Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline kaubandusliku meresõidu alane kokkulepe — RT II, 1995, 28, 121

Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1993. a korraldus nr 625-k Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Saksamaa Liitvabariigi valitsus, soovides kindlustada mõlemapoolsel huvitatusel ja väliskaubanduse vabadusel põhinevate kaubandusliku meresõidu alaste suhete harmoonilist arengut Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel ning maksimaalselt tugevdada rahvusvahelist koostööd sellel alal, veendumuses, et kahepoolse kaubavahetusega peab kaasnema tõhus teenuste vahetamine, leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1. Mõistete määratlemine Käesolevas kokkuleppes tähistavad: 1. mõiste «kompetentne meretranspordiametkond» – a) Saksamaa Liitvabariigis Transpordiministeeriumi ning sellele alluvaid ametkondi, b) Eesti Vabariigis Teede- ja Sideministeeriumi ning sellele alluvaid ametkondi; 2. mõiste «ühe lepingupoole laev» iga laeva, mis vastavalt antud lepingupoole õiguslikele ettekirjutustele sõidab tema lipu all ja on tema seaduste kohaselt kantud laevaregistrisse. See mõiste ei hõlma sõjalaevu ja kalapüügialuseid. Silmas pidades artiklite 2, 5, 8, 9, 10, 12, 13, 14 ja 15 rakendamist, kuulub mõiste «lepingupoole laev» alla ka iga kolmanda riigi lipu all sõitev laev, mida kasutatakse ühe lepingupoole mõne merelaevandusettevõtte poolt; 3. mõiste «ühe lepingupoole merelaevandusettevõte» merelaevu kasutavat laevandusettevõtet, mis asub selle lepingupoole territooriumil ning on vastavalt selle lepingupoole õiguslikele ettekirjutustele tunnustatud merelaevandusettevõttena; 4. mõiste «laevapere liige» kaptenit ja iga isikut, kes täidab reisi ajal laeva pardal reisiga seotud ülesandeid või ametikohustusi ning kelle nimi on sisse kantud laeva munsterrolli. Artikkel 2. Meresõidu vabadus (1) Lepingupooled lepivad kokku kahe riigi vahelise meresõidu edendamises. Nad hoiduvad igasugustest meetmetest, mis võiksid kahjustada takistamatut rahvusvahelist laevaliiklust ning lepingupoolte merelaevandusettevõtete piiranguteta osalemist kahepoolsete väliskaubandussidemete raames vahetatavate kaupade veos ning meresõitu kummagi riigi ja kolmandate riikide vahel. (2) Lepingupoolte laevadel on õigus sõita lepingupoolte rahvusvaheliseks kaubanduslikuks meresõiduks avatud sadamate vahel ning vedada reisijaid ja kaupu nii lepingupoolte vahel kui ka lepingupoolte ja kolmandate riikide vahel. (3) Kolmandate riikide merelaevandusettevõtted ning kolmanda riigi lipu all sõitvad laevad võivad piiranguteta osaleda lepingupoolte kahepoolse väliskaubanduse raames vahetatavate kaupade veos. Lepingupoolte merelaevandusettevõtete poolt prahitud laevadele laienevad samad soodustused, mida omavad ühe lepingupoole lipu all sõitvad laevad. Artikkel 3. Rahvusvahelised kohustused (1) Käesolev leping ei puuduta teistest lepingupoolte poolt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, eelkõige 1974. a. 6. aprilli liinikonverentside käitumiskoodeksi konventsioonist tulenevaid kohustusi ning eriti kohustusi, mis tulenevad Saksamaa Liitvabariigile tema liikmeksolekust Euroopa ühendustes. (2) Liinikonverentside käitumiskoodeksi konventsiooni elluviimisest tulenevad praktilised üksikasjad tuleb lahendada rahvusvahelises kahepoolses laevaliikluses osalevate ja vastavate