Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline majandusspetsialistide ja majandusjuhtide väljaõppe ja täienduskoolituse alase koostöö protokoll — RT II, 1995, 28, 123

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1993. a korraldus nr 320 Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Saksamaa Liitvabariigi valitsus kavatsevad majandusreformi protsessi toetamiseks ja mõlemale poolele kasulike kahepoolsete majandus- ning muude sidemete arendamiseks teha koostööd majandusspetsialistide ja majandusjuhtide väljaõppe ja täienduskoolituse valdkonnas ning lepivad sel eesmärgil kokku alljärgnevas: 1. Majandusspetsialistide ja majandusjuhtide väljaõppe ja täienduskoolituse alase koostöö eesmärgiks on turumajandusele üleminekuks vajalike majandusstruktuuride ja ettevõtlusvormide tugevdamine, samuti kutseharidusreformi läbiviimine. 2. Sel eesmärgil toetavad Eesti Vabariigi valitsus ja Saksamaa Liitvabariigi valitsus a) majandusjuhtide ning sealhulgas ka juhtivate haldustöötajate väljaõppe ja täienduskoolituse programme; b) koostööd kutsehariduse valdkonnas, eriti spetsialistide väljaõpet ja täienduskoolitust; c) majandusspetsialistide ja majandusjuhtide väljaõppe ja täienduskoolituse alase koostöö arendamist majandusorganisatsioonide vahel. 3. Mõlemad pooled toetavad ja soodustavad koostööd ettevõtete, organisatsioonide ja õppeasutuste vahel, millised tegelevad majandusspetsialistide ning majandusjuhtide väljaõppe ja täienduskoolitusega. 4. Koostöövaldkondadeks on eriti: a) partnerluse loomine ja edasiarendamine teadusasutuste, õppeasutuste ja täienduskoolituskeskuste vahel pikaajalise koostöö huvides; b) õppejõudude ja juhendajate lähetamine sobivatesse koolituskeskustesse; c) seminaride korraldamine peamiselt Eesti Vabariigis ning süvendatud koolituseks ühiselt väljavalitud osavõtjatele ka Saksamaa Liitvabariigis; d) ühiselt väljavalitud sobivatele, piisavalt saksa keelt valdavatele noortele juhtivtöötajatele ja spetsialistidele pikemaajalise praktika korraldamine saksa ettevõtetes; e) kutsehariduse näidisõppeasutuste toetamine; f) nõustamine ning koostöö väljaõppe ja täienduskoolituse süsteemi reformimisel, koolitusprogrammide (õppeplaanid, meetodid, õppe- ja õpetamisvahendid) arendamisel ja kutsehariduse alases uurimistöös. 5. Koostöö konkretiseerimiseks määratakse kindlaks aastaprogrammid. Vastastikusel nõusolekul võib programmi selle kehtivusajal muuta või täiendada. 6. Ei ole välistatud teiste abinõude toetamine, mida ei ole küll mainitud programmides, kuid mis vastavad käesoleva protokolli suunitlusele. 7. Selle protokolli elluviimine tehakse ülesandeks mõlema valitsuse poolt määratud ekspertidest koosnevale väljaõppe ja täienduskoolituse töögrupile. Ekspertgrupi juhtimise eest vastutab Saksa poolel Saksamaa Liitvabariigi Välisministeerium ja Eesti poolel Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. Ekspertgrupp võib teatud valdkondade jaoks moodustada töögruppe. 8. Ekspertgrupi tööülesannete hulka kuuluvad eriti: a) programmide kindlaksmääramine; b) hinnangu andmine programmidele, nende läbiviimisele ja tulemustele; c) koostöö koordineerimine ja arendamine punktis 3 nimetatud ettevõtete, organisatsioonide ja asutustega; d) informatsiooni teiste kahe- või mitmepoolsete koolitusprogrammide kohta, mis puudutavad käesolevas protokollis fikseeritud koostöövaldkonda. 9. Ekspertgrupp tuleb ühe või teise poole kutsel kokku vähemalt kord aastas. 10. Mõlemad pooled on seisukohal, et edukaks koostööks on soovitav neil, kes vastavalt sellele protokollile saavad väljaõpet ja täienduskoolitust, osata partnermaa keelt. Sellele küsimusele pööravad mõlemad pooled suurt tähelepanu. Eesti Vabariigis valitakse Saksamaa Liitvabariigi asutustesse ja ettevõtetesse süvaõppepraktikale suunamiseks eelisjärjekorras välja need kandidaadid, kes oskavad saksa keelt. 11. Mõlemad pooled on nõus, et majandusspetsialistide ja majandusjuhtide käesolevale protokollile vastavate väljaõppe ja täienduskoolituse programmide finantseerimine toimub lähtudes alljärgnevatest põhimõtetest: a) Eesti pool kannab kõik kulud, mis tuleb tasuda Eesti kroonides; b) Saksa pool kannab kõik kulud, mis tuleb kanda Saksa markades. 12. Teatud projektide osas võivad vastava projekti partnerid omavahelisel kokkuleppel muuta punktis 11a antud finantseerimiskorda. 13. Reeglina kasutatavad läbiviimis- ja finantseerimiseeskirjad on ära toodud käesoleva protokolli lisana. 14. Küsimused, mis võivad tekkida täienduskoolituse programmide ettevalmistamisse, läbiviimisse ja kokkuvõtete tegemisse kaasatud ekspertide, õppejõudude või juhendajate staatuse osas, on reguleeritud esialgu nii, nagu on ette nähtud staatuse küsimustes lahendamine sõlmitava kultuurialase koostöö kokkuleppe raames. 