Vabariigi Valitsus — Leping Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel kalanduse kohta Ameerika Ühendriikide vetes — RT II, 1995, 8, 38

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1992. a korraldus nr 481-k Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Ameerika Ühendriikide valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus (edaspidi «Ühendriigid» ja «Eesti» või «Osapooled»), võttes arvesse oma ühiseid huve Ühendriikide rannavete kalavarude ratsionaalses korraldamises, säilitamises ja optimaalse saagikuse saavutamises; tunnustades, et Ühendriigid on 1983. aasta 10. märtsil Presidendi proklamatsiooniga kehtestanud ainuõigusliku majandustsooni 200 meremiili ulatuses oma riigi rannikult, mille piires Ühendriikidel on suveräänne õigus uurida, kasutada, säilitada ja korraldada kogu oma kalandust, ning et Ühendriikidel on niisugused õigused ka kõigi elusressursside üle Ühendriikidele kuuluval mannerlaval ja Ühendriikidest pärinevate anadroomsete siirdkalaliikide üle; ning soovides kehtestada otstarbekaid määrusi ja tingimusi ühises huvisfääris olevate kalavarude kohta, mida Ühendriikidel on suveräänne õigus uurida, kasutada, säilitada ja korraldada; on kokku leppinud järgnevas: Artikkel I Käesoleva Lepingu eesmärgiks on edendada Ühendriikide rannavete kalanduse ühisesse huvisfääri kuuluvate kalavarude efektiivset säilitamist, ratsionaalset korraldamist ja optimaalse saagi saavutamist, Ühendriikide kalatööstuse kiire ja täieliku arengu hõlbustamist ning kehtestada vastastikusele mõistmisele rajanevad põhimõtted ning korraldused, mille alusel Eesti kodanikud ja laevad võivad teostada elusate mereandide püüki, mida Ühendriikidel on suveräänne õigus uurida, kasutada, säilitada ja korraldada. Artikkel II Käesolevas lepingus tähendab: 1. «elusressursid, mida Ühendriikidel on suveräänne õigus uurida, kasutada, säilitada ja korraldada» kogu Ühendriikide ainuõiguslikus majandustsoonis olevat kala, kõiki Ühendriikide magevetes või jõesuudmetes kudevaid ja ookeanivetesse rändavaid anadroomsete siirdkalade liike sel ajal, kui nad viibivad Ühendriikide ainuõiguslikus majandustsoonis ning Ühendriikide poolt tunnustatud riikliku kalandusjurisdiktsiooni välistes piirkondades, ning kõik Ühendriikidele kuuluval mannerlaval leiduvad elusressursid; 2. «kala» kõiki uimelisi kalu, limuseid, koorikloomi ja teisi mereloomade ja -taimede vorme, välja arvatud mereimetajad ja -linnud; 3. «kalaliigid»: a. üht või enamat kalaliiki, mida saab käsitleda kui üht ühikut säilitamise ja korraldamise otstarbeks ning mis määratakse kindlaks geograafilise, teadusliku, tehnilise, meelelahutusliku ja majandusliku iseloomu põhjal; b. muude taoliste liikide kalastamine; 4. «ainuõiguslik majandustsoon» Ühendriikide territoriaalveega kokkupuutuvat tsooni, mille merepoolne piir moodustab niimoodi tõmmatud joone, et selle iga punkt asub 200 meremiili põhijoonest, millest mõõdetakse Ühendriikide territoriaalvete laiust; 5. «kalastamine»: a. kala püüdmist, vastuvõtmist või meresaagi kogumist; b. kala püüdmise, vastuvõtmise või meresaagi kogumise katsetamist; c. iga muud tegevust, mille tõenäoliseks tulemuseks on kalapüük, vastuvõtmine või meresaagi kogumine; d. iga merel asetleidvat tegevust, kaasa arvatud töötlemine, mida teostatakse ülaltoodud alalõikudes a kuni c kirjeldatud tegevuse toetamiseks