konverentside liikmeks olevate merelaevandusettevõtete vahel. (3) Lepingupooled taotlevad vastavate meresõidu ohutust, meremeeste sotsiaalseid tingimusi, ohtlike ainete transporti ja merekeskkonna kaitset käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega ühinemist. Artikkel 4. Merelaevandusettevõtte mittediskrimineerimine Lepingupooled loobuvad igat liiki diskrimineerivast tegevusest rahvusvahelises meresõidus, mis võiks kahjustada teise lepingupoole kaubandusliku meresõidu alaseid huvisid või piirata vaba konkurentsi põhimõtete vastaselt merelaevandusettevõtete vaba valikut. Artikkel 5. Eeskirjad sadamates ja territoriaalvetes (1) Kumbki lepingupool tagab vastastikkuse põhimõttel oma sadamates, territoriaalvetes ja muudes tema võimupädevusse kuuluvates vetes teise lepingupoole laevadele sama kohtlemise nagu oma rahvusvahelises liikluses osalevatele laevadele, eriti sisenemisel sadamatesse, sadamates viibimisel ja sadamatest lahkumisel, sadamaseadmete kasutamisel kauba- ja reisijateveol, samuti juurdepääsul kõigile sadamateenustele ja muudele olemasolevatele sadamastruktuuridele. (2) Lõikes 1 nimetatud vastastikkuse põhimõte laieneb ka mõlema lepingupoole merelaevandusettevõtete õigusele teostada laevade agenteerimist ja kasutada laevaagentide teenuseid vastavalt antud lepingupoole kehtivatele seadustele. Artikkel 6. Maksete vaba ülekandmine Kumbki lepingupool tagab teise lepingupoole merelaevandusettevõtetele õiguse kasutada oma võimupiirkonnas teostatud kaubandusliku meresõidu teenustest saadud tulu kaubandusliku meresõiduga seoses olevateks makseteks või kanda see vabalt konverteeritavas vääringus üle välismaale. Ülekandmine peab toimuma ametliku vahetuskursi alusel ja tavapärase tähtaja jooksul. Artikkel 7. Käesoleva kokkuleppe rakendusalasse mittekuuluvad valdkonnad Käesolev kokkulepe ei puuduta lepingupoolte kehtivaid õiguslikke ettekirjutusi: a) oma lipu eesõiguse osas kabotaažvedude, pääste-, pukseerimis-, lootsi- ja muu tegevuse suhtes, mis on reserveeritud oma merelaevandus- või muudele ettevõtetele või oma riigi kodanikele; see ei puudata aga kabotaažvedusid, kui ühe lepingupoole laev sõidab teise lepingupoole sadamate vahel, et lossida kolmandast riigist pärit kaupu või lasta maale sealt tulevaid reisijaid või võtta pardale kaupu või reisijaid nende veoks kolmandasse riiki; b) laevade kohustuse osas võtta peale loots; c) laevade osas, mis täidavad riiklikke funktsioone; d) mereuuringute alase tegevuse osas; e) eesõiguse osas teostada meremõõdistamisi oma territoriaalvetes. Artikkel 8. Teise lepingupoole õiguslike ettekirjutuste järgimine tema võimupiirkonnas (1) Lepingupoolte laevad ja laevapered, reisijad ja laadungid alluvad teise lepingupoole võimupiirkonnas seal kehtivatele õiguslikele ettekirjutustele. (2) Lepingupoolte merelaevandusettevõtete laevad alluvad seni, kuni nad viibivad teise lepingupoole võimupiirkonnas, tema seadustele ja muudele õiguslikele ettekirjutustele, mis käsitlevad rahvusvahelises meresõidus osalevate laevade sisenemist tema territoriaalvetesse ja sealt väljumist ning nende laevade ekspluateerimist ja juhtimist. (3) Reisijad, laevapere liikmed ning kauba saatjad peavad järgima lepingupoolte territooriumil kehtivaid seadusi ja muid õiguslikke ettekirjutusi, mis käsitlevad reisijate ja laevapere liikmete sissesõitu, kohalviibimist ja väljasõitu