Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Valitsuse vaheline lennuliikluse leping — RT II, 1994, 30, 135

Vabariigi Valitsuse 4. mai 1993. a korraldus nr 223-k Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi Valitsus ja Ukraina Valitsus, edaspidi lepingupooled, olles 7. detsembril 1944. a. Chicagos allakirjutamiseks avatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni osalisteks, soovides sõlmida leping lennuühenduse loomiseks oma vastavate territooriumide vahel ja väljaspool neid, leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1 1. Käesolevas lepingus tähendavad järgmised terminid: a) «lennundusvõimud» Eesti Vabariigi puhul – Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi ning Ukraina puhul – Ukraina Transpordiministeeriumi või mõlemal juhul ükskõik millist isikut või organit, kes on volitatud täitma neid ülesandeid, mida praegu täidavad nimetatud võimud; b) «määratud lennundusettevõte» – lennundusettevõtet, mis oli määratud ja volitatud vastavalt käesoleva lepingu artiklile 4; c) «konventsioon» – Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni, mis avati allakirjutamiseks Chicagos 7. detsembril 1944. a. ning hõlmab ka kõiki lisasid sellele konventsioonile, mis on vastu võetud kooskõlas konventsiooni artikliga 90 ning iga konventsiooni ja lisade paranduse, mis on vastu võetud vastavalt konventsiooni artiklitele 90 ja 94, kui mõlemad pooled on need parandused vastu võtnud; d) «territoorium», «lennuühendus», «rahvusvaheline lennuühendus», «lennundusettevõte» ja «peatus mittekommertseesmärgil» omavad sellist tähendust, nagu on sätestatud konventsiooni artiklites 2 ja 96; e) «tariif» – hindu, mida võetakse reisijate ja lasti veo eest, ja nende hindade rakendamise tingimusi, kaasa arvatud hinnad ja tingimused agendi- ja muude lisateenuste eest, kuid välja arvatud postiveo tasu ja tingimused. 2. Lisa moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa. Artikkel 2 Kumbki lepingupool annab teisele lepingupoolele käesoleva lepinguga ette nähtud õigused rahvusvaheliste lennuliinide loomiseks käesoleva lepingu lisas osutatud marsruutidel (edaspidi vastavalt «kokkulepitud liinid» ja «määratud marsruudid»). Artikkel 3 1. Kummagi lepingupoole poolt määratud lennundusettevõttel on määratud marsruudil kokkulepitud liinide ekspluateerimisel järgmised õigused: a) sooritada lende teise lepingupoole territooriumi kohal ilma maandumiseta; b) maanduda teise lepingupoole territooriumil mittekommertseesmärkidel; c) maanduda teise lepingupoole territooriumil käesoleva lepingu lisas näidatud punktides reisijate, posti ja rahvusvahelise lasti peale ja (või) maha laadimiseks. 2. Mitte midagi käesoleva artikli punktis 1 ei vaadelda ühe lepingupoole määratud lennundusettevõttele õiguse andmisena võtta pardale reisijaid, posti ja kaupa nende veoks teise lepingupoole territooriumi punktide vahel tasu eest või rendi alusel. 3. Mõlema lepingupoole poolt määratakse kindlaks õhusõidukite lendude marsruudid kokkulepitud liinidel ja piiriületuspunktid oma territooriumil. 4. Kokkulepitud liinidel õhusõidukite lendusid ning reisijate, kauba- ja postivedusid puudutavad tehnilised ja ärilised küsimused, samuti kõik küsimused, mis puudutavad ärikoostööd, kaasa arvatud sõiduplaane, lendude sagedust, õhusõidukite tüüpe, õhusõidukite maapealset tehnilist teenindamist ning finantsarvelduste korda, lahendatakse määratud lennundusettevõtete vahelise kokkuleppe alusel, arvestades pariteeti õhuvedude mahus, lepingupoolte territooriumide vahel ja esitatakse kinnitamiseks lepingupoole lennundusvõimudele. 