Iisaku Vallavolikogu — Iisaku valla arengukava aastateks 2008–2011 — KO, 154, 2167

Määrus antakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 ning Iisaku Vallavolikogu 16.03.2006. a määruse nr 8 «Iisaku valla põhimäärus» (KO 2006, 88, 1106) §§ 94 -98 alusel. § 1. Vastu võtta Iisaku valla arengukava aastateks 2008-2011 (lisatud). § 2. Määrus jõustub 03. novembril 2008. a. Volikogu esimees Vello TAAR LISA Iisaku Vallavolikogu 30.10.2008.a määruse nr 20 juurde IISAKU VALLA ARENGUKAVA 2008 - 2011 SISSEJUHATUS Valla areng on osa Ida-Viru maakonna ja Eesti kui rahvusriigi arengust. Iisaku valla arengukava on Iisaku valla tegevuse aluseks. Arengukava peamisteks eesmärkideks on määrata ära valla peamised arengusuunad ning töötada välja konkreetsed tegevuskavad püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast ning laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Arengukava viiakse ellu valla eelarve, investeeringute, erinevate projektide ning programmide abil. Arengukava peab olema realistlik ja elluviidav, kuid samas ei saa see olla lõplik. Arengukava elluviimist kontrollitakse pidevalt. Arengukava tuleb vähemalt kord aastas täienduste ja paranduste sisseviimiseks läbi vaadata. I. IISAKU VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS IISAKU VALLA OLUKORRA ÜLEVAADE 1. Asend Iisaku vald asub Ida-Viru maakonna lõunaosas, mida piiravad kaunid looduslikud objektid - Muraka ja Agusalu sookaitsealad ning lõunast Peipsi järv. 258 km² suurusel territooriumil elab 1431 elanikku (seisuga 01.01.2008). Keskus, Iisaku alevik870elanikuga, on 32 km kaugusel maakonna keskusest, Jõhvi linnast. Valda läbib Jõhvi-Tartu-Riia mnt (A201). Vald koosneb Iisaku alevikust ja 17-st külast. 2. Ajalooline areng Inimasustuse ajalugu saab Iisaku territooriumil jälgida alates muinasajast, mil Iisaku koos piirnevate aladega kuulus Alutaguse nn. algmaakonda. Et Alutaguse seos Virumaaga jäi suhteliselt nõrgaks ja Iisaku alad jäid kõrvale suurtest kaubateedest, siis asustustihedus oluliselt ei suurenenud ning 11.-12. saj. siia rännanud vadjalased leidsid hõlpsasti vabasid elupaiku ning kelle olemasolu meenutavad veel vaid kääbaskalmed (Jõuga). 13.-16. sajandi vahel asustus tihenes ja juurdetulijatena lisandusid venelased. Venelaste arv suurenes pärast Liivi sõda. Iisaku puhul on huvitav asjaolu, et vaatamata arvukale Peipsi-vene asustusele ja Vene tsaaririigi venestamise püüdlustele eesti kogukond säilis. Iisakut puudutasid või mõjutasid rohkemal-vähemal määral kõik Virumaad tabanud õnnetused alates sõdadest ja lõpetades näljahädadega, mis on oma jäljed jätnud Iisaku ajalukku. Kui Alutaguse nimi leiab ürikutes esmakordset mainimist 1241. aastal, siis Iisaku kirjalik esmamainimine pärineb aastast 1426 (Isacke). Administratiivselt alluti erinevatele läänidele/kihelkondadele. Omaette kihelkonna staatus saadi 1654. aastal, mis kestis 1744. ning jätkus aastani 1867. Aastal 1891 ühendati Iisaku vallaga Tärivere, Pootsiku ja Kauksi vallad. Vallaõigused saadi 1867.aastal ning taastati 1991. 3. Asustus Iisaku vallas elab rahvastikuregistri andmetel 1431 elanikku. Asustatud punktide arv küünib 18-ni, millest suurim on Iisaku alevik 870 elanikuga. (Lisa 1: Iisaku valla elanikud külade järgi). Asustus on aegade jooksul koondunud liikumisteede ümbrusesse. Rahvaarv Iisaku vallas on viimaste aastate jooksul paarisaja inimese võrra vähenenud. Muret tekitav on pidev negatiivne iive, mille tulemusena tekivad hälbed vanuselise struktuuri tasakaalus. 2004.a. alguses moodustasid Iisaku valla elanikkonnast 25,1% eelkooli- ja kooliealised, 22,4% pensionärid, 49,6% töövõimelised( 19-63 aastased) ja 2,9% töövõimetud. Tabel 1. Iisaku valla elanike loomuliku iibe dünaamika aastatel 2003-2007 2003 2004 2005 2006 2007 Sünnid 8 9 11 12 12 Surmad 29 31 19 31 25 Iive - 21 -22 - 8 - 19 - 13 4. Looduskeskkond Iisaku kuulub Alutaguse maastikukooslusse, mida iseloomustavad metsade ja soode rikkus ning hõre inimasustus. Pinnavormid moodustusid jääaja lõpul, mil mandrijää taandumisega kaasnesid pikemaajalised seisakud ja ajutised pealetungid fikseerusid reljeefis arvukate servamoodustistena. Iisaku valla territoorium on pinnavormilt valdavalt tasane, mida ilmestavad Iisaku-Illuka ooside süsteem, Varesmetsa ja Võhma mõhnastikud ning edela-kirde suunalised mandriluited. Mõhnastike ja mandriluidete vahele mahub veel hulk limnoglatsiaalseid lavasid (Pootsiku, Luuga jt.). Pinnavormide suhteline kõrgus ulatub kuni 30 meetrini, Ida-Virumaa kõrgeim tipp - Iisaku oos 94 m üle merepinna. Alutaguse lõunaserv ulatub Peipsi põhjarannikuni, mida ilmestab kogu pikkuses Eesti suurejoonelisem mandriluitestik (suurim kõrgus 20 m). Mandriluidete levik ei piirdu üksnes Peipsi põhjarannikuga, vaid ulatub Peipsi vanadel rannavallidel nn. griivadel kaugele sisemaale, kuni Kurtna mõhnastikuni. Väga kõrged ja ilusad griivad liigestavad pinnamoodi Pootsiku ja Imatu vahelisel alal ning Sälliku ümbruses. Alutaguse maastike omapäraseimad elemendid - sood ja rabad moodustavad üle poole maastikurajooni pindalast. Agusalu, Muraka koos Ratva ning Sirtsi kuuluvad Eesti suuremate ja ka huvitavamate sookaitsealade hulka. Mets katab ca 59 % territooriumi. Valitsevad lodumetsad, palju leidub ka palu- ja salumetsa, vähemal määral nõmme- ja laanemetsa. Puistutes domineerivad männikud ja kaasikud, vähem kuusikuid ja lehtpuumetsi. Puistutes kasvab mitmeid