või ettevalmistamiseks, eeldusel et selline termin ei sisalda teisi seaduslikke avamere kasutamise viise, kaasa arvatud teaduslik uurimistegevus; 6. «kalalaev» iga laeva, paati või muud sõidukit, mida kasutatakse või mis on selleks seadmestatud, või laevatüüp, mida tavaliselt kasutatakse: a. kalastamiseks; või b. igasuguse kalastamisega seotud tegevuse, kaasa arvatud ettevalmistamise, varustamise, deponeerimise, külmutamise, transportimise või töötlemise soodustamiseks või abistamiseks; 7. «mereimetaja» igasugust imetajat, kes on morfoloogiliselt kohanenud merekeskkonnaga, kaasaarvatud saarmas ning Sirenia, Finnipedia ja Cetacea seltside liigid, või kelle elupaik asub peamiselt merekeskkonnas, nagu jääkaru. Artikkel III 1. Ühendriigid on valmis Eesti kalalaevadele võimaldama juurdepääsu kalastamisele vastavalt VII artiklile välja antud lubades kehtestatud tingimustele, niisugusele osale kogu lubatud spetsiifiliste kalakiikide eripüügist, mida ei püüta välja Ameerika kalalaevade poolt ning mis on otsustatud kättesaadavaks teha Eesti kalalaevadele vastavalt Ühendriikide seadustele. 2. Ühendriigid määravad igal aastal kindlaks, tulenevalt asjakohastest muudatustest ja vastavalt Ühendriikide seadustele: a. lubatud kogupüügi iga kalaliigi kohta, lähtudes optimaalsest saagist ja võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ning sotsiaalseid, majanduslikke ja muid asjassepuutuvaid tegureid; b. Ühendriikide kalalaevade kalakorjamise mahu iga kalaliigi kohta; c. teatud kalapüügikohas osa lubatud kogupüügist, millele igal aastal perioodiliselt võimaldatakse võõraste kalalaevade juurdepääs; d. osa, mida võidakse eraldada Eestile. 3. Ühendriigid määravad iga aastal kindlaks vajalikud meetmed liigkalastamise takistamiseks, saades seejuures Ühendriikide seaduses kehtestatud korras igast püügikohast jätkuvalt optimaalse saagi. Selliste meetmete hulka võivad muuhulgas kuuluda: a. märgistatud kohad, kus, ja perioodid, millal kalastamine on lubatud, piiratud või teostatakse ainult teatud tüüpi kalalaevadega või teatud tüüpi ja teatud arvu kalastamisseadmetega; b. kalapüügi piiramine teatud koha, liigi, suuruse, arvu, kaalu, soo, juhupüügi, kogu biomassi või muude faktorite põhjal; c. piirangud nende kalalaevade arvu ja tüübi suhtes, mis tohivad osaleda kalastamises ja/või päevade arvu suhtes, mil iga laevastikku kuuluv laev tohib märgistatud kohas teatud kalaliike kalastada; d. nõuded seadmetüüpidele, mida on või ei ole lubatud kasutada; e. nõuded, mis hõlbustaksid antud tingimuste ja piirangute kehtestamist, kaasa arvatud vastavad asukoha määramise ja kindlakstegemise seadmed. 4. Ühendriigid teatavad õigeaegselt Eestile käesoleva artikli alusel kehtestatud meetmetest. Artikkel IV Määrates Eesti ja teiste riikide kasutusse antava osa ülejäägist, otsustavad Ühendriigid oma seaduses ettenähtud tegurite põhjal, kaasa arvatud: 1. kas ja millises ulatuses kõnealune riik kehtestab tariifibarjäärid või mittetariifibarjäärid impordile või piirab muul viisil Ühendriikide kalale ja kalatoodetele juurdepääsu turule, eriti kalale ja kalatoodetele, mille eraldamist teine riik on palunud; 2. kas ja millises ulatuses kõnealune riik teeb Ühendriikidega koostööd nii Ühendriikide kalatööstuse praeguste ja uute väljaveovõimaluste edendamises Ühendriikide kalatöötlejatelt ostmise teel kui ka