Vabariigi Valitsus — Kokkulepe Eesti Vabariigi Valitsuse ja Taani Kuningriigi Valitsuse vahel reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamises — RT II, 1994, 32, 143

Vabariigi Valitsuse 27. mai 1993. a korraldus nr 269-k Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi Valitsus ja Taani Kuningriigi Valitsus, soovides edendada reisijate ja kauba vedu autodega kahe maa vahel, leppisid kokku alljärgnevas: I. REISIJATE VEDU Artikkel 1. Sõiduload 1. Iga laadi reisijate vedu üüri või tasu eest reisijate sõidukitega kahe maa vahel ja transiidina läbi nende territooriumi, peale nende, mis on kirjeldatud artiklis 3, toimub sõidulubade alusel. 2. Mõiste «sõiduk» tähendab iga mehhaaniliselt liikuvat sõidukit, millel on rohkem kui üheksa istekohta, kaasa arvatud juhi koht, ja on registreeritud kummagi lepingupoole maal. Artikkel 2. Regulaarne teenindus 1. Regulaarne teenindus kahe maa vahel või transiidina läbi nende territooriumi kehtestatakse ühiselt lepingupoolte õiguspädevate asutuste poolt. 2. Mõiste «regulaarne teenindus» tähendab teenindust, mis näeb ette reisijate veo liinidel kindlaksmääratud sagedusega, kusjuures reisijad võivad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda ettenähtud peatustes. 3. Kumbki õiguspädev asutus annab välja loa marsruudi selle osa kohta, mis on tema territooriumil. 4. Õiguspädevad asutused piiritlevad ühiselt loa väljaandmise tingimused, nimelt selle kehtivusaja, sõitude sageduse, sõidugraafiku ja kehtestatavad tariifid, samuti ka kõik teised vajalikud üksikasjad, mis on olulised sujuvaks ja tõhusaks korrapäraseks reisijate teenindamiseks. 5. Avaldus loa saamiseks tuleb esitada sõiduki registreerinud maa õiguspädevale asutusele, kel on õigus see vastu võtta või tagasi lükata. Juhul, kui taotlus ei tekita vastuväiteid, siis see õiguspädev asutus annab selle edasi teise lepingupoole õiguspädevale asutusele. 6. Avaldusega peavad kaasnema dokumendid, mis sisaldavad vajalikke üksikasju (ettepanek sõiduplaani kohta; tariifid ja marsruut; periood aastas, mille kestel hakatakse vedusid teostama, ja kuupäev, millal kavatsetakse vedusid alustada). Õiguspädevad asutused võivad nõuda selliseid üksikasju nagu nad peavad kohaseks. Artikkel 3. Juhuteenindus Reisijate juhuvedudeks ei ole vaja luba. Veoteenust loetakse juhuveoks, kui samu inimesi veetakse sama sõidukiga kas: a) sõiduringil, mida alustatakse ja kavatsetakse lõpetada sel maal, kus sõiduk on registreeritud, või b) reisil, mis algab sel maal, kus sõiduk on registreeritud, ja lõpeb teise lepingupoole territooriumil asuvas sihtkohas eeldusel, et kui pole teisiti määratud, pöördub sõiduk tühjalt tagasi maale, kus ta on registreeritud, või c) juhusliku iseloomuga transiitvedudel. Artikkel 4. Mitteregulaarne teenindus sõidulubade alusel Igasugune mitteregulaarne reisijate vedu, mis pole käsitletud eelnenud artikli 3 all, toimub lubade alusel. Avaldused loa saamiseks tuleb esitada selle lepingupoole õiguspädevale asutusele, kelle territooriumil vedaja on ettevõtluse loa saanud ja kes annab need avaldused edasi teise lepingupoole õiguspädevale asutusele oma märkustega. II. KAUBAVEDU Artikkel 5. Veoload 1. Ühe lepingupoole vedajad, kellel vastavalt oma riigi seadustele on õigus teostada rahvusvahelist kaubavedu kasutades kaubaveoautosid, võivad teostada neid vedusid, välja arvatud veod, mida on käsitletud artiklis 6, kahe lepingupoole territooriumi vahel ja transiidina läbi nende territooriumi, veoloaga rahvusvaheliseks veoks, mille on välja andnud üks lepingupool kooskõlas lubade menetluse ja hulgaga ning toimingutega, mis on kehtestatud artiklis 12 mainitud segakomisjoni poolt. 2. Mõiste «kaubaveoauto» tähendab iga mootorsõidukit, mis on tavaliselt kasutatav kauba veoks maanteel. Käesoleva kokkuleppe tingimustes mõistet «kaubaveoauto» tarvitatakse ka iga kaubaveoautoga seostatud haagise või poolhaagise kohta, samuti iga sõidukite kombinatsiooni kohta. 3. Kaubaveoautod, mille lubatud kogukaal koos haagetega ei ületa 6 tonni või mille lubatud kandejõud, kaasa arvatud haagete oma, ei ületa 3,5 tonni vabastatakse veolubade nõudest. III. MUUD TINGIMUSED Artikkel 6. Kabotaaž ja veod muude maade vahel 1. Ühe lepingupoole territooriumil asuv vedaja ei tohi ette võtta reisijate või kauba vedu teise lepingupoole territooriumil asuva kahe punkti vahel, kui teine lepingupool pole andnud selleks eriluba. 