste ja nakkusohtlike ainetega, mis võivad tekitada mürgistusi, haigusnähte; halb, silmi väsitav valgustus; vähe või liiga palju valgust, vilkuv valgus, pimestav valgus; halb kliima; töötamine kuvariga; oht kukkuda või varingu alla jääda; masinate või tööriistade liikuvate osade põhjustatud oht, põletusoht, külmetusoht, elektrilöögioht; põletus- ja plahvatusoht); terviseohtude maandamise abinõud (ohutute töövõtete kasutamine; ühiskaitsevahendite kasutamine; isikukaitse­vahendite (nt kiiver) kasutamine; töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine vastavalt töötajate vajadustele ja võimetele; muu; ei tehta midagi); hinnang töö ohutusele majandusüksuses (ohutu – ohtlik); tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevad inimesed (töökeskkonnaspetsialist(-id); töökeskkonnanõukogu; juhid; muu; mitte keegi); töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate inimeste uute oskuste ja teadmiste omandamise viisid (käinud koolitustel, seminaridel, konverentsidel; vahetanud kogemusi teiste ettevõtetega, asutustega; tutvunud kirjandusega, juhendmaterjalidega; tutvunud seadusandlusega; saanud juhiseid Tööinspektsioonilt; muu; ei ole uusi oskusi ja teadmisi omandanud); hinnang tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevate töötajate teadmistele (head – halvad); hinnang tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevate töötajate hakkama saamisele (hästi – halvasti); millal viiakse läbi terviseohtude hindamist (regulaarselt, kindla ajavahemiku tagant; tööülesannete muutumisel; töökeskkonna ja töökorralduse muutumisel; uute ametikohtade loomisel; uute töövahendite kasutuselevõtul; muu; organisatsioonis ei ole ohtusid hinnatud); terviseohtude hindamise läbiviija (organisatsiooni töötervishoiu küsimustega tegelevad töötajad; töötervishoiu teenuseid pakkuv ettevõte, asutus; töötervishoiu teenuse pakkuja koostöös organisatsiooni töötervishoiu küsimustega tegelevate töötajatega; muu); ohtudega kokku puutuvate töötajate kaasamine terviseohtude hindamisel (jah; ei); kas ohtude hindamine andis piisavalt hea ülevaate tööga seotud ohtudest (jah, pigem jah, pigem ei, ei). Viimase 3 aasta jooksul töötervishoiu arsti juures tervisekontrollis käinud töötajate arv; kas tervisekontroll andis piisavalt head tagasisidet ohutuse parandamiseks (jah, pigem jah, pigem ei, ei); majandusüksuse poolt pakutavad tervise edendamise võimalused (tervisespordivõimalused; vaktsineerimine; esmaabikoolitus; muu). Töötasustamine. Kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada ületunnitööd, lisatööd (ei ole üldse oluline – väga oluline); kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada tööd halbades või ohtlikes tingimustes (ei ole üldse oluline – väga oluline); kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada tööd nädalavahetusel või pühadel (ei ole üldse oluline – väga oluline); kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada tööd õhtusel või öisel ajal (ei ole üldse oluline – väga oluline). Lisasoodustuste olulisus töötasustamise süsteemis (ei ole üldse oluline – väga oluline); töötulemuste arvestamise olulisus töötasu määramisel (ei ole üldse oluline – väga oluline); tulemustasu saanud juhtide, spetsialistide-oskustööliste ja lihttööliste arvud; tulemustasu maksmise alused (individuaalsete töötulemuste eest; osakonna või meeskonna töötulemuste eest; asutuse või ettevõtte töötulemuste eest); kas see, millistele töötulemustele kui suur tulemustasu vastab, on eelnevalt täpselt kindlaks määratud (jah; ei); kas on töötajaid, kellel on võimalus saada töötasu aktsiate või osakute näol või osta neid turuhinnast soodsamalt (jah; ei); millistel töötajate gruppidel on selline võimalus (ettevõtte asutanud omanikest töötajatel; juhtidel; spetsialistidel, oskustöölistel; lihttöölistel). Koolitus. Töötajate oskuste ja teadmiste arendamise olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); rahulolu töötajate sooviga omandada uusi oskusi ja teadmisi (üldse ei ole rahul – väga rahul); juhtide teadmiste piisavus hästi töötamiseks (jah, ei); spetsialistide, oskustööliste teadmiste piisavus hästi töötamiseks (jah, ei); lihttööliste teadmiste piisavus hästi töötamiseks (jah, ei). Viimase 12 kuu jooksul