Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord — KO, 155, 2184

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse § 22 lg 1 p 6 ja Kohtla-Järve põhimääruse § 20 lg 1 p 8 alusel. I ÜLDSÄTTED § 1. Käesolev kord reguleerib Kohtla-Järve linna omandis olevate eluruumide valdamist, kasutusse andmist ja käsutamist. § 2. Korras käsitletakse eluruumidena elamut, korterit (vallasasja tähenduses), korteriomandit ja muud omaette ruumi, mis on kasutatav alaliseks elamiseks ja vastab eluruumidele kehtestatud nõuetele. Kohtla-Järve linna omandis olevad eluruumid võivad olla tunnistatud sotsiaaleluruumideks. § 3. Eluruumide arvestust peetakse linnavararegistris vastavalt linnavararegistri põhimäärusele. § 4. Sotsiaaleluruumide taotlemist ja eraldamist reguleerib Kohtla-Järve Linnavolikogu 31. oktoobri 2001. a määrus nr 63 "Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine Kohtla-Järve linnas". § 5. Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi – “Linnavolikogu”) eluruumide omaniku õiguste teostajana: 1) otsustab eluruumide omandamise, kui eluruumi omandamisega kaasnevad kohustused ületavad omandatava eluruumi väärtuse, v.a omandamine pärimismenetluse käigus; 2) otsustab elamu võõrandamise; 3) otsustab eluruumi tasuta otsustuskorras võõrandamise; 4) otsustab ja korraldab uute eluruumide ehitamist; 5) määrab kindlaks eluruumid, mida ei võõrandata; 6) kehtestab eluruumide üüri piirmäära. § 6. Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi “Linnavalitsus”) eluruumide omaniku õiguste teostajana: 1) otsustab eluruumide omandamise (v.a § 5 p1 nimetatud juhtudel); 2) otsustab eluruumide võõrandamise (v.a § 5 p 2, 3 ja 5 sätestatud juhtudel); 3) otsustab eluruumide üürileandmise; 4) kehtestab üürimäära; 5) teostab eluruumi valdaja (üürileandja) funktsioone või volitab selleks teisi isikuid; 6) kontrollib üürilepingute täitmist ja esindab linna kohtus üürilepingu täitmisest tulenevates vaidlustes või volitab selleks teisi isikuid; 7) korraldab eluruumide hooldus- ja remonditöid või volitab selleks teisi isikuid; 8) teostab arveldusi majaomanikega või maja valitsejatega, kui nendes majades asuvad linnale kuuluvad eluruumid või volitab selleks teisi isikuid; 9) otsustab eluruumi sihtotstarbe muutmise. II ELURUUMIDE OMADAMINE § 7. Eluruumide omandamine toimub Kohtla-Järve linna arengukavas sätestatud alustel või muudel õigustloovates aktides sätestatud alustel. § 8.Kohtla-Järve linn omandab eluruume: 1) ostmisega; 2) pärimisega; 3) ehitise peremehetuks tunnistamisega; 4) kinkelepingu sõlmimisega; 5) uute ehitamisega; 6) vahetamisega. § 9. Kohtla-Järve linna poolt eluruumide ostmine, pärimine, kingitusena vastuvõtmine ja peremehetute eluruumide hõivamine ning uute eluruumide ehitamine toimub Eesti Vabariigi ja Kohtla-Järve linna õigusaktidega sätestatud korras. § 10. Kohtla-Järve linna poolt pärandvara (korteriomandite) vastuvõtmisel seadusjärgse pärimisõiguse korral, võib Kohtla-Järve linn rakendada pärandvara (korteriomandite) hoiumeetmeid ja täita kohustusi Eesti Vabariigi seadusandluses sätestatud korras. III ELURUUMIDE HALDAMINE § 11. Eluruumide haldamiseks ja valitsemiseks sõlmib Linnavalitsus kinnisvara haldamisega tegeleva ettevõtjaga, vastava linnaosalusega äriühingu või sihtasutusega (edaspidi – “Elamuhaldusettevõte”) lepingu, mille lahutamatuks osaks on haldamiseks üle antud eluruumide nimekiri. § 12. Elamuhaldusettevõte esindab Kohtla-Järve linna korteriomaniku õiguste teostamisel korteriühistutes ja korteriomanike ühisustes. § 13. Elamuhaldusettevõtte pädevuses on eluruumi üürileandja õiguste ja kohustuste realiseerimine, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti. Elamuhaldusettevõte on kohustatud pidama arvestust üüri tähtaegse tasumise ja muude üürilepinguga seotud kohustuste täitmise üle üürnike poolt ning võtma tarvitusele meetmed (sh lõpetama üürilepingu, pöörduma nõudega kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks jne), kui üürnik rikub üürilepingu tingimusi. § 14. Elamuhaldusettevõte koostab eluruumide kulude ja tulude planeerimiseks igaks kalendriaastaks majanduskava, mis on aluseks eluruumide üüri suuruse määramisel ja linna eelarve projektis elamumajandusega seotud kulude planeerimisel. § 15. Üürist saadav tulu laekub Elamuhaldusettevõttele, mis kasutab seda: 1) asustamata eluruumidega seotud kulude katmiseks; 2) eluruumide korrashoiuks ja remondiks; 3) tulemiks. § 16. Eluruumide haldamisega seotud kulud, mida ei ole võimalik katta laekuvast üürist, tasub Linnavalitsus Elamuhaldusettevõttele vastavalt poolte vahel sõlmitud halduslepingule ja linnaeelarves selleks ettenähtud vahendite ulatuses. § 17. Asustamata eluruumidega seotud kulud, mida ei ole võimalik katta laekuvast üürist, tasub Linnavalitsus Elamuhaldusettevõtte taotluse alusel. Erandlikel juhtudel, võib Linnavalitsus tasuda ka üürile antud eluruumiga seotud kulud, kui üürnik ei ole neid tähtaegselt ja täies ulatuses tasunud ja nende tasumata jätmine seaks ohtu terve elamu soojusenergia ja/või ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenustega varustamise. § 18. Kui üürile antud eluruumi osas ületab võlgnevus kolme kuu üüri ja/või kõrvalkulude summat, tuleb Elamuhaldusettevõttel lisada Linnavalitsusele esitatavale taotlusele võla tasumiseks koopia üüri ja/või kõrvalkulude võla sissenõudmise dokumentidest. IV ELURUUMIDE TAOTLEMINE, ÜÜRILE ANDMINE JA KASUTAMINE § 19. Kohtla-Järve linna omandis olevaid eluruume antakse üürile tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks Rahvastikuregistri andmetele Kohtla-Järve linnas registreeritud: 1) peredele, kelle sissetulekud ei võimalda endale eluruumi osta; 2) vanematega koos elavatele täisealistele isikutele; 3) elamistingimuste parandamiseks abi vajavatele perekondadele ja isikutele; 4) isikutele, kelle kasutuses olevad eluruumid on hävinud isiku tahtest sõltumatutel põhjustel; 5) varisemisohtlikuks muutunud eluruumide kasutajatele ja nendega koos elavatele perekonnaliikmetele; 6) isikutele, kelle eluruum kuulub lammutamisele. § 20. Kohtla-Järve linna omandis olevaid eluruume antakse üürile tähtajaliselt, kuid mitte kauem kui viieks aastaks Kohtla-Järve linnas alaliselt mitteelavatele: 1) lastekodust või erikoolist tagasipöördunutele, kes olid suunatud lastekodusse või erikooli Kohtla-Järve linnast; 2) kinnipidamiskohast vabanenutele, kes vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist olid registreeritud Kohtla-Järve linnas. § 21. Teised isikud võivad taotlejaks olla vabade eluruumide olemasolu korral. § 22. Eluruumide üürileandmisest võib keelduda: 1) eluruumide omanikule, kellel on võlad üüri- ja/või kommunaalmaksete eest; 2) eluruumide üürnikule, kellel on võlad üüri- ja/või kommunaalmaksete eest; 3) isikule, kes võttis osa eluruumide enampakkumisest, kuid ei ole ostu-müügi lepingut sõlminud. § 23. Eestis alalist elamisluba mitteomavate isikutega sõlmitakse eluruumi üürileping vastavalt §-des 19 ja 20 sätestatule, kuid mitte kauemaks elamisloa kehtivuse tähtaja lõppemiseni. § 24. Isikule, kelle kasutuses olev eluruum on hävinud vääramatu jõu tõttu või muutunud kasutamiskõlbmatuks muul isikust mitteoleneval põhjusel, annab vastava linnaosa abilinnapea taotluse alusel Elamuhaldusettevõte eluruumi üürile tähtajaga kuni kolm kuud, kohustusega vabastada eluruum pärast selle tähtaja möödumist. § 25. Eluruumi taotlev isik esitab vastava linnaosa abilinnapeale taotluse koos alljärgnevate dokumentidega: 1) isikut tõendav dokument; 2) tõend taotleja staatuse kohta (õpilane, töötu, töötav, puudega inimene jne); 3) tõend perekonna koosseisu ja elamistingimuste kohta; 4) tõend üüri- ja/või kommunaalmaksete võlgade puudumise kohta. § 26. Vajadusel on õigus taotlejalt nõuda täiendavate dokumentide esitamist. § 27. Pärast taotluse esitamist on taotlejal õigus tutvuda vabade eluruumidega. Sobiva