Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja India Vabariigi valitsuse vaheline kaubandus- ja majandusalase koostöö leping — RT II, 1995, 18, 99

Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1993. a korraldus nr 593-k Vabariigi Valitsuse korraldus välislepingu muutmise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja India Vabariigi valitsus, edaspidi nimetatud «lepingupooled», püüdes jätkata ja kindlustada omavahelisi ajaloolisi sõprus- ja koostöösidemeid, soovides veelgi tugevdada kaubandus- ja majandussidemeid mõlema riigi vahel võrdsuse ja vastastikuse kasu põhimõtetel, on kokku leppinud järgnevas: Artikkel 1 Lepingupooled edendavad oma riikide seadusi ja määrusi järgides kaubandus- ja majanduskoostööd mõlema riigi vahel pikaajalisel ja püsival alusel. Artikkel 2 (1) Lepingupooled annavad teineteisele enamsoodustustatud riikide käsitluse kõigis küsimustes, mis puudutavad: (a) importimisel või eksportimisel võetavaid või nendega seotud tollimakse ja kõikvõimalikke lõive; (b) selliste maksude ja lõivude kogumismeetodit; (c) kõiki impordi ja ekspordiga seotud nõudeid ja formaalsusi, sealhulgas sätteid, mis reguleerivad impordi- ja ekspordilubasid, kui need on ette nähtud, tollikontrolli, transiiti, laoshoidmist ja ümberlaadimist; (d) imporditud toodetelt otseselt või kaudselt võetavaid makse ja muid siseriiklikke lõive; (e) maksmise ja selliste maksete ülekande viise. (2) Kõik eelised, soodustused, privileegid või immuniteedid, mis kumbki lepingupool annab kolmanda lepingupoole territooriumilt pärinevale või sinna veetavale mis tahes tootele, antakse viivitamatult ja tingimusteta samasugusele tootele, mis pärineb kummagi lepingupoole territooriumilt või mis tema territooriumile veetakse. Artikkel 3 Artikli 2 sätted ei kehti siiski järgmiste soodustuste andmise ega säilitamise kohta: (a) soodustused, mis kumbki lepingupool annab naabermaadele eesmärgil hõlbustada piirikaubandust; (b) soodustused ja eelised, mis tulenevad tolliliidust ja/või vabakaubanduspiirkonnast või enamsoodustus-kaubanduskokkuleppest, mille liikmeks on või võib saada kumbki lepingupool; (c) kõik soodustused ja eelised, mis antakse mis tahes arengumaade vahelise kaubandus- ja majanduskoostöö laiendamise programmi alusel, mis on avatud osalemiseks kõigile arengumaadele ja mille osapooleks kumbki lepingupool on või võib saada; (d) eelised ja soodustused, mis kumbki lepingupool annab mis tahes teisele riigile, mis eksisteeris enne 10. aprilli 1947 või selliste eeliste ja soodustuste asendamisel. Artikkel 4 (1) Lepingupooled õhutavad ja soodustavad kontakte oma riikide eraisikute ja juriidiliste isikute vahel, inter alia delegatsioonide ja ärimeeste visiitide vahetamise, näitustel ja messidel osalemise ning vastava ärialase informatsiooni vahetamise teel. (2) Lepingupooled õhutavad ka investeeringuid ja tehnoloogilist koostööd mõlema riigi vahel, inter alia ühisettevõtete loomise ja väliskaubandusorganisatsioonide, ettevõtete, firmade, pankade jne. harukontorite avamise teel teineteise territooriumidel kooskõlas oma riikide seaduste ja määrustega. Artikkel 5 Lepingupooled arendavad koostööd teaduse ja tehnoloogia, ökoloogia, transpordi, turismi, side, kaadriväljaõppe ja muudes vastastikku huvipakkuvates valdkondades. Artikkel 6 Kaupade ja teenuste sisse- ja väljavedu hakkab toimuma mõlema riigi eraisikute ja juriidiliste isikute vahel sõlmitavate lepingute alusel rahvusvaheliste hindadega kooskõlas nende riikide seaduste ja määrustega ning rahvusvahelise kaubanduse praktikaga. Kumbki lepingupool ei ole vastutav eraisikute ja juriidiliste isikute kohustuste ees, mis tulenevad nendest kaubandustehingutest. Artikkel 7 Kõik kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud maksed Eesti ja India vahel teostatakse vabalt konverteeritavas valuutas, juhul kui lepingupooled ei ole spetsiaalselt teisiti kokku leppinud. Artikkel 8 Samuti võivad mõlema maa eraisikud ja juriidilised isikud vabalt teineteise maale sisse ja sealt välja vedada kaupu ja teenuseid mis tahes rahvusvaheliselt tunnustatud ärikoostöö vormis kooskõlas kahe maa seaduste ja määrustega. Artikkel 9 Kummagi poole palvel peavad lepingupooled konsultatsioone, et soodustada käesoleva lepingu sujuvat rakendamist ning et viivitmatult lahendada mis tahes vaidlusi, mis võivad tekkida seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega. Artikkel 10 (1) Mõlemad lepingupooled teatavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu oma riigi seadustes ja määrustes käesoleva lepingu jõustamiseks nõutavate protseduuride täitmisest. Käesolev leping jõustub viimase teate laekumise kuupäeval, kuid lepingut rakendatakse ajutiselt alates selle allakirjutamise kuupäevast. (2) Käesolev leping jääb jõusse viieks aastaks. Lepingu kehtivust pikendatakse automaatselt järgnevateks aastasteks perioodideks, juhul kui kumbki lepingupool ei informeeri teist poolt kirjalikult vähemalt kuus kuud enne lepingu kehtivuse lõppemist oma kavatsusest leping lõpetada. Sellise lõpetamise puhul jäävad käesoleva lepingu tingimused kehtima kõikide kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud lepingu kehtimise ajal ja mis ei ole täidetud käesoleva lepingu kehtivuse lõppemise ajaks. Eelöeldu kinnituseks on allakirjutanud, olles selleks täielikult volitatud oma vastavate valitsuste poolt, alla kirjutanud käesolevale lepingule. Koostatud kahes eksemplaris 15. oktoobril 1993. a. New Delhis eesti, hindi ja inglise keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt autentsed. Tõlgendamisel tekkiva mis tahes lahkarvamuse puhul võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Eesti Vabariigi valitsuse nimel T. VELLISTE India Vabariigi valitsuse nimel [Allkiri]