Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline raskete kuritegudega võitlemise ja nende ennetamisel tehtava koostöö tõhustamise kokkulepe — RT II, 2008, 30, 86

Vabariigi Valitsuse 18.09.2008 korraldus nr 406 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituse andmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Ameerika Ühendriikide valitsus (edaspidi pooled), ajendatuna soovist teha partneritena koostööd, et tõhusamalt võidelda raskete kuritegude, sealhulgas terrorismi vastu, ja neid ennetada; tunnistades, et teabe jagamine on raskete kuritegude, sealhulgas terrorismi vastu võitlemise oluline osa; tunnistades, et tähtis on ennetada raskeid kuritegusid, sealhulgas terrorismi, ning nende vastu võidelda, austades sealjuures põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige eraelu puutumatust; järgides piiriülese koostöö tõhustamise Prümi lepingu eeskuju ning püüdes tugevdada ja ergutada pooltevahelist koostööd partnerluse vaimus, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1. Mõisted Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. Kriminaalõiguse eesmärgil – hõlmab tegevusi, mida määratletakse kui õigusemõistmist kriminaalasjades, mis tähendab ükskõik millist järgmist tegevust: süüdistatavate isikute või kurjategijate avastamine, tabamine, kinnipidamine, kohtueelne vabastamine, kohtuistungi järgne vabastamine, kohtu alla andmine, kohtumõistmine, kinnipeetavate ja tingimisi vabastatute järelevalve või rehabilitatsioon. Õigusemõistmine kriminaalasjades hõlmab ka kriminaalasjadega seotud tuvastustoimingud. 2. DNA-profiil (DNA triipkood) – tähe- või numbrikood, mis väljendab inimese analüüsitud DNA proovi mittekodeeriva osa identifitseerimistunnuseid, st DNA erinevate piirkondade (lookuste) spetsiifilist keemilist vormi. 3. Isikuandmed – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi andmesubjekt) kohta. 4. Isikuandmete töötlemine – isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, sorteerimine, väljavõtete tegemine, vaatamine, kasutamine, juurdepääsu võimaldamine andmetele edastamise teel, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine. 5. Viiteandmed – DNA-profiil ja asjakohane viide (DNA viiteandmed) või sõrmejälgede andmed ja asjakohane viide (sõrmejälgede viiteandmed). Viiteandmed ei tohi sisaldada andmeid, mille abil saab otseselt kindlaks teha andmesubjekti. Viiteandmed, mille puhul ei ole võimalik tuvastada seost ühegi füüsilise isikuga (identifitseerimatud), peavad olema sellisena tähistatud. 6. Raske kuritegu – selle kokkuleppe rakendamisel süütegu, mille eest mõistetakse karistus, mille ülemmäär on rohkem kui aasta pikkune vangistus, või sellest rangem karistus. Et tagada oma õigusaktide järgimist, võivad pooled kokku leppida teatavate kuritegude täpsustamises, mille puhul pool edastab isikuandmeid artiklite 6 ja 9 kohaselt. a. Ameerika Ühendriikides peetakse raskeks kuriteoks ka kuritegu, mis toob kaasa isiku kuulutamise vastuvõetamatuks Ameerika Ühendriikides või tema sundkorras väljasaatmise Ameerika Ühendriikidest föderaalseaduse alusel. Artikkel 2. Kokkuleppe eesmärk Kokkuleppe eesmärk on tõhustada Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahelist koostööd raskete kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. Artikkel 3. Sõrmejälgede andmed Kokkuleppe rakendamiseks tagavad pooled viiteandmete kättesaadavuse riiklikus sõrmejälgede identifitseerimise süsteemis või, selle kokkuleppe kohaselt, vajalikud andmed muudes asjaomastes süsteemides, mis on loodud kuritegude ennetamiseks ja uurimiseks või muul kriminaalõiguse eesmärgil. Viiteandmete hulka kuuluvad ainult sõrmejälgede andmed ja viide. Artikkel 4. Sõrmejälgede andmete automatiseeritud päring 1. Raskete kuritegude ennetamiseks ja uurimiseks võimaldavad pooled artiklis 7 nimetatud teise poole riiklikele kontaktpunktidele teha päringuid riiklikus sõrmejälgede identifitseerimise süsteemis või süsteemides, võrreldes sõrmejälgede andmeid viiteandmetega. Õigust teha päringut võib kasutada ainult üksikjuhtudel ja kooskõlas päringut tegeva poole õigusega. 