kaitsealuseid taimi nagu näsiniin, kuldking, orhideed jt. Esindatud on kõik Eestis elutsevad ulukid, lisaks haruldane lendorav. Alutaguse aluspõhja kivimite lasumus asub märksa sügavamal kui Kirde-Eesti lava-maal, mille tõttu kaevandamiskõlbulike lademete tootmine ei ole majanduslikult tasuv. Aluspõhja katab siin võrdlemisi paks pinnakate, mille moodustavad peamiselt jääpaisjärvede liiv ning aleuriit. Kõrgemad pinnavormid koosnevad peamiselt kruusast (Tärivere, Jõuga) ja liivast (Roostoja, Sälliku, Koldamäe, Lõpe) ning mitmetele nendest on rajatud karjäärid. Kasutamata maavaradest võib veel nimetada savi (varud ca 30 milj. m³) ja turvast. Maavarade (liiv ja kruus) kaevandamiseks Iisaku valla territooriumil, Sälliku ehk Kollases karjääris ja Roostoja karjääris, on taotluse esitanud AS Talter. Tärivere kruusakarjääris on AS Talter tellinud maardla uuringu. Munitsipaalomandis ei ole ühtegi maardlat. Maapinna absoluutne kõrgus valla lääne ja põhja osas väheneb ning seal paikneb mitmeid soid ja rabasid (Muraka raba ja Agusalu soostiku servad). Seal asuvate turbalademete varusid uuritud ei ole. Iisaku kuulub mullastikult soostunud mineraalmuldade Alutaguse valdkonda, kus esineb soostunud kamarmuldi (G) ja soostunud leetmuldi (LG) ning soomuldi (M), vähemal määral leetmuldi (L) ja kamar-karbonaatmuldi (K). Ca 66,6 % muldadest vastavad soostunud mineraalmuldade tüübile. Maa boniteet, 40 hindepunkti, jääb kõvasti alla Eesti keskmisele. Põllumaad asuvad valdavalt keskosas, Iisaku ümbruses, piki Jõhvi-Tartu maantee joont ja Varesmetsa, Vaikla ning Kuru suunas. Kuivendussüsteemide olemasolu (ca 67 % kogu põllumaast) ei ole parandanud eriti veerežiimi, sest muidu parasniisked mullad on siin halva veeläbilaskevõimega. Iseloomulikuks on ka muldade erinev lõimis liivast savini, õhuke huumusekiht, kõrge happelisus ja madal kivisus. Eesti põlevkivimaardlast jääb Iisaku valda Estonia kaevevälja lõunaserv, peamiselt Peipsi, ning väike osa Seli ja Puhatu uuringuväljadest. Eespool nimetatud Eesti põlevkivimaardla kaeve- ja uuringuväljad on kantud riiklikku registrisse. Kaevandamistegevus algas valla territooriumil 2007. aastal. AS Eesti Põlevkivi andmetel jätkub kaevandamine olevate kaeveväljade piires, uuringuvälju kasutusele ei võeta - põlevkivi kaevandmise maht oleneb edaspidisest põlevkivi vajadusest. Tabel 2. Iisaku valla territooriumil olevad maardlad Nimi Maavara Pindala (ha) Jõuga Kruus 3,87 Tärivere Kruus 8,99 Koldamäe Liiv 7,80 Lõpe Liiv 7,28 Roostoja Liiv 4,67 Sälliku Liiv 4,16 5. Põhja- ja pinnavesi Puurkaevudes ja tsentraalsetes veesüsteemides kasutatakse Ordoviitsiumi-Cambriumi veekompleksi põhjavett. Loodusmaastikule lisavad värvikust rohked järved ja Peipsi suunas voolavad jõed-ojad. Valla territooriumil ja sellega piirnevatel aladel asuvad olulised veeressursid. Valda läbivad Rannapungerja jõe keskjooks, Alajõgi ja oma veed viib Peipsi järve Kauksi oja. Peipsi rannajoone pikkuseks mõõdetakse vallas 6 km. Tabel 3. Iisaku valla territooriumil paiknevad järved Nimi Pindala (ha) Liik Sügavus (m) Armise järv 4,4 metsajärv keskm. 1,7 Imatu järv 27,8 rabajärv keskm. 1,7 Jõuga Liivjärv 2,2 metsajärv keskm. 3,8 Jõuga Linajärv 1,1 metsajärv max 5,0 Jõuga Pesujärv 2,0 metsajärv max 9,5 Kaarlepi järv 1,8 metsajärv Võhma järv 2,0 rabajärv keskm. 2,0 6. Kaitsealad, kaitstavad looduse üksikobjektid Iisaku valla piiridesse jäävad mitmed kaitsealused loodusobjektid, mis on ära näidatud alljärgnevas tabelis: Tabel 4. Iisaku valla kaitsealused loodusobjektid Loodusobjekti nimi Pindala (ha) Märkused Muraka sookaitseala 1 227, 4 sh. liigirohkus Iisaku-Illuka magistraalne oosideahelik Uus-Sõrumäe moreenküngastik Jõuga-Räätsma mõhnaterrass Kauksi-Kuru luitestik Pootsiku-Imatu luitestik (griivad) Sälliku luitestik (griivad) Iisaku parkmets 20,0 Iisaku park 2,0 Pootsiku park 0,5 Katmani tammed 2,0 24 tamme Kuru mänd Üm. 3,1 m Eesti jämedaim ja vanim okaspuu Sõrumäe männid 0,5 20 mändi 7. Sotsiaalne infrastruktuur Koolieelsetest lasteasutustest tegutseb vallas Iisaku Lasteaed Kurekell, milles on neli rühma 59 lapsega (2008/2009 õppeaastal). Lasteaia teeninduspiirkond on Iisaku vald, kuid vabade kohtade olemasolul võetakse vastu lapsi ka teistest omavalitsustest (2008.aastal 8 last). Tabel 5. Iisaku valla sündide arv 2003-2007. 2003 2004 2005 2006 2007 Sünnid 8 9 11 12 12 Iisaku lasteaed tegutseb tervist arendava lasteaiana. Lisaks tervislike eluviiside kujundamisele pööratakse suurt rõhku looduslähedusele ja looduse tundmaõppimisele. Personali arengu seisukohalt on oluline hakata väärtustama lasteaiaõpetaja tööd õpetajate palkade ühtlustamise kaudu. Vajalik on lasteaia jaoks hakata ostma sisse meditsiinilist ja logopeedilist teenust. Kasvukeskkonna arendamisega saab mitmekesistada õpivõimalusi. Sellest tingituna on lasteaia jaoks oluline aegunud ja lastele enam mittesobiva mööbli osaline väljavahetamine, lasteaia õuel praeguste amortiseerunud paviljonide asemele ühe suure polüfunktsionaalse mängupaviljoni rajamine (kasutamiseks õuesõppe läbiviimiseks, suvelavana ja selle juures asuks ka mänguasjade panipaik). Lasteaia hoone üks tiib on vallavalitsuse kasutada. Kui peaks laste arv oluliselt tõusma ja on vajadus avada veel üks rühm, on kaalutud hoone tervikuna kasutusele võtta. Tervist arendava lasteaiana oleks tulevikus vajalik omada eraldi võimlemissaali koos kõige selle juurde kuuluvaga (vahendid, aknakaitsed, mööbel jne.). Lasteaia õueala sõidu- ja jalgteede asfaltkate vajab uuendamist, vajalik oleks muretseda juurde laste tarbeks suuski, kelke ja jalgrattaid. Hoone sanitaartehnilistele nõuetele vastavusse viimiseks vajaks hoone kapitaalremonti, kuna tänase päeva seisuga on amortiseerunud elektrisüsteem ja sanitaartehnilised süsteemid. Rühmade abiruumid on varsti kasutuskõlbmatud ega vasta ammu enam Tervisekaitsetalituse nõuetele. 