Vabariigi Valitsus — Tapaloomade kaitse Euroopa konventsioon — RT II, 2008, 29, 82

“Tapaloomade kaitse Euroopa konventsiooni” heakskiitmine ning volituse andmine Teadaanne välislepingu jõustumise kohta Strasbourg, 10.V.1979 Konventsioonile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid, võttes arvesse, et on soovitav tagada tapetavate loomade kaitse, võttes arvesse, et neis riikides tuleks ühetaoliselt rakendada tapmismeetodeid, mis vähendavad nii palju kui võimalik looma kannatusi ja valu; võttes arvesse, et looma hirm, stress, valu ja kannatused tapmisel võivad mõjutada liha kvaliteeti; on kokku leppinud järgmises. I peatükk ÜLDPÕHIMÕTTED Artikkel 1 1. Konventsiooni kohaldatakse koduloomadena peetavate kabjaliste, mäletsejaliste, sigade, küülikute ja kodulindude ajamise, tapaeelse pidamise, liikumise piiramise, uimastamise ja tapmise suhtes. 2. Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid: tapamaja – ruum või rajatis, kus tehakse sanitaarkontrolli ja mis on ette nähtud looma professionaalseks tapmiseks, et toota liha tarbimiseks või muuks otstarbeks; looma ajamine – looma mahalaadimine või tema juhtimine tapamajas asuvast sulust või latrist taparuumi või tapmiskohta; tapaeelne pidamine – looma pidamine tapamajas asuvas latris, sulus või kaetud ruumis, et enne looma tapmist tagada talle vajalik hooldus (jootmine, söötmine, puhkus); liikumise piiramine – looma liigutusi piirava protseduuri rakendamine konventsiooni sätete kohaselt, et hõlbustada tema uimastamist või tapmist; uimastamine – konventsiooni sätete kohane võte looma viimiseks teadvusetusse seisundisse kuni tema surma saabumiseni, võimaldades maksimaalselt ära hoida igasuguseid kannatusi; tapmine – looma surma esilekutsumine pärast tema liikumise piiramist, uimastamist ja veretustamist, välja arvatud konventsiooni III peatükis ettenähtud erandid. Artikkel 2 1. Konventsiooniosaline võtab vajalikud meetmed konventsiooni rakendamise tagamiseks. 2. Konventsiooniosalisele ei tehta takistusi looma kaitseks rangemate eeskirjade vastuvõtmisel. 3. Konventsiooniosaline tagab, et tapamaja ruumilahendus, ehitustarind ja sisseseade ning nende toimimine tagavad konventsiooniga ettenähtud asjakohaste tingimuste täitmise, et säästa looma igasugusest välditavast ärritusseisundist, valust ja kannatustest. 4. Konventsiooniosaline tagab looma säästmise igasugusest välditavast valust ja kannatustest nii väljaspool tapamaja kui ka tapamajas toimuva tapmise korral. II peatükk LOOMADE TOIMETAMINE TAPAMAJJA JA NENDE TAPAEELNE PIDAMINE KUNI TAPMISENI Artikkel 3 1. Loom laaditakse maha võimalikult kiiresti. Ooteajal veovahendis kaitstakse teda tugevate ilmastikumõjude eest ja tagatakse asjakohane tuulutus. 2. Looma ajamise ja tapaeelse pidamise eest vastutaval isikul peavad olema asjakohased teadmised ja oskused ning ta peab täitma konventsioonis sätestatud nõudeid. I jagu Loomade ajamine tapamaja maa-alal Artikkel 4 1. Loom laaditakse maha ja teda aetakse ettevaatlikult. 2. Looma mahalaadimiseks kasutatakse sobivat vahendit (sild, ramp, trepp). Nimetatud vahend peab olema looma jalgadele piisavat tuge pakkuva aluspinnaga ja vajaduse korral külgedelt kaitstud. Sild, trepp ja ramp peavad olema võimalikult väikese kaldega. 3. Looma ei tohi hirmutada ega ärritada. Alati tuleb hoolikalt jälgida, et loom ei kukuks ega saaks sillalt, trepilt või rambilt alla kukkuda. Looma ei tohi tõsta peast, jalast või sabast tõmmates, nii et see võiks põhjustada loomale valu või kannatusi. 4. Vajaduse korral juhitakse loomi ükshaaval. Koridor, mille kaudu looma aetakse, peab olema projekteeritud nii, et loom ei saaks end vigastada. Artikkel 5 1. Looma ajamisel kasutatakse ära tema karjainstinkti. Looma suunamiseks ettenähtud vahendit kasutatakse ainult sel eesmärgil ja lühikest aega. Eelkõige on keelatud lüüa looma tundlikusse kehapiirkonda või lükata teda sellisesse piirkonda survet avaldades. Elektrilööki võib kasutada ainult veise ja sea puhul, tingimusel, et löökide kestus ei ületa kaht sekundit, et neid antakse piisava ajavahemiku tagant ja et loomal on ruumi edasi liikuda; elektrilaeng antakse ainult selleks ettenähtud lihastele. 2. Ei tohi muljuda, väänata ega murda looma saba ega kinni haarata looma silmade piirkonnast. Löögid ja jalahoobid on keelatud. 