juhtide oskuste ja teadmiste arendamise viisid (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu; ei ole arendatud); spetsialistide ja oskustööliste oskuste ja teadmiste arendamise viisid (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu; ei ole arendatud); lihttööliste oskuste ja teadmiste arendamise viisid (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu; ei ole arendatud). Peamine viis vajalike oskuste ja teadmiste toomiseks majandusüksusesse (olemasolevate töötajate koolitamine, neile õppimisvõimaluste loomine; töötajate värbamine ning seejärel nende koolitamine, neile õppimisvõimaluste loomine; vajalike oskuste ja teadmistega töötajate värbamine). 152. Kohtud, vanglad, prokuratuur 40801 aasta Haldusasjad esimese astme kohtus. Tollis toime pandud rikkumised, rakendatud abinõud, laekunud rahatrahvid. Tsiviilasjad esimese astme kohtus. Kriminaalasjad esimese astme kohtus. Ringkonnakohtute töö: saabunud asjad kaebuste või protestiga. Kriminaalhooldusaluste arv ja koosseis. Andmed Riigikohtu töö kohta. Andmed prokuratuuride töö kohta. Kriminaalhooldusalused vanuserühma, katseaja, sotsiaalse seisundi ja kriminaalkaristuste arvu järgi. Kinnipeetavate isikute arv, liikumine ja koosseis vanglates (süüdimõistetud ja vahistatud). 153. Registreeritud kuriteod 40802 aasta Registreeritud ja avastatud kuriteod kuriteoliigi järgi. Grupilised, retsidiivsed, alaealiste toimepandud kuriteod ja vastava kuriteo toime pannud isikud kuriteoliikide järgi. Kuritegude tagajärjel hukkunud inimesed ja tekitatud kahju. Kuritegusid toime pannud isikud soo, vanuse ja kuriteoliigi järgi. Alkoholijoobes toime pandud kuriteod. Narkojoobes toime pandud kuriteod. 154. Turvalisuse uuring [1] 40803 aasta I. Leibkonna ja liikmete üldandmed Leibkonnaliikmete arv; sugu, sünniaeg, vanus; seaduslik perekonnaseis; kas elab koos oma seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus; kas on töötav, töötu, pensionär vm. II. Leibkonnaliikme seos vastutava liikmega Leibkonnaliikmete omavahelised suhted: abikaasa, laps, kasulaps, vanem, kasuvanem, vanavanem, lapselaps, minia/väimees, ämm/äi, õde/vend, muu sugulane või mittesugulane. III. Demograafilised andmed Rahvus; kodakondsus; sünniriik; kas vastaja on olnud abielus; kas vastajal on praegu kallim, poiss-sõber või tüdruksõber, kellega tal on paarisuhe, kuid kellega ta koos ei ela; kas tal on kunagi olnud elukaaslane; kas tal on kunagi olnud kallim, poiss-sõber või tüdruksõber, kellega tal oli paarisuhe, kuid kellega ta koos ei elanud. IV. Kodune vara ja kuritegude ohvriks langemine Kodune vara. Kas viimase 12 kuu jooksul on kellelgi leibkonnast olnud isiklik ja/või ametiauto (ka väikebuss, veoauto); kas leibkonna käsutuses on olnud korraga rohkem kui üks auto; kas leibkonna käsutuses on või on olnud suletav garaaž, kus tavaliselt autot (või autosid) öösel hoitakse või hoiti. Kus leibkond tavaliselt oma autot (või autosid) öösel hoiab (või hoidis): kodu lähedal suletud hoovis või aias, kodu lähedal tänaval, tasulises parklas, mujal. Kas kellelgi leibkonnast on viimase 12 kuu jooksul olnud mootorratas, motoroller või mopeed; kas kellelgi leibkonnast on viimase 12 kuu jooksul olnud jalgratas; kas leibkonnal on viimase 12 kuu jooksul olnud mingi aja jooksul korraga rohkem kui üks jalgratas; kas leibkonnal on viimase 12 kuu jooksul olnud suvila, maakodu või aiamaa. Kuritegude ohvriks langemine. Kas viimase 12 kuu jooksul on kelleltki leibkonnast varastatud või ärandatud auto. Kas viimase 12 kuu jooksul on leibkonnast kelleltki autost või auto küljest midagi varastatud (näiteks ratas, ilukilp, peegel, autoraadio või midagi, mis oli autosse jäetud). Jättes kõrvale vargused, kas mõnda leibkonnaliikmele kuuluvat autot on viimase 12 kuu jooksul tahtlikult kahjustatud või rüüstatud. Kas viimase 12 kuu jooksul on kelleltki leibkonnast varastatud mootorratas, motoroller või mopeed. Kas viimase 12 kuu jooksul on kelleltki leibkonnast varastatud jalgratas (k.a lastejalgrattad). Kas viimase 12 kuu jooksul on leibkonna suvilast, maakodust või aiamaalt midagi varastatud. Kas viimase 12 kuu jooksul on küsitletava majast, korterist või keldrist midagi varastatud; keegi püüdnud tungida küsitletava koju; on küsitletava