8. Üldharidus Vanima säilinud dokumendi alusel teame, et Iisakus anti kooliharidust juba 1788.a, esimese kooli asutamise kohta aga teateid säilinud ei ole. Iisakus oli kihelkonnakool ja külades külakoolid. Kaasaegse kooli rajaja on Robert Theodor Hansen. Täna tegutsevad Iisakus üks üldhariduslik kool - Iisaku Gümnaasium ja üks huvikool - Iisaku Kunstide Kool. Iisaku Gümnaasium on vanade traditsioonidega kool XVIII sajandi II poolest. Asukoha poolest asub ta soodsalt nii transpordi suhtes Tartu-Jõhvi mnt. ääres kui ka oma loodusliku keskkonna poolest. 2008. aastal õpib Iisaku Gümnaasiumis 185 õpilast, neist ainult 39 gümnaasiumi osas. Iisaku valla lapsi on 161 ja teistest valdadest ning linnadest 24 last. Õpilaste arv on koolis aastatega vähenenud, kõige enam puudutab see gümnaasiumi klasse. Kooli üheks arenemise väljundiks on olemasolevaid tugevusi kasutades spordikallakuga kooli arendamine. Gümnaasiumi hoone vana korpus, söökla ja kogu hoone välisfassaad on renoveeritud, täiendavalt ootab kordategemist hoone nn. uuem korpus ja hoone ümbrus. Gümnaasium annab võimaluse valikainetena õppida informaatikat, kirjandiõpetust, majandust, riigikaitset, piirivalvet ja meediat; aitab erivajadustega lapsi logopeediliste ja parandustundide, aineõpetajate tugiõppe, koduõppe ja individuaalõppekava kaudu. Huvialaringidest on koolis mudilaskoor, lastekoor, näitering, lilleseade, ansambel, meediaring, võrkpall ja korvpall, laskmine, suusatamine, loodusring, poiste ja tüdrukute käsitöö. Lisaks on olemas kaasaegne arvutiklass interneti püsiühendusega ka peale koolitunde; kaasaegne renoveeritud võimla, staadion, suusa-, jooksu- ja jalgrattarajad Tärivere mäel, matkarajad. Iisaku Gümnaasiumi õpilaskodu on loodud toimetulekuprobleemidega perede toetamiseks, pakkudes nende lastele normaalseid elu- ja õpitingimusi. Õpilaskodu avati veebruaris 2003. aastal ning see võimaldab elamistingimusi maksimaalselt 26-le õpilasele. Majutuseks on 2- ja 3- kohalised tualeti ja pesemisvõimalusega toad gümnaasiumi hoone ühes osas ning õpilased õpivad Iisaku gümnaasiumis. Tegevus õpilaskodus on oma sisekorra ja kasvatajate järelvalvega reguleeritud, soodustamaks õpilaste tööharjumuste kujunemist. Õpilastele garanteeritakse toitlustus 4 korda päevas ning pakutakse tasuta võimalusi huvitegevuses osalemiseks. Iisaku Kunstide Kool loodi huvikoolina 1989.a. kohaliku algatusena. Õpilaste arv oli tollal 52 ning õpitavaid erialasid 4 – puhkpill, klaver, akordion, kunst. 1991.a. avati tantsueriala. 2008/09 õppeaastal on õpilaste arv 76. Erialad – klaver, akordion, kannel, plokkflööt, tants ja kunst. Õpetaja ametikohti oli 7. Kooli tegevuse põhieesmärgiks on plaanipärase muusika-, kunsti-, ja tantsuhariduse andmine, kus põhimõtteks on õpetamise süstemaatilisus ja eesmärgistatus. Väga tähtis on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, mis toimub põhimõttel, et iga inimese loovvõimete avaldumiseks on vaja luua teatud tingimused ja leida individuaalne arengutee. Kooli kontsert- ja näitusetegevuse kaudu toimub kohaliku kultuurielu edendamine. Täiskasvanute õpe on seni toimunud klubilises vormis. Kooli juures ning kooli õpetajate juhendamisel tegutseb kaks seltsingut: kunstiklubi ja kandleklubi. Edaspidi on kavas teiste muusika- ja kunstide koolide eeskujul hakata edendama ka tasulist õppekava alusel toimuvat täiskasvanute õpet. Hollandi Fondide toetusel toimus 1998. aastal koolis põhjalik remont. Pärast seda on toimunud väiksemas mahus remont- ja värvimistöid. Kõige halvemas seisus on praegu nii sise- kui välisuksed, mis on amortiseerunud ja vajaksid väljavahetamist. Täiendust oleks vaja lisaks ruumide ja mööbli näol. Tänu annetusele ning projektide kaudu rahastamisele on kool suhteliselt hästi varustatud õppeotstarbelise inventariga. 9. Raamatukogud Iisaku vallas asub kaks raamatukogu. Kooliraamatukogu, mis on orienteeritud Iisaku Gümnaasiumi õpilastele ja pedagoogidele, toetamaks õppetööd antud õppeasutuses ja rahvaraamatukogu (Iisaku Raamatukogu), mis teenindab kõiki valla elanikke. Iisaku Raamatukogu on asutatud aastal 1907. Oma pika eksisteerimisaja jooksul on raamatukogu asunud väga erinevates hoonetes ja viletsates tingimustes. Käesoleval ajal asub ta koos kooliraamatukoguga Iisaku Gümnaasiumi 2006. aastal renoveeritud nn. vanas korpuses. Nüüdseks on raamatukogul avarad ja kaunilt kujundatud ruumid. Iisaku Raamatukogu raamatufond on aastal 2008 ligikaudu 22 000 eksemplari. Külastajaid ja lugejaid on viimastel aastatel olnud stabiilselt üle 500 inimese, mis on 1/3 piirkonna ehk valla elanikkonnast. Raamatukogu juures asub ka 3 töökohaga Avalik Internetipunkt, mille kasutamine on hakanud küll vähenema, kuid sellele vaatamata on antud teenus siiski vajalik nii vallarahvale kui ka teistele külastajatele (eriti suveperioodil). Selleks, et raamatukogust kujundada kaasaegne infokeskus, oleks vaja investeerida tehnilistesse vahenditesse ja järk-järgult välja vahetada olemasolev ja vananenud arvutipark ning asendada see uute arvutitega. Samuti vajavad AIP-i kasutajad Wifi leviala kasutamise võimalust. 