5. Sõiduplaanid liiklemiseks kokkulepitud liinidel tuleb esitada mõlema lepingupoole lennundusvõimudele läbivaatamiseks vähemalt 30 päeva enne liini eeldatavat avamist. Mõningatel juhtudel võib ülalmainitud võimude kokkuleppel seda ajavahemikku lühendada. Artikkel 4 1. Mõlemal lepingupoolel on õigus määrata igale kokkulepitud liinile selle ekspluateerimiseks ainult üks lennundusettevõte, teatades sellest kirjalikult teisele lepingupoolele. 2. Sellise teatise kättesaamise järel annavad teise lepingupoole lennundusvõimud viivitamatult vastavalt käesoleva artikli punktidele 3 ja 4 määratud lennundusettevõttele vastava lennuloa. 3. Ühe lepingupoole lennundusvõimud võivad enne lennuloa andmist nõuda teise lepingupoole määratud lennundusettevõttelt tõendeid selle kohta, et ta on võimeline täitma nende võimude poolt rahvusvaheliste lennuliinide ekspluateerimisel tavaliselt rakendatavates seadustes ja eeskirjades ette nähtud tingimusi. 4. Kumbki lepingupool on õigustatud keelduma käesoleva artikli punktis 2 nimetatud lennuloa andmisest või nõudma tingimuste täitmist, mida ta peab vajalikuks määratud lennundusettevõtte poolt käesoleva kokkuleppe artiklis 3 nimetatud õiguste kasutamisel, igal juhul, kui mainitud lepingupoolel ei ole tõendeid selle kohta, et põhiline valdamine ja tegelik kontroll antud lennundusettevõtte üle kuulub selle lennundusettevõtte määranud lepingupoolele või tema kodanikele. 5. Kindlaks määratud ja sel viisil loa saanud lennundusettevõte võib alustada kokkulepitud liinide ekspluateerimist tingimusel, et tariifid, mis on fikseeritud vastavalt antud lepingu artikli 11 sätetele, kehtivad nendel liinidel. Artikkel 5 1. Mõlemal lepingupoolel on õigus tühistada lennuluba või peatada käesoleva lepingu artiklis 3 nimetatud õiguste kasutamine, mis on antud määratud lennundusettevõttele teise lepingupoole poolt, või nõuda selliste tingimuste täitmist, mida ta peab vajalikuks nende õiguste kasutamisel: a) igal juhul, kui ta pole veendunud, et põhiline valdamisõigus ja tegelik kontroll lennundusettevõtte üle kuulub selle lennundusettevõtte määranud lepingupoolele või selle kodanikele, või b) juhul kui see lennundusettevõte ei järgi talle need õigused andnud lepingupoole seadusi ja eeskirju, või c) juhul kui lennundusettevõte mingil muul viisil ei järgi käesoleva lepinguga ette nähtud tingimusi. 2. Kui viivitamatu tühistamine, peatamine või nõue täita käesoleva artikli punktis 1 märgitud tingimusi pole edasiste seaduste ja eeskirjade rikkumiste ennetamiseks vajalik, siis selles punktis nimetatud õigust rakendatakse alles pärast konsultatsioone teise lepingupoolega. Sellised lennundusvõimude vahelised konsultatsioonid peavad toimuma 40 päeva jooksul pärast arupärimise kättesaamist. Artikkel 6 1. Tõendid lennukõlblikkuse kohta, kvalifikatsioonitõendid ja tunnistused, mis on välja antud või millele on andnud jõu üks lepingupool, tunnistatakse kehtivaks ka teise lepingupoole poolt nende kehtivusaja jooksul, tingimusel, et nõuded, vastavalt millele need tõendid ja tunnistused välja anti või kehtivaks tunnistati, vastavad nõuetele või ületavad minimaalseid norme, mis vastavalt konventsioonile on kindlaks määratud või võidakse aeg ajalt kindlaks määrata. 2. Samas, lendude puhul oma territooriumi kohal, on kummalgi lepingupoolel õigus keelduda tunnistamast kehtivaks oma kodanikele teise lepingupoole või ükskõik millise muu riigi poolt välja antud või nende kodanike suhtes kehtivaks tunnistatud kvalifikatsioonitõendeid ja tunnistusi. Artikkel 7 1. Ühe lepingupoole seadusi ja eeskirju, mis reguleerivad rahvusvahelisi reise sooritavate õhusõidukite kohalelendamist ja väljalendu selle territooriumilt või õhusõidukite ekspluatatsiooni ja navigatsiooni nende viibimise ajal selle lepingupoole territooriumil, rakendatakse teise lepingupoole poolt määratud lennundusettevõtte õhusõidukite suhtes. 