Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Gruusia Vabariigi valitsuste vaheline majandus- ja kultuurialase koostöö kokkulepe — RT II, 1995, 18, 102

Gruusia Vabariigi ja Eesti Vabariigi valitsus, edaspidi nimetatud «Pooled»: lähtudes vabariikide suveräänsusest ja nende vahel kujunenud traditsioonilistest majandus- ja kultuurisidemetest, tuginedes mõlema vabariigi kõrgemate riigivõimuorganite otsustele üleminekuperioodi kohta teel riiklikule iseseisvusele, tunnistades mõlema Poole riigiõiguslikku staatust, arvestades mõlema Poole huvitatust vastastiku kasulikust ja võrdõiguslikust pikaajalisest koostööst ning stabiilsest arengust, Poolte rahvamajanduse kindlustamiseks tootmis-tehnilise otstarbega toodangu, põllumajandussaaduste, tarbekaupade ja teenustega (edaspidi «toodang ja kaubad»), kaubandus-majanduslike suhete edasiseks kindlustamiseks ning laiendamiseks ja lähtudes võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasu põhimõtetest, leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1 Alates 1991. aastast arendada vastastikuseid toodete ja kaupade hankeid Gruusia Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel eranditult lepingulistel alustel. Pooled leiavad, et kaubalis-rahaliste ja turusuhete kompleksne ja kvaliteetne arendamine on strateegilise tähtsusega Gruusia Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelistes majandussuhetes. Artikkel 2 Gruusia Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelised toodangu ja kaupade vastastikused hanked teostatakse Poolte toodangu ja kaupade hankijate ja ostjate vahel sõlmitud hankelepingute alusel. Gruusia Vabariigi ja Eesti Vabariigi valitsused kohustuvad kaasa aitama 1991. a. hankelepingute sõlmimise lõpetamisele 15. detsembriks 1990. a. Artikkel 3 Pooled arvestavad, et 1991. a. vastastikuste hangete kindlustamise põhialuseks on Poolte toodangu ja kaupade hankijate ja ostjate vahel 1990. aastal väljakujunenud majandussidemete säilitamine ja laiendamine. Pooled leppisid kokku toodangu ja kaupade vastastikuste hangete aastabilansside väljatöötamiseks. Pooled leppisid kokku arendada edaspidi kaubavahetust ekvivalentsel alusel. Toodete ja kaupade 1990. aasta sisse- ja väljaveo bilanss koostatakse 15. märtsiks 1991. aastaks. Artikkel 4 Pooled leppisid kokku 1991. aastal sõlmida lepingud, kokkulepped või protokollid järgmistes koostöövaldkondades: üldmajanduslikud probleemid; rahanduspoliitika; sotsiaalsfäär ja rahvuskultuur; kaubavahetus; ehitus ja arhitektuur; teadus ja tehnika; põllumajandus; tööstus; keskkonnakaitse; vastastikune õigusabi; õiguskaitseorganite tegevuse koordineerimine. Pooled määravad kahe kuu jooksul kindlaks vastavad valitsusorganid, kes seda tööd teevad. Artikkel 5 Pooled leppisid kokku, et arveldused kaupade ja teenuste vastastikuste hangete eest, aga samuti vastastikuste makse- ja kaubabilansside väljatöötamine viiakse järk-järgult üle vastastikuste arvelduste otsesüsteemile. Artikkel 6 Hangete mahud ja nomenklatuur täpsustatakse hankijate ja ostjate vastastikusel kokkuleppel. Kõik hankijate ja ostjate õigused ja kohustused reguleeritakse kehtiva seadusandlusega ja vastastikuste lepingutega, kusjuures Pooled püüdlevad hankijate ja tarbijate vaheliste otsesidemete laiendamisele. Artikkel 7 Pooled leppisid kokku, et vastastikused arveldused teostatakse kehtivate hinnakirjade alusel, aga samuti vastavalt lepingutes, kokkulepetes ja protokollides kokkulepitud ja kindlaksmääratud hindades (rubla alusel). Pooled hoiduvad tegevusest, mis võib tekitada majanduslikku kahju kummalegi osapoolele. Artikkel 8 Pooled leppisid kokku, et teatavad õigeaegselt oma tegevusest siseturu reguleerimisel. Pooled kohustavad oma kompetentseid organeid välja töötama selleks vajalikud abinõud. Pooled teevad koostööd ja osutavad teineteisele teenuseid äri- ja marketing-tegevuses: äriinfo vahetus, osalemine Poolte korraldatud laatadel, kaasaaitamine uute toodete hankijate otsingul ja mõlema regiooni ettevõtetevaheliste majanduslike otsesidemete laiendamine, toodangu vastastikuste mittetransiitsete hangete korraldamine jne. Artikkel 9 Kokkuleppega kehtestatud hangete korra kindlustamiseks tunnistavad Pooled õigust viia sisse oma majanduspiiril arvestuse ja kontrolli tollirežiim. Artikkel 10 Poolte hankijate ja ostjate vahel tekkivad vaidlused lepingute sõlmimisel, muutmisel või katkestamisel vaadatakse läbi Riikliku Arbitraaži või kohtuorganite poolt majandusvaidluste lahendamiseks kehtestatud korras. Artikkel 11 Pooled vaatavad 1990. aastal läbi asutamislepingu sõlmimise alaliste esinduste avamiseks Tbilisis ja Tallinnas. Artikkel 12 Käesoleva kokkuleppe raames moodustatakse valitsustevaheline koostöökomisjon, kes vastavalt vajadusele töötab välja ja esitab Pooltele vastavaid soovitusi. Artikkel 13 Pooled tunnistavad, et nendevahelised suhted rajatakse rahvusvahelise õiguse põhimõtetele ja käesolevat kokkulepet ning temast tulenevaid õigusi ja kohustusi ei tohi tõlgendada Poolte lülitumisena mis tahes liitu või riikide ühendusse. Artikkel 14 Vabariigid omavad oma territooriumil täielikku seadusandlikku, täitev- ja kohtuvõimu. Kolmandate riikide jurisdiktsioon ei laiene käesoleva kokkuleppega kehtestatud vastastikustele suhetele. Kolmandate riikide poolt käesoleva lepingu osaliste suhtes poliitiliste motiividel avalike või varjatud majanduslike sanktsioonide rakendamise korral kasutavad Pooled kogu oma mõjujõudu vastuabinõude organiseerimiseks. Artikkel 15 Käesolev kokkulepe jõustub tema allakirjutamise päevast ja kehtib kuni üks Pooltest avaldab soovi seda muuta või kokkulepe katkestada. See võib toimuda mitte varem kui kolm kuud peale vastavasisulise avalduse saabumist. Kokkulepe on koostatud kolmes eksemplaris gruusia, eesti ja vene keeles. Kõik nimetatud tekstid omavad võrdset jõudu ja on alla kirjutatud Tbilisis 27. novembril 1990. a. Eesti Vabariigi valitsuse esimees E. SAVISAAR Gruusia Vabariigi Ministrite Nõukogu esimees T. SIGUA