10. Rahvamaja ja seltsitegevus R. T. Hansen, Iisaku kultuuriloo väljapaistvaima isikuna, pani aluse tugevate traditsioonidega laulu- ja pillimängule. Esinemistega kogutud raha eest ehitati kihelkonnakoolile uus hoone. Rahva kultuurilembust näitas seegi, et Iisaku seltsimaja püstitati rahva rahade ja ühistööga vaid kahe aastaga (1909-1910). Rahvamaja juures tegutseb hetkel 14 ringi (segakoor; nais-, sega- ja memmede rahvatantsurühmad; naisansambel; näiteringid lastele ja täiskasvanutele; regilaulurühm; kandleklubi; linetantsurühm; täiskasvanute VIA „5 minus” ja kolm noortebändi). Rahvamaja kollektiivid osalevad paljudel maakondlikel üritustel ja kolm kollektiivi on registreerunud 2009.a laulu –ja tantsupeole. Alates 1994.a. toimub üle ühe aasta kohalik lauluvõistlus «Viisiratas», alates 2005.a aastast toimub Iisakus maakonna noortebändide konkurss. Regulaarselt külastab rahvamaja Kinobuss, toimuvad nii professionaalsed kui isetegevuslikud etendused ja kontserdid. Väga populaarsed on elanikkonna hulgas isetegevuslaste aastalõpupidu ja naistepäevapidu. Praeguseks on vallal renoveeritud rahvamaja, kus on võimalik läbi viia nii teatrietendusi, kui ka muid kultuuriüritusi. Ehitatud on valla laululava. Lähiajal oleks vajalik varustada rahvamaja küttesüsteemiga. Hoone keldrikorrusele on planeeritud avada valla noortekeskus. oone Lisaks rahvamaja juures tegutsevatele ringidele ja spordiseltsidele on hoogu juurde saanud ka muu aktiivne isetegevus kolmandas sektoris. Iisakus tegutsevad mittetulundusühingu või seltsinguna Iisaku Kirjandus- ja Muusika Selts, Iisaku Noorteklubi, Vanaemade ja vanaisade klubid, tuletõrjeühing, Kandleklubi, Mälumängijate Selts, Muuseumi Sõprade Selts, Kunstiklubi, Iisaku Külavanemate Kogu (külaliikumise raames on korraldatud külapäevi ja korrastatud Tärivere parki), seltsingud Elurõõm ja Kungla rahvas, Looduskaitse Selts ja teised. Iisaku valla inimeste tegemistest annab perioodiliselt ülevaate ajaleht Meie Keskel. 11. Sportimisvõimalused Vallas on olemas kõik kaasaegsed võimalused spordiga tegelemiseks. Täismõõtmetes välistaadion, kaasaegne spordisaal, suusarajad jne. Liikumisvõimalusi pakuvad mitmed matkarajad. Vallas tegutseb neli spordiklubi: MTÜ Suusaklubi Margus, MTÜ Iisaku Korvpalliklubi, terviseklubi ja ratsaspordiklubi. Lähiaastatel on kavas ehitada rulluisutamise rada, tenniseväljakud ning gümnaasiumihoonesse jõusaal. 12. Muuseum Iisakus tegutseb riigi halduses olev maakondlik muuseum, mis on tunnustust leidnud üle kogu Eesti. Külastajaid on aasta jooksul umbes 6000. Iisaku Muuseum asutati 1975.aastal keskkooli koduloomuuseumina, hiljem töötati maakonnamuuseumina ja aastast 2008. riikliku muuseumina. Muuseumi ekspositsioon tutvustab piirkonna loodust, elu-olu ja rahvastiku kujunemist. Muusemi kõrvalhoones (ehitatud 1915.aastal vallamajaks) asub näitusesaal. Lisaks kavatsetakse sisustada ruumid vastuvõetavate esemete puhastamiseks ja konserveerimiseks ning fondiruumid, plaanitakse avada hoones kohvik ja käsitöötoad. Majatagusesse orgu on kavandatud rajada esinemisplats. Kõrvalhoone ehitusega tekib võimalus erinevateks tegevusteks turistidele. Tegevuste mitmekesistamise (laatade, käsitööpäevade, kontsertide, näitemängude jms korraldamine) kaudu kasvab muuseumi külastuste arv ja Iisaku populaarsus Lõunaregiooni kultuurikeskusena. 13. Kirik Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Iisaku Kogudus on asutatud 1640. aastal. Tegutsenud katkematu järjepidevusega 1864. aastast. Kirik on ehitatud 1894.aastal. Kogudusele on tagastatud kirik, endine köstrimaja ja pastoraat. Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval ja suurematel kirikupühadel. Iisaku kirik on kaasatud “Teeliste kiriku” projekti ja on suvekuudel avatud turistidele. Kirikus puudub kütmise võimalus, millest tingituna kasutatakse pastoraadi hoonet talvekirikuna. Kiriku hoone tornikate vajab vahetust. 14. Teed ja tänavad Valda läbib Jõhvi-Tartu-Riia maantee A 201, kusjuures Tartusse on 100 km ning Riiga 350 km. Nimetatud maanteelt saab sõita Jõugalt Illukale (12 km ); Iisakust Tudulinna (17) kaudu Rakverre (85 km) ja Avinurme (36 km) ning Alajõe (12 km) kaudu Vasknarva (35 km); Sällikust Kurusse (6 km). Eelnimetatud teed on kõvakattega ja normaalses seisukorras. Lisaks eeltoodule lisanduvad kohalikud teed. Enamuse sellest moodustavad kruusakattega teed, väike osa ka katteta teid. Valla omandusse jääb teid kogupikkusega 27,9 km. Kruusateede olukord on üsna halb. Olukorra parandamiseks on vaja katta teed uue kruusakihiga. Iisakus alevikku on rajatud kõnniteed. Iisaku alevikku läbivate maanteede tõttu on vajadus kõnniteid Tartu mnt. ääres suunaga Tärivere poole jätkata. Täiendavalt vajab planeerimist Iisaku aleviku keskuse liiklussõlm ning bussipeatusele uue asukoha leidmine. 15. Energeetika Iisaku soojamajandust haldab valla ettevõte osaühing Iisaku Elamumajandus. Kaks katlamaja on rekonstrueeritud, kogu sisseseade on kaasaegne. Aastal 2007 ühendati soojusvõrk kahe katlamaja vahel ning aleviku hooneid varustatakse soojaga nn. kooli katlamaja kaudu. Valdav osa välissoojustrasse on vahetatud kaasaegsete vastu. Kiiret arendamist vajavad köetavate objektide soojussõlmed. Igale objektile on hädavajalik paigaldada soojamõõtur ning küttevõimsuse regulaator, ilma milledeta ei ole võimalik tagada tarbimisele vastavaid küttearveid ning iga hoone kütmist vastavalt tema vajadustele. Iisaku aleviku tänavavalgustusest on rekonstrueeritud 80%. 