2. Ühe lepingupoole seadusi ja eeskirju, mis reguleerivad selle territooriumil reisijate, meeskondade, lasti ja posti saabumist, kohalviibimist ja ärasaatmist, kaasa arvatud formaalsusi, mis puudutavad passi-, tolli- ja sanitaareeskirju, rakendatakse teise lepingupoole poolt määratud lennundusettevõtte õhusõidukite reisijatele, meeskondadele, lastile ja postile nende viibimise ajal nimetatud territooriumil. Artikkel 8 Mis tahes maksud ja muud maksed iga lennujaama, kaasa arvatud selle ehitiste, tehniliste ja muude vahendite ning teenuste kasutamise eest, samuti igasugused maksed aeronavigatsiooniseadmete, sidevahendite ja -teenuste kasutamise eest, nõutakse sisse vastavalt mõlema lepingupoole poolt määratud hindadele ja tariifidele. Artikkel 9 Reisijad, pagas ja last, mis läbivad otsese transiidina ühe lepingupoole territooriumi ning jäävad selleks eraldatud lennujaama alale, kontrollitakse vaid lihtsustatud korras, välja arvatud julgeolekumeetmed seoses vägivallaaktidega, õhupiraatlusega ja narkootikumide vastase võitlusega. Artikkel 10 1. Lepingupoolte määratud lennundusettevõtetele võimaldatakse lepingupoolte vastavate territooriumide vahel kindlaks määratud marsruutidel kokkulepitud liinide ekspluateerimiseks õiglased ja võrdsed tingimused. 2. Ühe lepingupoole määratud lennundusettevõte peab kokkulepitud liini ekspluateerimisel arvestama teise lepingupoole määratud lennundusettevõtte huvisid, selleks et mitte tekitada kahju viimase vedudele samal marsruudil või selle osal. 3. Kokkulepitud liinid, mida teenindavad lepingupoolte määratud lennundusettevõtted, peavad kindlaksmääratud marsruutidel vastama vedude osas üldtunnustatud nõudmistele, iga lennundusettevõtte esmaülesandeks peab olema sellise mahu võimaldamine, mis mõistliku koormuskoefitsendi juures vastaks olemasolevatele ja eeldatavatele mõistlikele vajadustele reisijate, kauba- ja postivedudeks mõlema lepingupoole territooriumi vahel. 4. Veod, mida määratud lennundusettevõte teostab käesoleva lepingu alusel, peavad vastama üldpõhimõttele, mille järgi maht sõltub: a) maade, kus algavad ja lõpevad veod, nõudlusest vedude järele; b) selle piirkonna nõudlusest vedude järele, kust lennuliin läbi läheb; c) nõudlusest transiitvedude järele. Artikkel 11 1. Tariifid igal kokkulepitud liinil peavad olema kehtestatud mõistlikul tasemel, arvestades kõiki vastavaid tegureid, sealhulgas ekspluatatsioonikulusid, mõistlikku kasumit, lennuliini iseloomustust (näiteks kiirust ja mugavust) ning teiste lennundusettevõtete tariife. Need tariifid peavad olema kehtestatud vastavalt käesolevas artiklis allpool nimetatud sätetele. 2. Käesoleva artikli punktis 1 nimetatud tariifid peab võimaluse korral kooskõlastama iga määratud marsruudi puhul huvitatud määratud lennundusettevõtete vahel pärast konsultatsioone teiste lennundusettevõtetega, mis ekspluateerivad kogu marsruuti või selle osa. Sel viisil kooskõlastatud tariifid esitatakse lepingupoolte lennundusvõimudele kinnitamiseks hiljemalt 40 päeva enne eeldatavat jõustumist. 3. Kui määratud lennundusettevõtted ei saa nõustuda ükskõik millisega nendest tariifidest või muul põhjusel ei saa tariifi kooskõlastada vastavalt käesoleva artikli punkti 2 tingimustele, peavad lepingupoolte lennundusvõimud püüdma kehtestada tariifid omavahelisel kokkuleppel. Tariif loetakse kinnitatuks, kui 15 päeva enne eeldatavat jõustumist lepingupoolte lennundusvõimud pole väljendanud oma mittenõustumist esitatud tariifiga. 4. Kui lennundusvõimud ei jõua kokkuleppele mis tahes tariifi kinnitamise osas, mis on neile esitatud vastavalt käesoleva artikli punktile 2, või vastavalt käesoleva artikli punktile 3 tariifi kehtestamisel, tuleb see lahkarvamus reguleerida vastavalt käesoleva lepingu artikli 19 tingimustele. 5. Ükski tariif ei jõustu, kui seda pole kinnitanud ühe lepingupoole lennundusvõimud. 