2. Kindla kokkulangevuse sõrmejälgede andmete ja süsteemi haldava poole valduses olevate viiteandmete vahel teevad kindlaks taotluse saanud poole riiklikud kontaktpunktid kindla kokkulangevuse tuvastamiseks vajalike edastatud viiteandmete alusel. Artikkel 5. Alternatiivsed päringumeetodid isikut tuvastavate andmete alusel 1. Artikli 4 kohase õiguse korral teha päringut tagab Eesti päringu tegemiseks alternatiivsed võimalused, mille puhul kasutatakse muid isikut tuvastavaid andmeid kindla kokkulangevuse tuvastamiseks isiku ja lisaandmete vahel. Õigust teha päringut kasutatakse samal viisil kui artiklis 4 ning kindlat kokkulangevust käsitletakse samal viisil kui sõrmejälgede kindlat kokkulangevust, mis võimaldab lisaandmete edastamist artikli 6 kohaselt. 2. Kokkuleppega tagatud õigust teha päringut kasutatakse vaid kriminaalõiguse eesmärgil, kui isiku suhtes, kelle kohta lisaandmeid otsitakse, on riigipiiril tuvastatud edasise kontrolli vajadus. Artikkel 6. Täiendavate isikuandmete ja muu teabe edastamine Kui artiklis 4 nimetatud menetluse käigus ilmneb sõrmejälgede andmete kokkulangevus, lähtutakse isikuandmete ja muu viiteandmetega seotud teabe edastamisel taotluse saanud poole õigusest, sealhulgas õigusabi käsitlevatest sätetest. Artikkel 7. Riiklikud kontaktpunktid ja rakenduskokkulepped 1. Andmete edastamiseks artiklite 4 ja 5 kohaselt määrab kumbki pool ühe või mitu riiklikku kontaktpunkti. Kontaktpunktide pädevus sätestatakse riigisiseses õiguses. 2. Artiklite 4 ja 5 kohaste päringute tegemise tehnilised ja menetluslikud üksikasjad kehtestatakse ühes või mitmes rakenduskokkuleppes või -lepingus. Artikkel 8. DNA-profiilide automatiseeritud päring 1. Oma riigisisesest õigusest ning vastastikkuse põhimõttest lähtudes võivad pooled lubada teise poole riiklikule kontaktpunktile, nagu on nimetatud artiklis 10, juurdepääsu DNA-registrites säilitatavatele viiteandmetele õigusega teha automatiseeritud päringut DNA-profiilide võrdlemiseks raskete kuritegude uurimisel. Päringut võib kasutada ainult üksikjuhtudel ja kooskõlas päringut tegeva poole õigusega. 2. Kui automatiseeritud päring näitab, et edastatud DNA-profiil langeb kokku DNA-profiiliga teise poole registris, saab päringut tegeva poole riiklik kontaktpunkt automaatselt viiteandmed, millega kokkulangevus leiti. Kui kokkulangevust ei leitud, esitatakse selle kohta automaatne teatis. Artikkel 9. Täiendavate isikuandmete ja muu teabe edastamine Kui artiklis 8 nimetatud menetluse käigus ilmneb DNA-profiilide kokkulangevus, lähtutakse isikuandmete ja muu viiteandmetega seotud teabe edastamisel taotluse saanud poole õigusest, sealhulgas õigusabi käsitlevatest sätetest. Artikkel 10. Riiklik kontaktpunkt ja rakenduskokkulepped 1. Andmete edastamiseks artikli 8 kohaselt määravad pooled riikliku kontaktpunkti. Kontaktpunkti pädevus sätestatakse riigisiseses õiguses. 