garaažist, varjualusest või kuuri(de)st midagi varastatud (mitte arvestades eespool mainitud auto-, mootorratta- või jalgrattavargust). Kas viimase 12 kuu jooksul on keegi vägivalda kasutades küsitletavalt (mitte mõnelt teiselt leibkonna liikmelt) midagi võtnud või püüdnud võtta (mitte arvestades eelmistes küsimustes nimetanud muid vargusi); kas viimase 12 kuu jooksul on keegi vägivallaga ähvardades küsitletavalt endalt või tema lähedastelt midagi võtnud või püüdnud võtta (mitte arvestades varem nimetanud muid vargusi); kas küsitletav on viimase 12 kuu jooksul langenud mõne isiklike asjade varguse ohvriks (taskuvargus, käekoti, rahakoti, rõivaste, ehete, spordivahendite vargus vms); kus viimane isiklike asjade vargus aset leidis (töökohal, koolis, ühissõidukis, restoranis, tänaval, mujal). Kas küsitletav on pidanud viimase 12 kuu jooksul taluma talle suunatud seksuaalse alatooniga vihjeid, märkusi või ettepanekuid (nii suuliselt kui kirjalikult), mis on talle ebamugavad ja soovimatud; kas küsitletav on pidanud viimase 12 kuu jooksul taluma seksuaalse alatooniga puudutusi, silitusi, lähenemisi või muid (kavatsetud, mitte juhuslikke) füüsilisi kontakte, mis on talle ebamugavad ning soovimatud; kas viimase 12 kuu jooksul on keegi küsitletavat rünnanud nii, et ta tõepoolest kartis (nt baaris, tänaval, koolis, ühissõidukis, kinos, rannas või töökohal), sealjuures temalt midagi röövimata; kas viimase 12 kuu jooksul on keegi küsitletavat vägivallaga ähvardanud nii, et ta tõepoolest kartis (nt baaris, tänaval, koolis, ühissõidukis, kinos, rannas või töökohal), sealjuures temalt midagi röövimata. Autovargused. Mitu autovargust leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas, mujal Eestis, välismaal); kas varastatud auto saadi kätte; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Vargused autodest. Mitu vargust autost leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas, mujal Eestis, välismaal); kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Autovandalism. Mitu autorüüstamist leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas, mujal Eestis, välismaal); kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Mootorratta-, motorolleri- või mopeedivargused. Mitu mootorratta-, motorolleri- või mopeedivargust leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas, mujal Eestis, välismaal); kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Jalgrattavargused. Mitu jalgrattavargust leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas, mujal Eestis, välismaal); kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Vargused suvilast, maakodust või aiamaalt. Mitu vargust leidis aset leibkonna suvilast, maakodust või aiamaalt viimase 12 kuu jooksul; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Vargused kodudest. Mitu sissemurdmist leibkonna koju ning vargust leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kas vastaja arvates võis vargus toimuda põhjusel, et oli veidi hooletu või jättis vajalikud turvameetmed kasutusele võtmata; kui suur oli kodust varastatud esemete rahaline väärtus (kuni 1000 krooni, 1001 kuni 3000 krooni, 3001 kuni 5000 krooni, 5001 kuni 10 000 krooni, 10 001 kuni 30 000 krooni, 30 001 kuni 50 000 krooni, üle 50 000 krooni); kas vargusega tekitati kahjustusi allesjäänud esemetele (vandalism, kriimustused, lõhkumised); kui tekitati, siis kui suur oli tekitatud kahjustuste rahaline väärtus (kuni 1000 krooni, 1001 kuni 3000 krooni, 3001 kuni 5000 krooni, 5001 kuni 10 000 krooni, rohkem kui 10 000 krooni); kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Varguskatsed kodudest. Mitu korda on leibkonna koju üritatud sisse murda viimase 12 kuu jooksul; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Vargused garaažidest, kuuridest, varjualustest. Mitu vargust leibkonna garaažist, kuurist või varjualusest leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Röövimised. Mitu vastaja vastu vägivalda kasutades röövimist leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas (linnas), mujal Eestis või välismaal); mitu inimest osales röövimises; kas vastaja tundis kallaletungijat/kallaletungijaid (ei, jah, vähemalt üht, ei näinud kallaletungijat); kas kallaletungija kasutas