3. Puuri, korvi ja kasti, millega looma veetakse, käideldakse ettevaatlikult. Neid ei tohi maha pillata ega ümber ajada. 4. Painduva või mulgustatud põhjaga puuris, korvis või kastis kohale toimetatud loom laaditakse maha erilise ettevaatusega, et vältida looma jäsemete vigastamist. Vajaduse korral laaditakse loomad maha ühekaupa. Artikkel 6 1. Loom viiakse tapmispaika alles siis, kui on võimalik ta viivitamata tappa. 2. Loom, keda ei tapeta kohe pärast tapamajja saabumist, paigutatakse lauta. II jagu Tapaeelne pidamine Artikkel 7 1. Looma kaitstakse ebasoodsate kliimatingimuste eest. Tapamajas peab olema piisavalt latreid ja sulgusid loomade tapaeelseks pidamiseks ja nende kaitseks ilmastikumõjude eest. 2. Looma mahalaadimise, ajamise, peatumise ja ajutise tapaeelse pidamise alal ei tohi põrandapind olla libe. Põrand peab olema puhastatav ja desinfitseeritav ning võimaldama vedeliku täielikku äravoolu. 3. Tapamajas peavad olema kaetud ruumid söödasõimede ja jootmisrennidega ning looma köide või ketti panemise võimalusega. 4. Looma, kes peab veetma öö tapamajas, peetakse tapaeelselt ja ta kinnitatakse ohelikuga nii, et ta saab maha heita. 5. Loomad, kes liigist, soost, east või päritolust tulenevatel põhjustel on üksteise suhtes vaenulikud, eraldatakse üksteisest. 6. Loom, keda on veetud puuris, korvis või kastis, tapetakse võimalikult kiiresti; vastasel juhul söödetakse ja joodetakse teda artikli 8 kohaselt. 7. Kui loom on niiske ilmaga viibinud kuumuses, jahutatakse ta maha. 8. Kui kliimatingimused (nt suur õhuniiskus või madal temperatuur) nõuavad, paigutatakse loom ruumi, mis peab olema hästi tuulutatud. Söötmise ajal peab latris olema piisav valgustus. III jagu Loomade hooldamine Artikkel 8 1. Kui looma ei viida viivitamata tapmispaika, joodetakse teda kohe pärast tapamajja saabumist. 2. Loomale, välja arvatud loom, kes tapetakse 12 tunni jooksul pärast tapamajja saabumist, antakse asjakohaste ajavahemike järel mõõdukalt süüa ja juua. 3. Kui loom ei ole köide või ketti pandud, kasutatakse tema söötmiseks söödasõime, mis võimaldab loomal häirimatult toituda. Artikkel 9 1. Looma olukorda ja tervislikku seisundit kontrollitakse vähemalt igal hommikul ja õhtul. 2. Haige, nõrk või vigastatud loom tapetakse viivitamata. Kui see ei ole võimalik, eraldatakse ta teistest loomadest ja tapetakse nii kiiresti kui võimalik. IV jagu Muud sätted Artikkel 10 Põhjapõtrade puhul võib konventsiooniosaline lubada erandeid konventsiooni II peatüki sätetest. Artikkel 11 Konventsiooniosaline võib ette näha, et konventsiooni II peatüki sätteid kohaldatakse mutatis mutandis looma ajamise ja tapaeelse pidamise suhtes ka väljaspool tapamaja. III peatükk TAPMINE Artikkel 12 Looma liikumist piiratakse vajaduse korral alles vahetult enne tapmist ja loom uimastatakse asjakohasel meetodil, välja arvatud artiklis 17 sätestatud erandite puhul. Artikkel 13 Veise rituaalse tapmise korral piiratakse tema liikumist enne tapmist sellise vahendiga, mis säästab teda igasugusest välditavast valust, kannatustest, ärritusest, vigastustest ja põrutustest. Artikkel 14 Looma liikumise piiramisel ei kasutata vahendit, mis põhjustab loomale välditavaid kannatusi; ei seota kinni looma tagajäsemeid ega riputata looma üles enne tema uimastamist või rituaalse tapmise korral enne veretustamise lõppu. Kana ja küüliku võib tapmiseks üles riputada tingimusel, et nad uimastatakse vahetult pärast ülesriputamist. Artikkel 15 Muude, artikli 1 lõikes 2 loetlemata tapatoimingutega võib alustada alles pärast looma surma. Artikkel 16 1. Konventsiooniosalise lubatud uimastamismeetod peab viima looma teadvusetusse seisundisse, mis kestab kuni looma tapmiseni ja säästab teda sellega igal juhul välditavatest kannatustest. 2. Pussnuga, vasarat või kirvest kasutada on keelatud. 3. Kabjalise, mäletsejalise ja sea puhul lubatakse ainult järgmisi uimastamismeetodeid: – mehaaniline vahend, mille tööseade annab löögi või tungib looma ajusse; – elektriline narkoos; – gaasianesteesia. 4. Konventsiooniosaline võib lubada erandeid käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3 looma tapmise puhul paigas, kus tootja kasvatas teda isiklikuks tarbimiseks. Artikkel 17 1. Konventsiooniosaline võib lubada erandeid tapmiseelset uimastamist käsitlevatest sätetest järgmistel juhtudel: – looma tapmine usulisel riitusel; – looma hädatapmine, juhul kui uimastamine ei ole võimalik; – kodulinnu ja küüliku tapmine heakskiidetud meetodil, mis põhjustab otsekohe looma surma; – looma tapmine sanitaareesmärgil, kui seda tingib eriolukord. 