16. Side Iisaku vallas asub üks telefonijaam. Kaugvalimist saab kasutada 100% abonementidest. Valda katavad 5 mobiilside masti. Teenuste pakkujad hoolitsevad ise teenuse kaasajastamise eest. 17. Post, pangandus Postiteenuseid osutab Eesti Post Iisaku postkontori kaudu, kus tegutseb ka Eesti Ühispanga postipanga filiaal. Hansapanga klientidel on võimalus saada sularaha sularaha pangaautomaadist. 18. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni võrk on nii füüsiliselt kui ka tehnoloogiliselt halvas seisundis. Kanaliseeritakse ca 21 000 m³, mis läbib biopuhasti OXYD-90 koos järjestikku paiknevate kahe biotiigiga. Pool alevikust on ilma kanalisatsioonita. Olemasolevad süsteemid on kaardistatud ja on koostatud Iisaku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Iisaku aleviku edasise arengu seisukohalt on väga oluline vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine. 19. Ühistransport Iisaku valla elanikel on võimalus kasutada nii maakonnasisest kui ka üle-eestilist liinitransporti. Otseühendus liinitranspordi kaudu on Narva, Jõhvi, Viljandi ja Tartu linnaga. Valla kaugemate külade elanike teenindamine, s.h. laste transport, on korraldatud vallasiseste bussireisidega. 20. Prügimajandus Iisaku alevikus ja Kauksi-Kuru külades toimib korraldatud jäätmevedu. 2008.aastast on korraldatud prügi sorteerimise võimalus lisaks olmejäätmetele pakenditele, paberile ja ohtlikele jäätmetele. 21. Tervishoid Iisakus teenindavad meditsiiniliselt elanikkonda perearst ja hambaravi pakuvad kaks hambaraviettevõtet. Ravimeid on võimalik osta kohalikust apteegist. Iisaku alevikus asub maakonna kiirabi filiaal. 22. Sotsiaalhooldus Iisaku alevikus tegutseb hooldekodu, kuhu on võimalik mahutada 16 püsielanikku. Hoonet on renoveeritud. Vaja on pikemaajalises perspektiivis uut kaasaegset mitmefunktsionaalset hooldekodu. Vallas on toimiv toetuste süsteem, kuid arendamist vajavad erinevad toimetulekut puudutavad sotsiaalteenused nii eakatele, puuetega inimestele, lastega peredele kui ka muudele riskigruppidele. 2008.aastal avati eakate päevakeskus. 23. Päästeteenistus Vabatahtlikest koosnev tuletõrjeühing loodi Iisakus 1930.a. Kuni käesoleva ajani tegutseti riigi ja valla finantseerimise kaudu mittetulundusühinguna ning ühingu kasutuses oli 2 tuletõrjeautot. 2008.aastal avatati Iisakus uus päästeteenistuse hoone, kuhu koonduvad nii tuletõrje kui ka politseiüksused. 24. Teenindus Pakutavad teenused 2008.a on järgmised: 5 toidupoodi, ehitusmaterjalide pood, baar, kohvik, postkontor, postipank, juuksurid, apteek, autoteenindus, 2 saeveskit, bensiinijaam, autolammutus, turismisettevõtted, OÜ Iisaku Elamumajandus poolt pakutavad teenused hõlmavad heakorda, vee- ja kanalisatsioonivõrkude ning kaugkütte teenust ning teised ettevõtted. 25. Turism Turism on valla majandustegevuse ja ettevõtluse üks peamisi prioriteete. Iisaku valla tulevik sõltub väga paljuski turistidele suunatud tegevusest, spordi ja vabaaja veetmise võimaluste arendamisest. Valla territooriumil osutavad turismiteenust järgnevad asutused: Kauksi puhkeküla, Kauksi telklaager, Kauksi puhkemaja, Kuru puhkemajad, Kuru puhkemaja, RMK Kauksi puhkeala, Vaikla Puhkekeskus, Tagametsa puhkemaja, Iisaku muuseum. Lähiaastatel on neile lisandumas uusi puhkekohti. Valla suurim turismimagnet on Peipsi järve põhjarannik. Aastal 2000. avati valla eestvedamisel päästeteenuseid võimaldav avalik rand. Lisaks on korrastatud ja rajatud täiendavaid parkimiskohti. Puhkemajandust korraldab ja loodushoiu eest vastutab Riikliku Metsamajandamise Keskus läbi Kauksi Looduskeskuse. Ranniku aastaringset kasutust ja piirkonna ettevõtlust pärsib piirkonna turismiettevõtete omanike investeerimissuutmatus. Turistide meeliskohad on lisaks Tärivere mäe vaatetorn, Jõuga ja Võhma järved, muuseum, kirik, Kotka ja Kauksi matkarada, ümberkaudsed seenemetsad ja jahialad. II. STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVAD TULEVIKUVISIOON Tulevikuvisioon on kujutlus sellest, milline võiks Iisaku vald välja näha aastal 2013. Järgnev visioon on välja töötatud valla arengukava koostamise raames. Aastal 2013 on Iisaku vald hästi toimiv omavalitsusüksus. Piirkonda iseloomustavad turvalisus ning kaasaegne infrastruktuur. Arenenud on nii hajaasustusega piirkonnad kui ka vallakeskus. Valla elanikud on tugeva kodukanditunnetusega ning osalevad aktiivselt valla elu kujundamisel. Piirkonna suurimaks rikkuseks on puhas loodus. Valla väärtuslike maastike kaitse on tagatud ning jätkub nende väärtustamine. Majandusstruktuuris muutuvad olulisemaks turismiga seotud valdkonnad: toitlustus, majutus ja muu teenindus. Välja on kujunenud tugev turismipiirkond, kus lisaks puhkealade külastamisele on turistidele välja pakutud mitmed kohalikud marsruudid. Vaatamisväärsused on korrastatud ja varustatud viitadega. Suurenenud on laste ja noorte osakaal valla rahvastikustruktuuris. Välja on ehitatud valla vajadusi rahuldav sotsiaalne infrastruktuur. Tagatud on konkurentsivõimeline alus-, põhi- ja keskharidus. Valla kultuuri- ja spordielu on vilgas, elanikud on kaasatud seltside ja spordiklubide tegevusse. Elanikele on tagatud arstiabi kättesaadavus. Vanureid ja erivajadustega