külm- ja/või tulirelva või midagi muud, mida ta kasutas relvana; mis relv see oli (külmrelv (nuga, puss, pistoda, kumminui jne), tulirelv (revolver, püss, püstol jne), muu relvana kasutatav vahend (gaas, pesapallikurikas jne)); kas ohvrile põhjustati tervisekahjustusi; kui suur oli varastatud esemete rahaline väärtus (alla 500 krooni, 501 kuni 1000 krooni, 1001 kuni 3000 krooni, 3001 kuni 5000 krooni, rohkem kui 5000 krooni); kas röövi põhjuseks võis olla varasem konflikt või tüli ründaja(te)ga; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Isiklike asjade vargused. Mitu isikliku omandi vargust (nt käekoti, rahakoti jms) leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas (linnas), mujal Eestis või välismaal); kui suur oli varastatud esemete rahaline väärtus (alla 500 krooni, 501 kuni 1000 krooni, 1001 kuni 3000 krooni, 3001 kuni 5000 krooni, üle 5000 krooni); kas tegu oli taskuvargusega; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Kallaletungid. Mitu küsitletava ründamise või ähvardamise juhtumit leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas (linnas), mujal Eestis või välismaal); mitu inimest kallaletungis osales, kas tunti kallaletungijat (ei, jah, vähemalt üht, ei näinud kallaletungijat); kui oli tuttav, siis kas ta oli praegune või endine partner, sugulane, sõber, inimene, keda teati, keegi teine; kas rünnaku käigus ainult ähvardati või kasutati ka vägivalda, kas ähvardati ka relvaga, kas hoiti kinni, löödi, tulistati, rünnati noa või muu relvaga; kas rünnakuga tekitati vigastusi, kas pöörduti arsti või mõne teise tervishoiutöötaja poole; kas kallaletungi põhjus võis olla varasem tüli ründaja(te)ga; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Sotsiaalne tugi. Milline oli viimane kuritegu, mille ohvriks küsitletav langes viimase 12 kuu jooksul (autovargus; vargus autost; auto rüüstamine; mootorrattavargus; jalgrattavargus; vargus suvilast, maakodust või aiamaalt; vargus kodust; varguskatse kodust; vargus garaažist, kuurist vms; röövimine; isiklike asjade vargus; seksuaalne rünnak; kallaletung või vägivallaga ähvardamine). Kas saadi juhtunu tagajärgedest ülesaamiseks emotsionaalset tuge kelleltki järgmistest inimestest või organisatsioonidest (sugulastelt, sõpradelt, naabritelt; politseilt; sotsiaalametnikelt; kirikult, usuorganisatsioonidelt; kuritegude ohvreid aitavatelt organisatsioonidelt; mõnelt teiselt inimeselt või organisatsioonilt (kellelt või milliselt)). Kas mõeldes viimati juhtunud kuriteole oleks küsitletava arvates olnud abi nõuandla teenustest, mis aitaks kuritegude ohvreid mitmesuguste nõuannete, soovituste ja emotsionaalse toetusega. Kas teatakse, et Eestis on loodud ohvriabikeskused, mille poole kuriteo ohvrid võivad pöörduda; kas teatakse, milliseid teenuseid ohvriabikeskused osutavad. Pettused ja korruptsioon. Kas keegi on küsitletavale müünud midagi või osutanud teenust, pettes kauba kvaliteedi või kogusega; millega seoses see juhtus (ehitus- või remonttöödega; autoremondiga; hotellis, restoranis, baaris viibimisel; ostudega kauplusest, kioskist või mujalt; ostmine interneti teel (e-kaubandus); kas juhtumist teatati ka politseile, mujale ametiasutusse. Kas tegu oli pangakaardipettusega. Kas viimase 12 kuu jooksul on juhtunud, et piirivalvur, politseinik, tollitöötaja või mõni muu ametnik on küsinud altkäemaksu; kas anti altkäemaksu; kes küsis altkäemaksu (politseiametnik; tolli- piirivalveametnik; linnavalitsuse, vallaametnik; ministeeriumi, riigiameti töötaja; muu riigiettevõtte, -asutuse töötaja, muu (kes)); kas küsitletav oleks valmis pakkuma altkäemaksu; kas viimase 12 kuu jooksul on vastaja ise pakkunud piirivalvurile, politseinikule, tollitöötajale või mõnele muule ametnikule altkäemaksu ning kas see on vastu võetud; kas vastuvõtja oli politseiametnik, tolli-/piirivalveametnik, linnavalitsuse/ vallaametnik, ministeeriumi-/riigiameti töötaja, muu riigiettevõtte/-asutuse töötaja, muu (kes). Elukoha turvalisus. Kuidas iseloomustatakse inimestevahelisi suhteid oma kodukandis (enamasti aidatakse üksteist, enamasti ollakse omaette, nii seda kui teist, ei oska öelda); milliseks peetakse küsitletava kodukandi turvalisust (heaks, keskmiseks, halvaks, ei oska öelda); kui