Vabariigi Valitsus — Kokkulepe Ungari Vabariigi valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vahel reisijate ja kauba rahvusvaheliste maanteevedude korraldamises — RT II, 1995, 8, 36

Vabariigi Valitsuse 26. mai 1993. a korraldus nr 265-k Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Ungari Vabariigi valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus (edaspidi lepinguosalised) juhindudes edspidise koostöö arendamise vajadusest riikide vahel rahvusvahelise autotranspordi alal, püüdes kergendada autotranspordi teostamist kahe riigi vahel, aga samuti transiidina nende territooriumidel, soovides reguleerida neid küsimusi vastastikuse abistamise, koostöö ja vastastikuse kasu vaimus, otsustasid sõlmida käesoleva kokkuleppe: I osa RAKENDUSVALDKOND JA MÕISTED Artikkel 1 1. Lepinguosalised reguleerivad käesoleva kokkuleppega rahvusvahelist reisijate ja kauba vedu Ungari Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel, transiidina läbi nende territooriumide, samuti muudesse riikidesse transpordivahenditega, mis on registreeritud kummagi lepinguosalise territooriumil. 2. Käesolev kokkulepe ei puuduta lepinguosaliste õigusi, mis tulenevad muudest sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest, lepingutest ja reeglitest, mis on neile kohustuslikud. Artikkel 2 Käesolevas kokkuleppes tähendab «vedaja» – füüsilist või juriidilist isikut, kes on registreeritud ühe lepinguosalise territooriumil ja saanud loa autovedude tegemiseks nendest riikidest kas tasu eest või omal kulul kooskõlas kehtivate riigisiseste seaduste ja määrustega; «sõiduk» – reisijate veol autobussi või muud mehhaanilist maantee/transpordivahendit, mis on ette nähtud reisijate veoks ja mille istekohtade arv vastavalt tehnilistele nõuetele, kaasa arvatud juhi koht, on suurem kui 9, aga samuti haaget isiklike asjade veoks; – kauba veol iga mehhaanilist autotranspordivahendit, mis on ette nähtud kauba veoks või autotranspordivahendit vastavuses tehniliste tingimustega koos haagete ja poolhaagetega. Haakekombinatsiooni veduk peab olema registreeritud ühe lepinguosalise territooriumil; «regulaarne reisijate vedu» – reisijate vedu kindalaksmääratud sagedusega liinidel, kusjuures reisijad võivad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda ettenähtud peatustes. Regulaarne reisijate vedu peab toimuma varem kehtestatud ja teatavaks tehtud sõiduplaani ja tariifide järgi; «mitteregulaarne reisijate vedu» – vedu, mille käigus üks ja sama reisijate grupp veetakse sama sõidukiga lähtekohast sihtkohta, mis asuvad riigis, kus sõiduk on registreeritud, ja mille teostamise ajal reisijate koosseis ei muutu; – vedu, mille käigus reisijate grupp, mille koosseis jääb muutmatuks, veetakse sellest riigist, kus sõiduk on registreeritud, teise riiki ja sõiduk pöördub tagasi tühjalt; «reisijate pendelvedu» – vedu, mis kordub perioodiliselt ja mille käigus veetakse varem moodustatud reisijategruppi ühest lähtekohast ühte sihtkohta, kusjuures sõiduk pärast esimest reisi pöördub tagasi tühjalt ja enne viimast reisi siirdub tühjalt teise lepinguosalise territooriumile; «kabotaažvedu» – vedu, mis teostatakse ühe lepinguosalise poolt kahe punkti vahel, mis asuvad teise lepinguosalise territooriumil. II osa REISIJATE VEDU Artikkel 3 1. Reisijate vedu autobussidega kooskõlas käesoleva kokkuleppega toimub lubade alusel, välja arvatud veod, mis on märgitud käesoleva artikli punktis 5. 