elamispinna leidmisel esitatakse avaldus vastava linnaosa abilinnapeale. § 28. Taotlejate arvestust peab vastava eluruumi asukohajärgse linnaosa abilinnapea. § 29. Eluruumide eraldamise linnaosa abilinnapea ettepanekul vaatab läbi Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt moodustatud korterikomisjon, kelle otsus taotluse rahuldamata jätmise või rahuldamise kohta fikseeritakse komisjoni protokollis. § 30. Eluruumi eraldatakse korterikomisjoni otsuse alusel Linnavalitsuse korraldusega. § 31. Linnavalitsuse korraldus eluruumi üürile andmise kohta peab sisaldama: 1) isiku, ees- ja perekonnanime ja isikukood; 2) isiku endise elukoha aadressi; 3) eraldatud eluruumi asukohta; 4) eluruumi tubade arvu ja suurust; 5) üürilepingu tähtaega. § 32. Elamuhaldusettevõte, lähtudes Linnavalitsuse korraldusest eluruumi eraldamiseks ja kehtestatud üüri määrast, sõlmib üürilepingu Linnavalitsuse poolt kehtestatud vormi järgi. § 33. Üürileandmise otsusest ja kohustusest sõlmida üürileping kümne päeva jooksul arvates üürileandmise otsuse teatavakstegemise päevast teatatakse eluruumi taotlejale kirjalikult, kui taotlejaga ei lepita eelnevalt kokku teisiti. § 34. Üürilepingu mõjuva põhjuseta sõlmimata jätmisel ettenähtud tähtajaks, tunnistatakse kehtetuks eluruumi üürileandmise korraldus. Mõjuvate põhjuste ilmnemisel pikendatakse üürilepingu sõlmimise tähtaega kuni 30 päevani. § 35. Eluruumi üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürileandja andma üürniku kasutusse eluruumi viie päeva jooksul üürilepingu sõlmimise päevast, kui ei ole kokkulepitud teisiti. § 36. Üürnik kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele, maksma üüri ja tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh nii eluruumi kui ka maja üldotstarbeks kasutatud elektrienergia, prügiveo, gaasi, soojusvarustuse-, veevarustuse- ja kanalisatsiooni-teenuste eest, maamaksu- ja hoone kindlustuskulud ning nimetatud elamus korterite omanike poolt tasutava kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemisega seotud kulud korteriühistu, majavalitseja või korteriomanike poolt määratud korras ja suuruses. § 37. Eluruumide allkasutusse andmine ei ole lubatud. § 38. Üürile antud eluruumi üürniku abikaasa, alaealiste laste, töövõimetute vanemate ja teiste isikute majutamisest peab üürnik kirjalikult informeerima üürilepingut sõlminud Elamuhaldusettevõtet. § 39. Eluruumi üürniku surma puhul on selles eluruumis üürnikuga üürileandja loal koos elanud abikaasal õigus üürniku asemel eluruumi üürilepingusse astuda. Kui üürnikul ei olnud abikaasat, kellel on õigus, või kes soovib eluruumi üürilepingusse astuda, on eluruumi üürilepingusse astumise õigus ühel teistest üüritud eluruumis üürnikuga üürileandja loal koos elanud isikul vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. § 40. Abikaasa või muu isik võib eluruumi üürilepingusse astuda ühe kuu jooksul alates üürniku surmast, esitades vastava avalduse Elamuhaldusettevõttele. Eluruumi üürilepingusse astumine surnud üürniku asemel vormistatakse üürilepingu lisana. § 41. Elamuhaldusettevõte esitab Kohtla-Järve linnavararegistrile ja vastavate linnaosade abilinnapeadele iga kuu kümnendaks kuupäevaks andmed eelmisel kuul sõlmitud ja lõpetatud üürilepingute ja üürilepingu lisade kohta. § 42. Üürilepingu kestus ja lõppemine toimub Eesti Vabariigi seadusandluses sätestatud korras V KORTERIOMANDITE KÄSUTAMINE § 43. Korteriomandite käsutamine käesoleva korra mõttes on: 1) võõrandamine; 2) väljaarvamine eluruumide hulgast; 3) vahetamine. § 44. Korteriomandite võõrandamisel ei kohaldata kaasomaniku ostueesõigust. § 45. Korteriomandit võib võõrandada: 1) kui korteriomandei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 2) kui korteriomand on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) muudel seaduses või Linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. § 46. Korteriomand võõrandatakse: 1) enampakkumise