julgelt ennast tuntakse käies üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist (täiesti julgelt, üsna julgelt, veidi ebakindlalt, väga ebakindlalt); kas küsitletava kodune vara on kindlustatud varguste vastu; kas küsitletava kodus on järgmised turvameetmed või valveseadmed (häiresignalisatsioon; ukse turvalukk; turvauks; akna- või uksetrellid, turvapiidad; koer murdvaraste hirmutamiseks; kõrge aed; valvur või turvatöötaja; ollakse liitunud naabrivalvega; muu); kui tihti ollakse oma kodukandis näinud liikumas mõnda joobes või käratsevat inimest (sageli, vahetevahel, harva, mitte kunagi); kui tihti ollakse viimase 12 kuu jooksul näinud inimesi oma kodukandis narkootikumidega kauplemas, neid tarbimas (kas süstimas, suitsetamas või sisse võtmas) või leitud näiteks narkomaanidest mahajäetud süstlaid (sageli, vahetevahel, harva, mitte kunagi); kas küsitletavale on kunagi pakutud mingeid narkootikume (ilma arsti retseptita rahusteid või uinuteid, marihuaanat, hašišit, amfetamiini, ecstasy’t, oopiumi, heroiini, kokaiini vm) (ei; jah, tasuta; jah, raha eest; jah, nii raha eest kui tasuta). Kas küsitletava tuttavate hulgas on kedagi, kes on kasutanud või kasutab narkootikume (ei tea kedagi; tean ühte; tean mitut). Kui hästi suudab küsitletava arvates politsei tema kodukandis avalikku korda tagada (väga hästi, küllalt hästi, mitte eriti hästi, halvasti, ei ole politseid siin kandis näinud). Nähes oma kodukandis liikumas politseid, kas küsitletava turvatunne suureneb, ei muutu, väheneb. Kas küsitletava arvates vastab Eesti politsei professionaalne tase nõuetele (vastab täiesti, üldiselt vastab, üldiselt ei vasta, ei vasta üldse, ei oska öelda). Nähes oma kodukandis liikumas turvafirma töötajaid, kas küsitletava turvatunne suureneb, ei muutu, väheneb, ei ole turvatöötajaid siin kandis liikumas näinud. Kui küsitletaval polnud vähemalt ühe ööpäeva jooksul kedagi kodus, kas ta palus naabritel või majahoidjal oma korterit silmas pidada (jah, ei, sest nad teevad seda nagunii; ei). Kas kellelgi küsitletava leibkonnast on tulirelv (ei; jah, on püstol (või revolver); jah, on püss; jah, on nii püstol kui püss). Kas see relv (need relvad) on kaitseks kurjategijate vastu. Kui sageli käiakse õhtul puhke- või lõbustuskavatsustega väljas, nt kinos, teatris, kellelgi külas, klubis, pubis jms (iga päev; iga nädal, kuid mitte iga päev; mitu korda kuus, kuid mitte iga nädal; harvem; mitte kunagi). Kui sageli käiakse õhtul sportimiskavatsusega väljas, nt ujulas, spordisaalis jms (iga päev, iga nädal, kuid mitte iga päev, mitu korda kuus, kuid mitte iga nädal, harvem, mitte kunagi). Küsitletaval palutakse mõelda järgmise olukorra peale. 21-aastane mees on tunnistatud süüdi teises murdvarguses. Seekord on ta varastanud värviteleri. Missugune järgmistest karistustest oleks küsitletava arvates sellisel juhul kõige sobivam (kahjude korvamist ei loeta karistuseks) (trahv, vanglakaristus, ühiskondlik tööteenistus (ühiskonna või ohvri heaks), tingimisi vanglakaristus, muu). Kui kaua ta küsitletava arvates peaks vanglas olema (alla 6 kuu, 6 kuud kuni aasta, 2–3 aastat, 4–5 aastat, 6–10 aastat, 11 aastat või kauem). V. Isiku haridus Üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms) saadud haridus (keskharidus, põhiharidus (mittetäielik keskharidus), algharidus või ei omandanud algharidust); kooli lõpetamise aasta; kõrgeim saadud kutse-, ameti- või eriharidus (ei oma kutse-, ameti- ega eriharidust, kutseharidus, kutsekeskharidus, keskeri- või tehnikumiharidus, kõrgharidus, doktor (varasem teaduste kandidaat)); kõrgeim saadud kõrgharidus (kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister); kooli täielik nimi, eriala, kooli lõpetamise aasta, nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud haridustaseme nõuet, põhiharidus); koos kutseharidusega saadud üldharidus (ainult kutseharidus, koos kutseharidusega põhiharidus, koos kutseharidusega keskharidus); nõutav haridustase sisseastumisel (põhiharidus, keskharidus). VI. Isiku tööelu Milline järgmistest seisunditest küsitletavat praegu põhiliselt iseloomustab (täisajaga töötav, osaajaga töötav, töötu, õpilane, mittetasustatud praktikant, pensionär, eelpensionil, oma äritegevusest tagasi