6. Kehtestatud tariifid kehtivad niikaua, kuni määratakse kindlaks uued tariifid vastavalt käesoleva artikli tingimustele. Artikkel 12 Õhusõidukid, mida kokkulepitud liinidel ekspluateerib ühe lepingupoole määratud lennundusettevõte, samuti sellele kuuluvad varad, kütusevarud ja määrdeained, pardal olevad varud (kaasa arvatud toiduained, joogid, tubakatooted), mis asuvad selliste õhusõidukite pardal, vabastatakse kõigist tollilõivudest ja teistest taolistest maksetest teise lepingupoole territooriumile saabumisel, tingimusel, et need varad, materjalid ja varud jäävad õhusõiduki pardale kuni tagasiveoni. 2. Samuti vabastatakse sellistest maksudest ja lõivudest, välja arvatud maksed osutatud teeninduse ja remondi eest: a) pardal olevad varud, mis on võetud ühe lepingupoole territooriumil mainitud lepingupoole võimude poolt määratud limiitide piires ja on mõeldud kasutamiseks õhusõiduki pardal, mida kasutab teise lepingupoole määratud lennundusettevõte kokkulepitud liinidel; b) varuosad ja seadmed, mis on sisse toodud ühe lepingupoole territooriumile teise lepingupoole määratud lennundusettevõtte poolt kokkulepitud liinidel ekspluateeritava õhusõiduki tehniliseks teenindamiseks või remondiks; c) kütus ja määrdeained, mis on ette nähtud kasutamiseks ühe lepingupoole määratud lennundusettevõtte poolt kokkulepitud liinidel ekspluateeritaval õhusõidukil, isegi juhul, kui neid varusid kasutatakse teise lepingupoole territooriumi piires, kus need on pardale võetud. 3. Eelpool nimetatud materjale võidakse ühe lepingupoole nõudmisel tollivõimude poolt kontrollida või valve alla panna. 4. Ühe lepingupoole määratud lennundusettevõtte poolt kokkulepitud liinidel ekspluateeritava õhusõiduki pardal asuvaid materjale, varusid ja varuosi võib teise lepingupoole territooriumil maha laadida ainult selle lepingupoole tollivõimude nõusolekul. Sel juhul võivad need jääda mainitud võimude valve alla ajani, kuni need tagasi veetakse või vastavalt tollieeskirjadele ei saa mingisugust muud otstarvet. 5. Pagas ja last, mis kulgevad otsese transiidina, vabastatakse tollilõivudest ning teistest taolistest maksetest. 6. Ühe lepingupoole määratud lennundusettevõtte vajalikud dokumendid, kaasa arvatud lennupiletid, saatelehed, samuti reklaamimaterjalid, vabastatakse teise lepingupoole territooriumil kõigist maksudest ja tollilõivudest. Artikkel 13 1. Tuginedes vastastikkuse põhimõttele, hakkab ühe lepingupoole määratud lennundusettevõte teise lepingupoole territooriumil vabalt müüma lennutransporditeenuseid kohaliku valuuta või mis tahes konverteeritava valuuta eest, nii vahetult kui ka oma agentide kaudu vastavate lubade alusel ning kooskõlas rahvuslike seaduste ja eeskirjadega. 2. Kumbki lepingupool annab teise lepingupoole määratud lennundusettevõttele õiguse vabalt üle kanda summasid, mille võrra selle lennundusettevõtte poolt kokkulepitud liinide ekspluateerimise tulud ületavad kulusid. Selline ülekanne peab toimuma vastavalt lepingupoolte finantssuhteid reguleeriva kokkuleppe sätetele. Sellise kokkuleppe või kokkuleppes selliste sätete puudumise korral teostatakse ülekanne vabalt konverteeritavas valuutas ametliku vahetuskursi järgi vastavalt lepingupoolte poolt rakendatavatele valuutavahetuseeskirjadele. Artikkel 14 Ühe lepingupoole määratud lennundusettevõtte tulud, mis on saadud kokkulepitud liinide ekspluateerimisel teise lepingupoole territooriumil, vabastatakse teise lepingupoole poolt kõigist maksudest ja maksetest, mida oleks pidanud või võinud kohaldada vastavalt selle lepingupoole eeskirjadele. Artikkel 15 1. Kokkulepitud liinide ekspluateerimise tagamiseks antakse ühe lepingupoole määratud lennundusettevõttele teise lepingupoole territooriumil õigus avada oma esindusi vajaliku administratiiv-, kommerts- ja tehnilise personaliga. 