kalanduskaubanduse edendamises Ühendriikide kalameestelt kala ja kalatööstustoodete ostmise teel, eriti kala ja kalatoodete osas, mille püügikoha eraldamist teine riik on palunud; 3. kas ja millises ulatuses kõnealune riik ja selle kalalaevastik on rakendanud koostööd Ühendriikidega viimase kalastamismääruste jõustumiseks; 4. kas ja millises ulatuses kõnealune riik vajab ainuõiguslikus majandustsoonis püütud kala kodumaiseks tarbimiseks; 5. kas ja millises ulatuses kõnealune riik muul kombel toetab või edendab tugeva ja majandusliku Ameerika kalatööstuse kasvu, viies sealjuures miinimumini Ühendriikide kalurite kalastamistegevusega seotud konfliktid püügivahendite üle ning edastades püügi- või töötlemistehnoloogiat, mis tooks kasu Ühendriikide kalatööstusele; 6. kas ja millises ulatuses on kõnealuse riigi kalalaevad tavapäraselt tegelenud niisuguste kalaliikide kalastamisega; 7. kas ja millises ulatuses kõnealune riik teeb koostööd Ühendriikidega ning toetab otsustavalt kalandusalast uurimistööd ja uute kalavarade kindlaksmääramist; 8. kas ja milises ulatuses teeb kõnealune riik koostööd Ühendriikidega küsimustes, mis puudutavad: a. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 1991. aasta detsembri resolutsiooni 46/215 «Suuremõõtmelise triivvõrguga kalapüügist avamerel»; b. anadroomsete siirdkalaliikide säilitamist ja korraldamist; c. Mintai (pollack) säilitamist Kesk-Beringi Meres; ning 9. muud Ühendriikide Valitsuse arvates vajalikud küsimused. Artikkel V Eesti teeb Ühendriikidega koostööd ja osutab Ühendriikidele abi tema kalatööstuse arendamises ja kalaekspordi suurendamises abinõudega, mis hõlbustaksid Ühendriikide kalatoodete importi ja müüki, informatsiooni andmisega Ühendriikide kalatoodete Eestisse toomiseks kehtivate tehniliste ja administratiivnõuete kohta, majanduslike andmetega, ekspertiisi jagamisega, püügi- ja töötlemistehnoloogia edastamisega Ühendriikide kalatööstuse soodustamiseks, ühisettevõtete ja teiste ürituste soodustamisega, informeerides oma tööstust Ühendriikidega avatud kaubavahetuse ja ühisettevõtete loomise võimalustest ning muu taolise tegevusega. Artikkel VI Eesti võtab tarvitusele kõikvõimalikud abinõud, et kindlustada: 1. Eesti kodanike ja laevade hoidumine elusressursside kalastamisest, mida Ühendriikidel on suveräänne õigus uurida, kasutada, säilitada ja korraldada, välja arvatud käesoleva lepingu raames kehtivate volituste ulatuses; 2. kõigi vastavad volitused saanud laevade poolt käesoleva lepingu alusel väljaantud lubade täitmist kooskõlas kehtivate Ühendriikide seadustega; 3. et III artikli lõigus 2 d sätestatud koguosa ei ületata mõne muu kalaliigi otstarbeks. Artikkel VII Eesti võib Ühendriikidelt taotleda luba iga Eesti kalalaeva jaoks, mis soovib käesoleva lepingu alusel ainuõiguslikus majandustsoonis kalastada. Selline taotlus vormistatakse ja seda käsitletakse nii nagu sätestatud lisas, mis moodustab käesoleva lepingu jagamatu osa. Ühendriigid võivad selliste lubade ja ainuõiguslikus majandustsoonis kalastamise eest nõuda lõivu. Kuna sellised lõivud kehtestatakse diskrimineerimata, võivad nõutavad lõivusummad erineda, sõltudes muuhulgas sellest, kas Ühendriikide arvates Eesti laevad või kodanikud püüavad Ühendriikidest pärinevaid anadroomseid siirdkalaliike vastuvõtmatutes kogustes, või kas Eesti ei ole suutnud tarvitusele võtta