tõmbunud, töövõimetuspensionär, ei tööta tervislikel põhjustel, ajateenija, kodune, muu mitteaktiivne). Ettevõtte/asutuse täielik nimi; ettevõtte/asutuse peamine tegevusala. Kas töötab selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel on erinev aadress; kas töötab selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel on erinev tegevusala. Üksuse täielik nimi, millega üksus peamiselt tegeleb; ametinimetus; peamised tööülesanded, milles töö seisneb. Millisesse järgmistest rühmadest kuulub (palgatöötaja, palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes, talus, muu); töötab alaliselt või ajutiselt. Töötajate arv ettevõttes/asutuses/üksuses (sh küsitletav) (1 kuni 10; 11 kuni 19; 20 kuni 49; 50 või rohkem; ei tea täpselt, kuid vähem kui 11; ei tea täpselt, kuid rohkem kui 10). Mitu tundi nädalas teeb seda tööd tavaliselt. Kas on juhtimiskohustusi (juhendab teisi töötajaid, vastutab teatud tööde täitmise eest vms); mitu töötajat on otseses alluvuses; millise lepingu alusel töötab (tööleping, töövõtuleping, avaliku teenistuse seadus või teenistusleping, käsundusleping, leping tööjõudu rentiva firmaga, suuline tööleping või kokkulepe). Kas mitteaktiivne küsitletav on kunagi töötanud, mis oli amet, peamised tööülesanded, milles töö seisnes, millisesse rühma kuulus (palgatöötaja, palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes, talus, muu); kas oli juhtimiskohustusi (juhendas teisi töötajaid, vastutas teatud tööde täitmise eest vms); mitu töötajat oli otseses alluvuses. VII. Leibkonna elamistingimused Kas leibkond tuleb vajalike kulutuste tegemisel ots otsaga kokku (suurte raskustega, raskustega, mõningaste raskustega, üpriski hõlpsalt, hõlpsalt, väga hõlpsalt); kui suur on keskmine kuu jooksul leibkonna käsutuses olev rahasumma kroonides, arvestades kõiki tulusid. Millisesse järgmistest vahemikest jäi küsitletava leibkonna käsutuses olev raha ühes kuus, arvestades kõiki tulusid (kuni 3000 krooni, 3001 – 4500 krooni, 4501 – 6000 krooni, 6001 – 7500 krooni, 7501 – 10 000 krooni, 10 001 – 15 000 krooni, 15 001 krooni või enam). Milline on leibkonna peamine kodune keel. VIII. Lähisuhtevägivald (vastaja poolt omakäeliselt täidetav) Kui tihti saadakse tavaliselt kokku oma sugulaste või pereliikmetega, kellega koos ei ela (iga päev; iga nädal, kuid mitte iga päev; vähemalt kord kuus, kuid mitte iga nädal; vähemalt kord aastas, kuid mitte iga kuu; harvem; ei ole sugulasi ega eraldi elavaid pereliikmeid). Kui tihti saadakse tavaliselt kokku oma sõpradega, kellega koos ei ela (iga päev; iga nädal, kuid mitte iga päev; vähemalt kord kuus, kuid mitte iga nädal; vähemalt kord aastas, kuid mitte iga kuu; harvem; ei ole sõpru). Kas on sõpru või sugulasi, kelle juurde saaks paariks päevaks minna juhul, kui ei saa mingil põhjusel kodus olla; mitu head sõpra on, kellele võib usaldada oma kõige isiklikumaid probleeme. Kas mõni praegune või endine partner on kunagi takistanud suhtlemist sõprade või sugulastega, näiteks keelanud nendega kohtuda või neile helistada (jah, tihti, jah, mõnikord; jah, harva; ei); kas mõni praegune või endine partner on kunagi hirmutanud või ähvardanud nii, et olete tõesti hirmu tundnud (tihti, mõnikord; harva; ei); kas on kartnud kokkulepitust hiljem koju minna, tundes tõsist hirmu oma praeguse või endise partneri reaktsiooni (näiteks vägivaldse käitumise, sõimu või muu) ees (tihti, mõnikord; harva; ei); kas on kunagi loobunud oma vaba aja veetmise plaanist, hobidega tegelemisest või mõnest muust tegevusest, kuna praegune või endine partner on selle ära keelanud ja/või ähvardanud millegagi (tihti; mõnikord, harva; ei); kas eespool nimetatud olukordi on tulnud ette viimase 12 kuu jooksul; kas mõni (endine) partner on kunagi ähvardanud küsitletavale või kellelegi, kellest vastaja hoolib, füüsiliselt haiget teha; mitu korda on alates 15-aastaseks saamisest niimoodi ähvardatud (üks kord, 2 kuni 5 korda, 6 kuni 10 korda, rohkem kui 10 korda); millal see viimati juhtus (vähem kui kuu aega tagasi, 1 kuni 6 kuud tagasi, rohkem kui 6 kuud, aga vähem kui aasta tagasi, 1 kuni 5 aastat tagasi, rohkem kui 5 aastat tagasi); mitu sellist olukorda oli viimase 12 kuu jooksul (üks, 2–5, 6–10, rohkem kui 10); kas viimase juhtumi