2. Artikli 8 kohase päringu tegemise tehnilised ja menetluslikud üksikasjad kehtestatakse ühes või mitmes rakenduskokkuleppes või -lepingus. Artikkel 11. Isikuandmete ja muu teabe edastamine raskete kuritegude, sealhulgas terrorismi ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks 1. Raskete kuritegude, sealhulgas terrorismi ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks võivad pooled üksikjuhtudel, kooskõlas oma õigusega, edastada ka ilma asjakohase taotluseta lõikes 6 osutatud teise poole riiklikele kontaktpunktidele lõikes 2 nimetatud isikuandmeid niivõrd, kui see on vajalik, kuna konkreetsed asjaolud annavad alust arvata, et andmesubjektid: a. panevad toime või on toime pannud raske kuriteo või kuuluvad organiseeritud kuritegelikku ühendusse, või b. panevad toime või on toime pannud terrorikuriteo, terrorismiga seotud süüteo või terroristliku ühendusega seotud süüteo, nii nagu need on määratletud andmeid edastava poole õiguses, või c. läbivad või on läbinud väljaõppe, et panna toime punktis b nimetatud süütegusid. 2. Edastatavad isikuandmed sisaldavad võimaluse korral perekonnanime, eesnimesid, endisi nimesid, teisi nimesid, varjunimesid, nimede alternatiivset kirjapilti, sugu, sünnikuupäeva ja -kohta, praegust ja endisi kodakondsusi, passi numbrit, teiste isikut tõendavate dokumentide numbreid ning sõrmejälgede andmeid, samuti kõigi süüdimõistvate kohtuotsuste kirjeldusi ja kõiki asjaolusid, mis annavad alust arvata lõikes 1 nimetatud sündmuste toimumist. 3. Andmeid edastav pool võib oma riigisisese õiguse kohaselt seada andmeid saavale poolele nende andmete kasutamisel tingimusi. Juhul, kui andmed saanud pool võtab sellised andmed vastu, siis on nimetatud tingimused talle siduvad. 4. Andmeid edastav pool ei tohi määrata andmeid saavale poolele lõikes 3 toodud tingimusena üldisi piiranguid isikuandmete töötlemise õigusnõuete kohta. 5. Lisaks lõikes 2 toodud isikuandmetele võivad pooled edastada teineteisele lõikes 1 kirjeldatud süütegudega seotud muid andmeid. 6. Kumbki pool määrab ühe või mitu riiklikku kontaktpunkti selle artikli kohaseks isikuandmete ja muude andmete vahetamiseks teise poole kontaktpunktidega. Riiklike kontaktpunktide pädevus sätestatakse riigisiseses õiguses. Artikkel 12. Eraelu puutumatus ja andmekaitse 1. Pooled tunnistavad, et teineteiselt saadavate isikuandmete töötlemisel on konfidentsiaalsuse säilitamine kokkuleppe rakendamisel kriitilise tähtsusega. 2. Pooled kohustuvad töötlema isikuandmeid õiglaselt ja kooskõlas oma asjakohaste seadustega ning: a. tagavad, et edastatavad isikuandmed on edastamise eesmärki silmas pidades küllaldased ja asjakohased; b. säilitavad isikuandmeid ainult niikaua, kuni neid vajatakse sellel eesmärgil, milleks need edastati, või kuni neid töödeldakse edasi selle kokkuleppe kohaselt; ja c. tagavad, et andmeid saanud poole tähelepanu juhitakse õigel ajal võimalikele ebatäpsustele isikuandmetes, et teha vajalikud parandused. 3. Kokkuleppest tulenevalt ei teki ühelgi eraisikul õigusi, sealhulgas õigust omandada, varjata või jätta esitamata mis tahes tõendusmaterjali või takistada isikuandmete jagamist. Kokkuleppest sõltumatuid õigusi see siiski ei mõjuta. Artikkel 13. Lisakaitse teatud liiki isikuandmete üleandmise korral 1. Isikuandmeid, mis kirjeldavad isiku rassilist päritolu või etnilist kuuluvust, poliitilisi veendumusi, usulisi või muid tõekspidamisi, ametiühingu liikmesust ning terviseseisundit ja seksuaalelu, võib edastada vaid juhul, kui need on kokkuleppe mõttes eriti olulised. 2. Tunnistades ülaltoodud isikuandmete rühmade erilist tundlikkust, rakendavad pooled sobilikke kaitseabinõusid, eelkõige turvameetmeid, et kaitsta selliseid andmeid. Artikkel 14. Isiku- ja muude andmete kaitseks seatud töötlemispiirangud 1. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 3 kohaldamist, võib pool töödelda kokkuleppe alusel saadud andmeid: a. kriminaaluurimise käigus; b. riigi julgeolekut ähvardava suure ohu ennetamiseks; c. muu kohtumenetluse kui kriminaalmenetluse või haldusmenetluse käigus, mis on punktis a toodud uurimisega otseselt seotud; või d. mis tahes muul eesmärgil, kuid ainult andmeid edastanud poole nõusolekul. 2. Pooled ei tohi kokkuleppe alusel saadud andmeid edastada ühelegi kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ilma andmeid edastanud poole nõusolekuta ja asjakohaste kaitseabinõude rakendamiseta. 3. Artikli 4 või 8 kohaselt võib pool teha teise poole sõrmejälgede või DNA-profiilide süsteemis päringu ja töödelda päringus saadud andmeid, kaasa arvatud edastada teadaandeid kokkulangevuse kohta, üksnes selleks, et: a. kindlaks teha, kas võrreldavad DNA-profiilid või sõrmejälgede andmed langevad omavahel kokku; b. nende andmete kokkulangevuse korral koostada ja esitada edasised abitaotlused riigisisese õiguse, sealhulgas õigusabi käsitlevate sätete kohaselt; või c. pidada arvestust, nagu nõuab või lubab riigisisene õigus. Süsteemi haldav pool võib andmeid, mida päringut tegev pool on artiklite 4 ja 8 kohase päringu käigus talle edastanud, töödelda üksnes juhul, kui see on vajalik võrdlemiseks, päringutele vastamisel või artiklist 16 tuleneva arvestuse pidamiseks. Võrdlemiseks edastatud andmed kustutatakse viivitamata pärast päringutele vastuste saamist, kui ei ole vajalik selliste andmete edasine töötlemine lõike 3 punktides b ja c nimetatud eesmärkidel. Artikkel 15. Andmete parandamine, sulgemine ja kustutamine 1. Andmeid edastava poole nõudmisel on andmeid saav pool kooskõlas oma õigusega kohustatud parandama, sulgema või kustutama kokkuleppe alusel saadud andmed, mis on ebaõiged või mittetäielikud, või kui andmete kogumine või edasine töötlemine läheb vastuollu kokkuleppega või andmeid edastavale poolele kohaldatavate eeskirjadega. 2. Kui pool leiab, et kokkuleppe alusel teiselt poolelt saadud andmed ei ole korrektsed, peab ta võtma kõik asjakohased meetmed, eelkõige andmeid täiendama, kustutama või parandama, et takistada ekslikku tuginemist sellistele andmetele. 3. Pool teavitab teist poolt, kui selgub, et kokkuleppe alusel teisele poolele edastatud või teiselt poolelt saadud andmed ei ole korrektsed või usaldusväärsed või nende suhtes on põhjendatud kahtlus. Artikkel 16. Dokumentatsioon 1. Mõlemad pooled peavad kokkuleppe alusel teisele poolele edastatud ja teiselt poolelt saadud andmete registrit. Registri eesmärk on: a. tagada andmekaitse tõhus järelevalve asjaomase poole õiguse kohaselt; b. võimaldada pooltele tõhusalt kasutada oma õigusi artiklite 15 ja 19 kohaselt ja c. tagada andmeturve. 2. Register sisaldab: a. teavet edastatud andmete kohta, b. andmeedastuse kuupäeva ja c. andmete saajaid, juhul kui andmed on edastatud teistele isikutele. 3. Salvestatud andmeid tuleb sobivate meetmete abil kaitsta ebakohase kasutamise eest ja teiste väärkasutuse viiside eest ning neid tuleb säilitada kaks aastat. Säilitustähtaja lõppemisel tuleb andmed otsekohe kustutada, kui see pole vastuolus riigisisese õigusega, sealhulgas asjakohaste andmekaitse ja andmete säilitamise eeskirjadega. Artikkel 17. Andmeturve 1. Pooled tagavad vajalike tehniliste ja korralduslike meetmete kasutuselevõtu, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või õigusvastase hävitamise, juhusliku kaotsimineku või omavolilise avalikustamise, muutmise, juurdepääsu või mis tahes loata töötlemise eest. Pooled võtavad eelkõige mõistlikke meetmeid, mis tagavad isikuandmetele juurdepääsu vaid selleks volitatud isikutele. 