2. Personali suurus määratakse kindlaks lepingupoolte lennundusvõimude vahelise kokkuleppega. Artikkel 16 1. Vastavail rahvusvahelisest õigusest tulenevatele õigustele ja kohustustele kinnitavad lepingupooled, et nende poolt teineteise suhtes võetud kohustus kaitsta tsiviillennunduse julgeolekut ebaseadusliku sekkumise aktide eest, moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa. Piiramata oma rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste üldist rakendamist, tegutsevad lepingupooled vastavalt Tokios 14. septembril 1963. a. alla kirjutatud konventsioonile kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal, Haagis 16. detsembril 1970. a. alla kirjutatud konventsioonile võitlusest õhusõidukite ebaseadusliku hõivamise vastu, Montrealis 23. septembril 1971. a. alla kirjutatud konventsioonile võitlusest tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegudega ja Montrealis 24. veebruaril 1988. a. alla kirjutatud protokollile võitlusest ebaseaduslike vägivallaaktidega rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades, mis täiendab konventsiooni võitlusest tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegudega (RT II 1993, 30/31, 104), lepingupoolte vahelistele kehtivatele kahepoolsetele lepingutele, samuti ka tulevikus lepingupoolte vahel sõlmitavate lepingute sätetele. 2. Lepingupooled osutavad nõudmisel teineteisele kogu vajalikku abi õhusõidukite ebaseadusliku hõivamise ning teiste õhusõidukite-, nende reisijate ja meeskondade, lennujaamade ja aeronavigatsiooniseadmete julgeoleku vastu suunatud ebaseaduslike tegude, samuti ka muu tsiviillennunduse julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks. 3. Lepingupooled tegutsevad vastavalt lennunduse turvalisuse sätetele ja tehnilistele nõuetele, mis on kehtestatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt ja määratletud kui konventsiooni lisad, niivõrd, kuivõrd sellised määrused ja nõuded on lepingupoolte suhtes rakendatavad; nad nõuavad, et nende registreeritud õhusõidukite ekspluateerijad, nende territooriumidel baseeruvad või põhilist tegutsemiskohta omavate õhusõidukite ekspluateerijad ning nende territooriumidel rahvusvaheliste lennujaamade ekspluateerijad tegutseksid vastavalt sellistele tsiviillennunduse turvalisuse sätetele. 4. Kumbki lepingupool on nõus sellega, et teine lepingupool võib nõuda sellistelt õhusõidukite ekspluateerijatelt käesoleva artikli punktis 3 nimetatud lennunduse turvalisuse sätete järgimist, mida teine lepingupool näeb ette oma territooriumile saabumise, sellelt lahkumise ja seal viibimise puhul. Kumbki lepingupool tagab oma territooriumil vajalike meetmete rakendamise õhusõidukite kaitsmiseks ja reisijate, meeskonna, käsipakkide, pagasi, lasti ning pardal asuvate varude kontrollimiseks enne maandumist ja laadimist ning selle ajal. Kumbki lepingupool vaatab heatahtlikult läbi iga teise lepingupoole palve spetsiaalsete julgeolekumeetmete rakendamiseks konkreetse ohu korral. 5. Kui on tegemist intsidendi või intsidendi ohuga, mis on seotud tsiviillennukite ebaseadusliku hõivamisega või teiste õhusõidukite, nende reisijate ja meeskondade, lennujaamade ja aeronavigatsioomseadmete turvalisuse vastu suunatud ebaseaduslike tegudega, osutavad lepingupooled teineteisele abi side hõlbustamisega ja vastavate meetmete tarvituselevõtmisega intsidendi või selle ohu kiireks ja ohutuks tõkestamiseks. Artikkel 17 Tiheda koostöö hõlbustamiseks kõigis käesoleva lepingu täitmist puudutavates küsimustes viiakse lepingupoolte lennundusvõimude vahel aeg-ajalt läbi kosultatsioone. Artikkel 18 1. Kummagi lepingupoole lennundusvõimud esitavad teise lepingupoole nõudmisel perioodilisi või teisi statistilisi andmeid. 