2. Konventsiooniosaline, kes teeb käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandi, peab sellisel tapmisel tagama looma säästmise kõikidest välditavatest kannatustest. Artikkel 18 1. Konventsiooniosaline veendub looma liikumise piiramiseks, uimastamiseks ja tapmiseks tööle võetud isiku oskustes. 2. Konventsiooniosaline tagab, et looma liikumise piiramiseks, uimastamiseks ja tapmiseks vajalik tööriist, seade ja rajatis vastavad konventsiooni nõuetele. Artikkel 19 Konventsiooniosaline, kes lubab tappa looma usulisel riitusel, tagab, et juhul, kui ta ise ei anna selleks luba välja, taotleb looma ohverdaja nõuetekohase loa asjaomaselt usuorganisatsioonilt. IV peatükk LÕPPSÄTTED Artikkel 20 1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ning Euroopa Majandusühendusele. Konventsioon tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde. 2. Konventsioon jõustub pärast kuue kuu möödumist kuupäevast, millal neljas Euroopa Nõukogu liikmesriik annab hoiule oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja. 3. Konventsiooniosalise suhtes, kes ratifitseerib konventsiooni või kiidab selle heaks pärast lõikes 2 osutatud kuupäeva, jõustub konventsioon pärast kuue kuu möödumist tema ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest. Artikkel 21 1. Kui konventsioon on jõustunud, võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee kutsuda tingimustel, mida ta asjakohaseks peab, konventsiooniga ühinema riigi, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige. 2. Konventsiooniga ühinemiseks peab see riik andma Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde hoiule ühinemiskirja, mis jõustub kuue kuu pärast. Artikkel 22 1. Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, kus konventsiooni kohaldatakse. 2. Riik võib oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes või hiljem teha Euroopa Nõukogu peasekretärile avalduse, et laiendab konventsiooni kohaldamisala avalduses täpsustatud muu territooriumi või muude territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud võtma kohustusi. 3. Lõike 2 alusel tehtud avalduse võib selles nimetatud territooriumi suhtes peasekretärile saadetava teatega tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmine jõustub pärast kuue kuu möödumist arvates teate laekumisest peasekretärile. Artikkel 23 1. Konventsiooniosaline võib konventsiooni enda suhtes denonsseerida, saates Euroopa Nõukogu peasekretärile sellekohase teate. 2. Denonsseerimine jõustub pärast kuue kuu möödumist päevast, millal Euroopa Nõukogu peasekretär on sellekohase teate kätte saanud. Artikkel 24 Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab nõukogu liikmesriike ja konventsiooniosalist, kes ei ole nõukogu liige: a) allakirjutamisest; b) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest; c) konventsiooni artiklite 20 ja 21 kohasest jõustumiskuupäevast; d) artikli 22 lõike 2 kohaselt saadud avaldusest; e) artikli 22 lõike 3 kohaselt saadud teatest; f) artikli 23 kohaselt saadud teatest ja denonsseerimise jõustumise kuupäevast. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud. Koostatud 10. mail 1979 Strasbourg’is inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab konventsiooni tõestatud koopia igale konventsioonile allakirjutanud riigile ja konventsiooniga ühinevale riigile. EUROPEAN CONVENTION FOR THE PROTECTION OF ANIMALS FOR SLAUGHTER Strasbourg, 10.V.1979 The member States of the Council of Europe, signatory hereto, Considering that it is desirable to ensure the protection of animals which are to be slaughtered; Considering that slaughter methods which as far as possible spare animals suffering and pain should be uniformly applied in their countries; Considering that fear, distress, suffering and pain inflicted on an animal during slaughter may affect the quality of the meat, Have agreed as follows: Chapter 1 GENERAL PRINCIPLES Article 1 1. This Convention shall apply to the movement, lairaging, restraint, stunning and slaughter of domestic solipeds, ruminants, pigs, rabbits and poultry. 