2. Rakenduskokkulepped või -lepingud, mis kehtestavad kokkuleppest tulenevalt sõrmejälgede ja DNA-süsteemides päringute tegemise korra, näevad ette: a. uusimate tehniliste meetmete asjakohase kasutamise, et tagada andmekaitse, andmeturve, andmete konfidentsiaalsus ja terviklus; b. üldiselt ligipääsetavate võrkude kasutamisel pädevate asutuste tunnustatud krüpteerimis- ja autoriseerimistoimingute kasutamise ja c. mehhanismi, millega tagatakse ainult lubatud päringute tegemine. Artikkel 18. Läbipaistvus – teabe andmine andmesubjektidele 1. Kokkuleppe ükski säte ei muuda asjaomastes seadustes kehtestatud poolte juriidilisi kohustusi anda andmesubjektile teavet andmetöötluse eesmärgi ja andmeid kontrolliva isiku kohta, andmete saajate või andmete saajate rühmade kohta, juurdepääsuõiguse kohta teda puudutavatele andmetele ja nende andmete parandamise õiguse kohta ning mis tahes muu teabe kohta, nagu selle andmetöötluse õiguslik alus, mille jaoks andmed on vajalikud, andmete säilitamise ja kahju hüvitamise nõude esitamise õiguse tähtaeg, niivõrd kuivõrd selline teave on vajalik, pidades silmas konkreetse andmetöötluse eesmärki ja asjaolusid, et tagada andmesubjekti seisukohalt andmete õiglane kasutamine. 2. Sellise teabe andmisest võib keelduda poolte asjakohaste seaduste alusel, kaasa arvatud juhul, kui teabe andmine võib kahjustada: a. andmetöötluse eesmärki; b. Ameerika Ühendriikide pädevate asutuste või Eesti Vabariigi pädevate asutuste läbiviidavaid uurimistoiminguid või kohtu alla andmist või c. kolmandate poolte õigusi ja vabadusi. Artikkel 19. Teave Taotluse korral teavitab andmeid saav pool andmeid edastavat poolt saadud andmete töötlemisest ning selle tulemusest. Andmeid saav pool tagab, et vastused saadetakse andmeid edastanud poolele õigel ajal. Artikkel 20. Seos teiste lepingutega Kokkulepe ei mõjuta Ameerika Ühendriikide ja Eesti Vabariigi vahelist teabevahetust reguleerivat lepingut, muud kokkulepet, toimivat õiguskoostöösuhet või riigisisest õigust. Artikkel 21. Konsultatsioonid 1. Pooled peavad teineteisega regulaarselt nõu kokkuleppe rakendamise üle. 2. Kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamise üle tekkinud vaidluste korral peavad pooled omavahel nõu lahenduse leidmiseks. Artikkel 22. Kulud Kokkuleppe rakendamise kulud kannab kumbki pool ise. Erijuhtudel võivad pooled kokku leppida teistsuguses korras. Artikkel 23. Kokkuleppe lõpetamine Pool võib kokkuleppe lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult kolm kuud ette. Enne kokkuleppe lõpetamist edastatud andmetele kohaldatakse jätkuvalt selle kokkuleppe sätteid. Artikkel 24. Muudatused 1. Kokkuleppe muutmiseks ükskõik kumma poole taotlusel alustavad pooled konsultatsioone. 2. Kokkulepet võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel igal ajal. Artikkel 25. Jõustumine Kokkulepe, välja arvatud artiklid 8 kuni 10, jõustub viimase sellise diplomaatilise noodi kuupäeval, millega pool kinnitab kokkuleppe jõustumiseks vajalike nõuete täitmist. Kokkuleppe artiklid 8 kuni 10 jõustuvad artiklis 10 nimetatud rakenduskokkulepete ja -lepingute sõlmimise järel ning viimase sellise diplomaatilise noodi kuupäeval, millega pooled kinnitavad, et neil on võimalik rakendada neid artikleid vastastikkuse alusel. Noote vahetatakse, kui mõlema poole seadused lubavad artiklites 8 kuni 10 silmas peetud tüüpi DNA-teste. Koostatud 2008 aastal 29. septembril kahes eksemplaris eesti ja inglise keeles, tekstid on võrdselt autentsed. Eesti Vabariigi valitsuse nimel Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel Jüri PIHL Rein LANG Michael CHERTOFF Matthew FRIEDRICH