piisavaid abinõusid Ühendriikide kalapüügikohtade säilitamiseks ja arendamiseks. Eesti kohustub taotluste arvu hoidma vajalikul miinimumtasemel, et kaasa aidata lubadeprogrammi efektiivsele haldamisele. Artikkel VIII Eesti tagab oma kodanike ja laevade hoidumise ainuõiguslikus majandustsoonis elutsevate mereimetajate häirimisest, jahtimisest-püüdmisest või tapmisest, välja arvatud juhtudel, kui teisiti on ette nähtud rahvusvahelises lepingus, millega Ühendriigid on ühinenud, või Ühendriikide poolt kehtestatud mereimetajate juhusliku püüdmise erivolituste ja kontrolli korras. Artikkel IX Eesti tagab, et käesoleva lepingu alusel teostatud kalastamise vältel: 1. asetseb iga laeva püügiluba nähtaval kohal laeva roolikambris; 2. igal laeval on olemas töökorras Ühendriikide poolt ettenähtud laeva asukoha määramiseks ja kindlakstegemiseks vajalikud seadmed; 3. lubatakse nõudmise korral Ühendriikide poolt määratud vaatlejail tõusta iga kalalaeva pardale ja neile osutatakse laeval viibides samasugust viisakust kui laeva juhtkonnale ja laeva omanikud, valdajad ja meeskond peavad tegema vaatlejatega koostööd nende ametikohustuste täitmisel, ning veelgi enam, Ühendriikidele kompenseeritakse vaatlejate kasutamisega tekkinud kulud; 4. määratakse ja finantseeritakse esindajad Ühendriikides, kes on volitatud vastu võtma ja vastama igas Ühendriikides algatatud seaduslikus menetluses mingi Eesti laeva omaniku või haldaja kohta mis tahes põhjusel, mis tuleneb kalstamistegevusest elusressursside püüdmiseks, mida Ühendriikidel on suveräänne õigus uurida, kasutada, säilitada ja korraldada; 5. võetakse tarvitusele kõik vajalikud meetmed selleks, et viia miinimumini konfliktid püügivahendite pärast, ja kindlustatakse Ühendriikide kodanikele viivitamatu ja piisav kompensatsioon Ühendriikides rakendatavate eeskirjade alusel, mis tahes nende kalalaevadele, püügivahenditele või püügile tekkinud kaotuse või kahju eest, samuti majandusliku kahju eest, mis on põhjustatud mõne Eesti kalalaeva poolt. Artikkel X Eesti võtab tarvitusele kõik temast olenevad abinõud selleks, et abistada Ühendriike nende seaduste täitmisel, mis puudutavad kalastamist USA ainuõiguslikus majandustsoonis ning selleks, et kindlustada, et iga Eesti laev, milline tegutseb elusvarade püüdmisega, mida Ühendriikidel on suveräänne õigus uurida, kasutada, säilitada ja korraldada ja abistab iga selleks vastavalt volitatud Ühendriikide järelevalveteenistuse ohvitseri laeva pardale võtmisel, laeva läbivatamisel ning koostöös igas järelevalvetegevuses, mida võetakse ette Ühendriikide seadusandluse alusel. Artikkel XI 1. Ühendriigid määravad vastavalt oma seadustes ettenähtud korrale Eesti laevadele, nende omanikele, kasutajatele või meeskonnale sobiva trahvi juhul, kui rikutakse käesoleva lepingu tingimusi või selle alusel antud lubasid. 2. Arestitud laevad ja nende meeskonnad vabastatakse koheselt pärast kohtu poolt määratud õigustatud tagatisraha või pandi tasumist. 3. Ühelgi käesoleva lepingu alusel toimuva kalapüügiga seotud juhtumil ei kohaldata kalandusmääruste rikkumise eest vanglakaristust, välja arvatud järelevalvega seotud kuritegude puhul, nagu järelevalveohvitserile kallaletungimine või tema pardalevõtmisest ja laeva inspekteerimisest keeldumine. 