ning kaupade sisse- ja väljavedu ning ladustamist, eriti aga neid, mis käsitlevad maabumisformaalsusi, sisserännet, tolli, makse ja karantiine. Artikkel 9. Meetmed meresõidu hõlbustamiseks Lepingupooled rakendavad oma seaduste ja sadamakorralduse raames kõiki vajalikke meetmeid, et hõlbustada ja edendada meresõitu, vältida seisuaegade mittevajalikku pikenemist ning vastavalt võimalustele kiirendada ja lihtsustada sadamates vajalike tolli- ja muude formaalsuste teostamist ning hõlbustada olemasolevate prügi ja jäätmete eemaldamiseks mõeldud seadmete kasutamist. Artikkel 10. Mõõdukirjade ja muude laevadokumentide vastastikune tunnustamine (1) Ühe lepingupoole poolt vastavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt väljaantud üldtunnustatud ning selle lepingupoole laeva pardal asuvaid laevadokumente tunnustatakse ka teise lepingupoole poolt. (2) Laevad, millel on ühe lepingupoole poolt ametlikult väljaantud mõõdukiri, on vabastatud uuest mõõdistamisest teise lepingupoole sadamates. Need dokumendid võetakse aluseks sadamamaksu arvestamisel. Artikkel 11. Laevapere liikmete reisidokumendid (1) Kumbki lepingupool tunnustab teise lepingupoole kompetentsete ametkondade poolt väljaantud reisidokumente ning tagab nende omanikele artiklis 12 nimetatud õigused. (2) Saksamaa Liitvabariigi puhul on reisidokumentideks reisipass või meremehe teenistusraamat ning Eesti Vabariigi puhul meremehe teenistusraamat või meresõidutunnistus koos kehtiva passiga. Artikkel 12. Laevapere liikmete sissesõit, läbisõit ja maalviibimine (1) Kumbki lepingupool lubab teise lepingupoole laeva laevapere liikmetel, kes omavad ühte artiklis 11 nimetatud reisidokumentidest, laeva viibimise ajal oma sadamates maale minna ning viibida sadama asukoha piirkonnas ilma sissesõidu eel antava ajutise elamisloata (viisata) ning kooskõlas asukohariigis kehtivate vastavate seadustega ja muude ettekirjutustega. Sellistel puhkudel on vajalik: Saksamaa Liitvabariigis – maaleminekuluba; Eesti Vabariigis – artikli 11 lõikes 2 nimetatud reisidokumendid. (2) Iga laevapere liige, kes omab ühte artiklis 11 nimetatud reisidokumentidest, võib pärast sissesõidu eel antava ajutise elamisloa (viisa) väljaandmist reisida läbi teise lepingupoole territooriumi järgmistel juhtudel: kojutoimetamise eesmärgil, asumaks oma või mõnele teisele laevale või muul teise lepingupoole vastavate ametkondade poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel. (3) Vastav ajutine elamisluba (viisa) tuleb välja anda võimalikult lühikese ajaga. (4) Lepingupoole kompetentsed ametkonnad võimaldavad lepingupoolte territooriumil haiglasse sattunud laevapere liikmel viibida maal statsionaarseks raviks vajaliku aja vältel. (5) Lepingupooled jätavad enesele õiguse keelduda oma territooriumile sissesõiduloa andmisest ebasoovitavatele isikutele ka siis, kui need isikud omavad ühte artiklis 11 nimetatud reisidokumentidest. (6) Lepingupoole diplomaatiliste missioonide ja konsulaaresinduste teenistujatel ning selle lepingupoole laevade kaptenitel ja laevapere liikmetel on õigus, järgides asukohariigis kehtivaid seadusi ja muid ettekirjutusi, üksteisega ühendusse astuda ning kohtuda. (7) Välja arvatud ülalnimetatud sätted, jäävad lepingupoolte poolt fikseeritud välismaalaste sissesõitu, maalviibimist ja väljasõitu käsitlevad sätted muutumatuks. Artikkel 13. Õnnetusjuhtumid