2. For the purpose of this Convention: Slaughterhouse: shall mean any premises under health control, intended for the professional slaughter of animals to produce meat for consumption or for any other reason; Moving animals: shall mean unloading or driving them from unloading platforms or from stalls or pens at slaughterhouses to the premises or place where they are to be slaughtered; Lairaging: shall mean keeping animals in stalls, pens or covered areas at slaughterhouses in order to give them the necessary attention (water, fodder, rest) before they are slaughtered; Restraint: shall mean the application to an animal of any procedure in conformity with the provisions of this Convention designed to restrict its movements in order to facilitate stunning or slaughter; Stunning: shall mean any process in conformity with the provisions of this Convention, which when applied to an animal induces a state of insensibility which lasts until it is dead, thus sparing it in any event any avoidable suffering; Slaughter: shall mean causing the death of an animal after restraint, stunning and bleeding with the exceptions provided for in Chapter III of this Convention. Article 2 1. Each Contracting Party shall take the necessary steps to ensure the implementation of the provisions of this Convention. 2. Nothing in this Convention shall, however, prevent Contracting Parties from adopting more stringent rules to protect animals. 3. Each Contracting Party shall ensure that the design, construction and facilities of slaughterhouses and their operation shall be such as to ensure that the appropriate conditions provided for in this Convention are complied with in order to spare animals any avoidable excitement, pain or suffering. 4. For slaughtering outside or inside slaughterhouses each Contracting Party shall ensure that the animals are spared any avoidable pain or suffering. Chapter II DELIVERY OF ANIMALS TO SLAUGHTERHOUSES AND THEIR LAIRAGING UNTIL THEY ARE SLAUGHTERED Article 3 1. Animals shall be unloaded as soon as possible. While waiting in the means of transport they shall be protected from extremes of weather and provided with adequate ventilation. 2. The personnel responsible for moving and lairaging such animals shall have the knowledge and skills required and shall comply with the requirements set out in this Convention. Section I The moving of animals within the precincts of slaughterhouses Article 4 1. The animals shall be unloaded and moved with care. 2. Suitable equipment such as bridges, ramps, or gangways, shall be used for unloading animals. The equipment shall be constructed with flooring which will permit a proper foothold and, if necessary, shall be provided with lateral protection. Bridges, ramps and gangways shall have the minimum possible incline. 3. The animals shall not be frightened or excited. In any event care must be taken to ensure that animals are not overturned on bridges, ramps or gangways and that they cannot fall from them. In particular animals shall not be lifted by the head, feet or tail in a manner which will cause them pain or suffering. 4. When necessary, animals shall be led individually. Corridors along which they are moved must be so designed that they cannot injure themselves. Article 5 1. When animals are moved their gregarious tendencies shall be exploited. Instruments shall be used solely to guide them and must only be used for short periods. In particular, they shall not be struck on, nor shall pressure be applied to, any particularly sensitive part of the body. Electric shocks may be used for bovine animals and pigs only, provided that the shocks last no more than two seconds, are adequately spaced out and the animals have room to move; such shocks shall be applied only to appropriate muscles. 2. Animals’ tails shall not be crushed, twisted or broken and their eyes shall not be grasped. Blows and kicks shall not be inflicted. 3. Cages, baskets or crates in which animals are transported shall be handled with care. They shall not be thrown to the ground or knocked over. 4. Animals delivered in cages, baskets or crates with flexible or perforated bottoms shall be unloaded with particular care in order to avoid injuring the animals’ extremities. Where appropriate they shall be unloaded individually. Article 6 1. Animals shall not be taken to the place of slaughter unless they can be slaughtered immediately. 