Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline leping koostöö ja vastastikuse abi kohta õnnetuste korral — RT II, 1995, 29, 144

Vabariigi Valitsuse 20.06.1995 korraldus nr 597-k eelnõuga nõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Soome Vabariigi valitsus, edaspidi nimetatud lepingupooled, tunnistades püsiva koostöö vajadust lepingupoolte või kolmandate riikide territooriumil toimunud õnnetuste tagajärgede likvideerimisel, olles veendunud, et koostöö õnnetuste korral on kasulik mõlemale lepingupoolele ja aitab vähendada ohtu inimestele, varale ja keskkonnale, pidades käesolevat lepingut selle valdkonna muude kahepoolsete kokkulepete raamlepinguks, leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1. Mõisted Käesolevas lepingus kasutatud mõistetel on järgmine tähendus: abipaluja tähendab lepingupoolt, kes esitab teisele lepingupoolele käesoleva lepingu kohaselt palve saata abistamisgruppe, vajalikku varustust ja abistamise vahendeid; abiandja tähendab lepingupoolt, kes käesoleva lepingu kohaselt täidab teise lepingupoole palve abistamisgruppide, vajaliku varustuse ja abistamise vahendite saatmise osas; abistamisgrupp tähendab abiandja poolt lähetatud spetsialistide gruppi, sealhulgas ka sõjaväepersonali, ning muid gruppe, mis on mõeldud abi andmiseks ja millel on vajalik varustus; varustus tähendab abistamisgruppide eriotstarbelisi ja teisi sõidukeid, abi andmiseks vajalikke seadmeid, vahendeid ja materjale ning muid esemeid, kaasa arvatud grupi liikmete isiklikke tarbeesemeid; abistamise vahendid tähendavad õnnetuse tõttu kannatada saanud inimestele jaotamiseks ettenähtud toiduaineid ja tarbeesemeid. Artikkel 2. Rakendusala Käesolev leping sätestab lepingupoolte koostöö, mille eesmärk on õnnetuste korral ära hoida või piirata inimestele, varale või keskkonnale tekkivat kahju, järgmistes valdkondades: 1) õnnetustest ja õnnetusohtudest teatamine; 2) vastastikuse abi andmine õnnetuste tagajärgede likvideerimisel. Artikkel 3. Kompetentsed ametivõimud Käesoleva lepingu mõistes on kompetentseks ametivõimuks Eesti Vabariigis Riigi Päästeamet ja Soome Vabariigis Siseministeerium. Kompetentsed ametivõimud lepivad omavahel kokku käesoleva lepingu sätete rakendamise ja sellega seonduva praktilise koostöö osas. Lepingupooled teatavad teineteisele viivitamatult kompetentse ametivõimu vahetumisest. Artikkel 4. Kontaktkeskused Kompetentsed ametivõimud teatavad teineteisele andmed kontaktkeskuste kohta, mis annavad ja võtavad vastu artiklis 5 nimetatud teateid. Need kontaktkeskused peavad olema pidevalt kasutatavad. Kompetentsed ametivõimud teatavad teineteisele viivitamatult kontaktkeskusi puudutavate andmete muutumisest. Artikkel 5. Õnnetustest teatamine Lepingupooled teatavad teineteisele viivitamatult kontaktkeskuste kaudu niisugustest oma territooriumil asetleidvaist õnnetustest, millel on või võib olla kahjulikku mõju teise lepingupoole territooriumil. Teade peab sisaldama andmed õnnetuse iseloomu ja sündmuskoha, sündmuskohal ja selle ümbruses rakendatud või kavandatavate abinõude kohta, samuti teiste oluliste asjaolude kohta. Andmed tuleb edastada ka olukorra arengu kohta. Lepingupooled teatavad teineteisele vajaduse korral ka sellistest kolmandates riikides toimunud õnnetustest, millel on või võib olla kahjulikku mõju kummagi lepingupoole territooriumil. Artikkel 6. Abi andmine Lepingupooled võivad õnnetuse või õnnetusohu korral teise lepingupoole palvel anda vajalikku abi vastavalt oma võimalustele ja käesoleva lepingu sätetele, et ära hoida või piirata inimestele, varale või keskkonnale tekkivat kahju. Abipaluja peab teatama, missugust abi ja millises ulatuses ta vajab, ning andma võimaluste piires teisele lepingupoolele niisugust teavet, mida viimane võib vajada otsustamaks abi ulatuse üle. Lepingupool, kellelt abi palutakse, peab viivitamatult otsustama ja teatama abipalujale, kas ta saab palutud abi anda ning antava abi ulatuse ja tingimused. Abi tuleb anda viivitamatult. Artikkel 7. Varustus ja hooldus Abistamisgruppidel peab olema piisav varustus iseseisvaks tööks sündmuskohal. Abipaluja tagab vajaduse korral abistamisgruppidele lisavarustuse, samuti nende vajaliku hoolduse ja teenindamise. Abistamisgrupi liikmetele antakse vajaduse korral arstiabi. Artikkel 8. Juhtimine Päästetöid juhib selle lepingupoole vastav ametkond, kelle territooriumil neid töid tehakse. Abistamisgrupp töötab abipaluja territooriumil oma juhtkonna