15. Töölubade andmine üritustel osalejatele toimub vastavalt vastuvõtva maa seadustele. 16. Vajaduse korral konsulteerivad mõlemad pooled nii selle protokolli elluviimise kui ka edasise arengu võimaluste üle. 17. Käesolev protokoll jõustub allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 1996. Identsed protokolli tekstid koostatakse eesti ja saksa keeles. Tallinnas, 10. augustil 1993. a. Eesti Vabariigi valitsuse poolt M. ÜÜRIKE Saksamaa Liitvabariigi valitsuse poolt H. von WISTINGHAUSEN Lisa Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise 10. augustil 1993. a. alla kirjutatud majandusspetsialistide ja majandusjuhtide väljaõppe ning täienduskoolituse alase koostöö protokolli 13. punkti järgsed läbiviimise ja finantseerimise eeskirjad Organisatsioonid, millised viivad läbi programme majandusspetsialistide ja majandusjuhtide väljaõppe ja täienduskoolituse raames, valmistavad koos oma partneritega ette nende läbiviimise vajalikul tasemel. Seejuures lähtutakse järgnevatest põhimõtetest: 1. Partnerid esitavad omapoolsed ettepanekud projektide läbiviimiseks oma riigi asjaomastele asutustele hiljemalt iga kalendriaasta 31. augustiks. 2. Protokolli 7. punkti järgne ekspertgrupp teeb otsuse projektettepanekute aastaprogrammi lülitamise kohta iga kalendriaasta novembri lõpuks. 3. Seejärel viivad partnerid läbi vastuvõetud programmide elluviimiseks vajalikud organisatsioonilised ettevalmistused. Kusjuures peetakse kinni vähemalt kolmekuulisest ettevalmistustähtajast. 4. Mõlemad partnerid osalevad kandidaatide valikul. Valiku tegemisel osavõtuks Saksamaa Liitvabariigis läbiviidavatest enam kui kolmekuulistest programmidest on määrav saksa keele oskus. 5. Partnerid lepivad kokku kandideerimiskorra suhtes. Kandideerimisdokumendid tuleb programmi läbiviivale partnerile esitada vähemalt kümme nädalat enne programmi algust. Programmi läbiviiv partner teatab lähetavale partnerile kandidaadi vastuvõtust hiljemalt neli nädalat enne programmi algust. 6. Programmi läbiviiv partner esitab hiljemalt kaks nädalat enne programmi algust selle kava. 7. Partnerid võtavad järgnevad kohustused: a) Lähetav partner kannab reeglina osavõtjate sõidukulud saabumispunktini Eesti Vabariigis või vastavalt Saksamaa Liitvabariigis, ning lahkumispunktist tagasi Saksamaa Liitvabariiki või vastavalt Eesti Vabariiki. b) Programmi läbiviiv partner kannab programmiga seotud sõidukulud osavõtjate sõitudel saabumispunktist lahkumispunkti. c) Programmi läbiviiv partner kannab kuni kolmekuuliste programmide puhul majutus- ja toitlustuskulud vastavalt kohalikele tingimustele – reeglina sisaldab see ka taskuraha – või võimaldab stipendiumi vastavalt antud läbiviimise ja finantseerimise eeskirja punktile 8. d) Grupiprogrammide puhul kannab tõlgi kulud lähetav partner. Üksikisikute, nagu näiteks õppejõudude ja nõunike puhul võib vastuvõttev partner vajaduse korral kanda tõlgi kulud. 8. Enam kui kolm kuud kestvate programmide (praktika) korral Saksamaa Liitvabariigis ja eriti individuaalprogrammide korral, maksab programmi läbiviiv partner mõõdukat stipendiumi, millest kaetakse kõik elamiskulud. Juhul kui majutus- ja toitlustuskulud katab läbiviiv partner, makstakse mõõdukat taskuraha. 9. Programmi läbiviiv partner kannab seminari kulud Saksamaa Liitvabariigis. 10. Lähetav partner võtab enda peale enam kui kolm kuud kestvatest programmidest osavõtjate keelealase ettevalmistuse. Lisaks võib programmi läbiviiv partner vajaduse korral, eraldi kokkuleppe alusel partneriga, kolm või enam kuud kestva programmi eel korraldada ühe- kuni kahekuulise sissejuhatava või erialakeele kursuse, kandes ise vastavad kulud. Keeleinstituudi juures õppimise ajal kannab programmi läbiviiv partner majutus- ja toitlustamiskulud ning maksab osavõtjatele taskuraha. 11. Programmi läbiviiv partner kannab haigus-, tsiviilvastutus- ning teatud tingimustel kokkuleppel õnnetusjuhtumite vastu kindlustamisega seotud kulud. Kehtivad antud juhtudel kasutatavad kindlustustingimused. 12. Õppejõududele, keda Saksamaa Liitvabariigi valitsus lähetab loenguid või seminare pidama, kindlustab vastuvõttev partner tasuta majutamise ja toitlustamise ning meditsiinilise hoolduse haigestumise korral, kui küllakutses ei ole kokku lepitud teistsuguste tingimuste osas. 13. Partnerid abistavad osavõtjaid vajaliku elamisloa hankimisel. 14. Kutsehariduse alase koostöö vorme, mida antud eeskirjad ei käsitle, reguleeritakse igal üksikjuhtumil eraldi kokkulepetega.