2. Regulaarne reisijate vedu autobussidega peab toimuma lubade alusel, mis antakse välja lepinguosaliste õiguspädevate asutuste vahelisel kokkuleppel. Kummagi lepinguosalise õiguspädev asutus annab loa välja selle marsruudiosa kohta, mis läbib tema territooriumi. Lepinguosaliste õiguspädevad asutused kehtestavad ühise kokkuleppe põhjal lubade tingimused, iseäranis loa kehtivusaja, sõiduplaani ja kasutatavad tariifid. 3. Avaldus loa väljaandmiseks reisijate regulaarvedude teostamiseks autobussidega saadetakse läbi lepinguosaliste õiguspädevate asutuste. Avaldus peab sisaldama andmed marsruudi, sõiduplaani ja tariifide kohta, samuti liikluse alustamise eeldatava tähtaja kohta. 4. Avalduse, samuti lubade vorm ja sisu kehtestatakse lepinguosaliste õiguspädevate asutuste poolt. 5. Luba ei ole vaja reisijate veol autobussidega: a) kui ühe ja sama koosseisuga reisigruppi veetakse ühes ja samas autobussis kogu reisi jooksul, mis algab ja lõpeb selle lepinguosalise territooriumil, kelle territooriumil autobuss on registreeritud ja kui selle sõidu kestel reisijate koosseis ei muutu; b) kui ühe ja sama koosseisuga reisigruppi veetakse ühes ja samas autobussis ühes suunas kogu reisi jooksul, mis algab ühe lepinguosalise territooriumil, kus autobuss on registreeritud, ja lõpeb teise lepinguosalise territooriumil ning tingimusel, et autobuss pöördub pärast vedu tagasi tühjalt; c) mitteregulaarse transiitveo puhul. Kõikide vedude puhul, välja arvatud regulaarveod, on vajalik reisijate nimekiri. 6. Rikkis autobussi vahetamine vedaja poolt teisega, mis on kasutuskõlblik, ei muuda vedude liiki, mis on käesoleva artikli punktis 5 märgitud. Artikkel 4 Pendelvedude tegemiseks on vajalik teise lepinguosalise taotlusel õiguspädeva asutuse luba. Avaldused pendelveo kohta annavad vedajad oma riigi õiguspädevale asutusele, kes pärast läbivaatamist saadab oma taotluse selle kohta teise lepinguosalise õiguspädevale asutusele. Artikkel 5 Tühja autobussiga teise lepinguosalise territooriumile sissesõiduks on vajalik selle riigi eraldi luba, välja arvatud juhtudel, mis on märgitud artikli 3 punktis 6. III osa KAUBAVEDU Artikkel 6 1. Kauba vedu lepinguosaliste territooriumide vahel, transiidina läbi nende territooriumide, aga samuti kauba vedu muudesse riikidesse teostatakse lubade alusel, mis antakse välja lepinguosaliste õiguspädevate asutuste poolt. 2. Igale reisile ja igale sõidukile peab olema välja antud eraldi luba. Iga luba annab õiguse ühe reisi teostamiseks sinna ja tagasi. Luba on vaja ka tühjade sõidukite jaoks. Kauba veol autorongiga on vajalik luba, mis on välja antud lepinguosalisele, kelle territooriumil on registreeritud veduk. Luba annab õiguse vedudeks: a) riikide vahel, kus need sõidukid on registreeritud (kahepoolsed veod); b) transiidina läbi nende riikide; c) teise lepinguosalise territooriumilt mõnesse muusse riiki või mõnest muust riigist teise lepinguosalise territooriumile. 3. Lepinguosaliste õiguspädevad asutused kehtestavad segakomisjoni istungitel, mis on määratud käesoleva kokkuleppe artikli 14 punktis 1, pariteetsetel alustel vastastikku välja antavate maksuvabade lubade arvu ja nende lubade arvu, mis annavad õiguse vedajatele vedude teostamiseks vedude kohta kehtestatud maksude ja lõivude maksmisega. 4. Lepinguosalised annavad teineteisele üle vastava hulga lubade vorme. Lepinguosaliste õiguspädevad asutused kooskõlastavad loa näidisvormi. 5. Loa kauba veo teostamiseks annab vedajale välja selle riigi õiguspädev asutus, kus sõiduk on registreeritud. 