ajal oli küsitletav partneriga koos (jah, abielus; jah, kuid polnud abielus; ei, kuid suhe kestis; olid lahku läinud); kas suhe kestab praeguseni; kas partner ähvardas ainult küsitletavat või veel kedagi lähedastest, näiteks alla 18-aastaseid lapsi (ainult vastajat; vastajat ja alla 18-aastaseid lapsi; vastajat ja kedagi teist, aga mitte alla 18-aastaseid lapsi); kas mõni praegune või endine partner on kunagi meelega visanud millegagi nii, et küsitletav sai haiget; kas mõni praegune või endine partner on kunagi meelega lükanud või kinni haaranud nii, et küsitletav sai haiget; kas mõni praegune või endine partner on kunagi lahtise käega löönud; kas mõni praegune või endine partner on kunagi rusika või mõne kõva esemega löönud; kas mõni praegune või endine partner on kunagi peksnud; kas mõni praegune või endine partner on kunagi kägistanud, lämmatanud või põletanud; kas mõni praegune või endine partner on kunagi noa või mõne muu terava asjaga löönud või pihta tulistanud; kas mõni praegune või endine partner on kunagi ähvarduste või jõuga sundinud seksuaalvahekorda; kas mõni praegune või endine partner on kunagi mõnel muul moel füüsiliselt haiget teinud; kui palju on alates 15-aastaseks saamisest selliseid olukordi olnud (üks, 2–5, 6–10, rohkem kui 10); millal see viimati juhtus (vähem kui kuu aega tagasi; 1 kuni 6 kuud tagasi, rohkem kui 6 kuud, kuid vähem kui aasta tagasi; 1 kuni 5 aastat tagasi; rohkem kui 5 aastat tagasi); mitu sellist olukorda oli viimase 12 kuu jooksul (üks, 2–5, 6–10, rohkem kui 10); viimase juhtumi ajal partner viskas millegagi, lükkas või haaras kinni, lõi lahtise käega, lõi rusika või mõne kõva esemega, peksis, kägistas või lämmatas, lõi noa või mõne muu terava asjaga või tulistas pihta, sundis seksuaalvahekorda, tegi muul moel füüsiliselt haiget; kas sel ajal elati partneriga koos (jah, abielus; jah, kuid polnud abielus; ei, kuid suhe kestis; olid lahku läinud); kui kaua oli selleks ajaks suhe kestnud (vähem kui kuu, 1–6 kuud, 6 kuud kuni aasta, 1–5 aastat, kauem kui 5 aastat); kas küsitletav läks juhtumi tõttu kodust ajutiselt või päriselt ära (ei; jah, kuni üheks päevaks; üheks päevaks kuni üheks kuuks; kauemaks kui üheks kuuks; läks päriselt ära); kuhu läks (sugulaste/tuttavate juurde, varjupaika, veetis öö väljas, mujale (täpsustada)); kas suhe selle partneriga kestab praeguseni; kui vana oli partner viimase juhtumi ajal; kas partner oli tarvitanud alkoholi või narkootikume; kas küsitletav ise oli tarvitanud alkoholi või narkootikume; kus juhtum aset leidis (kodus; kellegi teise kodus; tänaval, restoranis või mõnes muus avalikus kohas; töö juures või koolis; kuskil mujal (täpsustada)); kas keegi nägi viimast juhtumit pealt; kas mõni neist oli alla 18-aastane laps; kas keegi neist kutsus politsei; kas tema või nemad tegid midagi muud toimuva lõpetamiseks; kuidas küsitletav end pärast seda juhtumit tundis (vihane, hirmunud, endast väljas, tundis ennast süüdi, oli raskusi magamisega, enesehinnang langes, oli masendus, oli raskusi keskendumisega, hakkas rohkem alkoholi või narkootikume tarvitama, ei ühtegi neist); milliseid vigastusi viimase juhtumi ajal sai (sinikad, verevalumid; kriimustused; haavad, kust tuli verd; murtud luud või hambad; siseorganite vigastused; muud füüsilised vigastused; ei saanud füüsilisi vigastusi); kas sai arstiabi (jah; ei, kuigi seda oleks vaja olnud; ei, seda ei olnud vaja); kas viimane juhtum viis endast välja; kas sai abi psühholoogilt või nõustajalt (jah; ei, kuigi seda oleks vaja olnud; ei, seda ei olnud vaja); kas võttis haiguslehe (jah; ei, kuigi seda oleks vaja olnud; ei, seda ei olnud vaja); kas pidi ostma ravimeid, uusi riideid või uusi asju lõhutud asjade asemele või tegema mingeid muid kulutusi; kui suured need kulutused olid (väiksemad kui 500 krooni, 500–1000 krooni, 1001–5000 krooni, suuremad kui 5000 krooni, ei oska summat nimetada); kas pidi viimase juhtumi tõttu ära jätma mõne külaskäigu või ürituse; kas on viimasest juhtumist kellelegi rääkinud (sugulasele või sõbrale, tuttavale või kolleegile, politseile, sotsiaal- või ohvriabitöötajale, arstile, psühholoogile või nõustajale, kellelegi teisele (kellele)); miks ei rääkinud kellelegi (ei teadnud kedagi, kelle