inimesi aitab heal tasemel hoolekandesüsteem. Teed, sidesüsteemid ja elektrivõrk on korrastatud. Iisaku alevikus investeeritakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ja arendamisse. Vallas on piisavalt töökohti ja väikeettevõtlus on mitmekesine. Lisaks võimaldab efektiivne transpordikorraldus ja teede hea kvaliteet inimestel tööl käia ka väljaspool valda. Iisaku alevik on oluline haridus-, kultuuri- ja spordikeskus. Olemas on tugev gümnaasium, kunstide kool, lasteaed, eakate päevakeskus, hooldekodu, noortekeskus, rahvamaja, raamatukogud, spordisaal, staadion, suusarajad ja mänguväljakud lastele. Iisaku vald on meeldiva elukeskkonnaga hästiarenenud ning üle vabariigi tuntud turismi- ja spordipiirkond. Strateegilisi arengueesmärke on käesolevas arengukavas esitatud kui soovitavaid seisundeid, milleni kavatsetakse strateegilise ajaperioodi jooksul jõuda. Nad toetuvad SWOT-analüüsi järeldustele ning sisaldavad valla tulevikuambitsioone. Strateegilised arengueesmärgid on seatud pikaajalistena ning püstitatud aastani 2011. Neid võib vaadelda kui tervikuid, kus sisalduvad elemendid on esitatud erinevatest võtmevaldkondadest. Järgnevalt on esitatud valla tähtsamad strateegilised arengueesmärgid ja nende saavutamiseks teostamist vajavad üldisemad tegevuskavad. 1. Turism ja puhkemajandus ARENGUEESMÄRGID * Iisaku vald on populaarne puhkuse veetmise koht nii suvel kui talvel. * Kõigis teenindussfäärides on loodud turismisõbralik keskkond. * Iisaku valla turismiinfo on hästi kättesaadav. Nagu lõunaregioonile tervikuna, on ka Iisaku vallal tänu mitmekesisele maastikule ja pika rannajoone olemasolule väga head eeldused turismi ja puhkemajanduse arenguks, mis oleks samas ka üldise toimetuleku ja elukeskkonna parandaja. Valda läbib heas seisukorras Jõhvi – Tartu – Valga maantee. Oluline on välja kujundada turismimajanduseks vajalik info- ja infrastruktuur ning teha koostööd naabervaldadega ühiste marsruutide kavandamisel ja teeninduse arendamisel. Tulevikku on kindlasti maa- ja loodusturismiga tegelemisel. Turismi arendamine on ka maakonna üks arenguprioriteetidest. TEGEVUSKAVA 2008 - 2011 Tegevus 2008 2009 2010 2011 Vahendid Vaatamisväärsusi tutvustavate infotahvlite paigaldamine x Fondid, eelarve Regulaarselt toimiva infoleviku süsteemi juurutamine x Fondid Vallakeskusesse turismi infostendi paigaldamine x Eelarve Piirkonna avalike puhkekohtade, telkimisplatside ja parklate planeerimine koostöös RMK- ga ning väljaehitamise toetamine x x x x Fondid, eelarve Turismiobjektide ja teenuste juurde suunavate viitade paigaldamine x Fondid, eelarve, partnerid Kultuuri- ja spordiürituste kajastamine valla kodulehel x x x x Eelarve Piirkonna infoteatmiku / voldiku regulaarne väljaandmine x Eelarve, reklaamitulud Piirkonda tutvustavate ürituste korraldamine x x x x Eelarve, fondid Piirkonna turismiettevõtjaile infotundide korraldamine x x x x Fondid Teeraja ja muude ehitiste rajamine Peipsi põhjarannikule x x x Fondid 2. Elamumajandus ARENGUEESMÄRGID * Elamuehituseks sobivate maade küllaldane olemasolu loob eeldused valla elanikkonna kasvuks. * Korteriühistute nõustamine ning ühistute asutamisele igakülgse kaasabi osutamine. * Kaugküttevõrguga ühendatud korterelamute soojussõlmede rekonstrueerimine koos soojamõõturite paigaldamisega. TEGEVUSKAVA 2008 – 2011 Tegevus 2008 2009 2010 2011 Vahendid Elamuehituseks sobivate maade määratlemine, planeeringute tegemine, infrastruktuuri väljaehitamine ning elamumaade väljapakkumine x x x x Eelarve, füüsilised isikud ja ettevõtted Korterelamute soojussõlmede rekonstrueerimine ja soojamõõturite paigaldamine x x x Korteriühistud, eraisikud, ettevõtted Laste mänguväljakute ehitamine elamupiirkondadesse x Eelarve, fondid Vallavalitsuse ja allasutuste vajalike spetsialistide ametikorterite korrastamine x x Eelarve 3. Ettevõtluskeskkond ARENGUEESMÄRGID * Ettevõtetes on maksimaalselt rakendatud kohalik tööjõud. * Väikeettevõtlus on mitmekesine ja toimib vaba konkurentsi tingimustes. * Ettevõtlus on konkurentsivõimeline ja keskkonnasõbralik. Soodsa ettevõtluskeskkonna olemasolu ja selle edasine parandamine on valla olemasolu ja arengu seisukohalt väga tähtis. See tagab võimalikult paljudele valla elanikele elatusvahendite teenimise võimaluse kohapeal, mis kindlustab alaliselt paikkonna elujõulisuse. Vald saab ettevõtluse arengule kaasa aidata peamiselt info ja koolituse vahendamisega. TEGEVUSKAVA 2008 - 2011 Tegevus 2008 2009 2010 2011 Vahendid Valla vabade tootmispindade ja äripindade kohta info levitamine x x x x Eelarve Kohapealse ettevõtlusalase koolituse korraldamine ning ettevõtjatele vajaliku informatsiooni edastamine x x Fondid Eelarve Ettevõtjatele info vahendamine ja abi osutamine projektide koostamisel - elluviimisel x x x x Fondid, eelarve Infrastruktuuri korrastamine x x x x Eelarve 4. Tehniline infrastruktuur ARENGUEESMÄRGID * Tiheasustusalade kinnistu omanikel on võimalik kommunikatsioonidega liituda. * Kohalikud teed, elamurajoonid ning aleviku tänavad on remonditud ja muudetud tolmuvabaks. * Ühisveevärgisüsteemidest on tagatud euronormatiividele vastav joogivesi. * Kvaliteetse elektroonilise side kasutamise võimalused on kättesaadavad kogu valla territooriumil. * Iisaku alevik on kaetud piisava tänavavalgustusega. * Toimib vallasisene ühistransport. Tehniline infrastruktuur on vahetult seotud piirkonna elukorralduse kõigi