Vabariigi Valitsus — Ühisavaldus Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheliste suhete alustest — RT II, 1994, 39, 149

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta 1. Teadvustades oma sajanditepikkusi kultuurilisi, majanduslikke ja inimestevahelisi sidemeid, aga ka silmas pidades hukatuslikke ajajärke oma ühises ajaloos, on Eesti Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik jõudnud kokkuleppele teha tihedat koostööd oma rahvaste hüvanguks ja Euroopa ning kogu maailma rahu ja vabaduse huvides. Ida-Lääne vastasseisu ületamine andis saksa rahvale võimaluse vaba enesemääramise teel taastada oma ühtsus. Edu on krooninud ka eesti rahva visa püüdu taastada oma iseseisvus. Koos nende tähtsate muutustega üle-Euroopalises rahukorralduses on eesti ja saksa rahva kestvale sõprusele tekkinud uued perspektiivid. Eesti ja Saksamaa juhinduvad soovist arendada ja süvendada koostööd kõigil tasanditel. Nad tunnustavad ÜRO põhikirja eesmärke ja põhimõtteid, Helsingi Lõppakti, Pariisi Uue Euroopa harta, 1992. aasta 10. juuli Helsingi Dokumendi ning teiste Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise dokumentide põhimõtteid ja sätteid. Mõlemad pooled tunnustavad oma eesmärgina Euroopat, kus valitseb rahu, julgeolek ja koostöö ning mida ühendavd inimõigustest kinnipidamine, demokraatia ja õigusriiklus. 2. Mõlemad pooled rajavad oma suhted rahvusvahelise õiguse, suveräänse võrdõiguslikkuse ja territoriaalse terviklikkuse austamise, jõuga ähvardamisest ja jõu kasutamisest loobumise ning inim- ja vähemusõiguste austamise põhimõtetele. Nad kinnitavad kõigi rahvaste õigust vabalt ja ilma välise vahelesegamiseta määrata oma saatust ja kujundada oma poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut omaenese soovi kohaselt. 3. Mõlemad pooled rõhutavad ÜRO tähtsust globaalsete probleemide lahendamisel ning rahu ja rahvusvahelise julgeoleku loomisel ja säilitamisel. Nad tegutsevad ühiselt ÜRO tegususe tugevdamise heaks. 4. Mõlemad pooled aitavad kaasa ühiste väärtuste ja veendumuste alusel ühinenud Euroopa üleseshitamisele. Koos teiste Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise riikidega toetavad ja arendavad nad jõudumööda Euroopa julgeoleku ja koostöö protsessi. Nad toetavad kõiki Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise, Põhja-Atlandi Koostöönõukogu ja Lääne Euroopa Liidu raames tehtavaid jõupingutusi, mis aitavad kaasa julgeoleku tugevdamisele ja kooperatiivsete julgeolekustruktuuride süsteemi loomisele kogu Euroopas. Sel eesmärgil toetavad nad alaliste institutsioonide ja organite loomist ja nende tegevust. Kui tekib olukord, mis ühe poole arvates ohustab rahu, siis teevad mõlemad pooled koostööd nii Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise kui ka ÜRO protseduuride raames. Nad võtavad teineteisega viivitamatult ühendust ning püüavad kooskõlastada oma seisukohad ja jõuda üksmeelele tekkinud olukorra parandamiseks või täielikuks lahendamiseks sobivate meetmete suhtes. 5. Mõlemad pooled rõhutavad Euroopa Ühenduse olulist rolli Eesti poliitilisel ja majanduslikul lähenemisel Euroopale. Saksamaa soodustab oma võimaluste piires Eesti kaasamist Euroopa Ühendusse. Mõlemad pooled tervitavad kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Eesti vahel kui tähtsat sammu sellel teel. Oma regionaalse ühenduse raames astub Saksamaa välja poliitilise dialoogi arendamise eest Eestiga. Eesti integreerimisel demokraatial, õigusriiklusel ja inimõigustest kinnipidamisel põhinevasse riikide ühendusse omistavad mõlemad pooled suurt tähtsust Eesti Euroopa Nõukogu liikmeks saamisele. 6. Mõlemad pooled rõhutavad vajadust kiirendada desarmeerimise ja relvastuskontrolli protsessi. Nad pooldavad massihävitusrelvade ja raketikandesüsteemide leviku tõkestamise poliitikat ning toetavad vastavate rahvusvaheliste lepingute ning rahvusvahelise järelevalve tõhustamist. Nad on seisukohal, et relvastuskontrolli protsess Euroopas peab tulevikus kaasa aitama eelkõige kooperatiivsete julgeolekustruktuuride kujundamisele ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise riikide vahelise julgeolekupoliitilise ja sõjalise koostöö uute liikide edendamisele. Mõlemad pooled tahavad sel otstarbel aktiivselt ära kasutada Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise uut julgeoleku alase koostöö foorumit. 7. Mõlemad pooled tegutsevad ühiselt regionaalse ja subregionaalse koostöö erinevate vormide väljaarendamisel, eriti Läänemere piirkonnas. Seejuures omistatakse erilist tähtsust koostööle kaubanduse, transpordi, side, keskkonnakaitse ja energiamajanduse valdkonnas. Pooled toetavad vastavate rahvusvaheliste komisjonide ja Läänemeremaade Nõukogu raames kõiki selles valdkonnas tehtavaid jõupingutusi. 8. Kahepoolsete suhete süvendamise ja arendamise eesmärgil peavad mõlemad pooled eri tasanditel konsultatsioone vastastikku huvi pakkuvates küsimustes. Nad on valmis tegema koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, mille liikmeks nad on või saavad. Nad soodustavad vahetuid kontakte kõigil elualadel ja kõigil tasanditel, eriti sõpruslinnade tasandil. Seejuures omistavad pooled suurt tähtsust noorsoo, õpilaste, üliõpilaste ja noortöötajate kohtumistele ning koostööle ühiskondlike ja poliitiliste organisatsioonide, noorsoo-organisatsioonide, koolide ning noortega tegelevate institutsioonide ja organisatsioonide vahel. Mõlemad pooled hindavad kõrgelt kahe riigi parlamentide vahelisi kontakte ja taotlevad nende süvendamist. 9. Mõlemad pooled soodustavad majandusliku koostöö arendamist. Nad on teadlikud vastavate raamtingimuste loomise tähtsusest tööstuse, põllumajanduse ja teenindussfääri arengule. Nad kasutavad täies ulatuses ära 12. novembril 1992. aastal sõlmitud Eesti-Saksa investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu võimalused. Mõlemad pooled annavad kehtivate seaduste raames teise poole ettevõtetele võimaluse vabaks tegutsemiseks ning peavad otstarbekaks kaubavahetuses eksisteerivate takistuste kõrvaldamist. Mõlemad pooled taotlevad koostöö süvendamist Eesti ja Saksa ettevõtete ja majandusorganisatsioonide vahel. Mõlemad pooled on seisukohal, et Eesti ja Saksamaa vaheliste finantssuhete areng peab endas sisaldama rahaliste kohustuste korrapärastatud täitmise. Saksa pool on valmis kahe- ja mitmepoolsel tasandil toetama Eestit tema üleminekul sotsiaalsele turumajandusele, eriti keskastme struktuuride arendamisel, ja oma haldussüsteemi taasülesehitamisel. Seejuures omistatakse suurt tähtsust majandus- ja õiguspoliitilistele konsultatsioonidele ning koostööle majandusspetsialistide ja majandusjuhtide väljaõppe ja täiendõppe alal. Saksa pool on valmis osutama abi ka sotsiaalpoliitika valdkonnas. Mõlemad pooled toetavad teadlaste ja uurimisasutuste algatusi kahe riigi vahelise teaduslik-tehnilise koostöö edasiarendamisel, samuti teaduslik-tehnilise informatsiooni ja dokumentatsiooni vahetamist. Erilist tähtsust omistatakse seejuures põllumajandusteadusele. 10. Mõlemad pooled kavatsevad teha tihedat koostööd keskkonnakaitse alal 28. mail 1992. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel. Lisaks sellele väljendavad nad oma suurt huvi teha koostööd tuumatehnilise julgeoleku ja kiirituskaitse valdkonnas. 11. Mõlemad pooled teevad oma õiguskorralduse raames koostööd organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas narkootikumidega seotud kuritegevuse ja rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel. 12. Mõlemad pooled laiendavad kultuurialast koostööd kõigis valdkondades, sealhulgas hariduse ja teaduse vallas. Plaanis on sõlmida ulatuslik kultuurileping. Nad avaldavad tunnustust Saksa kultuuriinstituutide tegevusele Tallinnas ja Tartus. Nad kinnitavad oma valmidust võimaldada kõigile asjast huvitatud isikutele juurdepääs teise poole keelele ja kultuurile ning toetada vastavaid algatusi. Mõlemad pooled on seisukohal, et teise poole teadmata kadunud või õigusvastaselt väljaviidud kultuurivarad, mis asuvad vastaspoole territooriumil, tagastatakse omanikule või viimase õigusjärglasele. 13. Mõlemad pooled on seisukohal, et tuleb võimaldada juurdepääs sõjahaudadele, tuleb võimaldada neid säilitada ja hooldada ning lasta teisel poolel võimaluste piires rajada surnute mälestuseks väärikaid ja rahule manitsevaid mälestusmärke või kalmistuid, ning võtta need seaduse kaitse alla. Pooled toetavad koostööd organisatsioonide vahel, kes vastutavad sõjas hukkunute haudade hooldamise eest. Pooled sõlmivad ka kokkuleppe sõjahaudade hooldamise kohta. 14. Mõlemad pooled on seisukohal, et eesti rahvusest kodanikele Saksamaal ja saksa rahvusest kodanikele Eestis tuleb vastavalt nende endi vabale soovile võimaldada oma keele, kultuuri ja rahvuslike traditsioonide alalhoidmine ning usutunnistuse vaba järgimine. Mõlemad pooled kinnitavad nende kodanike kultuurilise identiteedi ja eluliste õiguste säilitamise olulist tähtsust kahepoolsete suhete väljaarendamisel. Vastavalt sellele võimaldavad ja lihtsustavad pooled kehtivate seaduste raames soodusmeetmete rakendamist nimetatud isikute ja nende organisatsioonide kasuks. 15. Mõlemad pooled kinnitavad, et käesolev avaldus ei puuduta kolmandate riikidega sõlmitud kahe- ja mitmepoolsetest kokkulepetest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Eesti Vabariigi välisminister T. VELLISTE Saksamaa Liitvabariigi välisminister K. KINKEL