alluvuses ja oma riigis kehtivate eeskirajde alusel. Artikkel 9. Riigipiiri ületamine ning varustuse ja abistamise vahendite sisse- ja väljavedu Kumbki lepingupool tagab teise lepingupoole abistamisgruppidele riigipiiri ületamisel kiire ja lihtsa piiri- ja tollikontrolli. Lepingupooled vabastavad oma territooriumile saabuvate abistamisgruppide varustuse ning abistamise vahendid kõigist tolli- ja muudest maksudest ning lõivudest. Kui päästetööd on lõpetatud, peab abiandja niipea kui võimalik kogu oma varustuse, välja arvatud purunenud või hävinenud varustuse, abipaluja territooriumilt välja viima. Väljaviidav varustus vabastatakse kõigist tolli- ja muudest maksudest ning lõivudest. Abistamise vahendid tuleb täielikult jaotada õnnetuse tõttu kannatada saanud inimestele või üle anda abipaluja kompetentsele ametivõimule. Juhul kui abistamisguppide ja varustuse hulka kuulub ka sõjaväepersonali, riigilaevu ja -õhusõidukeid ning sõjaväe sõidukeid, mille sisseveoks vajatakse eriluba, tuleb abipaluja vastaval ametkonnal selline luba taotleda. Riigipiiri ei või enne ületada, kui luba on antud. Abistamisgruppide, nende varustuse ja abistamise vahendite suhtes riigipiiri ületamisel rakendatavate tolli- ja kontrolliprotseduuride osas lepitakse vajaduse korral täpsemalt kokku mõlema riigi tolli- ja piirivalvevõimude vahel. Artikkel 10. Kulud Abipaluja hüvitab abiandjale abi andmisest tulenevad kulud, kaasa arvatud arstiabi andmisest tulenevad kulud. Lepingupooled võivad õnnetuse iseloomu ja ulatust arvesse võttes kokku leppida ka teisiti. Abipaluja võib oma abipalve igal ajal tagasi võtta, kuid abiandjal on sellisel juhul õigus saada hüvitust nende kulude eest, mis tal on tekkinud. Juhul, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti, hüvitatakse kulud viivitamatult, kui abiandja on seda nõudnud. Artikkel 11. Kahjude hüvitamine Kumbki lepingupool loobub kõigist kahju hüvitamise nõuetest teise lepingupoole vastu abistamisgrupi liikmete surma, kehavigastuse või nende tervisele või isiklikele asjadele tekkinud muu kahju korral, kui juhtumid on aset leidnud käesolevast lepingust tulenevate ülesannete täitmisel. Abiandja kindlustab abistamisgrupi vastavalt oma riigis kehtivatele eeskirjadele. Kindlustuskulud lülitatakse abi andmise üldiste kulude hulka ja abipaluja hüvitab need nii, nagu käesolevas lepingus on sätestatud. Kui abiandja abistamisgrupi liige käesolevast lepingust tulenevate ülesannete täitmisel tekitab kahju kolmandale isikule abipaluja territooriumil, hüvitab abipaluja kahju samade õigusaktide alusel, mida rakendataks, kui kahju oleks tekitanud abipaluja oma töötaja. Abipalujal on õigus esitada regressihagi tema poolt käesoleva artikli kohaselt hüvitatud kahju nõudes selle abistamisgrupi liikme vastu, kes on tekitanud kahju tahtlikult või raske ettevaatamatuse tõttu. Artikkel 12. Vaidluste lahendamine Käesoleva lepingu tõlgendamisel või täitmisel tekkivad vaidlused, mida kompetentsed ametivõimud ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse lepingupoolte vahel diplomaatiliste kanalite kaudu. Juhul kui lepingupooled ei suuda diplomaatiliste kanalite kaudu saavutada kokkulepet, võib kumbki lepingupool esitada vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks vahekohtule, mille otsus on lõplik ja täitmiseks kohustuslik. Vahekohtu osas järgitakse rakendatavaid Haagi Rahvusvahelise Vahekohtu eeskirju. Kumbki lepingupool kannab omalt poolt nimetatud vahekohtu liikme kulud ning tema vahekohtus asja käsitlemisest tekkinud kulud. Eesistuja kulud ja muud kulud jagatakse lepingupoolte vahel pooleks. Vahekohus võib teha ka otsuse kulude teistsuguse jagamise kohta. Artikkel 13. Muud lepingud Käesolev leping ei mõjuta kummagi lepingupoole õigusi ega kohustusi, mis tulenevad teistest kahe- või mitmepoolsetest lepingutest. Artikkel 14. Lõppsätted Käesolev leping jõustub kolmekümne päeva möödumisel päevast, kui lepingupooled on teineteisele kirjalikult teatanud, et lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud toimingud on teostatud. Käesoleva lepingu kehtivus lõpeb kaheteistkümne kuu möödumisel päevast, kui lepingupool on teisele lepingupoolele kirjalikult teatanud oma kavatsusest leping lõpetada. Tehtud Helsingis 26. juunil 1995. aastal kahes eksemplaris eesti ja soome keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad võrdset jõudu. Eesti Vabariigi valitsuse nimel E. SAVISAAR Soome Vabariigi valitsuse nimel J.-E. ENESTAM