2. Animals which are not slaughtered immediately on arrival shall be lairaged. Section II Lairaging Article 7 1. Animals shall be protected from unfavourable climatic conditions. Slaughterhouses shall be equipped with a sufficient number of stalls and pens for lairaging of the animals with protection from the effects of adverse weather. 2. The floor of areas where animals are unloaded, moved, kept waiting or temporarily based, shall not be slippery. It shall be such that it can be cleaned, disinfected and thoroughly drained of liquids. 3. Slaughterhouses shall have covered areas with feeding and drinking troughs and arrangements for tying up animals. 4. Animals which must spend the night at the slaughterhouse shall be so housed and, when appropriate, tied up in such a way that they may lie down. 5. Animals naturally hostile to each other on account of their species, sex, age or origin shall be separated from each other. 6. Animals which have been transported in cages, baskets or crates shall be slaughtered as soon as possible; otherwise they shall be watered and fed in accordance with the provisions of Article 8. 7. If animals have been subjected to high temperatures in humid weather, they shall be cooled. 8. Where climatic conditions make it necessary (e.g. high humidity, low temperatures), animals shall be placed in well-ventilated accommodation. During foddering the stalls shall be adequately lit. Section III Care Article 8 1. Unless they are conducted as soon as possible to the place of slaughter, animals shall be offered water on arrival in the slaughterhouse. 2. With the exception of animals to be slaughtered within twelve hours of their arrival, they shall subsequently be given moderate quantities of food and water at appropriate intervals. 3. Where animals are not tied up, feeding receptacles shall be provided which will permit the animals to feed undisturbed. Article 9 1. The condition and state of health of the animals shall be inspected at least every morning and evening. 2. Sick, weak or injured animals shall be slaughtered immediately. If this is not possible, they shall be separated in order to be slaughtered as soon as possible. Section IV Other provisions Article 10 In respect of reindeer, each Contracting Party may authorise derogations from the provisions of Chapter II of this Convention. Article 11 Each Contracting Party may prescribe that the provisions of Chapter II of this Convention shall be applied mutatis mutandis to moving and lairaging of animals outside slaughterhouses. Chapter III SLAUGHTERING Article 12 Animals shall be restrained where necessary immediately before slaughtering and, with the exceptions set out in Article 17, shall be stunned by an appropriate method. Article 13 In the case of the ritual slaughter of animals of the bovine species, they shall be restrained before slaughter by mechanical means designed to spare them all avoidable pain, suffering, agitation, injury or contusions. Article 14 No means of restraint causing avoidable suffering shall be used; animals’ hind legs shall not be tied nor shall they be suspended before stunning or, in the case of ritual slaughter, before the end of bleeding. Poultry and rabbits may, however, be suspended for slaughtering provided that stunning takes place directly after suspension. Article 15 Other slaughter operations than those mentioned in Article 1, paragraph 2 may commence only after the animal’s death. Article 16 1. The stunning methods authorised by each Contracting Party shall bring animals into a state of insensibility which lasts until they are slaughtered, thus sparing them in any event all avoidable suffering. 2. Use of the puntilla, hammer or pole-axe shall be prohibited. 3. In the case of solipeds, ruminants and pigs, only the following stunning methods shall be permited: – mechanical means employing instruments which administer a blow or penetrate at the level of the brain; – electro-narcosis; – gas anaesthesia. 4. Each Contracting Party may authorise derogations from the provisions of paragraphs 2 and 3 of this Article in the case of slaughter of an animal at the place where it was reared by the producer for his personal consumption. Article 17 1. Each Contracting Party may authorise derogations from the provisions concerning prior stunning in the following cases: – slaughtering in accordance with religious rituals; – emergency slaughtering when stunning is not possible; – slaughtering of poultry and rabbits by authorised methods causing instantaneous death; – killing of animals for the purposes of health control where special reasons make this necessary. 