valdkondadega ja on nende funktsioneerimise aluseks. Infrastruktuurid tuleb välja ehitada selliselt, et need suudaksid luua eeldused piirkonna arenguks ja konkurentsivõime suurendamiseks. TEGEVUSKAVA 2008 - 2011 Tegevus 2008 2009 2010 2011 Vahendid Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koostamine x Eelarve Koostada aleviku digitaalkaart ja muuta kogu andmebaas digitaalseks x Eelarve Jätkata ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja väljaehitamist Iisaku alevikus ja Kauksi-Kuru piirkonnas x x x Eelarve, fondid Rahvamajale automaatse katlamaja ehitamine x Eelarve, fondid Vallasisese bussiliikluse tihendamine ja maakondliku bussiliikluse kava koostamisel osalemine x x x x Eelarve Iisaku aleviku keskuse ja bussijaama piirkonna ümberkujundamine x x Eelarve, riik 5. Haridus ARENGUEESMÄRGID Koolide juhtimine ja õppetöö kvaliteet on konkurentsivõimeline maakonna haridusturul. Toimib tihe koostöö teiste haridusasutustega, nii lasteaia, kutseharidus- kui ka kõrgkoolidega. Iisaku alevikus tegutseb noortekeskus. Selleks et inimesed jääksid piirkonda elama ja asuksid siia ka pärast õpingute lõpetamist, tuleb tagada kvaliteetne, konkurentsivõimeline ja paindlik kohalik haridusteenus. Kool loob eeldused õpilaste edukaks läbilöömiseks tööjõuturul võimalikult mitmekülgse hariduse kaudu. Oluline on noorte vaba aja mitmekülgne sisustamine. Algatusvõime, organiseerituse ja positiivse suhtumise arendamine ümbritsevasse võimaldab tekitada noortes vastutustunnet. TEGEVUSKAVA 2008 – 2011 Tegevus 2008 2009 2010 2011 Vahendid Haridusasutuste mänguväljakute, s.h. staadioni, ja piirdeaedade rekonstrueerimine x x x x Eelarve, fondid Haridusasutuste hoonete rekonstrueerimise jätkamine x x x Riik, fondid Haridusasutuste sisustuse uuendamine x x x Eelarve, fondid Noorte positiivse enesealgatuse toetamine x x x x Eelarve Noorte erinevate huvitegevuste arendamine x x x x Eelarve, fondid Õpetajate palkade ühtlustamine x x x Riik, eelarve Täiskasvanuõppe arendamine x x x Eelarve 6. Eluterved väärtushinnangud (kultuur ja sport) ARENGUEESMÄRGID * Välja on kujunenud aastaringne kultuuri- ja spordiürituste kalender. * Elanikud osalevad aktiivselt isetegevuses. * Olemas on võimalused kohalikel elanikel spordiga tegelemiseks. Kultuurilise ja sportliku tegevuse eesmärgiks on elanike elukvaliteedi parandamine ja töövõime tõstmine. Oluliselt on tõusnud elanike haridus-, kultuuri- ja teabevajaduste rahuldamisel raamatukogude tähtsus. Investeeringud tervist edendavatesse projektidesse tagavad elanike töövõime ja aktiivsuse. Iisakus on olemas kõik tingimused kohalikel elanikel spordiga tegelemiseks. TEGEVUSKAVA 2008 – 2011 Tegevus 2008 2009 2010 2011 Vahendid Raamatukogust kaasaegse infokeskuse kujundamine, s.h. arvutite uuendamine x x x x Eelarve, fondid Huviringide tegevuse toetamine x x x x Eelarve Toetada vallas läbiviidavaid kultuuri- ja spordiüritusi x x x x Eelarve Rolleriraja rajamine x Fondid Tagada olemasolevate spordirajatiste korrashoid x x x x Eelarve Tenniseväljaku rajamine x x Fondid, eelarve Kiriku torni katte vahetus x x Fondid 7. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ARENGUEESMÄRGID * Toimib perearstikeskus. * Kohalikele elanikele ja piirkonda läbivatele inimestele on tagatud arstiabi kättesaadavus. * Vallal on oma sotsiaalhooldekeskus ja eakate päevakeskus. Sotsiaalhoolekande eesmärk on abistada elanikkonna seda osa, kes mingil põhjusel vajab igapäevase elu korraldamisel kõrvalist abi ning luua neile tingimused iseseisvaks toimetulekuks. Rahvastiku vanusest tuleneva sotsiaalkoormuse kasvades tekib vajadus efektiivse ja inimese individuaalseid vajadusi arvestava sotsiaalabi süsteemi väljaarendamiseks. Olulisel kohal on nii erinevate meditsiini- ja sotsiaalabi teenuste nomenklatuuri laiendamine kui ka olemasolevate teenuste kvaliteedi parandamine. Vanurite toimetuleku tagamiseks on vajalik laiendada avahooldust. Pikaajaliselt tööturult eemalviibinud tööealiste, tööturul vähese konkurentsiga noorte ja ka vahetult tööturult välja langenud tööjõu organiseerimiseks tuleb leida lahendusi kohalikul tasandil. TEGEVUSKAVA 2008 – 2011 Tervishoid Tegevus 2008 2009 2010 2011 Vahendid Tervist ja tervislikke eluviise väärtustava eluhoiaku propageerimine x x x x Fondid, ettevõtted Esmatasandi arstiabi osutamine perearstide kaudu x x x x Haigekassa Ravikindlustuseta elanike ravikulude osaliseks katmiseks vahendite eraldamine x x x x Eelarve Terviseprojektide koostamine ja läbiviimine x x x x Fondid Sotsiaalvaldkond Tegevus 2008 2009 2010 2011 Vahendid Hooldekodu renoveerimine x x x x Eelarve, partnerid, fondid Jõuga munitsipaalhoonesse sotsiaalkorterite renoveerimine x x Eelarve Avahoolduse arendamine x x x x Eelarve, fondid Psühholoogi teenuse kasutamise võimalus koolis x x x x Eelarve, fondid Lastega perede toetamine: sünnitoetus, lasteaia- ja koolitoidu toetus x x x x Eelarve Toimetulekuraskustes peredele täiendavad toetused ja sotsiaalne rehabilitatsioon x x x x Eelarve Vaimupuudega inimestele päevakeskuse teenuse võimaldamine (Jõhvis või Avinurmes) x x x x Eelarve, fondid Muude toimetulekut toetavate teenuste käivitamine või võimaldamine eakatele, puudega isikutele, lastega peredele (isiklik abistaja, tugiisik vms) x x x x Eelarve, fondid 8. Turvalisus ARENGUEESMÄRGID * Toimib efektiivne turvalisuse tagamise süsteem, sealhulgas naabrivalve. * Elanikud on teadlikud