merel (1) Kui ühe lepingupoole laev teeb teise lepingupoole territoriaalvetes läbi laevahuku või avarii, jookseb karile või satub mingil muul viisil merehätta, tagavad teise lepingupoole ametkonnad kaptenile, laevapere liikmetele, reisijatele ja laevale ning tema lastile samasuguse kaitse ja abi kui oma lipu all sõitvatele leavadele. Lauses 1 nimetatud õnnetusjuhtumeid uurivad kummagi lepingupoole poolt teisele lepingupoolele teatavaks tehtud ametkonnad juhul, kui selleks on olemas riiklik huvitatus, igal juhul aga siis, kui sellise õnnetusjuhtumi ajal on laev uppunud, maha jäetud või kui keegi on surma saanud. Ülalnimetatud ametkonnad esitavad uurimistulemused võimalikult kiiresti teise lepingupoole ametkondadele. (2) Juhul, kui laevaga on toimunud õnnetus või avarii, loobuvad lepingupooled sissesõidutolli, maksude ja igasuguste muude maksete, mille alla kuuluvad last, varustus, materjalid, tagavarad ja muu laeva juurde kuuluv, sissenõudmisest, kuivõrd neid esemeid ei kasutata ega tarbita ära teise lepingupoole võimupiirkonnas. (3) Lõige 2 ei välista lepingupoolte seaduste ja muude õiguslike ettekirjutuste rakendamist kaupade ajutise ladustamise suhtes. Artikkel 14. Meresõidu segakomisjon ja konsultatsioonid (1) Tagamaks käesoleva lepingu mõjusat rakendamist, luuakse meresõidu segakomisjon, mis koosneb kompetentsetest meretranspordiametkondadest ning lepingupoolte poolt nimetatud spetsialistidest. (2) Komisjon tegeleb ühist huvi pakkuvate küsimustega, eriti küsimustega, mis on seotud: lepingupoolte merelaevandusettevõtete ja laevade, mis tegelevad meresõiduga lepingupoolte vahel, tegevusega ning eriti liinikonverentside käitumiskoodeksi alase konventsiooni rakendamisest tuleneva tegevusega; meresõidu korrapäraseks kulgemiseks vajalike tingimuste järgimisega lepingupoolte merelaevandusettevõtete poolt; lepingupoolte merelaevandusettevõtete ja meretranspordiametkondade kahepoolsete konsultatsioonidega; vaidluste, sealhulgas käesoleva lepingu tõlgendamisest tulenevate arusaamatuste sõbraliku lahendamisega. (3) Meresõidu segakomisjon tuleb ühe lepingupoole taotlusel kokku hiljemalt kolme kuu jooksul pärast vastava taotluse esitamist. (4) Lepingupooled kohustuvad järgima vastastikuse kasu ning mõlema lepingupoole merelaevandusettevõtete ja laevade mittediskrimineerimise põhimõtteid. Artikkel 15. Tehniline koostöö Lepingupooled julgustavad mõlema riigi reedereid ning kaubandusliku meresõiduga tegelevaid institutsioone otsima ja arendama kõikvõimalikke koostöövorme, eriti tehniliste küsimuste ja spetsialistide väljaõppe alal. Artikkel 16. Jõustumine Käesolev kokkulepe jõustub alates päevast, mil lepingupooled on teineteisele teatanud, et lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud tingimused on täidetud. Jõustumise päevaks loetakse neist teadetest viimase laekumise päev. Artikkel 17. Kehtivusaeg ja tühistamine (1) Käesolev kokkulepe sõlmitakse määramata tähtajaks. (2) Kumbki lepingupool võib tühistada käesoleva kokkuleppe sellest teisele lepingupoolele teatamise teel, pidades kinni kuuekuulisest etteteatamistähtajast. Leping on sõlmitud Tallinnas 20. detsembril 1994. aastal kahes eksemplaris, kumbki eesti ja saksa keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt siduvad. Eesti Vabariigi valitsuse nimel A. MEISTER Saksamaa Liitvabariigi valitsuse nimel H. v. WISTINGHAUSEN