2. Each Contracting Party availing itself of the provisions of paragraph 1 of this Article shall, however, ensure that at the time of such slaughter or killing the animals are spared any avoidable pain or suffering. Article 18 1. Each Contracting Party shall make certain of the skill of persons who are professionally engaged in the restraint, stunning and slaughter of animals. 2. Each Contracting Party shall ensure that the instruments, apparatus or installations necessary for the restraint and stunning of animals comply with the requirements of the Convention. Article 19 Each Contracting Party permitting slaughter in accordance with religious ritual shall ensure, when it does not itself issue the necessary authorisations, that animal sacrificers are duly authorised by the religious bodies concerned. Chapter IV FINAL PROVISIONS Article 20 1. This Convention shall be open to signature by the member States of the Council of Europe and by the European Economic Community. It shall be subject to ratification, acceptance or approval. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe. 2. This Convention shall enter into force six months after the date of the deposit of the fourth instrument of ratification, acceptance or approval by a member State of the Council of Europe. 3. In respect of a signatory party ratifying, accepting or approving after the date referred to in paragraph 2 of this Article, the Convention shall come into force six months after the date of the deposit of its instrument of ratification, acceptance or approval. Article 21 1. After the entry into force of this Convention, the Committee of Ministers of the Council of Europe may, upon such terms and conditions as it deems appropriate, invite any non-member State to accede thereto. 2. Such accession shall be effected by depositing with the Secretary General of the Council of Europe an instrument of accession which shall take effect six months after the date of its deposit. Article 22 1. Any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, specify the territory or territories to which this Convention shall apply. 2. Any State may, when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession or at any later date, by declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, extend this Convention to any other territory or territories specified in the declaration and for whose international relations it is responsible or on whose behalf it is authorised to give undertakings. 3. Any declaration made in pursuance of the preceding paragraph may, in respect of any territory mentioned in such declaration, be withdrawn by means of a notification addressed to the Secretary General. Such withdrawal shall take effect six months after the date of receipt by the Secretary General of such notification. Article 23 1. Any Contracting Party may, in so far as it is concerned, denounce this Convention by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe. 2. Such denunciation shall take effect six months after the date of receipt by the Secretary General of such notification. Article 24 The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member States of the Council and any Contracting Party not a member of the Council of: a. any signature; b. any deposit of an instrument of ratification, acceptance, approval or accession; c. any date of entry into force of this Convention in accordance with Articles 20 and 21 thereof; d. any declaration received in pursuance of the provisions of Article 22, paragraph 2; e. any notification received in pursuance of the provisions of Article 22, paragraph 3; f. any notification received in pursuance of the provisions of Article 23 and the date on which denunciation takes effect. In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Convention. Done at Strasbourg, this 10th day of May 1979, in English and in French, both texts being equally authoritative, in a single copy which shall remain deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each of the signatory and acceding Parties.