turvalisuse riskidest ning oskavad kriisisituatsioonides käituda. TEGEVUSKAVA 2008 –2011 Tegevus 2008 2009 2010 2011 Vahendid Kuritegevusvastase võitluse ja turvalisuse kindlustamise selgitustöö elanikkonna seas x x x x Eelarve, riik, fondid Preventiivse töö efektiivne korraldamine sõltuvusainete tarbimise ennetamiseks x x x x Eelarve, fondid, riik Naabrivalve süsteemi käivitamine ja edasiarendamine x x x Eelarve, fondid Massiürituste turvalisuse tagamise jälgimine x x x x Eelarve Jalgrataste lukustamis-konstruktsioonide paigaldamine Iisaku alevikku, Peipsi puhke-piirkonda ja valla allasutuste juurde x x x Eelarve, fondid Tuletõrje hüdrantide paigaldamine ja märgistamine x x x Eelarve, fondid Tuletõrje veevõtukohtade rajamine külades x x x Eelarve, fondid 9. Säästev looduskasutus ARENGUEESMÄRGID * Elanikud on keskkonnateadlikud ja keskkonnahoidlikud. * Elukeskkond on heakorrastatud ja puhas. * Toimib jäätmemajandus. Säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt tuleb tõsta elanike keskkonnateadlikkust ning tagada loodusressursside säästev kasutamine. Ennekõike on vaja jagada informatsiooni prügikäitlemise korrast ja võimalustest ning selgitada puhta keskkonna hoidmise vajalikkust. TEGEVUSKAVA 2008 – 2011 Tegevus 2008 2009 2010 2011 Vahendid Elanike ja külaliste keskkonnateadlikkuse suurendamine x x x x Eelarve, fondid Keskkonnaalase järelvalve korraldamine x x x x Fondid, eelarve Valla heakorra parendamine x x x x Eelarve Olemasolevate loodusväärtuste kaitse tagamine x x x x Fondid, eelarve Valla omandisse jäävate haljasalade pidev hooldamine ja uuendamine x x x x Eelarve, fondid Valla üldilmet oluliselt riivavate hoonete heakorrastamise tähtaegade seadmine ja kontroll x x x x Eelarve, eraisikud Valla heakorrapäevade läbiviimine kevadel ja sügisel ning heakorra konkursi korraldamine x x x x Eelarve Heakorraalase järelvalve korraldamine valla territooriumil x x x x Eelarve, fondid Jäätmeveolepingute kontrollimine x x x x Eelarve Jäätmete sorteerimise propageerimine x x x x Eelarve, fondid 10. Atraktiivne elukeskkond ARENGUEESMÄRGID * Valla elanike identiteedi tugevdamine. Valla elanike identiteedi tugevdamisel on oluline roll kohalikul kaasaegsel elu- ja töökeskkonnal, inimeste kodutunde motiveerimisel ja turvalisuse tagamisel. Elukeskkonda tehtud investeeringud on suunatud elanike elamistingimuste parandamisele ja tervisliku keskkonna tagamisele, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad elukvaliteedi tõusus. TEGEVUSKAVA 2008 – 2011 Tegevus 2008 2009 2010 2011 Vahendid Külamiljöö ja ehitustraditsioonide säilitamine x x x x Eelarve Asustusstruktuuri teadlik kujundamine läbi planeerimistegevuse x x x x Eelarve Külade arengukavade koostamine x x x Fondid Küladesse infotahvlite ja istepinkide paigaldamine x x x Eelarve, fondid Et jõuda praktilise ja tõhusa koostööni, tuleb lõunaregiooni valdadel leppida kokku strateegilistes valdkondades, mida arendada koos. III. SWOT ANALÜÜSI KOOND Ol. ol. tugevad küljed Ol. ol. olukorra nõrgad küljed Märksõnad Märksõnad Olemasolevad tugevad institutsioonid (lasteaed, kool, rahvamaja, hooldekodu, perearst, kunstide kool jt. asutused) Sessoonsus – mõjutab kaubanduse ja teeninduse arengut Väärikad, ettevõtlikud ja hoolivad inimesed Vananev elanikkond Logistiliselt hea asukoht suuremate keskuste suhtes Infrastruktuur, s.h. kanalisatsioon vajab parendamist Väärtuslik looduskooslus ja looduslikud vaatamisväärsused Kvalifitseeritud tööjõu puudus, erialaste töökohtade vähesus Aktiivne spordi- ja kultuuritöö Noorte lahkumine vallast peale kooli lõpetamist Paiknemine Peipsi järve ääres Tõmbeüritused on traditsioonilised Tugev seltsitöö Võimalused kinnisvara arendamiseks Vallas asuvad mitmed avaliku sektori asutused Võimalused arenguks Ohud arengule Märksõnad Märksõnad Suuremad eeldused turismi ja puhkemajanduse arenguks Suuremate projektide puhul omafinantseerimise raskused Kultuuri- ja spordielu mitmekesistamine Negatiivsest iibest tulenevad mõjud, s.h. gümnaasiumi säilitamine Eeldused valla infrastruktuuri arendamiseks Eeldused väikeettevõtluse arendamiseks Projektipõhine tegevus Haldus-territoriaalne reformist tulenevad võimalused KASUTATUD KIRJANDUS Virumaa veeb http://www.virumaa.ee Statistikaameti veeb http://www.stat.ee Iisaku valla kodulehekülg http://www.iisakuvv.ee Iisaku valla arengukava 1999 – 2003, 2004-2008 Iisaku valla üldplaneering Ida – Viru maakonnaplaneering «Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad visioonid valikud», koost A. Oja, toim. A. Raukas 1999 Eesti regionaalarengu strateegia «Eesti 2010 - üleriigiline planeering». Keskkonnaministeerium 2001 «Soovitusi kohalikele omavalitsustele arengukavade koostamiseks» 2002 Lisa 1 IISAKU VALLA ELANIKUD KÜLADE JÄRGI Küla nimi 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Iisaku alevik 935 932 914 908 883 870 Alliku küla 41 41 43 44 41 39 Imatu küla 5 5 5 5 6 6 Jõuga küla 55 55 57 59 59 57 Kasevälja küla 51 50 44 47 47 46 Kauksi 63 60 61 59 57 53 Koldamäe 5 5 4 4 3 8 Kuru küla 66 64 64 63 63 57 Lipniku küla 13 13 11 14 13 13 Lõpe küla 6 6 6 6 6 6 Pootsiku küla 30 30 29 22 20 20 Sälliku küla 40 40 39 28 27 27 Sõrumäe küla 31 31 29 28 38 41 Taga-Roostoja küla 5 5 5 5 6 6 Tammetaguse küla 18 18 18 18 18 19 Tärivere küla 58 58 58 55 53 57 Vaikla küla 70 69 64 67 66 62 Varesmetsa küla 44 44 43 42 41 41 Kokku: 1536 1526 1494 1483 1447 1428