korras; 2) otsustuskorras, kas: – tasu eest lähtudes turuväärtusest, või – tasuta. § 47. Korteriomandi enampakkumise väljakuulutamise otsustab Korterikomisjoni ettepanekul Linnavalitsus oma korraldusega, milles märgitakse eluruumi aadress, üldpindala ja alghind. § 48. Korteriomandi enampakkumise alghinna määramisel võetakse aluseks eksperdi või linnavarakomisjoni hinnang, mis peab arvestama korteriomandi eeldavat turuväärtust ja erilisi omadusi (kommunaalmaksete võlgnevused ja muud maksed.) Korteriomandi alghind kinnitatakse Linnavalitsuse korraldusega. § 49. Enampakkumisest võivad osa võtta nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. § 50. Korteriomandi võõrandamise enampakkumisel on ostmisel eelisõigus: 1) esimese eelistusena – korteriomandi üürilepingu alusel kasutaval isikul, kelle Rahvastikuregistri järgne elukoht on Kohtla-Järve linnas. 2) teise eelistusena - füüsilistel isikutel. § 51. Korteriomandi enampakkumist viib läbi Linnavalitsuse linnavara konkursikomisjon. § 52. Linnavara konkursikomisjon (edaspidi – “komisjon”) peab vähemalt viisteist kalendripäeva enne enampakkumise toimumist avaldama ajalehes Põhjarannik eesti- ja venekeelses väljaandes kuulutuse võõrandamiseks korraldatava avaliku enampakkumise kohta. § 53. Kuulutus peab sisaldama järgmist informatsiooni: 1) võõrandatava korteriomandi aadress, üldpind, tubade arv, alghind, kas ontegemist asustamata või üürilepingu alusel kasutatava korteriomandiga. 2) enampakkumise aeg ja koht; 3) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 4) enampakkumiseks vajalike dokumentide esitamise kord ja tähtaeg; 5) ostmise eelisõigused. § 54. Enampakkumisest osavõtumaksu (edaspidi – “osavõtumaks”) suurus on 500 krooni ja tagatisraha 10% võõrandatava korteriomandi alghinnast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Osavõtumaks ja tagatisraha kantakse Linnavalitsuse arveldusarvele hiljemalt enampakkumisele eelnevaks tööpäevaks. § 55. Enampakkumisest osavõtmiseks on vaja esitada komisjonile: 1) avaldus; 2) maksedokumentide koopiad osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 3) juriidilistel isikutel Tolli- ja Maksuameti tõend maksuvõlgade puudumise kohta; 4) füüsilistel isikutel ostmise esimest eelistust tõendavad dokumendid. § 56. Kui väljakuulutatud ajaks eluruumi enampakkumisele ilmunud isikute hulgas on esimest eelistust omavaid isikuid siis osalevad enampakkumisel ainult nimetatud isikud. Kui kohale ilmunute hulgas ei ole esimest eelistust omavaid isikuid, kuid on teist eelistust omavaid isikuid, siis osalevad enampakkumisel ainult need isikud. § 57. Enne enampakkumise algust registreerib komisjon enampakkumisele ilmunud isikud. Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees kohaleilmunutele enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumisel osalejad. § 58. Enampakkumine on suuline ja viiakse läbi järgmiselt: 1) enampakkumises osalejatele antakse pärast osavõtjate vastavuse kontrollimist komisjoni poolt kehtestatud tingimustele registreerimisnumber, mille all nad esinevad enampakkumise lõpuni; 2) enne enampakkumise alustamist teatab komisjoni esimees konkreetse objekti enampakkumisele lubatud ostjate arvu ja nende registreerimisnumbrid; 3) minimaalse pakkumise määra (enampakkumise sammu) iga objekti kohta otsustab komisjon ja esimees teeb selle teatavaks enne objekti enampakkumise algust; 4) enampakkumine algab müüdava vara alghinna kuulutamisega, mis on samasugune kui eluruumi hind, selle ostueesõigusega võõrandamise teatamisest esimehe poolt ja tema haamrilöögist, kusjuures enampakkumise alghind määratakse analoogiliselt eelisostuõigusega võõrandamisele; 5) ostja annab oma soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega ja teatab pakkumise suuruse alles pärast esimehe vastavat luba; 6) enampakkumine lõpeb esimehe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist. § 59. Enampakkumist alustatakse korteriomandi alghinnast. Isik, kes pakub kõrgeima hinna, saab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse. Kui enampakkumisel on ainult üks osaleja, siis on tal õigus osta korteriomandalghinnaga. § 60. Enampakkumise kohta peetakse protokolli, kuhu märgitakse enampakkumise aeg, koht ja komisjoni liikmete nimed. Igal enampakkumisel võõrandatava eluruumi kohta märgitakse protokolli kuulutuses sisalduvad, seda korteriomandit iseloomustavad andmed, enampakkumisel osalejate nimed ja registreerimisnumbrid, minimaalse pakkumise määr ning kõik enampakkumisel tehtud ülepakkumised. Protokollis fikseeritakse müügihind ja ostja nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, fikseeritakse see protokollis. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed. § 61. Protokolli lahutamatuks lisaks on enampakkumises osalejate registreerimisleht, kuhu märgitakse kõigi osavõtjate nimed ja registreerimisnumbrid ning korteriomandi aadress (kui sama enampakkumise objektiks on mitu korteriomandi , siis korteriomandite aadressid, mida osavõtja soovib võõrandada) ja osavõtjate allkirjad. Registreerimislehel peab olema fikseeritud enampakkumise toimumise kuupäev. § 62. Komisjonil on õigus: 1) teha osavõtjatele märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel või arvata osavõtja enampakkumisest välja ja nõuda tema lahkumist enampakkumise ruumist, käesoleva korra teistkordsel rikkumisel; 2) peatada enampakkumine, kui sellest osavõtjad või kõrvalised isikud segavad või takistavad enampakkumise läbiviimist; 3) jätkata enampakkumist pärast kõrvaliste või enampakkumist segavate isikute lahkumist või teha eluruumide võõrandamise otsustaja esindajale ettepanek tunnistada enampakkumine nurjunuks. § 63. Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse kirjalikult Linnavalitsusele enampakkumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks. § 64. Võõrandamise otsustaja annab viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist välja dokumendi, millega enampakkumise tulemus kinnitatakse või tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. § 65. Dokument, mis kinnitab enampakkumise tulemuste, peab sisaldama enampakkumise toimumise kuupäeva, võõrandatava korteriomandiaadressi, müügihinna, ja ostja nime. § 66. Dokument, mis tunnistab enampakkumise nurjunuks, peab sisaldama enampakkumise kuupäeva, võõrandatava korteriomandi aadressi ja nurjumise põhjuse. § 67. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel on ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse saanud isik kohustatud Linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks tasuma enampakkumisel kinnitatud korteriomandi müügihinna, võõrandamise kulude katteks 1% müügihinnast ning ilmuma ostu-müügilepingu vormistamisele. § 68. Võõrandatava korteriomandiostu-müügilepingu sõlmimine ja omandiõiguse üleminek toimub Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt. Sõlmitavale ostu-müügilepingule kirjutab alla linnapea või tema poolt volitatud isik. § 69. Linnavalitsus tagastab ostjale tema poolt sissemakstud tagatisraha kümne kalendripäeva jooksul pärast ostu-müügilepingu sõlmimist ja notariaalset tõestamist. Teistele tagatisraha maksnud isikutele tagastab Linnavalitsus tagatisraha kümne kalendripäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Enampakkumisele ilmunud, kuid ostueelisõiguse puudumise tõttu selles mitteosalenud isikutele tagastatakse tagatisraha. § 70. Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks ja tulemust ei kinnitata, juhtudel kui: 1) on rikutud enampakkumise läbiviimise korda; 2) võõrandamise korraldamisel on rikutud seadusi ja teiste õigusaktide nõudeid; 3) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et kas või üks osaleja on esitanud valeandmeid; 4) ükski osaleja ei tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses. § 71. Enampakkumise nurjunuks tunnistamisel: 1) ostu-müügilepingut ei sõlmita; 2) enampakkumise nurjunuks tunnistamist põhjustanud isikule osavõttutasu ja tagatisraha ei tagastata; 3) teistele osavõtjatele tagastatakse tagatisraha kümne kalendripäeva jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist; 4) otsustab võõrandamise korraldaja uue enampakkumise väljakuulutamise, kusjuures võõrandatava korteriomandi alghinda tohib alandada kuni poole võrra, kui eelmine enampakkumine nurjus sellepärast, et ei ilmunud ühtegi ostjat või ei tehtud pakkumist vähemalt alghinna ulatuses. § 72. Enampakkumise nurjunuks tunnistamine pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist toimub juhul, kui ostja ei täida käesoleva korra §-s 70 sätestatud kohustusi või ilmneb enampakkumise nurjumist põhjustanud asjaolu pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist ja enne ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist. Sel juhul tuleb võõrandamise korraldajal anda välja dokument, millega tühistatakse enampakkumise tulemus ja tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. § 73. Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks võõrandamise korraldajast või komisjonist tulenevatel põhjustel, tagastatakse kümne kalendripäeva jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist kõigile osalejatele osavõtumaks ja tagatisraha. § 74.Korteriomandi võib võõrandada otsustuskorras järgmistel juhtudel: 1) enampakkumine tunnistati kahel korral nurjunuks ühe aasta jooksul; 2) mitterahalise sissemakse tegemisel äriühingu aktsia- või osakapitali; 3) igakordse otsuse alusel, lähtudes linna huvidest. § 75. Eluruumide võõrandamise otsustamiseks esitab huvitatud isik (edaspidi – «avaldaja») vastava linnaosa abilinnapealeavalduse. § 76. Avalduses peab sisalduma: 1) avaldaja nimi (nimetus), isikukood (registrikood) ja aadress; 2) ostuhinna pakkumine; 3) ostuhinna tasumise tingimused (järelmaksu soov); 4) dokument tagatisraha maksmise kohta. § 77. Avalduse esitamisel tasub avaldaja tagatisraha, mis on 10% pakutud ostuhinnast. § 78. Abilinnapea valmistab vastava eelnõu ette linnavara konkursikomisjonile. Linnavara konkursikomisjon edastab linnavalitsusele oma protokollitud otsuse koos Linnavalitsuse korralduse motiveeritud eelnõuga. § 79. Linnavara võõrandamise otsusest teatatakse avaldajale kirjalikult 30 päeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates, kui avaldajaga eelnevalt ei lepita kokku teisiti. § 80. Pärast otsuse kättesaamist on avaldaja kohustatud tasuma ostuhinna teatises märgitud tähtajal ja ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimisele teates märgitud ajaks ja kohta. § 81. Määratud tähtpäeval ostu-müügilepingu sõlmimisele mitteilmumisel, kaotab avaldaja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist ja otsus linnavara otsustuskorras võõrandamise kohta tunnistatakse kehtetuks ja tagatisraha ei tagastata; § 82. Avalduse mitterahuldamisel tagastatakse avaldajale tagatisraha 10-ne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 83. Korteriomandi võib võõrandada tasuta volikogu igakordsel otsusel otsustuskorras järgmistel juhtudel: 1) keegi pole avaldanud soovi võõrandada korteriomandi otsustuskorras tasu eest; 2) korteriomand ei vasta eluruumile kehtestatud nõuetele ning vajab taastamiseks suuremahulisi remondi- ja ehitustöid; 3) ilmnevad muud volikogu poolt oluliseks tunnistatud asjaolud. § 84. Eluruum arvatakse eluruumide hulgast välja: 1) seoses ümberehitamisega mitteeluruumiks; 2) füüsilise kulumise tõttu; 3) kui eluruum kuulub lammutamisele. § 85. Vaidlused Kohtla-Järve linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kohta lahendatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. VII RAKENDUSSÄTTED § 86. Tunnistada kehtetuks: Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. novembri 2004. a määrus nr 82 «Kohtla-Järve linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord» § 87 Määrus jõustub 03. novembril 2008. a. Volikogu esimees Arne BERENDSEN