4. Eesti laeva kinnipidamisel ja arreteerimisel Ühendriikide võimude poolt teatatakse sellest js sellele järgnevalt määratavast karistusest koheselt Eestile diplomaatiliste kanalite kaudu. Artikkel XII 1. Ühendriigid ja Eesti teevad teaduslike uurimuste alast kostööd nende elusvarade (ressursside) säilitamiseks ja korraldamiseks, mille uurimiseks, kasutamiseks, säilitamiseks ja korraldamiseks on Ühendriikidel suveräänne õigus, kogudes seejuures võimalikult parimat kättesaadavat teaduslikku informatsiooni vastastikku huvipakkuvate kalaliikide kohta. 2. Osapooled töötavad ühiselt, vastavalt kummalegi poolele sobivalt kas kohtumistel või kirja teel, välja perioodilise uurimisplaani vastastikku huvipakkuvate kalavarude osas, mida võib kokkuleppel aeg-ajalt muuta. Nimetatud plaanid võivad haarata (ilma sellega piirdumata) teadusliku teabe ja teadlaste vahetust, regulaarseid teadlaste kohtumisi uute uurimisplaanide koostamiseks ja tehtu hindamiseks ning ühiselt läbiviidavaid uurimiskavasid. 3. Kokkulepitud uurimuste läbiviimist Eesti kalalaevadel Ameerika Ühendriikide ainuõiguslikus majandustsoonis teostatud korrapäraste kaubanduslike kalastamistööde jooksul ei arvestata kui laeva tegevuse iseloomu muutmist kalastamisest teaduslikuks uurimistööks. Seetõttu on laevale püügiloa muretsemine VII artikli põhjal siiski vajalik. 4. Eesti rakendab koostöös Ühendriikidega meetmeid püügikohtade biostatistilise informatsiooni ja kalaliikide andmete kogumiseks ning edastamiseks, kaasa arvatud statistikat väljapüügi ja selleks tehtud jõupingutuste (töö) kohta Ühendriikide poolt kehtestatud korras. Eesti pool edastab samuti selliseid majanduslikke (kalastamisega seonduvaid) andmeid, mida Ühendriigid võivad nõuda. 5. Eesti tegutseb koos Ühendriikidega küsimustes, mis puudutavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 1991. aasta detsembri resolutsiooni 46/215 «Avamere kalapüügist suuremõõtmelise triivvõrguga» rakendamisest, anadroomsete siirdkalaliikide säilitamist ja korraldamist ning Kesk-Beringi Meres leiduva mintai (pollack) säilitamist. Artikkel XIII 1. Ühendriigid ja Eesti teostavad perioodilisi kahepoolseid läbirääkimisi käesoleva lepingu rakendamiseks ning edaspidise koostöö arendamiseks vastastikku huvipakkuvate kalaliikide osas, kaasa arvatud koostöö vastavate mitmepoolsete organisatsioonide raames kalanduse kohta teaduslike andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. 2. Kummagi osapoole nõudmisel arutatakse kõik käesoleva lepingu tõlgendamist või rakendamist puudutavad tüliküsimused osapoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Artikkel XIV Ühendriigid kohustuvad andma Eesti kalalaevadele, kellel käesoleva lepingu alusel on luba kalapüügiks, õiguse siseneda Ameerika Ühendriikide sadamatesse kalasööda, laevavarude või seadmete ostmiseks või laevade remondi korraldamiseks, meeskonna vahetamiseks või muuks otstarbeks, milleks neid on volitatud. Artikkel XV Juhul kui Ühendriigid teatavad Eestile, et Ühendriikide kodanikud ja laevad soovivad kalastada Eesti kalandusjurisdiktsiooni all olevatel aladel, annab Eesti sellise kalastamise jaoks loa tingimustel, mis pole halvemad kui need, mis on kehtestatud vastavuses käesoleva lepinguga. Artikkel XVI Mitte miski käesolevas lepingus sisalduv ei kitsenda: 1. territoriaalse või muu jurisdiktsiooni suhtes kummagi osapoole kui mereriigi huve ükskõik millistel eesmärkidel, välja arvatud kalaliikide