poole pöörduda; juhtunu ei olnud nii tähtis; oli häbi; kartis, et hakatakse süüdistama; kartis kättemaksu; ei oleks usutud; ei tahtnud, et suhe partneriga kannataks; mõnel muul põhjusel (millisel); kas viimane juhtum oli paarisuhtevägivald, kuidas seda juhtumit kirjeldaks (see oli kuritegu; see ei olnud õige, aga see ei olnud ka kuritegu; see oli lihtsalt midagi, mis juhtus); kas küsitletava arvates Eesti ühiskonnas on probleeme paarisuhtevägivallaga; kas soovib midagi uuringu või teema kohta öelda. ERI VALDKONDADE STATISTIKA Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatlus­periood Kogutavad ja kasutatavad andmed 155. Eesti regionaal­areng 50101 aasta kvartal Eesti regionaalarengu andmebaas sisaldab kohaliku omavalitsusüksuse kohta riikliku statistikana andmeid rahvastiku, statistilisse profiili kuuluvate ettevõtjate ning linnatänavate võrgu ja kohalike maanteede kohta. Ametkondlikest allikatest on pärit järgmine kohalike omavalitsusüksuste kohta käiv statistiline informatsioon: kohalike omavalitsusüksuste keskuste kaugused Tallinnast ja maakonnakeskusest, pindala, kohalike omavalitsusüksuste katastris registreeritud maa, palgatöötajate kuukeskmine brutotulu, kohalike eelarvete tulud ja kulud, sh üksikisiku tulumaksu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse, riigieelarve toetusfond, eraldised investeeringuteks, sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest, kohalike omavalitsuste võlakoormus, kasutusse lubatud eluruumid, kasutusse lubatud mitteeluhooned, toimetulekutoetused, registreeritud töötud, raamatupidamise aastaaruande esitanud äriühingute arv ning nende müügitulu, üldhariduse päevaõppekoolide ja õpilaste arv, rahvaraamatukogude põhinäitajad, päästeteenistuste registreeritud tulekahjude arv. Maakonniti ja piirkonniti avaldatakse eelkõige teiste statistiliste vaatlustega kogutud andmeid. Vaatlusega kogutakse andmeid naaberriikide NUTS III taseme piirkondade kohta. 156. Säästva arengu näitajad 50201 aasta Sotsiaalvaldkond: allpool vaesuspiiri elava rahvastiku osakaal; Gini indeks; töötuse määr; naiste ja meeste keskmise palga vahe; üksikvanemaga laste osatähtsus; elanikkonna toitumise tase; suremus haigustesse põhjuse ja soo järgi; imikusuremuskordaja; eeldatav eluiga sünnihetkel; nende elanike osatähtsus, kelle reovesi kanaliseeritakse; tervishoiukulutuste osatähtsus SKPs; omandatud haridus tasemete järgi; madala kvalifikatsiooniga töötajate osatähtsus; eluruumide arv leibkonnaliikme kohta; leibkondade koosseis; politseis registreeritud kuriteod; rahvastikutihedus; iibekordaja; noorte töötuse tase; sotsiaalsed koguhüved; rändeiibe kordaja. Keskkonnavaldkond: kasvuhoonegaaside heitkogus; osoonikihti lagundavate ühendite kasutamine; saasteainete sisaldus õhus linnastunud aladel; intensiiv- ja mahepõllunduse kasutuses olev maa; väetise kasutamine; taimekaitsevahendite kasutamine; metsamaa pindala muutused; raie osatähtsus puidu aastajuurdekasvus; maakasutuse muutused; kalapüük liigiti; veekasutuse intensiivsus; suuremate jõgede aastakeskmine BHT tase; kaitsealade pindala; ohustatud liikide osatähtsus; lämmastiku ja fosfori juurdekanne merekeskkonda aastas. Majandusvaldkond: SKP elaniku kohta; investeeringute osatähtsus SKPs; jooksevkonto bilanss; riigivõlg; ametliku arenguabi osatähtsus SKPs; lisandväärtus majandussektorites; tarbijahinnaindeksi muutus; keskkonnakaitsekulutuste osatähtsus SKPs; energia kogutarbimine kütuseliigiti; energia tootmine taastuvatest energiaallikatest; energia tarbimise intensiivsus; olmejäätmete teke ja ladestamine; tööstusjäätmete teke ja ladestamine; paberi ja klaasi taaskasutamine; ohtlike jäätmete teke (sh ladestatud ja põletatud); radioaktiivsete jäätmete teke ja ladestamine; jäätmete käitlemise ja ladestamise seadmed. Institutsiooniline valdkond: Interneti kasutajate arv; telefoniliine 1000 elaniku kohta; teadus- ja arenduskulutuste osatähtsus SKP-s. Kogutavate ja kasutatavate näitajate loetelu võib muutuda vastavalt Eesti säästva arengu strateegiale. [RTL 2008, 89, 1261 – jõust. 30.10.2008] [1] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. [2] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel [3] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel