Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline leping merekeskkonna reostuskahjustuste kõrvaldamise alasest koostööst — RT II, 1995, 10, 55

Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1993. a korraldus nr 613-k Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Soome Vabariigi valitsus, edaspidi pooled, võttes arvesse Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi valitsuste vahel 7. novembril 1991. a. allakirjutatud keskkonnakaitsealase koostöö lepingut ja soovides arendada ja süvendada merekeskkonna reostuskahjustuste kõrvaldamise alast kahepoolset koostööd, mis põhineb 22. märtsil 1974. a. sõlmitud Läänemere merekeskkonna kaitset käsitleval konventsioonil, edaspidi Helsingi konventsioon, ja selle reostuskahjustuste kõrvaldamist puudutaval lisal, et sellega tõhustada valmisolekut kõrvaldada nafta ja teiste kahjulike ainete poolt põhjustatud reostuskahjustusi Läänemere põhjaosas ja Soome lahes, olles teadlikud, et 9. aprillil 1992. a. sõlmitud Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon asendab jõustudes 1974. aasta Helsingi konventsiooni, on kokku leppinud järgnevas: Artikkel 1. Määratlused Selle lepingu tähenduses on: 1) «nafta» – nafta selle igal kujul, sealhulgas: toornafta, kütteõli, naftasetted, naftajäätmed ning rafineeritud naftasaadused; 2) «kahjulik aine» – kõik ained, v.a. radioaktiivsed ained, mis merre sattudes võivad põhjustada reostuskahjustusi; 3) «reostuskahjustus» – juhtum või samast allikast pärinev juhtumite seeria, mis viib või võib viia nafta või muu kahjuliku aine keskkonda sattumiseni ja mis põhjustab või võib põhjustada ohtu merekeskkonnale, osapoolte rannikule või sellega seotud huvidele ja mis nõuab vahetut meetmete tarvituselevõtmist selle kõrvaldamiseks; 4) «vastutusala» – poole jurisdiktsiooni alla kuuluv mereala, väljaspool poole jurisdiktsiooni alla kuuluvat mereala kohaldatakse vastavalt rahvusvahelisele õigusele määratletud mandrilava või majandusvööndi piiri (keskjoont). Artikkel 2. Üldised kohustused 1) Pooled kannavad hoolt oma vastutusalas reostuskahjustuste avastamiseks vajaliku järelevalve teostamise eest ja võtavad tarvitusele nende kõrvaldamiseks vajalikud meetmed. 2) Pooled osutavad teineteisele reostuskahjustuste kõrvaldamisel abi ükskõik kumma poole vastutusalas. Artikkel 3. Pädevad ametivõimud 1) Lepingu jõustudes teatavad pooled teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu pädevatest ametivõimudest, kes vastutavad lepingu täideviimise eest ja nende tegevusalast. Pooled teatavad samuti teineteisele pädevate ametivõimude muutumisest. 2) Pädevad ametivõimud teevad selle lepinguga seotud asjades omavahel otsest koostööd. Artikkel 4. Reostuskahjustustest teatamine Pädevad ametivõimud teatavad viivitamatult teise poole pädevatele ametivõimudele märkimisväärsest reostuskahjustusest, mis on tekitatud ükskõik kummale poolele ja mis võib viia abi palumisele reostuskahjustuse kõrvaldamisel. Artikkel 5. Abi andmine Abi antakse pädevate ametivõimude kaudu teisele poolele tema poolt esitatud palve põhjal. Abipalve saanud pool osutab palutud abi oma võimaluste piires ja võimalikult kiiresti. Artikkel 6. Reostuskahjustuse kõrvaldamise tegevuse juhtimine Reostuskahjustuse kõrvaldamise tegevust juhib selle poole pädev ametiisik, kelle vastutusalas reostuskahjustuse kõrvaldamise tegevus läbi viiakse, kui pädevad ametivõimud üksikjuhtudel ei lepi kokku teisiti. Artikkel 7. Abi andvate üksuste ja vahendite hooldus Abi palunud pool toetab reostuskahjustuse kõrvaldamisel abi andvate üksuste tegevust ning tagab nendele vajaliku hoolduse ja varustatuse. Artikkel 8. Reostuskahjustuse kõrvaldamise abi andmise katkestamine 1) Abi andev pool võib katkestada abi andmise täielikult või osaliselt, kui olukord seda nõuab. Sellest tuleb teatada abi palunud poole pädevatele ametivõimudele, kes peavad võimalikult kiiresti vabastama abi andva poole reostuskahjustuste kõrvaldamise üksused ja vahendid. 2) Abi palunud pool võib omakorda tühistada abipalve, kui vajadus abi järele lõpeb. Artikkel 9. Juurdepääsu lihtsustamine 1) Pool, kes on palunud abi reostuskahjustuse kõrvaldamiseks territoriaalmerel või sisemerel, näitab abi andvale poolele ära need alad, millele on tagatud reostuskahjustuse kõrvaldamisel abi andvate üksuste ja vahendite juurdepääs. 2) Sel juhul hoolitseb abi palunud pool teise poole reostuskahjustuste kõrvaldamise üksuste ja vahendite kiire juurdepääsu eest nendele aladele võimalikult väheste formaalsustega. Nendest teatatakse viivitamatult abi andva poole pädevatele ametivõimudele. 3) Kui abi hõlmab sõjaväelist kaadrit, riigilaevu, riigilennukeid või sõjaväe transpordivahendeid, mille sissetulemiseks on vaja eriluba, peavad abi palunud poole pädevad ametivõimud selle loa hankima. Riigipiiri ei tohi ületada enne, kui luba on antud. Artikkel 10. Regulaarne koostöö 1) Pädevad ametivõimud vahetavad regulaarselt kasutusel olevate reostuskahjustuste kõrvaldamise üksuste, vahendite ja meetodite ning abi maksude kohta käivat informatsiooni. 2) Pädevad ametivõimud tegutsevad koostöös, arendades reostuskahjustuse kõrvaldamise vahendeid ja meetodeid, samuti ka koolitades reostuskahjustuste kõrvaldamisega tegelevat personali. 3) Pädevad ametivõimud korraldavad regulaarselt ühiseid praktilisi reostuskahjustuse kõrvaldamise õppusi ja iga-aastaseid ühise tegevusega seotud informatsioonivahetust puudutavaid õppusi. Artikkel 11. Kulutuste kompenseerimine Abi palunud pool kompenseerib teisele poolele abiandmisel tekkinud kulutused. Kui abipalve annuleeritakse, kompenseerib abi palunud pool need kulutused, mis abi andev pool on juba kandnud või kulutused, milleks viimane on kohustatud. Pooled võivad üksikjuhtudel kulutuste kompenseerimise osas kokku leppida teisiti. Artikkel 12. Kahju kompensatsioonid 1) Abi palunud pool kompenseerib abi andnud poolele selle personali hulka kuuluvale isikule tekitatud füüsilise ja varalise kahju ning selle reostuskahjustuste kõrvaldamise seadmetele tekitatud varalise kahju, mille abi palunud poole personali hulka kuuluv isik on tahtlikult või oma hoolimatu tegevusega põhjustanud abi palunud poole vastutusalas. Kui abi andnud poole personali poolt on tahtlikult või hoolimatu tegevusega kaasa aidatud kahju tekkimisele, lepivad pooled kompensatsiooni suuruses kokku. 2) Abi palunud pool võtab enda kanda kolmandate riikide hagid ja nõudmised, mis puudutavad abi palunud poole vastutusalas tekitatud kahjustusi. Abi palunud pool võib esitada tagasiulatuva jõuga nõudmise makstud kompensatsiooni kohta abi andnud poolele sel juhul, kui selle personal on tahtlikult või oma hoolimatu tegevusega kaasa aidanud kahju tekkimisele. 3) Abi andev pool vastutab kahjude eest, mis on tekitatud tema oma vastutusalas, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Artikkel 13. Reostuskahjustuste kõrvaldamise koostööplaan Pädevad ametivõimud koostavad reostuskahjustuste kõrvaldamist puudutava koostööplaani, mis käsitleb üksikasjalisemalt käesoleva lepingu järgset koostööd ja abiandmist. Need ametivõimud lepivad omavahel kokku selle plaani jõustumise ja muutumise osas. Artikkel 14. Tülide lahendamine 1) Võimalikud lepingu tõlgendamisest või rakendamisest tulenevad erimeelsused, mille osas pädevad ametivõimud läbirääkimiste teel kokkuleppele ei jõua, lahendatakse diplomaatilisel teel. 2) Kui erimeelsusi ei ole võimalik lahendada sel viisil, suunatakse see ükskõik