säilitamine ja korraldamine; 2. ühtegi teise osapoole rahvusvahelist õigust ega kohustust. Artikkel XVII Käesolev leping kehtib Eesti territooriumidel ja Ühendriikides, tema territooriumidel ja haldusaladel. Artikkel XVIII 1. Käesolev leping jõustub nootide vahetamisega kokkulepitud kuupäeval pärast kummagi osapoole sisemaiste protseduuride lõpuleviimist ja jääb kehtima kuni 30. juunini 1994. a., kui seda ei pikendata osapoolte vaheliste nootide vahetamise teel. Vaatamata eelöeldule, võib jumbki osapool käesoleva lepingu lõpetada pärast teisele osapoolele vastava kirjaliku teate esitamist kuus kuud varem. 2. Ühe osapoole palvel kuulub käesolev leping kahepoolsele läbivaatamisele kaks aastat pärast selle jõustumist. Eeltoodu tõenduseks on käesolevale lepingule alla kirjutanud selleks seaduslikult volitatud isikud. Leping on koostatud Washingtonis 1. juunil 1992. aastal, kusjuures inglis- ja eestikeelsed tekstid on võrdselt autentsed. Eesti Vabariigi valitsuse nimel T. KAASIK Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel [Allkiri] Lisa Sooviavalduste ja lubade protseduur Järgnevad protseduurid kehtivad sooviavalduste kohta aastalubade väljaandmiseks, mille põhjal Eesti laevadel on õigus tegelda elusvarade kalastamisega, mida Ühendriikidel on suveräänne õigus uurida, kasutada, säilitada ja korraldada: 1. Eesti võib esitada sooviavalduse Ühendriikide selleks volitatud ametivõimudele iga kalalaeva jaoks, mis käesoleva lepingu alusel soovib tegeleda kalastamisega. Sooviavaldused vormistatakse Ühndriikide poolt selleks ettenähtud blankettidel. 2. Igas sooviavalduses olgu märgitud: a. iga kalalaeva kohta, mille jaoks taotletakse luba, nimi ja ametlik number või muu tunnusmärk koos laeva omaniku ja käsutaja nime ja aadressiga; b. laeva tonnaaž, maht, kiirus, töötlemisseadmed, kalapüügivahendite tüüp ja arv, ning muud nõutavad andmed, mis iseloomustavad kõnealuse laeva kalapüüki; c. täpsed andmed iga laeva poolt soovitud kalapüügikoha kohta; d. iga laeva kohta see kalakogus või püügi tonnaaž iga kalaliigi jaoks, mida laev loa kehtivusaja jooksul kavatseb püüda; e. kalastamiseks taotletav ookeaniala ning hooaeg või periood; f. muud nõutavad andmed, kaasa arvatud soovitud ümberlaadimispiirkonnad. 3. Ühendriigid vaatavad iga sooviavalduse läbi, otsustavad, milliseid tingimusi ja piiranguid oleks vaja ja milliseid makse nõuda ning teatavad Eestile oma otsuse. Ühendriikidel on õigus sooviavaldusi mitte rahuldada. Loa taotlemise rahuldamata jätmisel teatavad Ühendriigid Eestile selle põhjustest. 4. Seejärel teatab Eesti Ühendriikidele niisuguste tingimuste ja piirangute vastuvõtmisest või tagasilükkamisest ning tagasilükkamise puhul teatab selle põhjuse. 5. Kui tingimused ja piirangud on Eesti poolt vastu võetud ja vastavad maksed tasutud, kiidavad Ühendriigid sooviavalduse heaks ja annavad välja loa igale Eesti laevale, millele seejärel antakse õigus lepingus kehtestatud korras ja loas sätestatud määruste ja tingimuste alusel kalastada. Load antakse kindlaksmääratud laevadele ega ole ülekantavad. 6. Kui Eesti teatab Ühendriikidele mõne tingimuse või piirangu tagasilükkamisest, konsulteerivad osapooled teineteisega ning Eesti võib seejärel esitada ümbertöötatud sooviavalduse. 7. Käesolevas lisas toodud protseduuri võib osapoolte nootide vahetuse teel sõlmitud kokkuleppe alusel muuta.