6. Luba autovedude teostamiseks võib kasutada ainult see vedaja, kellele see välja on antud ja mida ei ole lubatud teisele isikule üle anda. 7. Vedude teostamisel teise lepinguosalise territooriumil peavad käesolevas kokkuleppes nimetatud load asuma sõidukis ja need tuleb esitada nende organite nõudmisel, kellel on õigus kontrolliks. 8. Loa kehtivusaeg on üks kalendriaasta. Artikkel 7 Lubasid ja lõivude maksmist ei nõuta, kui veetakse: a) vallasvara kolimisel; b) messide ja näituste jaoks määratud näidiseid, seadmeid ja materjale; c) sõidukeid, võidusõiduhobuseid, spordiinventari ja vara, mis on ette nähtud spordiettevõtmiste läbiviimiseks; d) teatridekoratsioone ja -rekvisiite, muusikainstrumente; filmivõtete, raadio-, teleülekannete ja tsirkuseetenduste seadmeid; e) surnukehi või urne surnute põrmuga; f) tühjalt esimesel läbisõidul olevaid veoautosid (autoronge), kui need on ostetud ühe lepinguosalise vedajale; g) rikkis sõidukeid; h) erakorralist abi loodusõnnetuste, avariide ja katastroofide puhul; i) kaupa veoautodega, mille täiskaal koos järelhaakega ei ületa 6 tonni või kandejõud 3,5 tonni. IV osa ÜLDTINGIMUSED Artikkel 8 Reisijate ja kauba kabotaažvedu ei ole lubatud. Lepinguosaliste õiguspädevad asutused võivad erandjuhtudel anda loa selliste vedude teostamiseks. Artikkel 9 1. Lepinguosaliste vedajad ja sõidukite juhid peavad täitma selle riigi liikluseeskirja ja seadusi ning määrusi, kelle territooriumil teostatakse reisijate ja kauba vedu. 2. Kauba vedu eriautorongidega, mille kaal ja mõõtmed ületavad teise lepinguosalise territooriumil lubatud piirkaalu või -mõõtmed, võib alustada ainult pärast eriloa saamist selle lepinguosalise õiguspädevatelt asutustelt. 3. Ohtlike veoste vedamiseks annavad lepinguosaliste õiguspädevad asutused vajaduse korral välja eriload. Lepinguosaliste õiguspädevad asutused peavad andma vastuse eriloa väljaandmise avaldusele mitte hiljem kui 10 päeva jooksul pärast selle saamist. Artikkel 10 Ühe lepinguosalise õiguspädevad asutused võivad kokkuleppel teise lepinguosalisega asutada oma esindused selle territooriumil eesmärgiga organiseerida reisijate ja kauba veo teostamist. Artikkel 11 1. Sõidukite riigimaksu maksmisest vabastatakse: a) veoautod, millega teostatakse vedusid maksuvabade lubade alusel; b) autobussid, mis veavad reisijaid, juhul kui autobussi viibimise aeg teise lepinguosalise territooriumil ei ületa 60 päeva kalendriaasta kestel. 2. Käesoleva artikli punkti 1 määratlus ei laiene riigimaksudele, lõivudele ja tollimaksule, mida võetakse sõitmisel autoteedel, tunnelites, sildadel ja muudel insenertehnilistel tee-ehitistel, aga ka trahvidele auto ja teljekoormuse lubatud piirmäära ületamise eest, mis on kehtestatud lepinguosaliste riigisisese seadusandlusega. 3. Varuosad, mis veetakse ajutiselt sisse teise lepinguosalise territooriumile nende sõidukite remontimiseks, mis teostavad vedusid kooskõlas käesoleva kokkuleppega, vabastatakse tollimaksust selle dokumendi alusel, mis on tollitalituse poolt koostatud sellesse riiki sisenedes. 4. Vahetatud detailid kuuluvad tagasiviimisele sellesse riiki, kus sõiduk on registreeritud või hävitatakse tollitalituse kontrolli all. 5. Kütus, mis on nendes paakides, mis on paigaldatud sõidukile valmistaja-tehase poolt, vabastatakse tollimaksust ja muudest maksetest. Artikkel 12 Piiriületamisega seotud piiri-, tolli- ja sanitaarkontrolli suhtes rakendatakse lepinguosaliste riigisiseste seaduste sätteid, aga ka rahvusvahelisi kokkuleppeid, milles lepinguosalised osalevad. Artikkel 13 Lepinguosaliste vastavad talitused teostavad piiri-, tolli- ja sanitaarkontrolli väljaspool järjekorda reisijateveo puhul autobussidega, elusloomade veol, kiirestiriknevate ja ohtlike kaupade veol autotranspordiga. Artikkel 14 Käesoleva kokkuleppe täideviimiseks ja üleskerkivate vaidlusküsimuste kiireks lahendamiseks moodustavad lepinguosalised õiguspädevate asutuste esindajatest segakomisjoni. Segakomisjoni istungid viiakse läbi mitte harvemini kui üks kord aastas vaheldumisi lepinguosaliste riikide territooriumidel. Artikkel 15 1. Lepinguosaliste õiguspädevad asutused kindlustavad oma riigi vedajate poolt käesoleva kokkuleppe tingimuste täitmise. 