kumma poole nõudmisel arbitraaZi pädevusse, kelle otsus on kohustuslik ja lõplik. ArbitraaZis kasutatakse Haagi Alalise Vahekohtu valikulisi eeskirju, mis puudutavad kahe riigi vaheliste tülide lahendamist. Artikkel 15. Suhe teiste rahvusvaheliste lepingutega Käesoleva lepingu sätted ei mõjuta mingil viisil poolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad teistest rahvusvahelistest lepingutest. Artikkel 16. Lõppsätted Käesolev leping jõustub 30 päeva pärast seda, kui pooled on teineteisele teatanud lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike tingimuste täitmisest. Leping on sõlmitud määramata tähtajaks. Üks pooltest võib lepingu lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult. Lepingu lõpetamine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel vastava teate saamisest. Ülaltoodu kinnituseks on käesolev leping alla kirjutatud selleks volitatud isikute poolt. Koostatud detsembrikuu 8. päeval 1993. aastal kahes originaaleksemplaris, kumbki eesti ja soome keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad ühesugust jõudu. Eesti Vabariigi valitsuse nimel A. TARAND Soome Vabariigi valitsuse nimel S. PIETIKÄINEN Protokoll Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise merekeskkonna reostuskahjustuste kõrvaldamise alase koostöölepingu juurde Eesti Vabariigi valitsus ja Soome Vabariigi valitsus, alla kirjutanud nendevahelisele merekeskkonna reostuskahjustuste kõrvaldamise alasele lepingule, on kokku leppinud järgmiste üleminekuperioodi tingimuste osas: 1) Eesti pool ei ole selles protokollis mainitud üleminekuperioodi jooksul kohustatud Soome poolele osutama lepingu artiklites 2 ja 5 mainitud reostuskahjustuste kõrvaldamise abi. 2)(a) Eesti pool võib keelduda saadud abi kulutuste lepingu artikli 11 järgsest kompenseerimisest Soome poolele nii kaua, kuni ta on saanud kompensatsiooni reostuskahjustuse tekitajalt. Kui Eesti pool ei saa reostuskahjustuse kõrvaldamisel tehtud kulutuste täit kompensatsiooni reostuskahjustuse tekitajalt või rahvusvaheliselt kompensatsioonisüsteemilt, üritab Soome pool võimaluste piires loobuda vastavas ulatuses kulutuste kompenseerimisnõudest Eesti poolelt. (b) Kui on selge, et reostuskahjustuse kõrvaldamisel tehtud kulutusi ei kompenseerita Soome poolele tavalises korras, konsulteerib Eesti pool Soome poolega enne oma kompensatsiooninõude esitamist süüdlasele, samuti kompensatsiooninõude ettevalmistamise ajal. Eesti pool püüab Soome poolele korraldada täieliku osalemisvõimaluse kompensatsiooninõude ettevalmistamises. (c) Poolte pädevad ametivõimud on omavahel otseses kontaktis kompensatsiooninõude esitamist ja käsitlemist puudutavates küsimustes. 3) Soome pool korraldab tema kasutuses olevate vahendite ulatuses koolitust ja annab Eesti poolele muud ekspertabi reostuskahjustuste kõrvaldamiseks valmisoleku arendamiseks. Pädevad ametivõimud lepivad omavahel kokku, kuidas need ülesanded täidetakse. 4) Soome pool abistab tema kasutuses olevate assigneeringute ulatuses Eesti poolt reostuskahjustuste kõrvaldamise laevade ja inventari soetamisel ning annab laevade ja inventari projekteerimise ja soetamisega seotud tehnilist abi. 5) Antud protokoll kehtib viis aastat, mille järel selle kehtivust võib vajadusel pikendada kahe aasta kaupa, juhul kui pooled peavad üleminekuperioodi eritingimusi veel vajalikeks. Ülaltoodu kinnituseks on käesolev protokoll alla kirjutatud selleks volitatud isikute poolt. Koostatud detsembrikuu 8. päeval 1993. aastal kahes originaaleksemplaris, kumbki eesti ja soome keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad ühesugust jõudu. Eesti Vabariigi valitsuse nimel A. TARAND Soome Vabariigi valitsuse nimel S. PIETIKÄINEN