2. Kummagi lepingupoole ühel vedajal on keelatud veotehingu ettevõtmine teise lepingupoole territooriumilt mõnele muule maale või vastupidi ilma teise lepingupoole eriloata. Artikkel 7. Sõidukite kaal ja mõõtmed 1. Sõidukite kaalu ja mõõtmete osas kohustuvad mõlemad lepingupooled mitte kehtestama teise lepingupoole territooriumil registreeritud sõidukitele kitsendavamaid tingimusi kui need, mis on kohustuslikud tema enda territooriumil registreeritud sõidukitele. 2. Mõlema lepingupoole vedajad on kohustatud alluma teise lepingupoole territooriumile sisenedes selle lepingupoole sõidukite kaalu ja mõõtmeid puudutavatele seadustele ja määrustele. 3. Juhul kui veoks kasutatava sõiduki kaal ja mõõtmed ületavad selle lepingupoole territooriumil, kus vedu toimub, lubatud piirkaalu või mõõtmed, peab vedaja eelnevalt kätte saama eriloa selle lepingupoole õiguspädevalt asutuselt. Artikkel 8. Riigilõivud ja maksud 1. Reisijate- ja kaubaveo autod, mis on registreeritud ühe lepingupoole territooriumil ja ajutiselt sõitnud teise lepingupoole territooriumile, vabastatakse kõikidest sel territooriumil sõidukite valdamise ja kasutamise eest kehtestatud riigimaksudest, lõivudest ja muudest maksetest. 2. Käesoleva artikli kohaselt ei kehti maksusoodustused maanteetolli ja käibemaksu ega ka tolli- ja mootorsõidukite kütuse aktsiisimaksu kohta, välja arvatud kütusele, mis on sissesõitvate autode harilikes kütusepaakides. Artikkel 9. Tollikorraldused Tagavaraosad, mis on vajalikud juba sisse sõitnud sõidukite parandamiseks, on vabad impordikeelust ja -piirangutest ja lubatakse ajutiselt sisse viia ajutise impordiõiguse alusel ilma impordimaksu ja teiste maksude maksmiseta. Vahetatud osad tuleb välja selgitada, tagasi viia või hävitada tollikontrolli ja järelevalve all. Artikkel 10. Riiklik seadusandlus Kõigis asjus, mis ei ole reguleeritud käesoleva kokkuleppe tingimustega või nende rahvusvaheliste konventsioonidega, milles mõlemad maad osalevad, peavad ühe lepingupoole vedajad ja sõidukijuhid alluma teise lepingupoole seadustele ja määrustele, kui nad selle territooriumil sõidavad. Artikkel 11. Kokkuleppe rikkumine 1. Kui ühe lepingupoole vedaja olles teise territooriumil rikub käesoleva kokkuleppe ükskõik millist tingimust, siis selle lepingupoole, kus rikkumine toimus, õiguspädev asutus võib eelarvamuseta ühegi seadusliku sanktsiooni suhtes, mida rakendatakse tema enda territooriumil, selle rikkumise asjaolud teatavaks teha teisele lepingupoolele. 2. Iga rikkumise puhul, mis puutub käsitletava artikli lõiget 1, selle lepingupoole, mille territooriumil rikkumine toimus, õiguspädev asutus võib nõuda teise lepingupoole õiguspädevalt asutuselt: a) asjassepuutuva vedaja hoiatamist, teatades, et iga järgnev rikkumine võib viia tema sõiduki sissesõidukeeluni selle lepingupoole territooriumile, kus rikkumine toimus, niisuguseks perioodiks, milliseks selle lepingupoole õiguspädevad asutused määravad, või b) teatamist vedajale, et tema sõidukite sisenemine teise lepingupoole territooriumile on ajutiselt või lõplikult keelatud. 3. See õiguspädev asutus, kes on saanud ükskõik millise nimetatud nõude teise lepingupoole õiguspädevalt asutuselt, peab sellega nõustuma ja niipea kui võimalik teatama teise lepingupoole õiguspädevale asutusele rakendatud abinõudest. Artikkel 12. Õiguspädevad asutused. Segakomisjon 1. Kumbki lepingupool teeb teisele lepingupoolele teatavaks õiguspädevad asutused, kes on volitatud käesoleva kokkuleppe kohaldamise suhtes asju ajama. 2. Lepingupoolte õiguspädevad asutused hoiavad käesoleva kokkuleppe rakendamisel esile kerkivates küsimustes pidevat kontakti. 3. Õiguspädevate asutuste esindajad võivad kohtuda segakomisjonis alati kui see on vajalik, et kindlaks määrata sõidulubade menetlust ja hulka, reguleerida teisi veotoiminguid ja selgitada probleeme, mis võivad tekkida käesoleva kokkuleppe täideviimisel. Artikkel 13. Kokkuleppe jõustumine ja kehtivus 1. Käesolev kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui lepingupooled on teatanud teineteisele, et nõutavad põhiseaduslikud toimingud on täidetud. 2. Kokkulepe jääb kehtima nii kauaks kuni üks lepingupool pole teisele lepingupoolele kolm kuud enne kalendriaasta lõppu kirjalikult teatanud oma kavatsusest seda lõpetada. Sõlmitud 5. märtsil 1993. a. Tallinnas kahes eksemplaris eesti, taani ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt usaldatavad. Eesti Vabariigi Valitsuse nimel teede- ja sideminister Andi MEISTER Taani Kuningriigi Valitsuse nimel transpordiminister Helge MORTENSEN