2. Nende vedajate ja sõidukite suhtes, kes teise lepinguosalise riigi territooriumil rikuvad kehtivaid seadusi, määrusi ja reegleid, mis on seotud maanteevedude teostamisega ja liiklusega, samuti käesoleva kokkuleppega, selle riigi õiguspädevad asutused, kelle territooriumil rikkumine toimus, võivad kasutusele võtta järgmisi abinõusid: a) hoiatada; b) ajutiselt, osaliselt või täielikult ära võtta vedude teostamise õiguse selle lepinguosalise riigi territoriumil, kus rikkumine toimus. 3. Abinõudest, mis on käesoleva artikli punkti 2 alusel rakendatud, informeerivad lepinguosaliste õiguspädevad asutused teineteist. Artikkel 16 1. Lepinguosalised kehtestavad käesoleva kokkuleppe täitmise juhised eraldi protokollis. Protokoll kirjutatakse alla üheaegselt kokkuleppega. 2. Segakomisjonil, mis on loodud vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile 14, on õigus muuta ja täiendada käesoleva artikli punktis 1 märgitud protokolli. Artikkel 17 1. Käesolev kokkulepe kuulub kinnitamisele vastavalt seadusandlusele, mis kehtib kummagi lepinguosalise territooriumil ja jõustub 30 päeva möödudes pärast mõlema diplomaatilise noodi saamist selle kinnitamise kohta. 2. Käesolev kokkulepe jääb jõusse viieks aastaks, edaspidi tema kehtivus pikeneb järgmiseks viieks aastaks, seni kuni üks lepinguosaline pole katkestamisest kirjalikult teatanud mitte vähem kui 6 kuud enne kokkuleppe kehtivustähtaja lõppemist. Koostatud kahes eksemplaris 27. mail 1993. a. Noordwijik’is ungari, eesti ja vene keeles, kusjuures kõik kolm teksti on ühesuguse tähendusega. Vaidluste ilmnemisel võetakse aluseks venekeelne tekst. Eesti Vabariigi valitsuse nimel A. MEISTER Ungari Vabariigi valitsuse nimel G. SCHAMSCHULA Protokoll Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahel reisijate ja kauba rahvusvaheliste maanteevedude korraldamise kokkuleppe täitmise juhiste kohta Ülalmärgitud kokkuleppe täitmiseks vastavalt artiklile 16 leppisid lepinguosalised kokku alljärgnevas: 1. Õiguspädevad asutused kokkuleppe tingimuste rakendamisel on Eesti Vabariigi poolt: Teede- ja Sideministeerium, EE0100 Tallinn, Viru tänav 9, telefon 44 38 42, faks 44 92 06; Ungari Vabariigi poolt: Ungari Vabariigi Transpordi-, Side- ja Veemajanduse Ministeerium, 1077 Budapest, Dobi tänav 75/81, telefon 1 220 220, faks 2 223 480 2. Reisijate veo suhtes peavad lubadele lisatud registreerimisdokumendid sisaldama järgmisi andmeid: a) sõiduloa identifitseerimisnumber; b) sõiduki registreerimisnumber; c) suurim lubatud reisijate arv; d) marsruudi alg- ja lõpp-punkt; e) tollitalituse pitsati koht. 3. Lepinguosalised ei võta teineteiselt üle antud lubade eest tasu. 4. Veolubasid on õigus kasutada kas transiit- või kahepoolseks veoks. Kuni kümme protsenti (10%) lubade koguarvust võib kasutada ka vedudeks muudesse maadesse või muudest maadest. Koostatud kahes eksemplaris 27. mail 1993. a. Noordwijk’is eesti, ungari ja vene keeles, kusjuures kõigil kolmel tekstil on ühesugune tähendus. Eesti Vabariigi valitsuse nimel A. MEISTER Ungari Vabariigi valitsuse nimel G. SCHAMSCHULA