2. Selüsed statistilised andmed peavad sisaldama kogu põhjendatult vajalikku teavet määratud lennundusettevõtte poolt veetava kommertslaadungi mahu kindlaks määramiseks kokkulepitud liinidel ning selliste vedude väljumis- ja sihtpunktides. Artikkel 19 1. Kui lepingupoolte vahel tekivad mis tahes lahkarvamused käesoleva lepingu tõlgendamise ja rakendamise osas, peavad lepingupooled püüdma esmajoones leida lahendus läbirääkimiste teel. 2. Kui lepingupooled ei lahenda vaidlust läbirääkimiste teel, võivad nad anda lahendamise õiguse teisele isikule või organisatsioonile või ükskõik kumma lepingupoole nõudmisel esitada vaidluse läbivaatamiseks arbitraažile, mis koosneb kolmest arbiterist, kellest kaks, määratud kummagi lepingupoole poolt, nimetavad kolmanda. Kumbki lepingupool peab nimetama arbiteri 60 päeva jooksul alates hetkest, mil ta sai diplomaatiliste kanalite kaudu kätte teiselt lepingupoolelt teatise nõudega lahendada vaidlus arbitraažis; kolmas arbiter peab olema määratud järgneva 30 päeva jooksul. Kui osutatud perioodi jooksul kumbki lepingupool pole määranud oma arbiterit või pole määratud kolmas arbiter, määrab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni Nõukogu president ühe lepingupoole nõudmisel arbiteri või arbiterid vastavalt sellele, kuidas nõuavad asjaolud. Kui president osutub ühe lepingupoole kodanikuks või mõnel muul põhjusel ei saa seda kohustust täita, peab vajalikud määramised tegema tema asetäitja. Kolmas arbiter, kes on kohustatud olema arbitraaži esimeheks, peab olema kolmanda riigi kodanik. 3. Lepingupooled kohustuvad täitma iga otsust, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva artikli punktiga 2. 4. Istungite pidamise kulud kannavad lepingupooled võrdselt. Artikkel 20 Kui üks lepingupool peab soovitavaks käesoleva lepingu või selle lisa tingimuste muutmist, võib ta taotleda konsultatsioone lepingupoolte lennundusvõimude vahel selle ettepaneku osas. Konsultatsioonid peavad algama 60 päeva jooksul alates sellekohase taotluse esitamise kuupäevast, kui lepingupoolte lennundusvõimud ei lepi kokku seda ajavahemikku lühendada või pikendada. Mis tahes sel viisil kooskõlastatud muudatused jõustuvad pärast diplomaatiliste kanalite kaudu nootide vahetamist nende heakskiitmise kohta. Lisasse võib teha mis tahes muudatusi mõlema poole lennundusvõimude vahetul kooskõlastamisel ning need jõustuvad pärast heakskiitmist diplomaatiliste nootide vahetamise teel. Artikkel 21 Käesolev leping ning kõik selles tehtavad muudatused registreeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis. Artikkel 22 1. Käesolev leping sõlmitakse määramata tähtajaks. 2. Kumbki lepingupool võib igal ajal teatada teisele lepingupoolele diplomaatiliste kanalite kaudu oma kavatsusest lõpetada käesoleva lepingu kehtivus. Selüne teatis saadetakse samal ajal ka Rahvusvahelisse Tsiviillennunduse Organisatsiooni. Sellise teatise saamisel lõpeb lepingu kehtivus 12 kuu möödumisel päevast, mil teine lepingupool sai teatise kätte, juhul kui teatist lepingu kehtetuse kohta ei võeta tagasi enne selle ajavahemiku möödumist lepingupoolte ühisel kokkuleppel. Juhul kui teine lepingupool pole kinnitanud teatise kättesaamist, loetakse, et teatis on kätte saadud 14 päeva möödumisel päevast, mil Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on teatise kätte saanud. Artikkel 23 Käesolev leping jõustub päevast, mil lepingupooled teatavad teineteisele diplomaatiliste nootide vahetamise teel, et nende vastavad põhiseaduslikud protseduurid lepingu jõustumiseks on täidetud. Koostatud 6. juulil 1993. aastal kahes originaaleksemplaris, kumbki eesti, vene ja ukraina keeles, kusjuures kõik tekstid omavad võrdset jõudu. Käesoleva lepingu tõlgendamisel tekkivate lahkarvamuste korral võetakse aluseks venekeelne tekst. Eesti Vabariigi Valitsuse nimel M. LAAR Ukraina Valitsuse nimel L. KUTŠMA